Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kusti" - 83 õppematerjali

Kusti

Kasutaja: Kusti

Faile: 0
thumbnail
2
docx

Novelli Suveöö armastus analüüs

Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi muud ta teha ei osanud. Ta siples Kusta süles, kuni maha sai ning siis jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse kuhu tahtis Kusti sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siiski pääses Kusta teisest kohast sisse. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada. Kusta saatis Maali koju. Mõlemad jäid magama. Põhjenda,kas novell on avatud või suletud Tegu on avatud novelliga, sest lõpp ei tule ootamatu, vaid lugeja saab ise otsustada, kuidas novell lõpeb...

Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Kõrboja Peremees - kokkuvõte

Eevi ei rääkinudki Kõrboja preiliga sellest, et ta Katku Villu rahule jätta võiks tema poja pärast. Lähenemas oli uus püha- pähklapüha. Pähklapühale tahtis ka Kõrboja perenaine minna. Ta kahtles kaua, aga kui Kuusiku sauna Eevi oma pojaga ära läks, siis oli kahtlus kadunud. Katku Villu oli metsas. Vaevalt korjas ta pähkleid, sest tema hädine silm ei seltanudki neid hästi. Aga kui ta kuulis Lõugu Kusti pillimängu, siis ei saanud Villu enam muidu, kui pidi minema otseteed pilli hääle peale. Jõudis peole ning seal hakkas ta jälle jooma. Täis olles hakkas ta tantsima. Ta tantsis niisuguse hooga, et ta isegi seda tähele ei pannud, millal Kõrboja perenaine pähklapühale ilmub. Lõpuks tantsis Villu jälle Annaga. Mis siis nüüd saab? Eevi on ju täiesti unustatud. Päris selgelt on näha juba ette, et lõpp tuleb preili ja Villu vahel lilleline. Aga sellepärast ma lugemist ei lõpetanud...

Kirjandus
441 allalaadimist
thumbnail
47
xls

Tabelid

hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring 6 5 4 3 Column N 2 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos kas Mura er kas Mura er kas kas 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos...

Informaatika
212 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Kõrboja peremees" - kokkuvõte

Anna saatis Jaani kõiki jaanitulele kutsuma, mida peeti järve ääres. Anna korraldatud peole tuli palju rahvast. Puudusid ainult Katku rahvas ja ka Eevi, kes ootas, et Villu tuleks tema juurde. Villu aga üritas Lõugu Kustit täis joota ja tema ''vasikat'' endale saada. See ei läinud tal läbi ning Kusti kõndis minema. Ei jäänud Villulgi muud üle kui jaanipeole minna ning jooksis Kustile järele. Jaanipeol näitas ta end näole alles siis, kui oli aeg rakette lasta, ja kes oskas seda paremini kui Villu. Istusidki siis Anna ja Villu paati, sõitsid järve keskele ning hakkasid rakette laskma. Tagasiteel alustasid nad rääkimist. Villu rääkis Annale, mida ta Kõrbojal muudaks ja teeks, kuid nende jutt katkes kui Villu mainis oma vangisolekut....

Kirjandus
2177 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

"Kõrboja peremees" - kokkuvõte

Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja...

Kirjandus
1205 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Oskar Luts

Muinasjutu alusel on loodud kaks filmi: nukufilm ,,Metsmuinasjutt" (1960) ja muusikaline mängufilm ,,Nukitsamees" (1982) Analüüs: ,,Nukitsamees" on muinasjutt, kuid seda vaid osaliselt, sest muinasjutupärane fantastika põimub siin reaalse elu kujutamisega. Isegi metsamoori kodu kirjelduses pole puudu realistlikest elementidest. Ei noor ega vana lugeja saa muidu, kui peab Kusti ja Iti saatusele kaasa elama. Jutustus on põnev ja meeleolurikas, algusest lõpuni kaasakiskuva sündmustikuga. Kasvatuslikud ideedki on olemas, kuigi need on esitatud mõnikord veidi varjatult. Kogu lugu on kirjanikul esitatud lihtsalt, lapsepäraselt ja huumoriga. Tegelased on isiksused omaette: ei õde ega vend omavahel, aga ka mitte metsaeide peret pole iseloomustatud ühetaolisena. Kõige põnevam on aga nimitegelane ise, sarvemuksudega armas-naljakas metsapoiss,...

Kirjandus
302 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed

Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed Kusti Nõlvak 7. Klass Kivimäe Põhikool Tervise Arengu Instituudi andmetel proovivad tüdrukud alkoholi keskmiselt 13aastaselt, poisid umbes 12aastaselt. Täiesti purjus on tüdrukud olnud keskmiselt 14aastaselt, poisid 13aastaselt. Nädalas pruugivad kangeid vägijooke 13aastastest tüdrukutest üks protsent, 15aastastest viis protsenti. Nädalas tarvitab 2,5 protsenti 13aastatest poistest kangeid jooke, 15aastastest umbes 9 protsenti...

Inimese õpetus
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renesanss, barokk, manerism

Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maalid nagu skulptuurid. Teosed: 1)"Sixtuse kabeli laemaal"sõrmed kokku(ainuke lõpetatud töö) 2)" Pieta"maarja süles surnud kristus,skulpruu 3) "Moses"habemik istub, skulptuur. Raffael-esimene kes kasutas õpilaste abi üsna palju oma tööde loomisel 1)"Sixtuse madonna"naine seisab lapse käes kollakas valgus, laps käes....

Kunstiajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

Lastekirjandus ­ täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...

Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Egeus - hellenistlik

Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter Hera- abielu kaitsja-Juno Poseidon-merejumal-Neptun Hades-allilma valitseja-Pluto Apollon-muusika ja kusti kaitsja-Apollo Artemis-jahijumalanna-Diana Athena-tarkuse ja sõjajumalanna-Minerva Aphrodite-armastuse ja ilu jumalanna-Venus Eros-armstuse jumal-Amor Hephaistos-tulejumal-Vulcanus Ares-sõjajumal-Mars...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühetähega jutt

Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti . "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus...

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Nukitsamees" - kokkuvõte

OSKAR LUTS "NUKITSAMEES" Tegelased: Iti, Kusti , Nukitsamees (Ants), eit, vanamees, Mõhk, Tölpa, ema, isa, vanaisa, lind Ühel päeval läksid Iti ja Kusti metsa maasikaid korjama. Kuna maasikaid oli väga palju, liikusid nad aina sügavamale metsa ja eksisid ära. Kodu otsides jõuavad nad juba teist korda ühe suure kivi juurde. Õues läheb juba pimedaks. Iti kardab. Lõpuks jäävad nad puu najale magama. Kusti ärkab mingi hääle peale. Ta märkab, et linnupoeg on pesast välja kukkunud ja paneb ta sinna tagasi. Seejärel jääb uuesti magama. Varsti ärkab ta uuesti. Ta näeb ühte vanaeite, kes ütleb, et juhatab nad koju. Kusti äratab Iti üles. Vanamoor on aga väga kuri, ja juba tee peal kahtlevad nad, kas asi on ikka õige. Kui nad lõpuks ühe majani jõuavad, ütlevad lapsed, et see küll nende kodu ei ole, kuid vanaeit käsib neil sisse minna...

Eesti keel
243 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Kapsapää" - kokkuvõte

OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead....

Kirjandus
237 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Suveöö armastus" kokkuvõte

Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudlust ja lahkus. Maali...

Kirjandus
798 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare

Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti : `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku...

Kirjandus
1285 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tööruum ja selle funktsionaalsus

Tööruum ja selle funktsionaalsus Kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud, siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku. Töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi: 1. Füüsilised vajadused ­ tööasend, tegevused, harjutused-lõdvestused. Õige ja mugav tööasend on tervise pant. Saavutades sobivuse enda ja töökohaga, muudab see töötamise mugavamaks ja ka tootlikumaks. 2. Psühholoogilised vajadused ­ tööstiil, töökorraldus, pausid-vaheldus. Vähenda stressi, planeerides aega ette ja seades realistlikke päevaeesmärke. Eri tööülesannete vahetus tööpäeva jooksul aitab vähendada väsimust, aeg-ajalt tuleks teha väikeseid pause. 3. Keskkonna-alased vajadused ­ valgus, õhk, müra. Töökohti luues tuleb seega eelkõige arvestada, et töökoht ise ei tohiks inimest väsitada. Iga töötaja töö iseloomu tuleks ana...

Kontoritöö tarkvara
87 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

11 klass Vanaaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Iisrael, Foiniikia, Pärsia, Hetiidid

korrapärasus · Väga stabiilne ja traditsiooniline ühiskond · Riik-piiramatu kuningavõim ja hierarhiline Foiniikia ja Iisrael ühiskond · Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride · Kuningavõimu rõhutasid monumentaalne kokkupuutepunkt. Tekkis arvukalt väikeriike arhitektuur ja jäigad kusti kaanonid mille seas tuntumad olid nn Foiniikia linnriigid · Linnad suhteliselt nõrgalt arenenud · Meresõit, vahelduskaubandus, kõrgetasemeline · Väliselt riik väga stabiilne käsitöö. Foiniiklased kujundasid tähestikkirja. Levis Eesaasides ja vahemaades. Sellele...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Prantsusmaa 17-18 saj

Versailles` lossi nõrkuseks oli ka see, et lossis oli üks peldik, mis pidi teenendama kogu seda seltskonda. Seega oli selle asutuse ukse taga pidev järjekord. Paljud kannatamatud käisid vajadusi rahuldamas õues ­ kujutagem ette vaatepilti peen härra ja proua kõrvuti rokokoopargi lillede ja põõsaste vahel soristamas! Sõna otseses mõttes situti ja kusti ka lossi tubades põrandale ja nurkadesse. Louis XIV õukond oli väga paheline ja kombelõtv. Ametlik abikaasa oli Hispaania kuninga tütar Maria Teresa, tema kõrval mitu ametlikku armukest. Louis XIV ise seda abielu ei tahtnud, kuid oli sunnitud poliitika ja riikluse huvides sellega leppima. Kui tulevane kuningas oli 16 aastane, anti ta endast 12 aastat vanema daami hoole alla, et ta ei hakkaks omapead otsima seksikogemusi, mis oleks kaasa toonud süüfilise ­...

Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun