1. PRERAFAELIIDID On suund Inglise kunstis ja poeesias, mis moodustas 1850te alguses. Nende eesmärk oli Viktoraanliku ajastuse, akademismi ning klassikalise kujundite kopeerimisega võitlus. Neid häiris konventsionaalsus. Prerafaeliidid olid opositsioonis ametliku kunstiga. Kõik oma tööd kirjutasid modellist, tihti kasutasid selleks oma sugulasi või sõpru. Ofelia teose jaoks Elisabeth Siddal mitu tundi järjest lamas vannis, oli talv ja ta jäi haigeks. Nimi ,,prerafaeliidid" pidi näitama nende seos kunstnikutega varajase Renessansi ajal ehk kunstnikutega enne Raffaeli: Bellini, Anzeliko ... Esindajad: Dante Gabriel Rosetti, John Everett Millais, William Holman Hunt Teosed: Ophelia, 1852a., John Everett Millais Jeesus isakodus puutööd tegemas, 1850a., John Everett Millais 2. JAPONISM Euroopa avastas enda jaoks Jaapani 1855 aastal. Siis 1862a. Maailmanäitusel Londonis oli esindatud ukiyo-e puulõiged (gravüür), portselan, kimono, s...
Mida tegid impressionistid esimesena? Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugene Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal),
Impressionismi mõju Eesti kunstile 19. sajandi viimasel veerandil sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida hakati nimetama impressionismiks. See on muljete maalimine. Impressionistid pöörasid tähelepanu kiiresti mööduvale hetkele, õhule ja valgusele. Kunstivoolu kreedoks oli see, et impressionism on tükk loodust nähtuna läbi kunstniku temperamendi. Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa. Ta õppis Düsseldorfis Saksamaal ning tegi õppereise Belgiasse ja Prantsusmaale. Alates 1900
mängu. • Loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. • Maalidel oli tähtsam valguse ja õhu maalimine, esemete kujutamine vähemoluline. • Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses. Kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile komataoliste pintslitõmmetega. • Värvilaigud andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. • Varem oli maalide ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud. • Impressionistid maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. • Pildi serv võis lõigata pooleks mõne tegelase või eseme. • Teoste sisu ei olnud oluline, maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. • Maalisid samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii erineva meeleolu ja värvikasutusega töid. • Ametlikele kunstinäitustele nende tööd ei pääsenud, nad korraldasid ise mõned näitused. • Impressionistide poolt tehtud uuendusi
kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.Impressionistid olid kunstnikud, kes ei otsinud mingit erilist huvitavat sisu oma teostele vaid nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi 3:)Millised uued süzeed tõid impressionistid maalikunsti ?Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas
kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. Milliseid uusi süzeesid hakkasid impressionistid kujutama? Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Milles seisnes nende poolt kasutusele võetud kujutamisviis? Kas see toetus teadmistele või nägemisele? Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki
V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. 6) MILLE POOLEST ERINESID IMPRESSIONISTID JA REALISTID? V: Realistidele oli oluline hetke kujutamine - nad kujutasid reaalset elu, reaalset olemasolevat asja. Impressionistid seevastu kujutasid kõike ilusat, jättes välja ebaolulise. 7) TEA IMPRESSIONISTE, NENDE TÖID JA MAALITEMAATIKAT. V:
Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...
Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud
Monet'st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid kokku 8 näitust. Kuid nende visa töö ei kandnud vilja ja nende maale ei hinnatud. Tuntuks said impressionistid alles päris 19.saj lõpus.
Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast loodusest või elust. Nad ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku. Huvist valguse vastu töötasidki nad looduses. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid nad otse lõuendile
Impressionism impressiivne improvisatsioon Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas. Tuntuimad impressionismi ajastu muusikud on Claude Debussy ja Maurice Ravel. Impressionism, kui kunstivool. Varajased impressionistid olid radikaalid, nad ei lähtunud joontest,
ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja elamustele ning ideede kujutamisele. Varem anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast loodusest või elust
2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid:
RVG 2010 Ajalooline ülevaade Impressionism kujunes välja 1860-ndail aastail. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Impressionismiga hakati maalima seda, mida nähti. 1874. aastal tegid impressionismikunstnikud esimese grupinäituse. Algselt nimetati neid kunstnikke pilkavalt impressionistideks kuid kuntsnikud leidsid, et see nimetus on õiglane ning edaspidi nimetasid end ise impressionistideks. Tunnused Impressionistid kujutasid esimestena oma piltidel kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid ehk kõike seda, mida isegi veel realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Esemeid maaliti mitte nii nagu need olid, vaid nii nagu neid nähti. Pildis kujutati kõike valguse ja õhu kaudu. Valgus muutus pildi peakangelaseks, tema peamiseks ,,süzeeks". Tunnused
Kunstiõpetus Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass Kontrolltöö nr 2 1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet'i töö "Impressioon. Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad pilkavalt impressionistideks. 2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus. 3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis. 4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta
muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Põhitunnused: Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest Värvide tähtsus, näiteks Eugène Delacroix'i tööd Uusi töömeetod, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki Lisa: o 19
Realistidel on suuri teeneid ses mõttes, et nad Voolu nimetus on tuletatud prantsusekeelsest muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu sõnast impression, mis tähendab muljet. kujutamise põhimõtte. Kuid realistid jäid siiski Impressionism on nii siis muljete maalimine. osalt veel vanade traditsioonide pinnale. Nad Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi maalisid endist viisi nelja seina vahel, säilitasid looduses maalida on raske, koguni võimatu, sest tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le
Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid
Tänu kunstnike romantilisele, unistuslikule ja luulelisele meelelaadile arenes klassitsismist välja uus suund, mida nimetatakse romantismiks. Paljud kunstnikud võtsid oma maalide ainestiku romantilistest kirjandusteostest, legendidest ja ajaloost. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Suurt huvi tunti eksootika, eriti idamaade vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. 6. Kuidas said impressionistid endale nime? Mida tähendab "impressioon"? Impressionistid püüdsid jäädvustada oma töödes hetkelisi muljeid, mille nad said ümbritseast loodusest ja elust enesest. Impressionistide väitel ei olnud mitte keegi kundagi varem kujutanud looduses nähtud õigesti, vaid nemad suudavad selle sellisena jäädvustada nagu see sellel hetkel on. Nad loobusid maalidel teravatest piirjoontest ja tumedatest varjudest. Nad ei
Esimene kunstnik Johann Köler (1826-1899), kuigi akadeemiline, siiski püüdlus elutruuduse poole. Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad. * Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud
väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19
kaasaegse suurlinna kujutamise, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid. Seega vähenes piltide ruumilisus. (5) Hüljati traditsiooniline kompositsioon ning impressionistidele sai eeskujuks fotograafia. Tõetruuduse nimel ei lisatud midagi, pilt pidi olema ühe eluhetke täpne ja aus kujutis. (6) Impressionistide lemmikuks zanriks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti plen air'i ehk vabaõhumaali põhimõtet. (7) Claude Monet maalis seeriaid
retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike ( 1872) Kuidas tunda ära impressionismi? Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ülevaade Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on
Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised vaatenurgad. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus ja kasutasid ära kaunist päikesevalgust Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile Claude Monet 1840-1926 Tema oli impressionismi rajaja ja peaesindaja. Mõned faktid tema kohta
rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele.
1. Tähtsamad kunstistiilid olid postimpressionism, sümbolism ja juugendstiil. Postimpressionismi all ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistlikud, kuid 1880-ndate aastate lõpul pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli osalt ühesugune impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peedeldust. Impressionism oli realismi edasiarendus. Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid. Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike
Põhiline värv on pildil pastelne helesinine, roheline, helehall, helepruun, valge. Kasutatud on vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb alleed pigem aimata kui kujutab seda. Asjad ei ole selgelt näha, need on tajutavad. Maalil piirjooned puuduvad. Pilt on arvatavasti maalitud vabasõhus nagu oli impressionismile kohane. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu kihi värvi. Renoir suudab oma maaliga jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Impressionistide jaoks oli kõige tähtsam pilt- see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nõnda jõudsid impressionistid realismi ideoloogiast lähtudes realismist oluliselt erineva kunstini, kus teose tähenduse peamine allikas pole süzee, vaid selle kujutamise viis.
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur
,,Erakorraliselt koomiline näitus..", ,,Hirmus värviplätserdus...", ,,Ogarus...". Niisugustest väljenditest kirendasid ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Publik käis näitusel ainult selleks, et nalja saada. See näitus põhjustas suuri vastuolusid ja ,,ülestõuse".Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, 1 kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka Impressionismi iseloomustus Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega
sõltumatuse vaim. Impressionismi tehnikad · Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. · Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. · Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. · Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. · Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. · Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. · Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt,
Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis vaid tähtis on see kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet
Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
Impressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 "Impressioon" mulje! Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis. 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev Päike" "Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad
Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid
PIERRE AUGUSTE RENOIR 1841 1919 1870ndatel aastatel arenes Prantsusmaal välja uus kunstivool impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei
IMPRESSIONISM Impressionism kujunes välja 1860-1900 Pariisis. See lõpetab järjest suurema loodustruuduse poole pöördumise ja õpetab järgmise põlvkonna kunstnikele heledate värvide kasutamist. ,,Tähtis pole see, mis on pildidl, vaid see, kuidas sa maalid." 1874 aastal toimus esimene impressionistide grupi näitus. Claude Monet ,,Tõusev päike" andis stiilile nime. Uuendused: · impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone; · õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata. Teatud kaugusest vaadates segunesid need optiliselt, andesid kõrvuti olevad puhtad värvid õige tooni.) ;
sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid
Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel.
Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valguseleja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionisdid tõid maalikunsti kaasa uudsed süzeed, nad kujutasid oma piltidel esimestena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid. Impressionistid usaldasid loodusteadusi ja leidsid et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me neid teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks, vähenes pildi ruumilisus. 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926) 6.1 Elulugu
pealt, vaid hoopis teadusliku poole pealt. Uuriti valguse ja värvi mõju maalil, ning seda kuidas erinev valgus värvi muudab; seetõttu eelistasid impressionistlikud kunstnikud ka rohkem väljas töötada. Inspiratsiooniks oli igapäevaelu, nii vabrikud kui öised linnatänavad. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Kuulsamad impressionistlikud kunstnikud olid Claude Monet (,,Impressionism- Tõusev päike") (pilt kujutatud üleval), Edgar Degas, kellele meeldis väga baleriine kujutada (,,Peatantsijanna esinemine"), Pierre Auguste Renoir, kellelt on pärit kõige rohkem portreesid (,,Tants La Moulin de la Galette'is"), nimetades vaid mõned.
IMPRESSIONISM Tutvustus ◦Sai alguse 1860. aastatel ◦Nimi Claude Monet' maali „Impressioon. Tõusev päike“ („Impression, soleil levant“) järgi. ◦1874 aasta kevadel korraldasid impressionistid esimese oma näituse. ◦Sõna "impressionism" laskis käibele kunstikriitik Louis Leroy ◦1880-ndaist aastaist hakkas impressionism mõjutama teiste maade kunstnikke. Tunnused ◦Kasutasid ettesegatud värve. ◦Püüdsid nimelt jäädvustada hetkelisi muljeid ◦Töötasid vabas õhus ◦Maalisid ka inimeste argielust – kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik).
Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevaid valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates.
Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis, vaid tähtis on see, kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet
Kujutatakse kõike valguse ja õhu kaudu. Loobuti selgetest piirjoontest ja mustadest varjudest. Peamiseks motiiviks kujunes maastik. 3) Kuidas tekkis rühm kunstnikke e impressioniste? Realist Courbet oli rääkinud, et maalib ainult seda, mida näeb, ja 1890-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet järgima rangemalt kui Courbet ise. 1874.a. jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. 4) Tähtsamad impressionistid ja tööd? Claude Monet ,, Impressioon. Tõusev päike" Auguste Renoir ,,Terrassil" Edgar Degas ,,Tantsutund" Camille Pissarro ,, Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes avalduspost-ja impres. Mõju? A.Laikma.impressionist N.Triik-postimressionism K.Mägi- impressionism ja postimpressionism(rohkem) 6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust
inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas. Tema loomingust on mõjustatud puhta värvi vallandumine 20. saj. alguse kunstis. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. www.ibiblio
2.Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressioon tähendab muljet. Impressionismi võib vaadelda murrangulise nähtusena Lääne-Maailma kunstiarengus.Impressionism on uue ajastu alguseks kunstiajaloos.See oli eeskujuks järgnevatele kunstnike põlvkondadele julgustama kasutada heledamaid värve.nende jaoks ei ole tähtis see,mis on pildil kujutatud vaid kuidas pilt on maalitud.Impressionistid tõid oma piltidele esimesena kaasaegse suurlinna.Selle rahvarohkeid tänavaid,kõike liikuvat,tantsuplatse,suitsevaid vedureid.Esemeid ei tule maalida sellisena nagu teame neid olevat vaid sellistena nagu näeme. Impressionstide eelkäijaks ja esimeseks juhiks oli EDUARD MONET.Tema üheks pöördeliseks teoseks on ,,Eine roheluses" AUGUST RENOIR`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine. Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest õhkub e...
aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Varajased impressionistid: vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Aastal 1863 lükkas zürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul" ("Le déjeuner sur l'herbe"). Põhiline põhjus oli selles, et seal oli kujutatud alasti naine koos kahe riides mehega piknikul.
funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Põhjus, miks mulle impressionism väga meeldib, on ka see, et nii muusikas kui kunstis eelistati loodusetemaatikat (meri, pilved, aiad vihmas jne). Looduse kujutamine ja valguse rohkus tekitab minus kergustunnet ja süstib positiivsust. Impressionistlikule muusikale on omased klassikalised pillid ja pehmed kõlad, mis meenutavad veidi jazziliku muusikat. Impressionismiks nimetatakse ka stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes eirasid akademismi reegleid. Nad ei tahtnud lähtuda joontest ja raamidest, vaid värvidest ja tunnetest. Näiteks ei maalinud nad mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuvad päikesevalguse põgusaid hetke. Kunstipublik oli 19. sajandi viimasteks aastateks veendunud, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus impressionismist. Impressionistid oskasid hinnata ilu loomulikes poosides ja
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
