,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris
Kokkuvõte Talvehullus Marianne Harju See on arenevate hingede ja eksinud südamete lugu. Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on ühtlasi ka Kati salajane ihalusobjekt. See on lugu talvest, mil need noored avastavad, et vajavad muutust. Talvest, mille jooksul nad läbivad olulise etapi suureks saamise teel. Maribel on 9. klassi tüdruk, tema parim sõber Kati, kes armastab salaja ka Krisi,
Eksimine Eksimine on inimlik. Eksida saab näiteks nii, et oled tulnud metsa ja ei mäleta enam tagasiteed. Siis öeldakse, et inimene on ära eksinud. Eksida saab ka teistmoodi, näiteks kui sa oled arvanud/öelnud/teinud midagi ning see osutus valeks. Ka siis öeldakse, et inimene on eksinud. Vahel öeldakse, et inimene on eksinud ka siis, kui ta on oma mõtetes kuhugile mujale rännanud. Iga inimene on oma elus eksinud. See võib olla ka hea, sest siis saab inimene oma vigadest õppida. Kuid enamasti on see halb, kui eksitakse. Eriti halb on see siis, kui teised inimesed ei mõista seda eksimist. See võib viia lausa katastroofini. Oleneb muidugi, kui hull eksimine oli. Näiteks üks väga hull näide on, kui arst eksib ning selle tõttu patsient sureb. Ja siis öeldakse ikka, et eksimine on inimlik. Mul tekiks küsimus, et kas siis inimeste tapmine on inimlik? Selle küsimuse üle saaks palju ja
Veelgi enam Angela julgustab ka teisi naisi probleemi korral oma enesekindlust ja -väärikust ihu plastilise kohendamise teel tõstma. Kunagi küsita Angela käest: Milline tunne on olla aheldatud valesse kehasse? Kas seda tunneb inimene ka füüsiliselt kuidagi (ma ei pea silmas anatoomiat)? Kas avastus, et tahate olla naine, tuli hingelise sokina ja mis eas see teadmine tuli? Kas tõmme naisena elamise poole ei tekitanud küsimust, et kui jumal mind selliseks lõi, siis jumal on eksinud? Tunne, et midagi on väga valesti, on nii vaimne kui ka füüsiline. Sa elad kogu aeg nagu mingi raske koormaga, mida ei öösel ega päeval ei saa ära visata. Ei saa ka end vabaks ja puhtaks mõelda nii, nagu see paljude asjade puhul muidu aitab. Ühel hetkel olid lihtsalt kõik mosaiigikillud paika nihkunud. See ei olnud sokk, vaid pikaajaline kurbus, sest ma ei olnud tol ajal kindel, kas saan midagi ette võtta. Selline vimka oli mulle määratud saatuse poolt
Aga et arm on Jumala and, mida pakutakse võrdsetel tingimustel kõigile, siis on kõigil inimestel ühesugused võimalused. Sa saad andestuse, kui sa oma patud tunnistad ja hülgad! Aga kui raske see on lihalikule inimesele – eriti pattude tunnistamine! Hülgamine näib olevat kergem. Paljud, kes saavad aru, et nad on halvasti teinud, on valmis need teod hülgama, s.t. enam mitte nii tegema, kuid ära sa oota neilt oma pattude tunnistamist! Inimene on sinu vastu eksinud – ta on ise sellest aru saanud, ta ei tee enam seda, teeb ehk selle asemel mõne heateogi, sageli kuluka heateo – kuid oma süüd ta tunnistama ei tule, mis oleks kõige kaunim ja väärtuslikum kingitus, mis muudaks teda ennastki kaunimaks. Me ei saa katta ühtegi pahategu heateoga; ei piisa patu hülgamisest (mitte kordamisest), kui me seda ka suudaksime. Tulge nüüd ja seletagem isekeskis! Meilt ei nõuta pimesi alandumist, alistumist,
Seda suudab juht, kes ise on asjatundliku käitumisega ja see on oskus, mille poole me ettevõtete juhtidena ka püüdleme. Lõpetuseks tahan tuua välja 12 nõuannet kuidas inimesi enda poole võita. Mõtted on Carnegie Dale teosest „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi“ 1. Ainuke viis vaidluses võita on vaidlusest hoiduda. 2. Osutage lugupidamist teise inimese arvamuste vastu. Ärge öelge iial, et ta eksib. 3. Kui olete eksinud, tunnistage seda kohe ja julgelt 4. Alustage sõbralikult. 5. Püüdke saada vestluskaaslasel otsekohe jaatavat vasstust. 6. laske teistel inimestel rohkem kõneleda. 7. Jätke vestluskaaslasele arvamus, et idee on tema oma. 8. Püüdke näha asju teise inimese seisukohast. 9. Suhtuge osavõtlikult teise inimese mõtetesse ja soovidesse. 10. Tuginege õilsatele motiividele. 11. Dramatiseerige oma ideid, esitage neid efektsel kujul. 12. Esitage väljakutse.
Faust tunnetas, et kerge on elada neil inimestel, kes ei otsi elu asjade põhjuseid ja seoseid, vaid lepivad välise hiilguse, lõbu ja meelelahutusega. Seepärast otsustas ta endalt elu võtta, kuid kirikukellad tuletasid talle meelde kõik elu väärtused ning et elu on ilus. Elus on palju ahvatlusi. Sageli satuvad oma otsingutes kiusatusse just andekad ja targad inimesed. Mõeldes kuulsatele poppartistidele, näiteks Kurt Cobainile, Amy Winehouse'ile ning paljudele teistele, kes on eksinud oma teelt ja lõpetanud ebaõiglaselt noorelt oma karjääri ja elu, on raske mõista miks nad tegid sellise valiku. Algselt on nad püüelnud täiuslikkuse poole. Inimeste saavutusvajadus on sageli nii suur, et ei jõuta ilma ergutiteta soovitud tulemusteni. Tahtes saada parimaks, hävitatakse ennast. Tänapäeva koolinoorte hulgas üritatakse õpitulemusi parandada mitte töökuse ja õppimisega vaid kõikvõimalike keemiliste abivahenditega, mis rikuvad noorte tervist
FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg 1713-1740 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria
Millist? Olen arvamusel, et reaalselt ei saa ühtegi osakonda süüdistada. Kui siis turundusosakonda vett mitte pidavate lubaduste andmise eest ning ostuosakonda isepäiselt tegutsemise eest. Lõppkokkuvõttes jaotub süü siiski kõikide osapoolte vahel, kuna käesoleva juhtumi puhul on tegemist kommunikatsiooni probleemidega. Ja kui "pea ei tea, mida saba teeb" siis näitba see ka juhtimisvigu. 3 5. Kas Johann oli ise eksinud? Mida ta peaks tegema? Johann oli ise eksinud ettevõtte juhtimissüsteemi üles ehitades. Nimelt selle asemel, et kommunikatsiooni ise vahendada peaks ta kommunikatsiooni erinevate osakondade vahel juhtima ja analüüsima ning kindlustama selle toimimise. Ettevõtte juhutl puudus suur pilt millele erinevate otsuste tegemisel peaksid kõik osakonnad tuginema. Mina soovitaksin Johannil kutsuda kokku koosolek kus osaleksid kõik osapoole ning
pere. Me istusime lõkke ääres grillisime vahukomme ja ajasime juttu. Eriti tore oli kuulata onu juttu kuna ta oli veidikene svipsis. Ta rääkis no selliseid lugusid oma noorus päevilt, et suu jäi lahti, nii vene sõjaväest kui ka pidutest ega ta muidugi praegugi eriti vana ju pole sai alles 40. Kuid üks lugu meeldis mulle teistest enam, ta rääkis, et oli eelmisel suvel olnud linnahalli lähedal, ning näinud seal ühte ilmselgelt eksinud meest, kui ta lähemale läks sai ta aru, et tegmist on kuulsa Brasiilia jalgpalluri Kakaga kes oli Tallinnas ära eksinud. Kaka oli küsinud onult politsei numbrit ning peale seda kui onu oli selle talle andnud lisas ta veel ,,Palun autogrammi''. Peale seda lugu vajus onu ära. Ning ka kõik teised läksid magama, kas see lugu oli tõsi või mitte ei oska ma öelda kuna järgmisel päeval onu käest küsides kas see on tõsi ei tulnud tal enam meelde isegi see kes see Kaka on, nii et
ASKING AND SHOWING THE WAY 1. Vangala on teisel pool teed panga vastas Prison is across the road, BANK COUNTER. 2. Mine kuni teise valgusfoorini ja keera vasakule Go to the second traffic lights and turn left 3. Mine otse edas ikuni väliujulani ja ületa tee Go straight ahead and cross the road to the outdoor swimming pool 4.Vabange kus asub politseijaoskond? Ma olen eksinud. Excuse me where the police station? I'm lost. 5. Raudteejaam kaugel. Te peagsite sinna bussiga minema. Far from the railway station. You should go there by bus. 6. Turg on siinsamas lähedal ,just ümber nurga te saate sinna jalgsi minna The market is here, near, just around the corner, you can go there on foot. 7. Tenniseväljakud on kiriku kõrval piimatoodete kaupluse vastas. Tennis Courts next to the dairy shop opposite the church. 8
Õuduste saar Kord ühel suurel ookeanil, seilasid väikese paadiga kolm tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli
kirjavahetuseks. Kasetoht oli küll puude tooraine, kuid ta oli kõigile tasuta kättesaadav. Kasetohul kriibiti kiri raud- või vaskkrihvliga. Loomanahk Missugune kirjutusmaterjal oli kättesaadav karjakasvatajatele? Palju laialdasemalt kui papüürust tunti muistsete karjakasvatajatest rahvaste hulgas loomanahka. Millal sellise kirjutusmaterjaliolemasolu avastati? Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale.
siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega. Autori näide ilmateatega: kasutatakse küll mõistet "tõenäosus", aga räägitakse ainult ilmast. · Mõistete seletamine on ka selle pärast keeruline, et me ei oska neid liigitada. Nagu mees lõunasöögilauas võib teada palju sibula ja peedi kohta, aga ei oska öelda, mis liigist need on.
Teose alus nukkude allegoorilised seiklused ehk nukudraama, mis meenutab commedia dell' arte traditsioonilist kolmnurka. Balleti üldiseloomustus novaatorlik, õpetlik inetu, kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt võluvad kui sisemiselt tühjad. Muusika eripära uuendused nii rütmis kui ka harmoonias, taktimõõtude vaheldumised, polütonaalsed episoodid. Peamised tegelased Petruska, Maur ja baleriin. Balleti sisu Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii nagu ta tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste konflikti allikaks. Näited http://www.youtube.com/watch?v=hfUgAv2Yew http://www.youtube.com/watch?v=7szruqRfhDQ http://www.youtube.com/watch
Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa. Läänemeri on tähtsaks lisaks kõikidele selle äärsetele riikidele nii toiduainete (kala) kui ka transpordi jaoks
B Kunstinäituse retsensioon Akvarellnäitus "Head Päevad" Külastasin 8.oktoobril Saaremaa Kunstistuudios Mall Metsa akvarellnäitust Head Päevad,see näitus avati 27.september ja jääb avatuks 30.oktoobrini 2011.Näitusel olevatel piltidel oli juurde lisatud ka hinnad,et kellel soovi said endale antud maali osta. Töid oli näitusel väga palju kõige rohkem mulle meeldis akvarellteos "Linna eksinud "(JOONIS 1) sellel pildil oli kujutatud lindu linna kohal ja oli ka joonistatud päike.Antud töö värvid olid väga hästi valitud,mis mulle väga meeldis.See töö jäi mulle näitusel kohe silma,ma ei tea küll miks kuid arvan, et just nende värvide pärast,sest need värvid sulandusid omavahel. Kõige vähem meeldis mulle näitusel teos "Meelespea".Arvan,et see ei meeldinud mulle sellepärast kuna seal ei olnud kasutatud eriti palju värve ja jättis üksluise mulje.Pildil oli
ära Karli juurest põgenedes ja küsib ühe vanainimese käest teed. Paraku see mees saab Liisiga rääkides infarkti. Liis jookseb minema ja vaatab eemalt, kuidas vanainimesele kiirabi kutsutakse. Liis kohtub taas ühe poisiga, kes kutsus neid kõiki kolme kinno, aga kuna Rebekka jäi haigeks ei saanud nad keegi minna. Viimasel päeval hakkab neid jälitama üks asotsiaal. Kui nad lähevad rongiga lennujaama, saavad nad peaaegu trahvi. Sest nad on vales vagunis. Lennujaamas nad leiavad ühe eksinud poisi ja teised lennujaama külastajad arvavad, et nad on lapseröövijad. Nad jäävad poisi aitamise pärast peaaegu lennukist maha. Aga kokkuvõttes leidsid nad, et see reis oli siiski väga hea. Ja nad võiksid ka teinekord reisile minna.
Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16.veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus
tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju too niigi halvas tujus, mis teda ikka enam ärritada. Nii nad kõndisid ja kõndisid, kuni lõpuks metsarada nagu laiemaks tundus minevat ja peagi lapsed suurele lagendikule välja astusid. Nüüd peatus Martin, heites pilgu pilves taevasse. "Päikest pole, Marii," lausus ta tusaselt, "Paisab, et oleme veidi eksinud..." "Veidi?" turtsatas õde pahaselt, "Me oleme "veidi" eksinud? Ära aja jama! Oleme juba tunde sihitult ringlenud sa ju tead seda!" Poiss kehitas õlgu ja liikus edasi. "Oota!" hüüdis Marii talle meeleheitlikut järgi, "Ma olen nii väsinud! Heidame parem veidikeseks puhkama! Selge peaga on kergem koduteed leida." "Ei saa mitte, Marii! Taevas juba tumeneb öö on tulekul. Peame edasi liikuma ehk satume mõnda külla
absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse. Valitsejana nõudis ta kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning karistas eksinud ametnikke valjult. Friedrich II tegutses valgusõpetuse järgi ning arendas riigi sissetulekuid. Ta andis korralduse jagada vaesemale rahvale soodsa hinnaga vilja, keelas kohtus piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Joseph II kehtestas kogu riigis ühesuguseid seadusi. Ta kaotas pärisorjuse, Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajamakesvalitsuse ametnikud. Ametlikuks keeleks sai saksa keel.
Paronüümid Paronüümid on sõnad, mis on kõlalt sarnased, aga tähenduselt erinevad. vahel – mõnikord. Tule mind vahel vaatama. vahest – võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud. vast – alles. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik! õieti – õigupoolest, tegelikult. Tüli algas õieti tühjast asjast. õigesti – veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti. enamik – suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. enamus – arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. enne (ajaline) – Enne lõunat
Pärnu teatris Endla etendunud näidendis ,,Kolmekesi kahe vahel" satuvad samasse ruumi kolm iseäralikku mees: ärimees, kapten ja professor. Kõik kolm meest on tulnud sinna ruumi erinevatel põhjustel. Ärimees oli tulnud võõrastemajja, kapten oli kutsutud ühe firma kontorisse kokkusaamisele ja professor oli tulnud kirjastusse oma korrektuuripoognatele järgi. Kõik on täiesti kindlad, et nad on õiges kohas ja ei ole eksinud aadressiga. Erinevatel asjaoludel jäävad nad sinna ruumi kinni ning peavad öö koos veetma. Kriisiolukorras hakkavad välja tulema aga tegelaste iseloomud. Tundide möödumise järel kuulevad nad äkki kusagilt koputamist, mis tuleb otse külmkapist. Külmkapist ilmus välja koristajamutt, kes tuli ruumi koristama. Mehed olid juba selleks ajaks lootuse pääsemiseks kaotanud ja arvasid, et tegemist võib olla kõigekõrgemaga siin ilmas. See riputab õhku küsimusi ja
Ta on olnud egoistilik vereimeja, kes on imenud inimestelt välja verd, et ise nautida. Kuid nüüd on ta muutunud. Olgugi selle põhjustus kunstlik Sellegipoolest on ta süüdi kõikides oma tegudes. Kas Alexit tuleks rängalt mõista süüdi või anda talle armulikkust? Minu arvates tuleks anda igale inimesele võimalus ennast muuta. Iga põhjakäinud inimene võib tõusta ning iga tõusnud inimene võib ka allakäija. Seepärast ei tohiks ka Alexit süüdi mõista. Ta on vaid eksinud hing, kes ei oska kohaneda siin maailmas. Iga inimene teeb vigu, kuid kahjuks või õnneks elame me olevikus mitte minevikus ega ka tulevikus. Minevik jääb selliseks nagu ta on ning teda ei saa enam muuta, kuid saab muuta olevikku, muutes sellega ühtlasi ka tulevikku. Seega tuleks igale eksinule anda võimalus leida õige tee. Ei saa võita sõda sõjaga. See on sama mis seksida süütuse nimel. Seega saab halba võita vaid heaga. Võib öelda, et Alexil on karistuse suhtes vedanud
Halvas konspektis on olnud ka sõjalisi akte. Meie sajandil tehnoloogia ja elektroonika on muutund väga palju kui seda võrrelda eelmiste sajanditega. Meil on välja ilmunud see sajand juba nutitelefonid ,tahvelarvutid ja sülearvutid. Kui seda nüüd mõelda siis see on väga suur samm tehnoloogias ,sest näiteks eelmistel sajanditel eksisid laevadega meremehed ära ja praegusel sajandil on olemas mobiilis juba GPS mille järgi saab koju minna kui keegi inimene on ära eksinud. Üks põhjustest miks elektroonika seadmeid tehti oli sellepärast et inimesed ei peaks raiuma maha liiga palju metsasi ja nüüd tänapäeval paljud koolid kasutavad palju arvuteid tundides et metsa maha raiumist piirataks. Inimeste rahvaarv on muutunud meeletult 21. sajandil, me rahvaarv ületas hiljuti 7 miljardit ja me kõik tähistasime seda ,kui see sündmus juhtus. Igal pool maailmas see heameelt ei toonud näiteks Hiinas kehtestati peredes ühe
Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat. Minu lemmikmaaliks oli Maria Sidljarevits´i ,,Hobuse unenägu". Sidljarevits maalis selle maali 2018. aastal. Selle teose puhul on nimi vägagi tähtis, sest lihtsustab pildist arusaamist. See teos on jutustav e. narratiivne. Sellel teosel võime näha hobust, kes on eksinud oma roosas unenäos. See teos meeldis mulle, kuna olen ise väga suur unistaja ja loon enda jaoks peas palju fantaasiapilte, siis tundsin sarnasust selle hobusega. Teos on staatiline e. paigalseisev. Selle teose puhul on värv oluline. Kunstnik on kasutanud palju roosasid toone, mis Maria Sidjarevits ,,Hobuse unenägu" annab teosele rõõmsama tunde. Minu jaoks ei mõjuta teose suurus teose tähtsust. Oma lemmiktööd oli raske valida, sest näitusel jäi silma mitmeid häid töid.
Millised on Surnud mehe maja ruumielemendid ja nende iseärasused? Ruumid on enamasti pimedad, eri tasapindades. Kitsad keerdtrepid ja koridorid ei asetsenud loogiliselt ning palju kinniseid või avatud uksi. Ruumid on labürintlikud ja keerulised. Samuti sõitis majas kummaline lift. Mis tõendab kujutlust majast kui suletud ruumist? Väljapääsu polnud võimalik leida, jäi mulje nagu mees oleks labürinti ära eksinud. Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks. Ruumide vahetumisel tajus mees vahpeal trepist üles minnes nagu oleks hoopis madalamale jõudnud. Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist?
Kaasus nr.2 Olavi K.-l on õigus nõuda viivist töötasu mittetasumise eest õigel ajal. Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P. oli töölt eemal 10 kalendripäeva ning seadus sätestab, et lepingu lõpetamiseks peab see aeg olema vähemalt 4 kuud. Tõnu P-l tekkis äriühinguga töösuhe 20. augustil. Kaasus nr.10 Sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine kolmeks kuuks ei ole seaduslik. Antud äriühingu direktor oleks pidanud sõlmima pigema ajalise töölepingu ning et veendud kas kandideerinud kõrgharidusega insener on sobiv antud tööle, siis panema ta ...
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib
Mõnele inimesele on vajalik elukeskkonna muutus, mis avaks nende silmad ja paneks mõistma, millisesse inimgruppi nad kuuluvad. Romaani tegelaskujudest võib näitena välja tuua Ingeri, kes pärast vangis viibimist, kus ta õppis ning tänu operatsioonile vabanes ka iluveast, leidis, et kuulub siiski elama maale ja et ta kodu on Kaugemaal. Tänapäeval on aga üha rohkem neid, kes otsivad oma kohta. Inimesed, kes ei tea täpselt, kuhu nad kuuluvad, on justkui eksinud. Nad rändavad ühest kohast teise ega tunne üheski paigas end kui kodus. Näiteks Geissler, kes oli pidevalt kuhugi teel. Ta külastas mitmeid kordi Kaugemaad. Iisakult ostis Geissler mägedesse maa, mille hiljem maha müüs, romaani lõpus aga soovis ta seda tagasi osta – selline tegevus näitab, et ta ei olnud kindel, kus elada tahab. Samuti oli ka Ingeri ja Iisaku pojas Eleseuses rändajahing. Ta reisis ja ostis kokku erinevaid
Ekke kartis aga Enekni isa Toomas Üüvet. Eneken soovib, et Ekke läheks kodust ära seiklema ja kui ta tagasi jõuab, saaksin nad koos elama hakata. Ekke teebki nii ning oma teel satub ta igasugustesse seiklustesse. Ekkele meeldib väga näidelda ja enne seiklema minekut sai ta Ingelandis tsaari rolli, kus kõik tema improvisatsiooni kiitsid. Ta hakkab tegema igasuguseid juhutöid ning müüb ka igasuguseid esemeid, kus vähegi saab. Ühel hetkel on ta aga eksinud, kuid Lassu ja Uutšo aitavad tal uuesti tee leida. Lõpuks pöördub Ekke tagasi koju ning tõdeb, et kodus olla on siiski kõige parem. Probleemid: 1.Ekke ei saanud olla koos Enekeniga Ekke ei saanud olla Enekeniga koos, kuna ta oleks siis pidanud hakkama tema isa, Toomas Üüve abiliseks. Eneken oleks ka nende suhtest kohe kõigile rääkinud. Kui minul oleks selline olukord, siis ei kiirustaks sellega, vaid mõtleks kuidas seda lahendada. 2.Ekke jõudis koju tagasi
Keskaegne usuelu. Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk oli juurdunud kõikvõimsusesse ühiskonnakihtides. Inimesed olid kindlad, et maine ja ajalik elu on ettevalmistatud igaveseks eluks pärast surma. Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui kat...
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma.Seni kuni isa puid raius,korjasid lapsed metsas seeni.Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha suhkrust ja magusast saiast.Siin jätkus pidusööki tundideks ja lapsed lasksid sellel hea maitsta! Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asem...
mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui uskuda, et ta kõiki oma käike planeerib ja teeb seda oma südameheadusest mitte puhtast uudishimust
kirjas oma emale. Isa Goriot' ootused raha suhtes on teised: ta loodab rahaga osta oma tütarde armastust. Ta ei tea, et armastus ei ole asi, mida saab osta, vaid asi, mille nimel tuleb võidelda olgu see siis isaarmastus või mehe ja naise vaheline armastus. Oma tütarde poolehoiu võitmiseks oleks ta pidanud juba viimaste lapsepõlves neid rahast rohkem eemale hoidma ning ka ise oma suhtumist rahasse muutma. Oma surivoodil taipab ta, kui rängalt ta oli eksinud armastades oma tütreid liialt palju, kuid siiski eelistaks ta olla rikas ja näha tütreid oma surivoodil, kui olla vaene ning surra ilma tütreid nägemata. ,,Raha eest saab kõik, isegi tütred. Oh, kuhu kadus kogu mu raha? Kui mul oleks suured varandused maha jätta, pillitaksid ja põetaksid nad mind, ma võiksin kuulda nende häält, saaksin neid näha." Teos peegeldab hästi ühiskonna valupunkte ning on aegumatu, sest raha ei kao meie eludest mitte kunagi
20. Gaudeamus igitur meenes dum sumus Olge alati rõõmsad, kuni oleme noored 21. Homo homini lupus est Inimene on inimesele hunt 22. Homo sapiens Tark inimene 23. Honores mutant mores Amet muudab inimesi 24. In corpore Täies koosseisus 25. Ira furor brevis est Viha on lühike hullumeelsus 26. Iucundi acti labores Tehtud tööd on meeldivad 27. La Traviata Eksinud naine (kuulus ooperi nimi) 28. Litterae non erubesunt Kiri ei punasta 29. Memento mori Pea meeles, et oled surelik 30. Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim 31. Mente et manu Mõistuse ja käega 32. Nolens Volens Tahes-tahtmata 33. Nomine sunt adiosa Nimesid nimetamata 34. Non olet Raha ei haise 35
Etüüd Jooksen pimesi mööda Sõle tänavat Kopli liinide poole ning tunnen, kuidas jaks hakkab vaikselt otsa saama. Seisma jääda ei tohi, sest see tähendaks vaid üht – nad jõuaksid mulle järele. Jooksen sihitult edasi, silme ees virvendamas kunagise kodu pilt. Kardan, et olen eksinud, kuid äkitselt näen kauguses kolmekorruselise puust uberiku hajuvaid piirjooni. Maja on tundmatuseni muutunud ning imestan, et selle üldse ära tundsin. Uksest sisse minna aga ei saa, see on koos akendega kinni löödud. Teen majale tiiru peale ja leian ainsa katkilöödud klaasidega akna, kust sisse mahun pugeda. Peatumata jooksen kolmandale korrusele, just sinna, kus ma kunagi oma ema ning vennaga elasin. Korterisse pääsen ilma suurema vaevata ning ühtäkki leian end hämarast köögist. Ma mäletan, kuidas ema alati pahurdas, et korteris vaid üksainus aken on ning seegi asus köögis. Kuid tol ajal ei saanud me endale par...
Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainult korraks restoranis. 3. korrusel oli eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. See oli väga ilus vaatepilt ja ma silmasin kõiki kunstiteoseid. 3. korrusel oli palju erinevaid ruume, kus seintel rippusid ainult maalid. Seal oleksime peaaegu ära eksinud, kuid lõppude-lõpuks jõudsime ikka liftini, millega sõitsime järgmisele korrusele. 4. korrusel oli Nõukogude Eesti ja tänapäeva alternatiivse kunsti kogu. Sellele korrusele jõudes olime juba kõndimisest nii väsinud, et põhimõtteliselt kõndisime kogu 4. korruse läbi. Niipalju, kui ma neid maale seal vaatasin, olid enamused päris huvitavalt tehtud. Eriti meeldisid mulle maali raamid, mis paistsid hästi silma ja olid vägeva disainiga. 5. korrusel oli galerii ja lugemisnurk
alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline kui ka keeleline alus: halastaja samaariamees, Buridani eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1. Motiveeritud nimetuste puhul sisalduvad nominatsiooni aluseks oleva prototüübi tunnused väljendi atributiivses komponendis. Väljendi eksinud lammas struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik olend' kaudu inimesega, vaid nimetatud ütluses aktualiseerub üksnes stereotüüp 'inimene on loom' ning määravaks osutub hoopiski atributiivse komponendi eksinud tunnus 'millestki kõrvale kaldunud, hälbinud'. Semantilise operatsiooni käigus mõtestatakse ümber just nimetatud tunnus. Fraseologismiga kärnane lammas nimetatakse inimest abstraktse mõiste
Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õpetus asendus arutlusega. 2. Dante Aligieri 1265-1321 Lääne-Euroopa kirjanduse suur poeet, kõrgelt haritud, suureks eeskujuks pidas rooma kirjanikku Vergiliust. Tema esimene teos ,,Uus elu" koosnes põhiliselt luuletustest. Beatrici kujutas täiuslikuna, kirjeldatakse unistusi, kiindumust, armupiinu. ,,Jumalik komöödia" on ulatuslik poeem, kus kirjeldatakse eksinud inimese rännakut teispoolsusesse. Igas osas on 33 laulu, kolmikvärssides, koos sissejuhatava lauluga 100 laulu. Peategelane rändab Vergiliuse toel läbi 9 põrgu ringi, kus näeb patuste kannatusi. Põrgus teiste hulgas piiskopid, antiikkirjanikud. Puhastustules on need kel lootust patud lunastada. Lõpuks jõuab paradiisi kus teda juhib Beatrice, kellega jõutakse 10. taevasse. Seal kohtutakse jumalaga, kes ilmutab end valguse ja tarkuse kujul. Jumal on armastus. Teose põhiidee:
Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja natukenegi raha juurde teenida. Seni kuni isa puid raius, korjasid lapsed metsas seeni. Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha looduslikest ainetest, toorkakaost, lavendlist, sinisavist ja koguni seebikivist. Maja sisemus koosnest parimatest metsaandidest, piirdutud ei olnud ainult kodumaiste maiustega, leida võis ka näiteks kookosrasva. Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine
Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda algas Mehetapja, kus jutustati Meelist, kus ta tappis enda uue kaasa. Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike
Tunded, mida maha surutakse, muutuvad nii öelda kroonilisteks ning tekitavad depressiooni. 4. Mida tähendab artikli autori sõnutsi ,,keskeakriis"? Keskeakriis on arusaamine, et oleme katki ega taha enam teisi ega ennast petta. Väga suurt rolli mängib arusaamine, et väline kultuuri- ja hariduskontekst ei vasta enam meie sisemistele vajadustele. Väljast lahendusi otsides oleme sisemise hääle kuulamata jätnud ja materialistlikku maailma ära eksinud. 5. Mis on meie rahva suurim probleem? Meie rahva suurim probleem on oskamatud ja tahtmatus suhelda. Peaaegu kõikides koolides, kahjuks ei õpetata õpilastele kuidas luua, hoida ja lõpetada suhteid. 6. Kellele panna süüd, kui pere kujunedes kukuvad maskid? Süüdi pole ei mees ega naine, pigem meie haridussüsteem ja eriti kasvatusteadus võiks paremini eluga kaasa liikuda. 7. Miks tungivad mehed poliitikasse?
Tere kallid kuulajad! Linnatänavad on täis hulkuvaid loomi - koeri ja kasse. Enamusel neist on varem olnud kodu. Aga miks enam mitte? Paljud koerad-kassid on ise kodust ära jooksnud või eksinud (enamasti need, keda omapäi jalutama lastakse), kuid suuremal osal puudub kodu sellepärast, et nad on n.ö "minema visatud" nagu asjad, mida enam ei vajata. Raske on mõista, miks loomi enam ei taheta ja tänavale heidetakse. Põhjenduseks tuuakse, et endised lemmikud on muutunud tülikaks või on inimestel (näiteks töö tõttu) vaja ära kolida ja loomi ei saa kaasa võtta. Eelneva põhjal võib öelda, et hulkuvate loomadega kaasnevad probleemid saavad alguse ikka inimeste hoolimatusest,
Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused
Politseinik ei pea olema alati kõike keskel ja kontrollima kõike ta on ka inimene ta ei saa kõike .Ta tahab samamoodi nagu tavaline inimene millalgi puhata oma kohustustest . Kõigil see ei õnnestu kuna mõni inimene ei saa aru kui üht ta lähedast inimest karistatakse siis nähtavasti tehti seda kuna ta tegi midagi halvasti kuigi see ei tähenda ,et inimene peab siis ilm tingimata paha olema ja need inimesed teevad halba neile kes aitasid teisi inimesi selle eest ,et see halb või eksinud inimene ei teeks neile haiget . Kindlasti tunnevad inimesed ,et politseinikuks olemine on eluviis sest see ongi politseinik võib minna koju ja unustada natukeseks oma töö aga alati ei saa oodata ,et kõik on hästi ja mõni halbade mõtetega inimesel ei tule mõttesse teha tagasi ,et politsei ei lasknud lõpetada ta halbu tegevust. Politseinikule võivad iga hetk helistada ja öelda ,et teda on vaja ja tal ei ole midagi
Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega. Kui ma ärkasin oli pimedus kadunud. Kuskilt paistis valgust. Märkasin, et olin kongimõõtmetega eksinud, selle ümbermõõt oli hoopis 25 jardi. Nägin ka kongi keskel seda sama kaevu, mille lõugade vahelt olin napilt pääsenud. Minu õnneks oli see kongis ka ainuke. Ma lamasin selili madalal puuraamistikul. Olin pika, sedelgavööd meenutava naharibaga tugevasti selle külge seotud, ainult mu vasak käsi oli vabaks jäetud, et saaksin enda kõrval olevat toitu haarata. Laes, täpselt minu kohal, oli maalitud Aeg, kellel vikati asemel oli käes pendel. Selle alumina ots oli üliterav
jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse, ning valitseja põgenemise tagajärjel tekkis suur skandaal, sest saadi teada Amelia ja kuninga armastusest. Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, dirigendiks oli Jüri Alperten. Peaosades olid kuningas (Mart Madiste), peaminister(Rauno Elp) ja Amelia, peaministri naine( Aile Asszonyi). Teistes osades olid Ulrica (Riina Airenne), Oscar (Kristel Jõesaar), Silvano ( Rene
,,Dekameron" 6. päeva viies novell 1. Forese da Rabatta: Oli suur teaduste tundja. Paljud nimetasid teda kodanikuõiguse varaaidaks. Forese oli väikest kasvu ja inetu, lameda näoga ja nösuninaga. Ta oli veidi ülbe ja ninakas, sest mõnitas Giotto't kuigi oli ise sama kole, kuid taipas kohe millega oli ta eksinud. Giotto: Ta oli maalikunstnik ega sugugi ilusam kui Forese. Giotto oli tagasihoidlik ja andekas mees, ning polnud ühtegi asja, mida ei suutnud ta niiviisi maalida, et see ei paistnud välja asi ise- väga tõeline. Ta tegi kunsti mitte sellepärast nagu tavapärased selle aja kunstnikud, et teistele meeldida, vaid et rahuldada arusaajate vaimu. Ta oli rahulik ja viisakas. Muidugi ka suurepärane jutumees, nagu oli ka tekstis kirjutatud. Lükkas Forese mõnituse viisakalt ja humoorikalt tagasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
