,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama.
OSKAR LUTS "NUKITSAMEES" Tegelased: Iti, Kusti, Nukitsamees (Ants), eit, vanamees, Mõhk, Tölpa, ema, isa, vanaisa, lind Ühel päeval läksid Iti ja Kusti metsa maasikaid korjama. Kuna maasikaid oli väga palju, liikusid nad aina sügavamale metsa ja eksisid ära. Kodu otsides jõuavad nad juba teist korda ühe suure kivi juurde. Õues läheb juba pimedaks. Iti kardab. Lõpuks jäävad nad puu najale magama. Kusti ärkab mingi hääle peale. Ta märkab, et linnupoeg on pesast välja kukkunud ja paneb ta sinna tagasi. Seejärel jääb uuesti magama. Varsti ärkab ta uuesti. Ta näeb ühte vanaeite, kes ütleb, et juhatab nad koju. Kusti äratab Iti üles. Vanamoor on aga väga kuri, ja juba tee peal kahtlevad nad, kas asi on ikka õige. Kui nad lõpuks ühe majani jõuavad, ütlevad lapsed, et see küll nende kodu ei ole, kuid vanaeit käsib neil sisse minna
läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siis läks Kusti teisest kohast sisse
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri
Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik
Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud.
mark / maks_K .... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring 6 5 4 3 Column N 2 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos kas Mura er kas Mura er kas kas 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos
Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudlust ja lahkus. Maali
Kui tahab, müügu kasvõi maha või kui Anna Kõrboja ei taha siis annab Rein selle rendile või müüb üldse maha." Anna aga ei taha Reinu mõttega nõustuda sest ta ei salli mõtet et Kõrboja võõraste kätte peaks minema ning pika pressimise peale nõustub ta Reinult Kõrboja ohjad enda kätte võtma. Kuid Kõrbojal on liiga raske ilma peremehe käeta ning jaanipäeva saabudes laseb Anna külarahva peole kutsuda.Ta kutsub ka lõõtsamehe Kusti keda Villu hoopis enda poole kutsub napsitama.Kusti nõustub raskesti võtma Villuga mõne pitsi ning kipub ikkagi jaanitulele, sest olla juu lubatud ning eks lubadust tuleb ka täita. Lõpuks sikutab Kusti aga hoopis Villu endaga kaasa jaanitulele. Anna võtab Villu särasilmi vastu ning palub Villul ilutulestikku lasta tema auks. Kui Anna ja Villu järvele sõitma lähevad, jutustavad Villu ja Anna üksteisele möödund ajast
Kana peab jutu uuesti ette lugema. lõikude kaupa Aga, et tibule jutt ka meelde jääks, loeb ta õpetaja iga pildi kohta eraldi. Kõigepealt loeb küsimustele kana ainult esimese pildi kohta. Aga kuula toetudes sina ka hoolega. Pärast lugemist küsib kana sinu käest jutu kohta küsimusi. Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines tsirkuses igal õhtul. Lõvi treeneri nimi oli Kusti. Tsirkuses elas ka hiireke. Ühel õhtul oli Lõvi väga väsinud ega jaksanud etenduses kaasa teha. Kes on selle jutu tegelased? Kusti, lõvi ja hiir Kas teame millal tegevus toimub? Ei tea Ei tea. aastaaega, sest tegevus toimub toas. Kus esines lõvi? Tsirkuses. Millal lõvi esines tsirkuses
Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus
„Perekond Kapsapea jõulukuusk“. Koostöö ajalehega kestis 8-9 aastat. Esimesed jutud illustreeris ajalehe kunstnik, kuid hiljem hakkas ta jutte ise illustreerima. https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass,http://www.elk.ee/?profile=kristiina-kass, http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Loominguline ülevaade Kristiina Kass on kirjutanud palju raamatuid: „Käru Kaarel“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal.
sõbranna Aurelia korraldas enda juures peo ning tema ema ehted varastati. Aurelia süüdistas selles Cärolyni. Cärolyn jättis kooli pooleli. Juhan, kellesse ta armunud oli, temal oli teine tüdruk, kuigi ütles, et armastab Cärolyni. Cärolyn sai Nellalt kõne, kes oli Juhani sõbraga kunagi koos olnud ning Cärolyn kolis Nella juurde. Selle ajajooksul hakkas Cärolyn tarbima narkootikume, jooma. Cärolyni ema poos end üles. Cärolynile hakkas meeldima Kusti, kes oli politseiniku poeg ja kes polnud midagi nii korralik. Kusti aga kasutas Cärolyni ainult ära. Tia , porgandi omanik, vallaline. Tia oli maganud oma elus paljude meestega. Ta oli elanud Hispaanias seni, kuni tema poiss Marcus ta sealt välja viskas. Tia tuli tagasi Eestisse ja sai hea idee alustada oma äri. Tema algsest kohviku ideest kujunes välja midagi ööklubi taolist. Tia jõi iga päev, kodus eriti ei viibinud, tal oli sõbranna Sigrid, kellega nad kõike koos
Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta üha rohkem meeldima. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb raketid järvel õhku.Anna ja Villu on järvel, nad lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida ta Kõrbojal teeks. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. Kõrboja endine
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon
1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm Säinas 1947 "Elu tsitadellis " Mängufilm Eva Miilias, tema naine 1937 "Draamastuudio nukuteater Filmikroonika esitab O. Lutsu "Nukitsamehe"" Kusti Tunnustused 1952- Eesti NSV teeneline kunstnik 1956- Eesti NSV rahvakunstnik 1966- NSV Liidu rahvakunstnik 1979-1984- Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja Kasutatud allikad http://www.efis.ee/UserFiles/EfisPeople/4280/thumbs/350 http://gulliver.kand.pri.ee/aino_talvi.jpg http://www.efis.ee/et/inimesed/id/4280/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Talvi http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/011514,22672 Tänan tähelepanu eest!
10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit.
POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937) JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA TALUTUBA SOEMÜÜRIGA (KARL PÄRSIMÄGI, 1935)) TEIST TÜÜPI KUNSTNIKUD MOTIIVIKS VAESEMA RAHVA ELU (ANDRUS JOHANI, NIKOLAI KUMMITS, KAAREL LIIMAND) KOLMAS RÜHM EESTILIKUD MAALID (EERIK HAAMER, JUHAN NÕMMIK, JOHANNES VÕERAHANSU) LÕKE (JOHANNES VÕERAHANSU, 1939) ARHITEKTUUR FUNKTSIONALISM
mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele.
Tallinna Teeninduskool EESTI MÜÜGIVÕRGUS OLEVAD SAIAD-LEIVAD Referaat Rauno Loik 011PK Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 LEIBURI SAIA-LEIVA TOOTED Koorikleivad: Rukkipala Tera-Timmu Porgandi Pille Seemne-Siiri Köömne-Kusti Kaerasüda Rukkisüda Rukkileivad: Kodune rukkileib Rukkileib Toolse leib Röstleivad: VILJAKAS võileivaviilud rukkihelvestega VILJAKAS võileivaviilud kaerahelvestega Sepik: Kodune sepik Peenleivad: Tallinna peenleib Madise leib Teraleivad: Tallinna teraleib Seemneleivad: Must seemnelieb Täistera leivad: Täistera leib LEIBURI SAIAD-LEIVA TOOTED Röstsaiad: Täistera mitmeviljasai Kuldne röstsai klassikaline Kuldne röstsai tume Kuldne täistera röstsai Seemnesaiad: Päevalille seemnesai
Soome Nimi siia 1. Idanaabri surve Pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. Nõukogude Liit sekkus üsna sageli Soome riigi siseasjadesse. Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei,
korrapärasus · Väga stabiilne ja traditsiooniline ühiskond · Riik-piiramatu kuningavõim ja hierarhiline Foiniikia ja Iisrael ühiskond · Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride · Kuningavõimu rõhutasid monumentaalne kokkupuutepunkt. Tekkis arvukalt väikeriike arhitektuur ja jäigad kusti kaanonid mille seas tuntumad olid nn Foiniikia linnriigid · Linnad suhteliselt nõrgalt arenenud · Meresõit, vahelduskaubandus, kõrgetasemeline · Väliselt riik väga stabiilne käsitöö. Foiniiklased kujundasid tähestikkirja. Levis Eesaasides ja vahemaades. Sellele
Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu pab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta,
(aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maalid nagu skulptuurid. Teosed: 1)"Sixtuse kabeli laemaal"sõrmed kokku(ainuke lõpetatud töö) 2)" Pieta"maarja süles surnud kristus,skulpruu 3) "Moses"habemik istub, skulptuur. Raffael-esimene kes kasutas õpilaste abi üsna palju oma tööde loomisel 1)"Sixtuse madonna"naine seisab lapse käes kollakas valgus, laps käes.
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonista...
Maali palus tal ära minna ning lubas kutsuda vastasel juhul peremehe. Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi muud ta teha ei osanud. Ta siples Kusta süles, kuni maha sai ning siis jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse kuhu tahtis Kusti sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siiski pääses Kusta teisest kohast sisse. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada. Kusta saatis Maali koju. Mõlemad jäid magama. Põhjenda,kas novell on avatud või suletud Tegu on avatud novelliga, sest lõpp ei tule ootamatu, vaid lugeja saab ise otsustada, kuidas
läbi. Lapsed tulid Antsu juurest nii, et olid jälle uued lollused ära õppinud, mis võib märkida, et lapsed mängisid koos kuskil põllu peal. Vanemas eas hakkas aga rohkem probleeme tulema kuna Antsu tütar Elenoore suhtles noore Jürkaga ja nende vahel oli mingil määral draamat. Siis muidugi Maia lugu, kuidas ta noorest Antsust rasedaks jäi ja siis rasedust katkestades ära suri. Ning Kusti kättemaks õe surma üle kui ta noore Antsu koos mingi tüdrukuga ära uputas. 6) Millisid arvamus. · Mulle täitsa meeldis. Lugemist alustades ootasin, et see tuleb jube igav ja kirjeldusi täis aga tegelikult oli raamatus palju dialooge ning mitte ülemäära kirjeldusi, mis tegi lugemise täitsa meeldivaks.
abimeest´ ja peagi, nii üheksa paiku, asub magama. Tõnu on lihtne Eesti mees. Elab Assaku silla lähedal uuselamurajoonis. Naabritega suurt ei suhtle. Tal on ilus naine, kaks eeskujulikku last. Muidugi ei maini ta enesetutvustuses seda, et naine saab naabrimehega palju paremini läbi või seda, et poja pärast tuleb homme kooli minna. Hommikul ärkab ta vara. Seda seitsme paiku, sest kättemaks on ju magus. Eelmisel nädalal oli naabri-Kusti hakanud kell kaheksa juba tema akna all muru niitma. Tõnu teeb seda juba seitsmest, oma poole võimsama ja uuema murupügajaga. Kella üheksaks saab ta krundike ideaalselt niidetud nind mees ise suundub naise mitte nii maitsvaid hõrgutisi nautima. Pärast lõunauinakut algab kodus suurem puhastus, sest õhtul tulevad sõbrad peredega nende juurde grillima. Enne külalisi tuleb kontrollida, kas lastel õpitud. Kindlasti käib ta poes, täiendab oma liha- ja õllevarusid. Ja pidu võibki alata
olevõimalik ületada. Piir võib olla sild, meri, õuevärav, metsapiir. Ühel pool piiri on turvaline ja kindel, teisel pool mitte. SÜNDMUSED Sündmus tähendab tegelase liikumist ühest kohast teise ehk seda, kui tegelane ületab piiri, siirdub ühest tekstiruumist teise. Piiriületamisel peab midagi juhtuma, võib tekkida konflikt. Sündmuste jada võib viia olukorra halvenemisele või paranemisele. (Nt "Nukitsamehes" on piiriületajad Iti ja Kusti, kes turvaliselt kodust eksivad metsa ja siis algabki sündmustejada) Need, kes piire ületavad, ongi enamasti teose kangelased. Süzeetud on sellised tekstid, kus sündmusi pole (tarbetekstid). Süzeelistes tekstides toimub liikumine erinevate tekstiruumide vahel. Sellistes tekstides on alati mingi põhimõtteline vastuolu (rikkad vaesed, sõbrad vaenlased, haritud harimatud, ahned lahked jne). Loo lõppedes ehk lahenedes muutub lugu sageli süzeetuks. TEGELASED
Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja mõtetu tapmine. Nende klassijuhataja(KONTOREK) on selles süüdi, et nad hukka said. Poleks klassijuhataja neid tagant utsitand oleksid nad väga palju elus saavutanud. Poisid olid sõjas vabatahtlikud ja neil ei olnud mingit kogemust. Nad olidki lihtsalt kahuriliha nagu õeldakse. Ka oli seal hästi palju nekruteid. Hirmust kusti seal täis ja nii palju päevi pidid nad nälgas olema, sest toit ei jõudnud nendeni. 5. TEGELASED- Peategelane: Paul Bäumer- oli Gümnaasiumi viimase klassi poiss (19a). Talle meeldis luuletada ja üldse kirjutada. Peamiselt kirjutas ta lauasahtlisse. Paul on ka ühe draama kirjutanud- „SAUL”. Teised 6 poissi olid tema klassivennad. Albert Kropp, Müller, Frank Kemmerich, Tjaden, Leer, Katczinsky e Kat. Kõik poisid olid väga hoolivad, alati hoidsid
suur võlu. Kindlasti on raske olla lapsega üksi, kuid pole ju seegi parem, et päevast-päeva on tülid ja isegi võibolla ka vägivald. Sellist elu vägivalla ja tülidega elavad kahjusk väga paljud pered. Lapsed peavad seda kõike pealt nägema ning see mõjub neile väga rusuvalt. Mina leian, et on parem, kui laps kasvab pigem üksiku vanema juures rahulikus õhkkonnas, kui seal, kus ema ja isa üksteist sõimavad. Nagu ka novellis ''Suveöö armastus'', kartis Maali, et Kusti tahab teda ainult üheks ööks ehk kasutab teda ära. Meessugu on naistele endast oma käitumise tõttu väga halva mulje jätnud. Lause: ''pigem karta, kui kahetseda'' on selle teema puhul õige kasutada. Pigem olla kindel ja lasta poisil pingutada ja võidelda armastuse nimel, kui ennast kergelt kätte anda. On ju teada, et kergesti kätte tulevad asjad kaua huvi ei paku, võrreldes nendega, mille nimel oled pidanud suurt vaeva nägema
koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- ilu ja kusti olemust uuriv teadus F põhiküsimused: Platon: Mis on tõde?Mis on hea?mis on ilus? 9. Nominalism- teeoria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseeenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemi f-s. 10. Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon)
kuidas ta teda armastab. Siis aga pani Maali käe läbi trellide ta sassis juustele ja ütles poisi nime. Kusta jahmus ning esimesel hetkel ei osanud kumbki midagi öelda. Siis aga nad vestlesid teineteisega ja Kusta proovis veel end sisse küsida, kui Maali vastas ei. Maali hakkas nutma ja kurtis poisile oma elu, vanust ja kõiki teisi poisse. Siis Maali tunnistas, et ta tahab, et Kusta ta ära võtaks, et neil oleks lapsed, poja nimeks saaks Kusti ning tütar. Lõpuks võttis Maali ukselt riivi ja ta tahtis koos poisiga koju minna. Teel oli poisil külm ning tüdruk kutsus ta oma suurrätiku alla. Türduk tundis poisi värisevat külge oma puusa vastys. Ta mõtles sellele, mis juhtuks kui Kusta ta ära võtaks. Kui nad väravasse jõudsid, hakkas juba hommik saabuma ning Kusta kurtis kui vähe nad magada saavad ja kuidas nad homme jalul püsivad. Ära minnes nad suudlesid ning siis läksid mõlemad omale poole.
Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Antiigi tundmaõppimine. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kusti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsanstsit põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Humanism. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad
- ,,Ema portree", ,,melanhoolia" (kuulsaim), ,,autoportree kristusena". - Pole vetse ega vannitube ei pestud 10. Hans Holbein - Suured soengud hiired ja seened jms - Maalis inglise õukonnas. - Kusti ja situti sinna kuhu taheti - ,,Henry VIII" , ,,Kristus hauas" - Sünnimärgid karpides. - Versailles'i ümber prantsuse stiilis park geomeetriliseks pügatud. - Peeglisaal (kõige kaunim ruum) - Venemaa: - Talvepalee (trepikoda väga uhke) - Peetri õu (Peterhof) väga uhke ja ilus
perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja
" ,,Ma õpin homseks poole vene keele tükist." ,,Tubli, õpi pool. Aga tead, hästi." ,,Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?" ,,Kah võib. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt nii palju kui jõuad. Aga teiste käest ära kirjutada ja siis minule ette valetada, et sa ise tegid, seda ära tee kunagi. Jääb siis nii?" ,,Jah."...... ,,NUKITSAMEES" ( 1920) ...Nii võtab Kusti tänagi südame rindu ja ütleb eidele: ,, Sa, vanatädi, muud ei teegi, kui otsid meile ühtelugu tööd. Lase meil Itiga ometi vahel natuke puhata ja mängida. Meil, külas, ei tee meievanused lapsed veel üldse tööd, vaid mängivad ainult. Sina aga assatad meid varahommikust hilise õhtuni. See teeb ju välja...mina ei tea mitu tundi..aga igatahes on meie tööpäev liiga pikk." ,,Ah nii!" säutsub vanamoor. ,,Või sina nõuad lühemat tööpäeva! Vaata, kus mul laisk
võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala
Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere" · "Miisi seiklused" · "Muna" · "Õhupallid" Laulud · "Minu valge hani" · "Üle lume lagedale" · "Üks mehike elutseb männikus" Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.. följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, eesti koomiksi looja
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku
erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Loodussõpradele võiks pakkuda taimevaatlusi, sest Jõulumäe territooriumil leidub erinevaid liike maapinnasamblaid ning teisi raba-ja luitemaastikule iseloomulikke taimi. Aastatel 1994-2002 oli Jõulumäel, paikselt elutsevaid päkapikke näha ja kuulda. Jõulumäe päkapikumaal askeldas ligikaudu 50 erineva ametiga päkapikku: Kiikerpäkk, Käbrik, Hingela, Jõura, Kudriin, Helina, Iluri, Trillalla, Virkjalg, Kelkur, Suuskur, Unilane, Kulbi-Kusti, Tohtermann, Tarkur, Kingitaja jt. Päkapiku Pank-Postkontoris kehtis oma raha - Päkk, sellega sai osta pileti ja proovida loosiõnne, maitsta Päkapiku seljankat, varuda päkapikkude fännikraami ja lunastada pääsme Päkapikkude muinasjutumatkale. Nüüd saab igaüks ise ette võtta rännaku samal rajal. Päris päkapikkudega kahjuks ei kohtuta. Iga päkapiku elupaiga juures on kirjas muinasjutt, mida see päkapikk rändajale jutustab
F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa) Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms. II ptk põrgumasin, 10 klassi temp Tooderi vastu, magneesiumi ja tiku abil pisike plahvatus
Rootsi ühiskaitse leping oleks võimaldanud Talvesõda ära hoida ja et üks mõjuv Soomet toetav avaldus Kremli läbirääkimistel 1939. aasta sügisel oleks kaasa toonud sama tulemuse." Marssali sõnade kohaselt usaldati liialt illusioone ja lubadusi. Tõsi küll, sõnad illusioonidest ja lubadustest ei käi Mannerheimi enda, vaid Soome juhtpoliitikute kohta. Marssalile oli sõjaoht selge ning ta püüdis, nagu ka Juho Kusti Paasikivi ja Väinö Tanner, saavutada Moskvaga kompromissi. Pärast Talvesõja lõppu tähendas Mannerheim, et sügisel 1939 oleks siiski tulnud järele anda, kuid sündmuste edasist käiku arvestades tähendas hiljem: Soome sõdis kõige õigemal ajal. Tõepoolest oli sõda rängas pakases soodne Soomele ning ebasoodne vastasele, pealegi olnuks kevadel- suvel 1940 igasuguse välisabi saamine juba täiesti võimatu. SOOME SISE- JA VÄLISPOLIITIKA
sugulus- vm suhte kaudu: vaga isa, vedel vend, kadunud poeg jne. (Õim 2001B) Inimene > pärisnimi. Siin on liitsõna põhikomponendiks üldlevinud eesti (või muu kirjeldatava rahvuse) eesnimi ja inimese iseloomujooned väljenduvad fraseologismi atributiivses komponendis: venivillem, kubujuss, saksa Mihkel, sitavanka (vene Ivanist), onu Sam (ameeriklane) jne. Eesti mehenimedest on kujundiloomes sagedasemad olnud Ants, Jaan, Jaak, Mats ja Kusti (pudruants, ilmjaan, jupijaak, maamats, kõõmakusti), naisenimedest Kai, Leenu, Liisu, Mari, Triinu (räpakai, pläraläraleenu, piripilliliisu, salgumari, tuhkatriinu). Pärisnimi on kasutusel üldnimena ka sõnapaarides (Minnid ja Mannid, Jukud ja Jaanid) ning üksikult (koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002) 7 Inimene > rahvuse esindaja
sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval) 7. Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline 8. Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor 9. Direktor Kuusik Kusti gümn director 10. Kondiiter/ Magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega 11. Doktor Saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad 12. Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees,
Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomusevastane suguelu. Aga ka ususttaganemine, abielurikkumine, vägivald jne. Zoroastrismi sümbol on Faravahar. Tiivulised juhid (fravasid) on inglisarnased olendid, kes jälgivad iga inimest ja juhivad teda kogu elu. Usk igapäevaelus Tähtsaim elutsükliga seotud tseremoonia on Navdzote: 7-12 aastane laps võtab vastutuse usu järgimise eest. Talle antakse valge särk (sudrek) ja nöör (kusti) - lojaalsuse sümbol. Ei kanta igapäev (on soovituslik). Selleks, et matuserituaalis vältida maa või tule rüvetamist, asetsevad nad surnukeha kõrgetele platvormidele. Neid nimetatakse ,,vaikuse tornideks", kus laibad jäävad looduse hooleks (nt liha nokivad raipesööjad linnud). Jumalateenistusi viiakse läbi nii kodus kui ka templis, tavaliselt palve vormis. Preestrid palvetavad viis korda päevas, tavainimesed kuni 2 korda päevas
Veel paremini hakkasid nad töötama siis, kui kuulsid, et perenaine teeb peo, et tähistada jaanipäeva ja ka oma sünnipäeva, mida ta muidugi kellelegi ei maininud. Anna saatis Jaani kõiki jaanitulele kutsuma, mida peeti järve ääres. Anna korraldatud peole tuli palju rahvast. Puudusid ainult Katku rahvas ja ka Eevi, kes ootas, et Villu tuleks tema juurde. Villu aga üritas Lõugu Kustit täis joota ja tema ''vasikat'' endale saada. See ei läinud tal läbi ning Kusti kõndis minema. Ei jäänud Villulgi muud üle kui jaanipeole minna ning jooksis Kustile järele. Jaanipeol näitas ta end näole alles siis, kui oli aeg rakette lasta, ja kes oskas seda paremini kui Villu. Istusidki siis Anna ja Villu paati, sõitsid järve keskele ning hakkasid rakette laskma. Tagasiteel alustasid nad rääkimist. Villu rääkis Annale, mida ta Kõrbojal muudaks ja teeks, kuid nende jutt katkes kui Villu mainis oma vangisolekut.
Haiguste avastamine SUGULISEL TEEL Nakatumise kindlakstegemiseks uuritakse kas inimese verd või kehasekreete. LEVIVATE NAKKUTE Veretest: süüfilis, HI-viirus, B- ja C-hepatiit. Naiste emakakaela ja tupe sekreet / meeste JA SOOVIMATU kusti või uriini proovid: gonorröa, klamüüdia, trihhomonoos, mükoplasmoos, herpesnakkus RASEDUSE ja seenpõletiku tekitaja. Osa haigustekitajaid on võimalik teha kindlaks VÄLTIMINE ka kodus analüüsi võttes ja laborisse saates: www.testikodus
annaabi.ee 
