Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta,
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik muudab romaani põnevamaks ning erilisemaks. Ekke on hellitatud logard, keda ema Neenu küll sageli vitsaga karistab, aga veelgi enam hoiab. Siinkohal tuleb märkida, et ema Neenu tegelane sarnaneb Ibseni ema Asega ning ibsenlikku on romaanis ka muud. Ekke läheb maailma avastama, ta läheb iseennast ja lahtisi allikaid ostima, jättes endast maha ema Neenu ja kauni Eneken Üüve. Pärast lustakat seiklust
,,Ekke Moor" August Gailit Eesti autori August Gailiti kujunemisromaan ,,Ekke Moor" ilmus aastal 1941. See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki
Peategelast on autor kujutanud mitte täiesti positiivse tegelasena. Ta on välja toonud palju häirivad ning negatiivseid omadusi, mis teevad Ekke ainult kirevamaks inimeseks. Näiteks võib tuua kohe raamatu alguses oleva kirjelduse, kus Gailit räägib Ekkest kui päevavargast logardi ja tüdrukuid meelitava poisinolgina. Ekke kukub hobukastani ladvas nagu kägu. Kägu pidavat tähendama halba õnne ning teavitama peatsest surmast või hukatusest. Ekke ema, Neenu Moor, sai aga aru, et see on Ekke, kes puu otsas kukub ning sai väga vihaseks. Lõpuks kavaldas Neenu siiski Ekke üle ja teeskles kastani all magajat ,kui Ekke alla ronima hakkas ning siis sai Ekke Moor kõvasti nuhelda. Teisalt on Ekket aga kujutatud lootusetu naistemehena. Ekke oli kuulus kui poisikene, kes käib tüdrukute akende all neid meelitamas käib ja neile saia või midagi muud ilusat ostab. Ekke varastas tihti Neenu tagant raha, kasvõi paar krooni, et saaks mõnele tüdrukule
Romaani ,,Ekke Moor" analüüs August Gailit Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema Sündmustik August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse
Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla." Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekkel ja tema emal olid kummalised suhted. Tema ema oli vahepeal tema peale vihane, kuid siis järgmisel hetkel jälle leebe. Neenu Moor : · Ta oli Ekke ema, kes väga hoolis oma poegadest. Tema kaks poega olid kodust lahkunud ning ainult Ekke oli veel koju jäänud. Kui Ekke tahtis ka kodus ära minna, siis tema ema oli kurb, kuna tema kaks poega olid juba niigi ära läinud ning ei tahtnud, et kolmas ka läheks. Neenu oskas ka olla väga kuri. ,,,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord sa ei pääse nii kergesti
August Gailit "Ekke Moor" "Ekke Moor" ilmis esmakordselt 1941. aasta lõpul. Tegelased: Ekke Moor Neenu noorim poeg, läheb maailma otsima vastust küsimusele, kes ta on. Eneken Enge ja Toomase tütar. Enge Toomase naine ja Enekeni ema. Toomas Üüve Aat Elme Neenu teine poeg. Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema. Sündmustik Neenu ja naabrimees lähevad laadale. Ekke varastab ema tagant kümne kroonilise. Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken.
· "Ristisõitjad" 1927 · "Toomas Nipernaadi" 1928 · "Isade maa" 1935 · "Karge meri"1938 · "Kogutud novellid I-III" 1940-1942 · "Ekke Moor" 1941 · "Leegitsev süda" 1945 · "Viimane romantik" 1949 · "Üle rahutu vee" 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" 19511959 · "Põhjaneitsi" 1991 4 Kokkuvõte Raamat algab sellega ,kui Neenu Moor tuleb laudast ja näeb rannas askeldavat naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke
Enne kui Ekke sai siduda end elu lõpuni Enekeniga pidi ta olema maailma näinud ning kindel enda valikus. Kujund lahtisi allikaid otsima tähendab otsima midagi, mis on tegelikult inimese nina alla koguaeg olemas olnud. Inimene ei oska enne hinnata seda, mis tal on, kui ta sellest ilma jääb. Tihti on vaja terve maailm läbi käia selleks, et sellest aru saada. Kuigi tundub, et mujal on paremad allikad, siis tegelikult on kodus kõige lahtisemad ja ilusamad allikad. 2. Ema Neenu ja Eneken Üüve sümboltegelastena. Ema Neenu sümboliseeris aegumatut ema tegelaskuju. Ta armastas oma poega tohutult, lausa nii palju, et see muutus peaaegu lämmatavaks. Neenu oli Ekke spetsiaalselt üles kasvatanud nii, et too oleks laiskvorst ning vähe maailma näinud. Sel viisil suutis ema teda kodus hoida ja end ikka veel kasulikuna tunda. Vaatamata oma hellale südamele oli tal karm käsi ning ta olu krutskeid täis.
emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks. Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema sõna, tegi pättust või lihtsalt narritas teda, suutis Neenu väga karm ja tige ema olla. ,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord sa ei pääse nii kergesti." Ekkel oli veel vendi, kes töötasin kodus palju kaugemal ja kellel oli juba enda elu ja enda pere. Ikka võrdles poiste ema
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas.
Analüüs Ekke Moor , Gailit August Jarek Vask 10.KK Peategelane: Ekke Moor, Kõrvaltegelased: Neenu Moor, Eneken Üüve Episoodilised tegelased: Sander Mitrovski, Setu Petra, praost Odja, Jevdokia Ääreküla (sündinud Dalatina), Dunja, Aleksander Jundi kraavihallide kiningas, Elda, Uutšö, Lassi, Jürga, Toomas Üüve, Pille Riin. Raamatu peategelane Ekke Moor on noormees, kes elab Eesti väikekülas Ingelandis, ta on pere pesamuna. Kolm vanemat venda sõidavad kaugeid meresid ja saadavad Neenule, Ekke emale aeg-
Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsima. Ta seikleb mööda Eestimaad ning teeb juhutöid, et end ära elatada
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks
· Lessi armus Ekkesse · Vana Uutsö usaldas Kuidas muutub? · Teatris helde, ostab näitlejatele 2 pudelit viina · Kõva töötegija · Hea kaupmees, oskas äriga toime tulla · Hea jutlustaja, räägib hingest · Ei pea halvaks sõbra pärast raha raisata · Laplastega helde, jagab oma ostetud asju Hinnang · Lõppkokkuvõttes ei leidnud ta ühtegi sobivat ametit ega kohta, kuhu saaks ja tahaks paikseks jääda. · Ta igatses Neenu ja Enekeni juurde, teades seda terve rännaku. Ta alustas Ingelandist ja lõpetas ka seal. · Samas, ta sai teada enda kohta väga palju. Ta avastas maailma ametite läbi. Eneken küsib:"Kas leidsid lahtisi allikaid?" ,,Kas tead," ütleb ta pikaldaselt, ,,ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus!" Raamatu sõnum minu jaoks · Inimene võib käia ringi ja uurida maid, tutvuda uute inimestega ja teha
Markus Paales Tony tammiksaar Liisi Lippasaar Romet Viiber Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav
piimamees" Tõnu kahe mehe pidamine Gailit ,,Toomas vagabundiromaan T. Nipernaadi; Kadri koosneb 7 novellist; Nipernaadi" Parvi seikluslik ,,Ekke Moor" seiklusromaan romantism Ekke; Neenu rändamine; Lapimaa ,,Leegitsev süda" romaan J. Marva; K. Skalle mööda Eur. Rändavad Eesti kunstnikud ,,Kas mäletad mu novellid, jutustus realism arm"
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Ekke Moor oli poissmees, kes kasvas üles mitte eriti rikkas talus. Tal oli ema, nimega Neenu Moor, keda Ekke pidevalt noris ja kiusas. Nende naabriks oli perekond Üüve, kes olid rikkad ning ei pidanud kunagi tundma millegist puudust. Kuna Ekke ei meeldinud eriti kellelegi oma külast, siis alatihti mõnitati teda ning lõõbiti ta kallal. Näiteks: ,,Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas, varjub mõne kivi taha ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist." Kuna
Teose alguses on ta küla laiskloom, luuetejaa, romantik kuid tööd ta ei tee, vaid kiigub puudel kuna tal ei ole küps hing mis teaks mida ta soovib teha. Teose lõpuks on ta aga ennast leidnud, ikka kodust, ehk ta on läbi käinud ringse arengu. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel 7. Põhisündmused, süzee #1 Ekke moor elab kuskil Ingelandi lähedal teisepool järve. Talle meelidb kirjutada naistele, ronida ja töölt viilida. Ta ema ehk Neenu moor vihkab ja armastab Ekket kes talle sydame valu teeb, Ekke oli. just kägu mänginud puu otsas ja Neenu mängis magajat, et Ekket. alla meelitada ja talle peksa anda. Naabrid on neil Toomas Üüve kes on rikkas Enekeni isa. Nad valmistavad sauna selle puhuks, et varsti toimub laat. Moori pere peab ka viima laadale lihuniku juurde haavatud lehma kellest enam kasu ei ole. Mooril on veel 4 last, 3 on välismaal rändavad madrused kes talle vahest kirju ja raha
· novellid olid romantilis- sümbolistlikud · följetoni sisu oli seaotud kirjanduse, kunsti ja kultuuri probleemidega. · romaanis oli alati igatsus millegi kauge, kättesaamatu, imepärasema, kõrgema ning jumalikuma poole. ,,Ekke Moor". Läks iseennast ja lahtisi allikaid otsima. Ta läheb maailma avastama. Sooviks on olla teistest erinev ning mängida elus uusi rolle Ent samal hetkel hakkab hobukastani ladvas kägu kukkuma. Neenu Moor on üllatusest rabatud - kägu otse akna all, kas see ei tähenda peatset surma ja hukatust? /---/ Neenu Moor astub nüüd puu alla ja silmitseb, ent nähes latva liikuvat, on tal selge, mis linnuga on tal tegemist. "Ekke, roni alla!" hüüab ta pahuralt. Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas,
rumal. Nagu on ütluski: ega tola loll ole. Kodus hoidis ta heaga tööst eemale ja lebotas selle asemel puu otsas. Tänapäeval ei tuleks köne allagi, et meessoost pereliige laiskleb päevad läbi ja peres olev naine peab tööd rügama. Rahaga polnud Moor just väga sina peal. Kuna ema seda talle eriti ei andnud ja ise ta tööl ei käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib tööl, teenib palka ja ei raiska ema käest nihverdatud kopikaid oma kallima kingituste peale, nagu Ekke. Ostis ju Ekke Moor memme käest pätsatud raha eest Enekenile paberingli. Kuid ajal, mil nimitegelane ennast otsis, hakkas ta ka ise teenima, mis oli hea märk.
PILET NR 1 Gailiti teos „Ekke Moor“ 1)Teose aeg ja koht: 20 saj algus. Ingeland, rannaküla (Eesti aladel) 2) Sisukokkuvõte: Ekke moor lahkub kodust oma armastatu, Eneken Üüve soovil, otsima end ja lahtisi allikaid. Ema ja pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab nad ka läbi: teater elus. Erinevad rollid annavad kogemnusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Pöördub koju tagasi mõistes, et tema sisemised allikad on kodus asuvad juured. Eneken ootab teda kodus. Kodus leiab ta eest oma poja. 3) Probleem: 1) Tihti tuleb näha elu mujal, mõistmaks, et kodus on ikkagi kõige parem. Ekke rändas palju ringi, seikles koos rändnäitlejatega, käis Lapimaal tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski...
seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Kuid naaberpere tütar armus just sellisesse poissi, kes ei ole nagu teised, ka selliste jaoks pidi jätkuma hellust. Kuid Eneken Üüve ütles posile, et tas pole veel piisavalt meest ning et ta on käärimas, toores ja hapu. Nüüd tekkis Ekke Mooril tahtmine minna maailma rändama, ennast avastama, ning leida tee ,,lahtiste allikateni".
Ekke istub rongile ja sõidab oma koju Ingelandi. Seal kohtab ta väikest Ekket, kes meenutab talle väga ennast noorena. See on tema ja Eneken Üüve poeg. Tal on hea meel näha ema ja Enekeni ja sel hetkel ta mõistab: Ei ole teist sellist kohta nagu kodu, ta rändas küll nii paljudesse erinevatesse paikadesse, aga ei leidnud neis kuskil õnne, sest õnn ootas teda sealsamas väikses Ingelandis Eneken Üüve ja Neenu Moori juures ja alles sel hetkel saab ta sellest aru, et kodu on see koht, kus inimene leiab enda ja oma õnne.
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni
,,Toome helbed"-Vidrik on Leeni suhtes ükskõikne, Leeni lootis,et meeldib Vidrikule ning,et ka temal oleks oma poiss, novell näitab, kuidas väikse tüdruku mängumaailm, võib ühe päevaga kokku variseda. ,,Toomas Nipernaadi"-naiste meelitaja ning narritaja,igas romaani novellis on uus armastus;lubab kõigile midagi, mis ei täitu iial;rändab ringi, konkreetne sihtkoht puudub. ,,Ekke Moor"-idee-iga inimene vajab armastust, tunnustust, kiitust, hoolivust ja hellust. Ekke ei kuulanud neenu sõna, oli väga kangekaelne;armastuseprob. eneken teg. armastas ekket, kuid ta näitas,et tõrjub teda, kui ekke tagasi tuli, võttis eneken ta ikka enda juurde tagasi."Lodjavahi surm" - idee-ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui oled lähedase suhtes hoolimatu ja halb, siis sa ei tea millal sa ise võid vajada abi ja tuge ning ta ei pruugi seda sulle pakkuda. Probleem seisnes selles, et Minnat oli petetud Aadu poolt
proosasarja "Kas mäletad, mu arm?" IIII (19511959) tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes jutustavad Rootsis metsatöödel olles dekameronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist
on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika ,,Ekke Moor" I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid
lugusid oma armuseiklustest. Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. 39 · August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist
väliseestlastest, kes räägivad Rootsis kodumaast Eestist. Idealiseeritud Eesti. ,,Leegitsev süda" 7. Gailit kui viimane romantik eesti kirjanduses - kirjanduses valitses juba realism aga ta oli ikka romantik; teosed romantiliste sugemetega 8. ,,Toomas Nipernaadi" või ,,Ekke Moori" lähivaatlus ,,Ekke Moor" romaanis paralleelid Ibseni ,,Peer Gyntiga". Noormees lahkub kodust end otsima, leidma lahtisi allikaid. Ema Neenu ning pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab neid ka reaalselt läbi. Teater elus. Erinevad rollid annavad kogemusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Tagasipöördumine koju. Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija
" IIII (19511959) tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes jutustavad Rootsis metsatöödel olles dekameronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. · August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. 83 EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
