,,Tuhkur hobune" Agatha Christie Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli seda Markil, aitas ka kindlasti see omadus juhtumi lahendamisele kaasa. Juhtumi lahendamiseks otsustasid Mark ja Ginger teha ise leping ,,Tuhkur hobusega" ja seeläbi teada saada, mis tegelikult kogus selle...
Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti
peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid metafoor kujund laieneb. Mahlakas rahvalik kõnekeel, humoorikad varjundid, alliteratsioon. Olmelisasine realistlik tasand vaheldub lüürilise ja ülevaga. 12
pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised arvud: 3 koera, 3 rändamis katset, 5)Tegelased on vastandlike omadustega: hea, kuid vaene talumees ja rikas, kuid õel kutsar 6)Õnnelik lõpp: Halb sai surma ja head said õnnelikuks 2
Remarque põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947.a kodakonsuse. 1948.a pöördus ta tagasi Euroopasse, Sveitsi, 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddariga (kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga). Remarque suri 25. septemberil 1970.a Sveitsis. Remarque'i maailmavaade kujunes I maailmasõjas, sõda määras tema loomingu teemade ringi, tegelaste elutee ja iseloomu. Remarque armastab inimest, usub inimlikku headusesse. Tema tegelastel on hirm ilusate sõnade ja lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse. 1929 romaan ,,Läänerindel muutusteta" on katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. See on meie-vormis süüdistus ja pihtimus. Romaan räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil
intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht · Tegelastel peavad olema nimed (mida enam tegelasi, paiku ja situatsioone mängu tood, seda parem) · Püüa hõlmata võimalikult erinevaid valdkondi ja käsitleda ka varem toimunut; ei ole piisav, kui piirdud näiteks üksnes kolhoosielu kirjeldusega · Faktide vastu ei tohi eksida (mh. jälgi väga tähelepanelikult, millal miski NSV liidus toimus/alguse sai) · Arvesta sellega, et tollal ei teatud veel kõike, mida meie täna NSV Liidu kohta teame;
Tänapäeva nutikas varas kasutab aga identiteedivargusel tõenäoliselt erinevaid e-pettuse vahendeid, mille abil inimese kohta infot saada. Ka mobiiltelefonid on uueks võimaluseks teiste kiusamises, seda näiteks ahistavate telefonikõnede ja sõnumite või vaikivate telefonikõnede näol. Infoühiskonnas on palju iseärasusi ja pealtnäha ohutuid asju, kuid tegelikkuses, kui fakte analüüsida ja pikemalt järele mõelda on selles ühiskonnas pahatahtlikel tegelastel just kõige rohkem võimalusi kasutada vaimset terrorit.
[1]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Operett Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19
ning kui nad on joonud, mida nad väga tihti teevad, siis ytlevad nad seda ka välja. Jake armastab Breti, kes paraku tema tunnetele ei vasta ja tema asemel miilustab Cohni, Mike`i ja Pedroga. 5. Neile meeldib pidutseda ja alkohoolseid jooke tarbida, samuti käivad nad härjavõitlusi vaatamas 6. Tervikliku inimese ideaali kannab minu meelest Pedro, kuna kõik imetlevad teda, ta on noor ja tal pole puudusi ega halbu kombeid nagu teistel tegelastel. 7. Kadunud sugupõlveks nimetas Hemingway ka kahe maailmasõja vahel Euroopas elanud pagulaskirjanike ringi kuhu ta ka ise kuulus, samuti nagu kirjanikudki rändasid ka raamatu tegelased Euroopas ringi. 7. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda
väike vaatajaskond. · Kaiju: Koletis filmid nagu näiteks Godzilla. · Yakuza filmid: Filmid Yakuza jõugust · Seishun eiga: Filmid noorukitest ja alaealistest · Gendaigeki: Modernse elu filmid · Shomingeki: Realistlikud filmid tavalistest töötavatest inimestest Anime on kindlasti üks kuulsaim zanr Jaapani ajaloos kuna sellel on palju austajaid ja see on multikas. Anime on just tuntud selle poolest ,et tegelastel on alati kõike ülepaisutatud, suured silmad ja pikad juuksed. Jaapani õudukad on ka kuulsad just oma teistsuguste asjade poolest, filmid on temaatilised ja tuuakse esile psühholoogilist hirmu ja samas ka pinget ,et teha asi põnevaks. Kindlasti kasutatakse Jaapani õudukates palju uskumusi nagu poltergeist ja samanism. Suur roll on Jaapani ajaloos ka Kaiju filmidel, kõige kuulsam nendest on Godzilla. Kaiju sõna tähendab seda ,et mingi imelik elukas keda keegi pole näinud ega ei tunne
Analüüsi kuulsustele halba varju heitvat materjali kõmuajakirjanduses. Kui paljud fotod, uudised ja kuidas rikuvad kuulsuse privaatsust? Millega on õigustatud sellise materjali esitamine? Kõmuajakirjanduses tuleb kuulsustel ehk avaliku elu tegelastel demokraatlikus ühiskonnas tänapäeval leppima sellega, et nende eraelu on pidevalt meedia huviorbiidis, nende tegevusi jälgitakse igal pool. Kõmuajakirjandus on see, mis keskendub meelelahutusele, need on tavaliselt emotsionaalsed ja hinnangulised ning segavad fakti kui ka arvamust üheaegselt. Inimesed tahavad meelelahutust, ajalehed, interneti portaalid, raadio, televisioon annavad neile seda igapäev. Kas
alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib omakorda ebaõiglusele ja vägivallale. Ring sulgub, jäävad vaid laibad ja vaikus. // Allik, J. 2000. "Olla?". http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/00/01/08e/lugu14.htm. 25.11.07 8.2. Minu nägemus Ma arvan, et Allikul on õigus. "Hamlet" on aegumatu lugu, mille probleemidest on võimalik tänapäeval aru saada. Peale Hamleti olid ka teistel tegelastel arusaadavad mured. "Hamletis" olid väga keerulised inimeste vahelised suhted ning oli raske ette arvata, mis juhtub enne traagilist lõppu. Teosele võib ette heita, et naissoost tegelastel ei olnud suuremat tähtsust. Neid kasutati ainult ära, et mõni teine tegelane oma tahtmist saaks. 9. Aita õpetajat Kuningas Claudius proovis Hamletit tappa kaks korda, kus, kuidas, kelle abil? 10. Autorist Mõnda eluloost William Shakespeare oli inglise kirjanik, üks renessansi suurnimesid
See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll. Rääkides aga postmodernse maailma kujutamisest teoses ehk fiktsionaalsest postmodernistlikust maailmast, Filimonov on olustiku ja keskkonna kirjeldamise osas üldiselt napisõnaline, kogu tähelepanu on siiski sündmustel ja tegelastel enestel. Tihti ei anta isegi aimu tegevuspaigast, mina eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha. Kohati jääb mulje, et tegu on justkui postmodernse maailmaga, sest tegelaste elus (domineerib vaikimisi postmodernismile omane või lugesin mina selles valguses) valitseb tehnika,
väga upsakalt. Kuid Mr. Bingley ja Mr. Darcy olid oma rikkusest hoolimata neidude vastu väga sõbralikud ja hoolivad. Mrs Bennet aga tahtis ilmtingimata oma tütred nendele härrastele naiseks panna ning puges ja esines nende ees korralikult. Kindlasti mõjutas suhteid ka perekond, sõbrad, keskkond, kuulujutud ning igasugused inimlikud omadused nagu kadedus, ahnus jne. Karakteristikud (iseloomujooned) Iseloomud olid kõikidel tegelastel väga erinevad. Kuid keegi ei saa olla perfektne, kõigil olid omad head ja vead. Vanimal tütrel, Janel, oli liiga hea iseloom. Ta ei tahtnud mitte kellestki kunagi midagi halba uskuda, ta ei rääkinud kellestki midagi halba ning ta ei tahtnud ka näidata välja oma tundeid, näiteks kui ta kurvastas. Ta meeldis kõikidele inimestele, kuna ta oli sõbralik, tark ja ilus. Kuid talle tuli kahjuks tema iseloom, sest ta ei julgenud välja näidata oma tundeid Mr. Bingley vastu ning Mr
probleemidest mis meie maailmas aset leiab . Üks maailma suurim probleem on näljahädad, see esineb paljudel maailma kontinentidel, kuid enamasti on see laialt levinud just aafrikas . Kui mina oleksin paavst ja ma lapsendaksin ühe näljahädalisest lapse, siis see ei muudaks midagi aga kui kõik minu järgijad ja austajad teeksid sama siis oleksid lood hoopis teised . Miljoni näljahädalised saaksid päästenuks kui neid lapsendavad miljonid ristiusklikud . Seega on hästi suurtel tegelastel nagu Rooma Paavst ka hästi suur mõjuvõim . Tänu hästi suurtele tegelastele võib maailm muutuda . Aga näljahädad ei ole ainuke probleem, mida paavst suudaks lahendada . Näiteks kui inimesi sünnib maailma aina juurde ja juurde, siis peab keegi midagi ette võtma ja paavst oleks selleks suurepärane isik . Ta saaks mõjutada inimesi rääkides, et tuleks kasutada rohkem kondoome ja kaitsevahendeid, et vähendada sündivust .
keskkond Lasnamäe. Film põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil. Terve filmi meeleolu on nukker. Tegelaste silmis ei näe korrakski siirast rõõmu, päikegi ei piilu pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda kehastas Juhan Ulfsak, erineb teistest selle poolest.
tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele. Aadlikud tahtsid kirju enda kätte selleks, et neid hävitada ning poleks ühtki kirjalikku tunnistust rootslaste vabaduse kohta. See oli majanduslikult kasulikum aadlikele, kuna nad soovisid talupoegi pärisorjastada. Romaanis oli erinevaid probleeme. Suurim probleem oli vabaduskirjade leidmine, säilitamine, õigesti kasutamine. Selle ümber keerlevadki kõik kolm raamatut (,,Näkimadalad I,II ja III"). Kuid tegelastel oli ka isiklikke probleeme. Clemet tahtis tõestada teistele külaelanikele, et ta on täieõiguslik mees ning väärib iseseisvalt elamist Skalluse tares. Peale selle kohtas ta hülgejahil tüdrukut, kellega veetis öö ning keda tahtis oma külla tuua. See õnnestus noormehel ja ta abiellus tütarlapsega. Getteri mure oli see, et talle meeldis Clemet, kuid poiss ei näidanud välja, kas tal olid samasugused tunded Getteri vastu
VALIKUST JA VASTUTUSEST Inimene valib alati ise oma tee. Ka vastutab ISE. Kuidas teha õige valik? Probleemide käsitlemine 3-el tasapinnal: Jersalaim, 30-ndate Moskva ja Meistri-Margarita armastuslugu. >>probleemid mis toimusid siis, on ka praegu(ja tulevikus) aktuaalsed. Bulgakov laseb kõigil tegelastel teha mingi valiku, mille eest nad isiklikult vastutavad, ning need valikud määravad ka nende saatuse. Meistri(romaani nimitegelane) valik 1)kirjutada niinagu teised, kohandada end üldtunnustatud normidega või mitte. Valib teadlikult raskema tee (looja vastutus oma talendi eest), kuid tal ei jätku jõudu, et teose eest lõpuni võidelda. 2) tunneb vastutust ka Margarita eest; pidas Margarita õnne tähtsamaks arvas, et Margarita ei vääri kannatusi
lugemisproov, millele järgnevad lavaproovid peaproovid lõpuks on esietendus KUULDEMÄNG- sündmustiku tempo on kiire ja kokku surutud, saab kasutada erinevaid muusikaid ja helisi, tegevuse ajalist ja ruumilist ülekannet. TELELAVASTUS- teleekraani kaudu olev teatri etendus, teleobjektiiviga saab lisada erinevaid tegevuspaiku ja tegelastel on rohkem liikumis vabadust, kasutatakse filmitrikke, põnevaid helisi ja mürasi, saab teha seda mida teatrilaval kastutada ei saa. EESTI TEATRI SÜND Esimene eestikeelne näidend lavastati Tartus Vanemuises 25.juunil 1870. pealkiri oli ,,Saarema onupoeg" ja autor Lydia Koidula Esimene kutseline teater avati tartus Vanemuises aastal 1906, pealkiri ,,Tuulte pöörises" ja autor August Kitzberg. FILM
kohti, kus orkester vaikis ja solist pidi vaikuses oma read ära laulma. Teine asi oli see, et tegevus oli väga üksluine ja etteaimatav. Ooper rääkis Argentinas elavast kuulsast kirjanikust Roberta Gomez Dawsonist, kes jutustas kurva armuloo Buenos Aireses elavatest kuulsast tangolauljast Santelmost ja tema naisest Nina Glucksteinist. Ooperis kasutati ka kahte tantsiat, meest ja naist, kes kujutaid ooperi peategelasi ja nad andsid tantsuga edasi neid tundeid, mis parajasti tegelastel olid. Ooperi peamine küsimus seisnes selles, et kuidas hoida inimeste vahelist armastust elus. Lõpuks maksab see Ninale tema elu. Tema mees on väga kuulus ja rahvas armastab teda palavikuliselt, aga õnnetuseks ei meeldi rahvale Nina, sest nad arvavad, et ta kasutab mees ära, et too talle ilusaid ja kalleid asju ostaks. Tegelikult see aga nii ei ole, Nina armasts väga oma meest, aga ta on siiski õnnetu, sest kardab, et mehe armastus võib otsa saada. Lõpuks saab tema mees surma
väljendusvahendiks. Nii Gluck kui Mozart otsisid ooperilaval elutruudust, ent Mozart seadis siingi muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks.
ongi, seega minnakse vooluga kaasa teadmata ja tajumata, et see kõik, mida (unenäos) nähakse, tuntakse on lihtsalt illusioon). Inimesed usuvad, et elu ei looda kunstlikult, et nemad ise on oma elu juhid. Sealjuures teatakse, et igasugused lood on väljamõeldud just autorite poolt. Keegi, kellegi fantaasia on nende lugude taga. Miks ei peaks siis meie enda elu(de) taga olema kellegi geniaalne (absurdne) fantaasia? Kui loo tegelastel tekib uudishimu oma päritolu kohta ning kui nad tõele liiga lähedale jõuavad, otsustab autor nende eksistentsi olematuks muuta (sest lõpmatuseni igale järgnevale asjale selgitust anda on võimatu? Sest asi läheb autori (fantaasia) jaoks liiga keeruliseks?). Tegelased ei saa tõde kunagi teada, sest kui autor otsustab, et nendega on kõik, siis nendega ongi kõik.
Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes José ja Carmen. Mina ütleks, et II vaatuse täht oli Escamillo ning tema aaria. Seda oli hea kuulata, sest oli lööv ning mehelik, nii nagu härjavõitlejale kombeks. Orkester mängis selle loo ajal väga palju staccato, ju siis sellepärast, et teha aariat "teravamaks" ja löövamaks. Mida ooper edasi läheb, seda karmimaks ja süngemaks muutub kogu olustik. III vaatus toimub öösel ning silma paistis enamasti Micaela aaria
Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada. Selgub, et need valdkonnad on täis ebakindlust, keerukust ja võimatust. Kui 19. saj realism paistis teadvat, mis on tõde ning kuidas asjad maailmas on, siis modernistide teosed ja tegelesed ei ole selles enam nii kindlad. Modernistlik teos loob oma reaalsuse, oma maailma. Lugeja peab maailma ise lugemise käigus looma.
Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu
aru, kui ta ise vastavast situatsioonist või keskkonnast lahkus. Ta püüdis oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestus tal hästi, kuid kui ta kuskilt külast lahkub murdis ta alati kellegi naise südame. Sageli jäid lootusrikkad tüdrukud teda ootama, kuid ta ise ütles: "Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Sageli oligi nipernaadi ilmumine inimestele tõukejõuks, mis võimaldas teistel tegelastel end avada, samas ise jääda pealtvaatajaks, seda ka looduses. Nipernaadi imetles loodust, ta armastas alatihti mööda aasu ja metsi ringi joostes. Minu arvates oli Toomas Nipernaadi suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest
V Pilt Saabub kolmas kiri , kus vihjatakse Churstonile ning 30ndale kuupäevale ja Poirot ja Haistings tormavad rongile. Kohale jõudes saavad seltsilised teada, et mõrv on toimunud. Kohtutakse Franklin Clarke`i ja Thora Grey`ga ning Poirot asub asja uurima. Londonisse tagasi jõudes peab detektiiv kõne , mida kutsub kuulamainspektor Crome`i , Franklin Clarke`i , Thora Grey, Mary Drower`i ning Donald Fraser`i . VI Pilt Neljas kiri, Doncaster. Poirot laseb kõigil kokku kutsutud tegelastel mõrvarit kirjeldada. Minnakse Doncasterisse, kus oli toimunud juba uus mõrv. Detektiiv uurib asja ja küsitleb paari inimest. Pöördutakse tagasi Londonisse, Scotland Yardi nõupidamisele. VII Pilt Hercule Poirot on õigetel jälgedel ning ajab asju nii Londonis kui ka teistes kohtades. Küsitleb veel mõnd vajalikku inimest. III Vaatus VIII Pilt Poirot pikk vestlus Alexander Bonaparte Custiga. IX Pilt Poirot annab seletusi. Laval on kõik tegelased ning meisterdetektiiv
See mõjus väga uudselt. Selle kaudu saavad ka pealtvaatajad rohkem fantaasiat kasutada. Näiteks saab endale ise ette kujutada, milline on diivani kuju või mis värvi on tegelaste mantlid. Kui midagi liigutada taheti siis võeti see ese kujutletavalt oma kohalt ja pandi mujale, vana koha peale tõmmati rist. Samuti pidi kõigi tegelaste riietel olema väike taskuke kriidi tarbeks. Tegelaste riietus sobis üldise rahulikes toonides miljööga. Positiivne oli ka see, et kõigil tegelastel olid nimed peal, see tegi jälgimise lihtsamaks. Etendusel puudus muusikaline kujundus, kõik helid tekitasid näitlejad ise. Näitlejate töö oli suurepärane. Eriti tubli oli Katariina Lauk. Ta mängis viie tegelase osa ja kõik need olid täiesti omanäolised. Samuti oli tema kleidilahendus väga leidlik. Seda sai sättida mitut erinevat moodi, et iga tegelane ikka teistest erineks. See tegi jälgimise lihtsamaks. Peaosades olid
õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokkulangemist selgitab hästi raamatu peategelase Rodion Raskolnikovi toime pandud mõrv. Kuriteo sooritamise motiive oli palju, kuid määravaks sai
Boccaccio(Itaalia) ,,Dekameron" ; Cervantes(Hispaania) ,,Don Quijote" 4. Petrarca sonett Koosneb kahest katräänist, kahest tortsetist, esineb süli- ja ristriimi. Shakespeare'i sonett Koosneb kolmest katräänist, ühest kaksik värsist, viieteist kuue jambisest. 5. Boccaccio novell Keskendub ühele sündmusele, inimese kujutis on staatiline, suletud lõpp. Tsehhovi novell Sündmustik pole oluline,esiplaanil on suhted, tegelastel on sisepinged, avatud lõpp. 6. Raamjutustus Ühe põhijutustuse raamidesse on paigutatud vähemal või suuremal hulgal teisi terviklikke jutustavaid tekste. 7. Teemad, millest luuletas Shakespeare. Armastus, aja hävitav toime, ilu surematus. 8. Teemad, millest luuletas Petraca. Surm, vastuarmastuse puudumine. 9. Teemad, millest luuletas Dante. Komöödia. 10. Mis teemadel kirjutas Boccaccio oma novellides?
Maailm on ebaõiglane Romaanis ,,Isa Goriot'' väljendub tegelaste vahelistes suhetes palju ebaõiglust. Mitmetel tegelastel on midagi saavutades omad huvid mängus. Milles väljendub ebaõiglus selles romaanis? Selles romaanis väljendub ebaõiglust mitme tegelase vahel. Kõige rohkem väljendub see, aga isa Goriot' ja tema kahe nooreks naiseks sirgunud tütre vahel. Nimelt elab isa Goriot arusaamas, et elus läheb paremini vaid siis, kui inimene tõuseb mööda trepiastmeid kõrgemale ning saavutab tänu sellele aina parema auastme ühiskonnas ning teenib rohkem raha
Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga olulised, ette ritta, kus istusin mina, jõudsid need ilusti, kuidas oli taga pool, ma ei tea, kuid kardan, et osa võis jääda selgusetuks. Väga hea oli ka Katariina Laugi kleidi lahendus, mis võimaldas tal neid viite erinevat osa täita nii, et tegelastel siiski erinev välimus oleks, ka tema näoilmed omapärastasid tegelasi. Ago Sootsi mängitud tegelaste vahel oli raskem vahet teha, Oronte põlved olid kõverdatud iseloom kummaline, Acaste oli sirge ja üpris tavalise olekuga. Esmapilgul ma neil kahel vahet ei teinud. Siiski kokkuvõttes olid näitlejad oma osadega väga hästi hakkama saanud ja sobitunud. ''Misantroobi'' lavakujunduseks oli must kaldpõrand ja selle taga must sein, rekvisiidiks kriit,
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms
Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge
Tal oli lootus saada Hamlet endale ustavaks meheks, kui ta oleks hakanud Hamleti kirjadele koheselt vastama. Siis oleks arvatavasti Hamlet oma kättemaksuplaanid tahaplaanile seadnud. Võimalik, et Hamlet poleks siis Poloniust tapnud ja Ophelia oleks suurest kurbusest end arvatavasti enesetapust säästnud. Võib julgelt väita, et ükskõik millise inimese me ka ei võtaks, näiteks raamatust või päriselust, on neil alati mitu pale. Näiteks Hamleti tegelastel ei olnud erilist lootust oma soove ja tegemisi teoks viia. Neil kõigil olid omad valed otsused ja tegemised, mis nende lootuse minema viis. Kui nad oleksid olnud rohkem andestavamad, läbisaavamad ja mitte nii omakasupüüdlikud, oleksid nad nii mõndagi saavutanud.
karmikäelised ja autoritaarsed. Õpetaja Lauriga on minu arvates sarnane meie matemaatika õpetaja Ivi Madison, kuna ka tema on hästi vastutulelik, õpetab hästi, on lahke ja naerusuine. Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et ka sada aastat hiljem on koolis olemas ,,Kevade"'ga vastavaid isiksusi, kui mitte täpselt siis osaliselt kindlasti. Kõik inimesed on erinevad, kuid ,,Kevade"'s on minu arust ühed levinumad iseloomud tegelastel. Jan Kristian Mõtsnik
Seega elas Marge kaksikelu- abielus oli Elmariga aga kohtus koguaeg Aabeliga. Aabel ja Elmar ei olnud omavahel kohtunud aga nad teadsid üksteise olemasolust. Elmar oli korra proovinud enesetappu teha, kui üks ta tuttav rääkis talle, et nägi Marget Saaremaal võõra mehega. Elmar võttis vannis mingeid tablette, Tiina leidis ta ja ta viidi kohe haiglasse, selle elas ta üle ja taastus ilusti. 3. Missugused probleemid on tegelastel? Mis on teose põhiprobleem? Tahtamaa äriga tegelesid Lingo- tema oli selle idee autor, et luua mudaravila ja eksportida muda välismaale, temalt tuli ka rahaline toestus 4.miljonit, Aabelile kuulus maa,kus seda kõike tehti ja muda. Marge osales ideega luua mudast pulber mida igaüks saab oma vanni panna. Lingo kaasas ka ärissee Helene, kes tegi mudaravilale reklaami. Teos räägib Aabeli elust, tema suhetest ja Tahtamaa mudaravila ideest, ehk loomisest. 4
Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast Kevadesse siiski ji nimelt on filmis uisutamisstseenis, nha mehe uisutavad jalad. Selle le tunneb Riho vaid rmu, kui telekast jlle Kevadet vaatab. Peale filmi on, aga Kevade endale kuulsust kogunud ka lbi teatrietenduste. Hlmamatu hulk kordi on seda mngitud nii Eesti teatrites, kui ka vljaspool Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti
väljaspool balliruume. Heaks tooniks peeti etiketi põhjalikku tundmist. Haritud inimesed, nagu näiteks Elizabeth, tundsid seda peent kunsti ja järgisid kirjutamata seadusi, ent tema ema ja nooremad õed alandasid end seltskonnas, ise seda aimamata. Nad ei osanud vaikida, kus olnuks õige koht, see aga pani pealtkuulajad neist eemale hoiduma. Haritud inimesed soosisid endale võrdseid. Autor on lähenenud inimsuhete loomisele just läbi tunnete. Ta laseb tegelastel rahulikult uusi tuttavaid analüüsida, enne kui neid sõpradeks teeb. Hiljem järgneb armastus, ent seegi raske vaevaga. Läbiv mõte on see, et loomaks kellegagi lähedaseid suhteid, tuleb enne palju vaeva näha. ,,Uhkus ja eelarvamus" on parim 19. sajandi peegeldaja, mis analüüsib tundeid ja loob nendele põhinedes uusi suhteid tegelaste vahele sama keerulisi ja konfliktirohkeid kirglikke suhteid, nagu omaksid ka päriselus endast kõrgel arvamusel
lohutab end sellega, et midagi temast ,,Kevadesse" siiski jäi nimelt on filmis uisutamisstseenis, näha mehe uisutavad jalad. Selle üle tunneb Riho vaid rõõmu, kui telekast jälle ,,Kevadet" vaatab. Peale filmi on, aga ,,Kevade" endale kuulsust kogunud ka läbi teatrietenduste. Hõlmamatu hulk kordi on seda mängitud nii Eesti teatrites, kui ka väljaspool Eestit. Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. ,,Kevade" on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos
loomingut läbivad jooned. Tirso de Molina: „Sevilla pilkaja ehk kivist külaline“ Pedro Calderón: „Armastus, au ja võim“ „Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks
Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitiline kirjanik laulus kord : ''Abstraktset vabadust, nagu ka muid abstrakseid asju, pole tegelikult olemas.''
Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber. Ta tahtis end koos Hamletiga tappa, aga viimane siiski ei lasknud tal seda teha. Horatio oligi see, kes nägi kogu sündmustikku kõrvalvaataja pilguga, nähes enamus asju Hamletiga toimuvast ja veidi muudki. Tema oli see, kelle lootus ka osaliselt täitus. Nimelt jäi ta ellu ja jutustab seda kõike laiale maailmale. Samas ta kaotas ka oma hea sõbra, kuigi ta tahtis temaga teise ilma kaasa minna. Hamleti tegelastel ei olnud erilist lootust oma soove ja tegemisi täita. Neil kõigil olid omad valed otsused ja tegemised, mis nende lootuse minema viis. Kui nad oleksid olnud rohkem andestavamad, läbisaavamad ja mitte omakasupüüdlikud, oleksid nad nii mõndagi saavutanud.
5. Tegevusliiniks on peategelaste sattumine Lincolni saarele ja nende ellujäämine seal. Toimus Ameerika kodusõda ja peategelased olid kõik vaenlase vangilaagris. Järsku tuli eikusagilt välja Nab, kes aitas mehed kongist välja. Nad jooksid kuumaõhupalli ja lihtsalt tõusid õhku, teadmata, kuhu nad jõuavad. Torm kandis nad Vaiksele ookeanile ja nad sattusid üksikule saarele. Meeste eesmärk oli tagasi tsivilatsiooni juurde pääseda. 6. Tegelastel ei olnud kliimaga väga probleeme. Ainukene oligi esimese talve üleelamine. Graniitlossi pääsedes polnud kliima enam probleemiks. Sealt edasi said nad kõigega üllatavalt hästi hakkama. 7. Saar oli üksik ja kohalikud elanikud puudusid. Vahepeal oli olukord piraatidega, kuid tegelased törjusid nad saarelt välja. 8. Kõik tegelased olid julged, mis tulid neile tohutult kasuks võõras keskkonnas elamisel. Cyruse leidlikkus ja teadmised olid põhilised, mis gruppi juhtisid
Suured maadeavastused ja nende tulemused Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast,
kümme Red Bulli ära joonud. Kui Kender nii hästi edasi kirjutab, langevad lugejad varsti vaimustusest hüsteeriasse. Keep it going!" Indrek Kasela Teiste lugejate arvamused on erinevad on selliseid, kellele teos meeldis, ning ka neid, kellele ei meeldinud. Minu arvamus Raamat oli väga sündmusterohke. Esialgu oli väga raske sündmuste käigust aru saada, sest need vahetusid pidevalt. Kuid selles oli ka parasjagu huumorit, näiteks olid tegelastel naljakad, kuid neid hästi iseloomustavad nimed. Minu arust ei ole sellist raamatut eesti kirjandusse siiski vaja, sest nendest teemadest on tänapäeva ühiskonnas juba liiga palju juttu.
· 1941. a sai temast KGB salaagent · Alkohol ja depressioon käisid käsikäes, mille tagajärjel ta ennast maha lasi · Gümnaasiumis kirjutas ajalehte - 17. a esimene kirjalik teos - Kooli lõpetades saab temast ajakirjanik · Kirjutamise stiiliks on jäämise printsiip: - Kirjeldas inimest piirisituatsioonides - Hästi lühikesed ja sisutihedad laused! - Kordused - Hästi konkreetne - Tegelastel on kõnekeelele sarnane tekst - Jäämäe efekt: 1. Ütleb lause, kus peab ridade vahelt lugema, mis kõik jäi ütlemata 2. On teinud tohutu eeltöö nt: Robert ei saanud juulikuus minna merele tormi tõttu (päriselt oli ka sel ajal torm) - Tekstid on autobiograafilised - Armastas kirjeldada inimest piirisituatsioonides nt: · Elu on võitlus- lõpeb surmaga
ka kõver kepp ühes, kobe valge näoga emand teises käevangus."). Jakob Lusiksepa unistuseks on see, et ta poeg jõuaks sõjast elusa ja tervena koju tagasi. Seda võib välja lugeda hetkest, kus Jakob luges oma poja saadetud kirja ja hiljem ohkas. Talurahvas väärtustas lihtsaid ja igapäevaseid talueluks vajalikke komponente nagu töökus, aurukatel, talutoit ja taluloomad. Nende kõrval ka raha ja kooliharidust, mis nii igaühele kättesaadav ei olnud. Unistused olid tegelastel reaalselt teostavad. Üldiselt unistati talu heast tulevikust või enda kui isiku heast tulevikust.
Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni- Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitleja Lucasesse. Lisaks Jose´le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen orgaiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid. Jose ja Carmen olid küll paar, kuid palju aega teinetesisest lahus: mustlanna organiseeris ja otsis erinevates linnades kaupmehi ja asjaajajaid, kellest said järgmise röövi ohvrid, või ajas mustlasasju. Jose redutas kaaslastega metsades ja väikelinnades, oodates Carmenilt märguannet kuritegude toimepanekuks. Samasugune suhe oli neiul oma endise kaasa Ükssilmaga. ,,Carmenis" on esiplaanil Merimee ideaalid
Meelike Saarna ,,Kahe südamega tüdruk" Teos räägib neljast tegelasest, kellel on igal ühel isiklikult üks suur probleem. Nad kõik on mingil määral pettunud armastuses ning otsivad ja ootavad seda õiget, kuid kahjuks peavad leppima eluga sellisena nagu ta on. Mattias (dr. Paapuu psühhiaater) Tema pbroleem on, nagu teistelgi teose tegelastel, armastus. Ta on abielus naisega (Sigrid), kuid nende kooselu on muutunud rutiinseks. Nimelt ei ole Mattias nende voodieluga rahul, see tähenab tgelikult, et neil seda ei olegi. Seepärast ka mõtleb mees tihti teisele, veetlevale ja ilusale naisele Ireenile, kes on abielus. Nad käivad tihti söömas ja neil on koos ülimalt lõbus. Mehe mõtted on koguaeg temast, ta ootab kuguaeg aise telefonikõnet.. Jõuludeks ostab ta
annaabi.ee 
