Kubism A.U XI klass August Kitzbergi nimeline Gümnaasium 2020 Mis on kubism? ● 20. sajandi kunstivool ● Eelkäijateks Paul Cézanne ja El Greco ● Aafrika ja Ibeeria skulptuurid ● Geomeetrilised vormid The weeping woman. Pablo Picasso 1937 Marlina Vera Senecio. Paul Klee. 1922 Kubistilk autoportree. Salvador Dali. 1926 Blue lovers. Marc Chagall. 1914 Château Noir. Paul Cézanne. 1903-1904 Pablo Picasso Autoportree (1907) ● 25.10.1881-08.04.1973 ● Isa oli kunstiteadlane ● 23. aastaselt kolis Pariisi ● Kirev eraelu ● Austas kommunistliku ideoloogiat ● Saanud kaks korda NSVL rahupreemia: 1950. a Rahvusvahelise Stalini rahupreemia ja 1962. a Lenini rahupreemia Sinine periood (1901-1904) ● Süng...
vaimuhaigus muutsid kunstniku olukorra meeleheitlikuks ja traagiliseks, kuid just viimastel eluaastatel maalis van Gogh oma kõige imepärasemd teosed. Ta uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. Vabastades värvid tegelikkuse jäljendamise kohustusest ja nähes neid eelkõige kunstniku väljendamisvahendit, sai van Gogh ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Siiski uskus van Gogh kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi PAUL GAUGUIN (18481903). Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuriajalugu" 4.Postimpressionistid I Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismis pettunud ja valisid sellest erineva suuna Kust olid pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Holland; parimad tööd Prantsusmaal Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Oma tundeid Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajaja Ehk oskad öelda, milliseid motiive van Gogh maalis? Väga lihtsad motiivid(nt: "Saapad") Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised,vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid
Navitrolla Marten Vaas Sisukord • Elu • Haridus • Kunstisuuna valimine • Algusaeg • Looming • Lüliti • Teosed Elu • Kodanikunimi Heiki Trolla • Sündinud 10.august 1970 Võrus • Lapsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist)
Kunstiajalugu I rida 1) Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Kõik olid algul impressionismi tegijad ja oma elu ajal ei müünud ühtegi tööd, alles peale surma said kuulsaks. 2) Mida püüdis Gohgh värvidega väljendada? Värvidega püüdis väljendada tundeid, emotsioone. 3) Mida omapärast oli Paul Gaugini kunstnikuks saamises? Algul oli jõukas pangaametnik. 4) Millisele 20. sajandi kunstisuuna rajajaks oli P. Gaugin? Dekoratiivse, monumentaalse maalikunsti rajaja. (Fovism?) 5) Nillistele vormidele püüdis Paul Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Vormidele lähenes geomeetriliselt, üritas maalida loodust ruumiliselt 6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti?
Postimpressionistid 1. Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismiga kokku puutunud, kuid selles pettunud ja valisid sellest erineva suuna. 2. Kust on pärit Vincent van Gogh? Kus maalis ta oma parimad tööd? Vincent van Gogh on pärit Hollandist. Ta maalis oma parimad tööd Prantsusmaal 3. Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Van Gogh püüdis värvidega väljendada oma tundeid. 4. Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ta sai ekspressiivse (väljendusliku) kunstisuuna rajajaks. 5. Milliseid motiive van Gogh maalis? Van Gogh maalis kõike mida nägi. 6. Mitu maali van Gogh müüs oma elu ajal? Van Gogh müüs oma elu ajal ühe maali. 7. Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamisel? Ta oli börsimaakler ja hobikorras kunstikoguja. Ta jättis oma pere, et pühenduda kunstile ja kolida Prantsuse Polüneesiasse. 8
Ekspressionismi eelkäijad. Radikaalne värvikäsitlus ja maalitehnika ning kunsti sisu uuendamine oma tunnete ja ideede väljendamiseks, mitte jäljendamiseks. •Temaatika – mitmekesine: portreed, natüürmordid, maastikud, religioossed ja sümboolsed süźeed. •Stiil ja tehnika –palju uuendusi: vormimoonutused, ebaloomulik koloriit. Vincent van Gogh (1853-1890), hollandlane Postimpressionist Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas värvitoreda üldistuse. “Kollane Kristus” Paul Cézanne (1839-1906), prantslane Postimpressionist Värvivarjundite ja vormide moonutamine ja kallutamine. Maalimine mitmest vaatepunktist – objekt oleks selge (egiptuse poos). Konstrueeriv kunst
Romantism ja realism 1. Uus kunstisuund romantism kujunes välja Prantsusmaal umbes 19. Saj II veerandiks. 2. Romantistliku kunstisuuna tekkimist mõjutas romantismi teke kirjanduses ja rangete reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele
1. Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismiga kokku puutunud, kuid selles pettunud ja valisid sellest erineva suuna. 2. Kust on pärit Vincent van Gogh? Kus maalis ta oma parimad tööd? Vincent van Gogh on pärit Hollandist. Ta maalis oma parimad tööd Prantsusmaal 3. Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Van Gogh püüdis värvidega väljendada oma tundeid. 4. Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ta sai ekspressiivse (väljendusliku) kunstisuuna rajajaks. 5. Milliseid motiive van Gogh maalis? Van Gogh maalis kõike mida nägi. 6. Mitu maali van Gogh müüs oma elu ajal? Van Gogh müüs oma elu ajal ühe maali. 7. Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamisel? Ta oli börsimaakler ja hobikorras kunstikoguja. Ta jättis oma pere, et pühenduda kunstile ja kolida Prantsuse Polüneesiasse. 8. Gauguini isa oli prantsuse ajakirjanik, kust oli pärit ta ema? Ta ema oli pärit Peruust. 9
Romantism 1. Kus ja millal kujunes välja uus kunstisuund romantism? Prantsusmaal 19. saj. Teisel poolel 2. Mis mõjutas romantistliku kunstisuuna tekkimist? Kirjandus 3. Mis iseloomustab romantismiajastu maale? Järsud kontrastid, tunnete ohjeldamatus, dramaatilisus, liikuvus 4. Miks ei saa F.Goyat siduda romatismi või teiste kunstistiilidega? Ta oli oma stiililt nii iseseisev 5. Mis oli J: Constable`i eesmärk maastikuvaateid maalides? Viia maastikumaal uuele tasandile 6. Mis mõjutas W.Turner`i tööde iseloomu? Loodus, ürgjõud, päike jne 7. Kirjelda, kuidas valmisid C.D.Friedrichi maalid?
mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Tööd Tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Lõi kunstisuuna fovism. Vaas päevalilledega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naine kübaraga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks. Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele. Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Konrad Mägi jt kogesid Saksa kunstimaastikku vahetult oma õpingute ja reiside käigus,
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19
OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Victor Vasarely Maakunst maakunst: (ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst. Vool tekkis 1960ndate aastate lõpus
Keraamikas: muudeti tavalised asjad nt kannud erilisteks – uued, ebatraditsioonilised kujud. JAGUNEB: o Cezanne’lik etapp, kerge geometriseerimine o Analüütiline kubism – kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks o Sünteetiline kubism – lähtuti geomeetrilistest elementidest, Isel. Suured,erksad pinnad PABLO PICASSO o 1881-1973 o 3-me uue kunstisuuna rajaja: kubism, sürrealism, fovism. o SININE PERIOOD 1901-1904 Peateema muserdatud inimene, raske töö jne Hallikas ja sinakas koloriidis Figuuri tahtlik moonitamine väljendusrikkuse huvides o ROOSA PERIOOD 1904-1906 Kujutab loovaid isikuid, nt tsirkuseartiste Melanhoolne alatoon Lähedased ekspressionistlikule kunstile
pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Hollandlane VINCENT van GOGH (Päevalilled, Tähisöö) värvis kõige rohkem maale Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. Ales seal muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks (alguses rahutud pintslilöögid). Ta uskus, et värvid võivad väljendada ,mitte ainult undeid, vaid ka ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Oli poolhull. PAUL GAUGUIN (Kollane Kristus, K M tuleme oleme lähme?) oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. Oli väga üleolev ja ego. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides
saranase"-,,Paavst Innocentius X" Diego Velazquez. ,,Õuedaamid" on pilt, mis lubab vaatajal heita pilgu kulisside taha, näha, kuidas kunstnik töötab ja milline on õukondlik seltskond vabamatel hetkedel. Velazquez näitab paavsti tõetruult kogu tema näotuses, sünge ning tigedana. Meisterlikult on ta kujutanud Innocentius X läikivat näonahka, hõredaid habemekarvu, mustade silmade läiget. 12. Mis oli El Greco õige nimi ja rahvus, ning millise kunstisuuna esinadaja ta oli? Kreeka päritoluga kunstnik, kelle õige nimi oli Domenikos Theotokopulos. 13. Mis on Versaille ja kuidas iseloomustad prantsuse parki? Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Prantsuse pargis laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid
kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus
impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Hollandlane Vincent van Gogh maalis oma parimad tööd Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. 3. Van Gogh uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. 4. Nähes värvides kunstniku väljendusvahendit sai van Gogh (ka Edvard Munch) ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. 5. Van Gogh ei tahtnud maalida ainult seda, mida ta näeb vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. 6. Paul Gauguin oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. 7. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides
· viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Klassitsismi kui kunstisuuna fi losoofi line alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase René Descartes'i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia.Kui 1635. aastal asutati prantsuse keele
Nt. enne haigust- väljendusrikkus (värvigamma hele, värviline, dramaatiline), pärast haigust- tõmbub eemale ühiskonnast, tema ja maalid. Rahulikud maastikumaalid. Temaatika: üksindus, hirm, haigus, surm, armastuse kadumine. Töö allikaks on ideed, mida saab värvidega paberile väljendada/ kujutada. Maalitakse ühest teemast mitmeid variante. Suurepärane graafik. Ideeks oli avada oma hing teistele inimestele. NB! Edvard Munch on väljendusliku kunstisuuna rajaja!!! Värv ja vorm on kunstniku väljendusviis ,,Karje" , ,,Elutants" on üks osa 22 osalisest maalide kogust ,,Elufriis". POSTIMPRESSIONISM Kõik postimpr. kunstnikud olid impressionistid, kuid pettumise järel valisid erineva suuna. Põhiidee oli impressionismist välja kasvanud. ¤ Vincent van Gogh Holland- unistas saada misjonäriks, avastas kunsti, esimesed maalid olid lihtsakoelised. Õppis Camille Bizarro koolis värviõpetust, valgust. Värvid muutuvad
kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga Kunstiteraapia kunstiteoste ja kunstiloomingu kasutamine inimese psüühhiliste ja somaatiliste protsesside ja nende kaudu tervikliku seisundi diagnoosimiseks ja mõjutamiseks. Kunstivool ühiste põhimõtetega kunstnike rühma käsitluslaad, loomingumeetodid, kunstisuuna avaldumisviis Kunstikriitika kaasaja kunstiloomingu analüüsimine, tõlgendamine. Tekkis 18. Saj Kunstpsühholoogia psühholoogia suund, mis käsitleb kunsti loomist ja mõju.... Kunstisalong kunstiteoste näituse- või müügiruum. Kits kunsti jäljendus , mis on kohandatud võimalikult suure tarbijaskonna maitsega. Käsitlusviis peab silmas tundeid, kasutatakse üldtuntud sümboleid. 19.saj. Münchenis kui odav kunstikaup. Kunstistiil omavahel sarnase vormiga teosed
värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele
maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. POP Kunst - Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutab kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi mille keskel tavainimene argipäevas viibib
Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus (Kangilaski 2003: 68). 9 KOKKUVÕTE Hellenismi ajal olid muutused nähtavad nii maalikunstis, skulptuuris kui ka arhitektuuris. See kunstisuund sai nimetuse Vana-Kreeka elanikest, kes nimetasid endid helleniteks. Selle kunstisuuna uurimine avardas palju minu silmaringi ning tekitas huvi ajaloo vastu. 1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU RAAMATUD: 1. Alpatov, M.V. "Kunstiajalugu". Tallinn, Kunst, 1973. 2. Kangilaski, J. "Kunstikultuuri ajalugu". Tallinn, Kunst, 2003. 3. Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu". Tallinn, Kunst, 1997. INTERNET: 1. Vaik, Kristin. Kujutav kunst hellenismi ajajärgul. http://lepo.it.da.ut
Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia
Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Ta väljendas värvidega oma tundeid ja ideid. 4.Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse ehk väljendusliku kunstisuuna rajajaks 5.Milliseid motiive van Gogh maalis? Mitu tööd ta müüs oma eluajal? Ta kasutas väga lihtsaid motiive. Oma eluajal müüs ta ainult ühe tööd. 6.Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikukssaamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile 7.Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid?
vaimuhaigus muutsid kunstniku olukorra meeleheitlikuks ja traagiliseks, kuid just viimastel eluaastatel maalis van Gogh oma kõige imepärasemd teosed. Ta uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. Vabastades värvid tegelikkuse jäljendamise kohustusest ja nähes neid eelkõige kunstniku väljendamisvahendit, sai van Gogh ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Siiski uskus van Gogh kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi PAUL GAUGUIN (1848-1903). Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku
Püüdis kaasa tunda vaestele ja avada seda teistele. Pariisis muutusid maalid puhtamaks ja meeleolu rahulikumaks. Sõpru ta ei leidnud, sest ta ärritus kiiresti. Arles muutus tema looming teistsuguseks. Ta tahtis värvidega oma tundeid väljendada, et avada oma sisemaailm kunstipublikule. Elu lõpus maalis oma loomingu parimad teosed. Värvid võisid tema järgi edasi anda ka kunstniku ideid. Vabastas värvid sellest, et nad midagi kujutavad, vaid andis neile oma tunded. Ta oli väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Surmani uskus ta, et ta on impressionist. Paul Gauguin oli edukas pangaametnik. Töötas eduka börsimaaklerina. 35-aastaselt jättis ta pere maha ja töö ning pühendas end täielikult kunstile. Ta kogus kunsti ja oli tuttav impressionismiga. Pettus impressionismis. Impressionist-see on silmad ilma ajuta. Oli kõrge enesehinnanguga. Ta oli veendunud, et kunst peab kandma sügavat hingelist sõnumit. Suundus L-Pr, et seal leida eksootikat
sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb. Tema eesmärgiks sai väljendada oma tundeid värvidega. Vastandus suhtumisele, mis käsitles kunstnikku kui erapooletut vaatlejat, ning selle käigus vastandas väljendamist ka jäljendamisele. Uskus, et värvid võivad väljendada ka ideid, sai seega ekspressiivse kunstisuuna rajajaks. Paul Gauguin pidas samuti impressionismi vooluks, mis muudab kunstniku passiivseks maailma jäljendajaks. Arvas, et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist ja salapärast. Otsis seda primitiivsetest kultuuridest. Tema eesmärgiks sai seinamaal või selle taoline tahvelmaal. Ta vähendas oma tsentraalperspektiivi, muutis kujutise tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, loobus varjudest, kattis suuri osi maalist üheainsa puhta värviga. Oli seega
kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Väga kaugele läks värvide kasutamisel Robert Delaunay. Seda suunda on hakatud nimetama orfismiks. Sünteetilisest kubismist eemaldus ka Fernand Léger, kes oma töödes kasutas tumedat värvi silindreid ja torusid. Seda suunda hakati nimetama tubismiks. Kubism on olnud inspiratsiooniks art déco aegkonna dekoratiivse kunstisuuna arenemisel 1920.-1930. aastatel, põhiliselt USA ja Euroopa metropolides. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. P. Picasso (1881-1973) hispaaniakunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole inimestega suhelda, ta lausa vihkas
Thutmosis III sai valitseda 6 aastat. Lasi Hatsepsuti nime hävitada. Tegeles ainult vallutamisega. Laiendas piire maksimaalselt lõunasse neljanda kärestikuni. Tegi üle 20 sõjaretke. Amenahoptept IV 1361 1340 Viis läbi usureformi. Vahetas ametlikult jumalat. Uue jumala nimi oli Aton. Ra jäi kõrvale. Vaarao võttis endale uue nime mis tähendas jumalale meelepärast Ehnaton. Uus pealinn Aton. Atoni ülempreester oli Ehnaton. Tema naine oli kauneimaid. Ehnaton lõi uue kunstisuuna inimesi kujutati nii nagu nad välja nägid. Naturalism. Ramses II 1290-1224 Elas 90.aastaseks. 45.a oli keskmine eluiga. 2m mees. Tema ajal oli Egiptusel kõrgaeg. Allutas kogu riigi, kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Kogu oma valitsusaja sõdis. Paljud riigid maksid talle andamit. Egiptus oli idamaade tugevaim riik. Igast 100 mehest võeti 10 armeesse. Tugev sõjavankritevägi ja ratsavägi. Hetiitidega jäi ainsana sõjas viiki
Selle järgi oli kunstnike peamine ülesanne rahva kasvatamine nõukogulikus vaimus ja kirjas seisis seegi, et "tuleb pidada otsustavat võidust fasisdiku ideoloogia jäänuste ja kodanliku natsionalismi vastu kõigi kunstivahendite abil." 1945. aasta oktoobris kiitis ENKL kongress heaks resolutsiooni "puhta kunsti köidikuis sipleva kunstielu edaspidiseks tervendamiseks sotsialistliku realismi suunas". Kunstilise omanäolisuse vabadus tuli ohverdada ametliku kunstisuuna, sotsialistliku realismi altarile. See suund oli kunstis niisama skemaatiliselt elutu ja propagandistlik nagu kirjanduseski. Uus süsteem soosis monumentaalseid ja just mitme kunstniku tehtud kollektiivseid töid, millest üks esimesi ja tuntumaid on Tallinnas Tõnismäel 1947. aastal avatud "vabastajate monument", pronkssõdur (Enn Roos, Arnold Alas) ja Estonia teatri tohutu laemaal (Evald Okas, Richard Sagrits ja Elmar Kits).
Nooreestlased Suitsu teedrajava tähenduse eesti luules määravad pidasid impressionismi ja sümbolismi suure kõigepealt ,,Tuulemaa", aga ka ,,Kõik on kokku tulevikuga kunstivooludeks. Üksikud unenägu" ja ,,Elu tuli". autorid( Tuglas, Suits, Ridala) said Lääne kultuurilt ja kirjanduselt rikastavaid mõjutusi. "N- 15.E.Enno(1875-1935), V. Ridala(1885-1942) ja El" puudus ühtne esteetiline programm. Oma teised. kunstisuuna iseloomustamiseks võtsid Luulepeamised saavutused ja uuendused aastail nooreestlased tarvitusele nimetuse uusromantism. 1905-1916 on seotud üksikute võimekate Tänapäeval tarvitatakse mõistet "uusromantism" poeetidega. G.Suitsule, E.Ennole ja V. Grünthal- tavaliselt üldnimetusena sümbolismi ja Ridale järgnevad M.Heiberg ja J.Lõo. Üksikute impressionismi kohta
VÕI kits + foto muutub aksepteeritavaks vaheniks; reprodutseeritavus; massikultuur) - Kunstnik kui loov geenius on modernistliku esteetika tekitatud müüt; kunstnik pole enam loov geenius, vaid tõlkiv kasvab kriitikute ja kuraatorite tähtsus. (seda ideoloogiat kandis muuhulgas ajakiri October, mis tegutseb siiani) Liberaalne postmodernism (Danto): Avangard on läbi, avangardset kunsti pole olemas; Kui ei ole võimalik ühegi kunstisuuna kohta öelda, et ta on avangardsem kui teine, siis on kõik võrdväärsed uut olukorda iseloomustab pluralism: väga erinevate kujutlusviiside kõrvuti eksisteerimine. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST - Traditsiooniliste kunstiliikide raamides oli võimatu välja pakkuda midagi sama uuenduslikku, nagu varem oli tehtud (maalikunsti raamides). Abstraktsionism näitas ära äärmuslikud võimalused mida lõuendi peal teha saab
ilustamata ja vahetult. Sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Eestis: E.Vilde ,,Mäeküla piimamees", A.Kitzberg ,,Libahunt", Tammsaare. Teised: Balzac, Charles Dickens ,,Oliver Twist". Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja
Tõe ja õigusega kirjutas A. H. Tammsaare oma lapsepõlve- ja noorusmälestused ning -paigad tuntuks kodumaal ja üle selle raja; see on väärikas mälestussammas rahva tööarmastusele, võitlusele tõe ja õiguse eest. Pilet 19 Kirjanduslikud voolud ja suunad Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise
Tõe ja õigusega kirjutas A. H. Tammsaare oma lapsepõlve- ja noorusmälestused ning paigad tuntuks kodumaal ja üle selle raja; see on väärikas mälestussammas rahva tööarmastusele, võitlusele tõe ja õiguse eest. 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja
ühiskonnas hakkama. Hakati otsima uusi lahendusi aga toetuma vanadele traditsioonidele, mis andsid alustala uuele kunstivoolule. Inimesed muutusid avatumaks ja hakkasid kasutama vabamaid vorme, samas toetudes ajaloolistele detailidele. Kes on kuulsamad postmodernismi esindajad? Robert Venturi oli 20 sajandi üks menukamaid arhitekte. Ta alustas modernismiga, aga kuulsaks sai postmodernisliku kunstisuuna esindajana. Robert Venturi oli Ameerika arhitekt, kes oli üks esimesi, kes hakkas postmodernismi arendama ja levitama. Ta on öelnud ,,Less is a bore", mis oli vastulause Mies van der Rohe öeldud lausele ,,Less is more". Tema mõte oli kasutada palju detaile ajaloost, mis seoks maja uute vormi lahendustega. Kuulsamaiteks töödeks on Vanna Venturi House, Guild House, Freedom Plaza, jne. Charles Moore kohta on öeldud, et ta on üks peamisi postmodernismi rajajaid
Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Klassitsismi kui kunstisuuna fi losoofi line alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase René Descartes'i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud filosoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust
jõudsid täielikul kujul lugejateni alles kirjaniku 18-köitelise väljaandega (19781993). A. H. Tammsaare on XX sajandi eesti kirjanduse suurim eepik. 76 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad · Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. · Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. · Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. · Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud 17. sajand - klassitsism
muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Klassitsismi kui kunstisuuna fi losoofi line alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase René Descartes'i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud filosoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust
Ometi saadab kirjanik Indreku Tiina seltsis uute lootustega Vargamäelt alla; kaasinimestele head teha on tema arvates ikkagi kauneim maailmas. PILET NR.20 -KIRJANDUSLIKUD VOOLUD JA SUUNAD 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõis- tuslikkus ning elutõde. . Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, Klassitsistid jäljendasid
annaabi.ee 
