Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ja igus 4 tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastail.Indrek peab koolipetajaametit,tal on naine Karin ja kaks ttart,kelle eest hoolitseb ustav ja natuke salaprane teenija Tiina. Karin ei tule oma elu sisustamisega toime,mistttu neil on abielukriis.Karin hdaldab,et Indrek ei armasta teda enam.Indrek aga on tsist tusku ja ritab seda naiselegi sisestada. Karin kib kohvikutes ja olengutel,abielukriis sveneb.Karin ritab Indrekut rritada ,mis viib asja selleni et Indrek tulistab KArini pihta,kuid kik lasud lhevad mda,Indrekule mratakse tingimisi vanglakaristus.Karin sureb. Tde ja igus 5 Kohtuotsus ei rahuldanud Indrekut,ta tunneb end KArini surmas sdi.Indrek saabub tagasi Vargamele,kus on nii mndagii muutunud.Andres on talu ttre perele
lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis viib lõpuks välja Karini traagilise surmani. Juba teose alguses on Karini ja Indreku vahekord pingeline, seda süvendavad aga veelgi Karini kõrvalepõiked advokaat Paraleppa ja üliõpilase Röneega. Abielukriis pole aga mitte ainult Karini süü, vaid suurelt osalt on selle põhjustanud ka Indrek. Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri – mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle
ajaveetmise vormid mõlemad. Ega telki Budapesti peatänava äärde enam ikka ei püstitaks? "Aga telki polegi ju vaja," teatab Kärt ümmarguste silmadega. "Nüüd on nii head magamiskotid. Kui meil oli kolm aastat tagasi 10. pulma-aastapäev, siis ööbisime näiteks Asuurkeraamika ateljees Pikal tänaval. Naerma ajas küll, et mis möödakäijad mõtlevad, kui kaks inimest poes vaateakna taga põõnavad. Aga meile meeldis!" Tähelepanuks neile, kes pelgavad abielurutiini! Esimene abielukriis saabub viienda abieluaasta piires. Märksõnaks: armastuse kriis. Määravamaks teguriks saavad lapsed, kes röövivad mehelt naise ja kelle kasvatamiseks puuduvad ühised seisukohad. Teine abielukriis tekib kümnenda abieluaasta paiku, märksõnaks sageli tüdimuskriis. Põhjuseks elu üksluisus ja liigne suletus koduseinte vahele. Kolmas abielukriis saabub viieteistkümnenda abieluaasta künnisel, märksõnaks pooltõdede ja -valede kuhjumise kriis
Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Juba teose alguses on Karini ja Indreku vahekord pingeline, seda süvendavad aga veelgi Karini kõrvalepõiked advokaat Paraleppa ja üliõpilase Röneega. Abielukriis pole aga mitte ainult Karini süü, vaid suurelt osalt on selle põhjustanud ka Indrek. Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Eelviimase köite põhisisu on autor kokku võtnud vormelisse võitlus iseendaga ja oma eluõnnega
Marilyni draamaõpetajaks saab Natasha Lytess, kes jääb tema kõrvale seitsmeks järgnevaks aastaks. Esimene kohtumine Arthur Milleriga. 1953 Marilyni läbimurdefilmid "Härrasmehed eelistavad blonde" (Gentelmen Prefer Blondes), "Kuidas abielluda miljonäriga" (How to Marry a Millionaire). Algab suhe pesapallitäht Joe DiMaggioga. Marilyn on tõusnud tõeliseks kassatäheks. 1954 abiellub jaanuaris Joe DiMaggioga. Oktoobris antakse teada lahutusest. 1955 "Seitsme aasta abielukriis" (The Seven Year Itch), milles tehtud rolli peetakse Marilyni üheks tugevamaks. Filmiest on pärit legendaarne kaader, kus mertoorestist kerkiv tõmbetuul lennutab näitlejatari valge kleidi õhku. 1956 "Bussipeatus" (Bus Stop), millega Marilyn tõestas kriitikutele draamanäitleja võimeid. Abiellumine näitekirjanik Arthur Milleriga. 1957 "Prints ja tantsutüdruk" (The Prince and the Showgirl), partneriks sir Laurence Olivier.
Inimese võitlus iseendaga ja Indrek ja oma eluõnnega; tegevusajaks IV 1920. Tallinn tema naine Eesti Vabariigi algusaastad, osa aastad Karin Indreku abielu Kariniga, abielukriis Resignatsioon; Indreku Indrek, Tiina, süümepiinad, saabumine V 1920. lõpp Vargamäe Andres, Vargamäele tagasi; osa – 30. algus Pearu sündmustikus annab tooni kolmas põlvkond o Tammsaare lastekirjanikuna
samastumine ühiskonna alumiste kihtidega. Kirjanik ei saa suhtuda üksikisiku kannatustesse ja surmasse nagu poliitik, kes võtab neid paratamatusena. Kirjanik näeb kõike läbi indiviidi, konkreetselt ja lähedalt, kuna poliitikud, sealhulgas revolutsioonitegelased, tegelevad inimhulgaga ja püüavad seda soovitud suunas liikuma panna. · IV osa - inimese võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; tegevusajaks Eesti Vabariigi algusaastad, Indreku abielu Kariniga, abielukriis · V osa - resignatsioon; Indreku süümepiinad, saabumine Vargamäele tagasi; sündmustikus annab tooni kolmas põlvkond · "Tõde ja õigust" võib näha kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub ka lunastuse teema. Seda kannab endas Indreku arengulugu: kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojajõudu, siis Indreku osaks oli uustestamentlik lunastajaroll. Tammsaare lastekirjanikuna
Ernal oli häiritud ürgusaldus. Ernal oli vaja luua uus usaldus täiskasvanutega. Teda rahustas üheskoos mängimine ja olemine, kuigi teda kui kasulast võetakse igale poole raskemalt vastu. Ullrick 11a hirmuatakid, öösiti ärkab üdini kohkunult üles ja ei suuda enam uinuda, nutab palju, kurdab peapööritust ja-valu. Koolis on vaikne ja vastab ainult küsimise peale. Tal puudub eneseusk, alati ütleb, et ei oska, kuigi õppis. Selle põhjuseks tuli välja, oli vanemate abielukriis, mis tema ,,mina" tunnetust oli muserdanud. Ta elas hirmus oma ema pärast. Freud leiab, et pole haigust, mida ei saaks tekitada hirm. ,,Hirmuhaigused" võivad tabada kõiki elundeid, nagu südant, magu, soolestikku, nahka ja pead jne. Hirmust tekitatud häired ja haigused on siis nt närvilisus, suhtlemisraskused, agresiivsus, unehäired, voodimärgamine, bonhiaalastma, kõnehäired, onaneerimine,
saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa 1926, kirjutatud 6 kuuga Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel Andres, Krõõt ja naabrid Võitlus maaga ja Oru Pearuga Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas) Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960) Siuru, Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus Tekstid erootilised, romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor“, „Leegitsev Süda“, „Toomas Nipernaadi“ Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“ August Gailiti nimeline novelliauhind (Valga keskraamatukogu) „Kadunud põlvkod“ kirjanduses
Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis viib lõpuks välja Karini traagilise surmani. Juba teose alguses on Karini ja Indreku vahekord pingeline, seda süvendavad aga veelgi Karini kõrvalepõiked advokaat Paraleppa ja üliõpilase Röneega. Abielukriis pole aga mitte ainult Karini süü, vaid suurelt osalt on selle põhjustanud ka Indrek. Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle
*muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile *mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga - Mati Unt kasutas juba ka postmodernistlikke võtteid Enn Vetemaa (1936-...) Vetemaa ohudraamad - tema mitmetel näidenditel on hoiatav tähendus - uurib ühiskonna hoiakuid - märkab pahaendelisi nihkeid ning uurib nende põhjuseid Vetemaa näidendid - „Õhtusöök viiele“ (1972) *teemaks alkoholism ja abielukriis *Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti - „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975) *ulmeliste varjunditega tragikomöödia *hoiatus igasuguse fanatsismi eest Komöödia „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ (1974) - Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama rada minna) - Müüdiline tasand: *kurjus hävitab iseennast *meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine
Kirjanik ei saa suhtuda üksikisiku kannatustesse ja surmasse nagu poliitik, kes võtab neid paratamatusena. Kirjanik näeb kõike läbi indiviidi, konkreetselt ja lähedalt, kuna poliitikud, sealhulgas revolutsioonitegelased, tegelevad inimhulgaga ja püüavad seda soovitud suunas liikuma panna. · IV osa 1932- inimese võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; tegevusajaks Eesti Vabariigi algusaastad, Indreku abielu Kariniga, abielukriis · V osa 1933- resignatsioon-alistumine; Indreku süümepiinad, saabumine Vargamäele tagasi; sündmustikus annab tooni kolmas põlvkond · "Tõde ja õigust" võib näha kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub ka lunastuse teema. Seda kannab endas Indreku arengulugu: kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojajõudu, siis Indreku osaks oli uustestamentlik lunastajaroll.
annaabi.ee 
