1.1 VÕRRAND. VÕRDUS. SAMASUS Kui kaks avaldist ühendatakse võrdusmärgiga, saadakse võrdus. Näiteks on võrdused 5 + 3x = 33,5; 2 3 = 6 ; (a + b)(a b) = a2 b2; 3- 1= 2. Võrdust, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral, nimetatakse samasuseks. Ka tõene arvvõrdus on samasus. Näiteks on samasused 1 + 2 = 3; (a + b)2 = a2 + 2ab + b2. Võrrandiks nimetatakse muutujaid sisaldavat võrdust, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Võrrandi lahendamiseks nimetatakse tundmatu(te) selliseid väärtusi, mille asendamisel võrrandisse saame tõese arvvõrduse ehk samasuse. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Võrrandi lahendid moodustavad võrrandi lahendihulga. Kui võrrandil
m-m0 kinemaatiline mass massi juurdekasv kiiruse arvelt
1) Eeldus v<
algriim-kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus.
Võrrandid ja võrratused Põhiteadmised · Võrdus, võrrand, samasus; · võrrandisüsteem ja selle lahendusvõtted; · arvvõrratus, selle omadused; · võrratus, mis sisaldab muutujat, ja selle lahendamisel kasutatavad teisendused. Põhioskused · Lineaar-, ruut- ja murd- ja nendeks taanduvate võrrandite ning võrratuste lahendamine; · kahest kahe tundmatuga lineaarvõrrandist koosnevate võrrandisüsteemide ja lihtsamate ruutvõrrandisüsteemide lahendamine; · ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteemide lahendamine; · tekstülesannete lahendamine võrrandi ja võrrandisüsteemi abil. Valemid b · Lineaarvõrrand ax + b = 0 x=- a · Ruutvõrrand 2 p p x + px + q = 0 x 1;2...
Juhan Viiding Sanna-Marcelle Ots 10.b • Sündis Tallinnas • 1.juuni 1948-21.veebruar 1995 • Keskharidus Tallinna 6.Töölisnoorte Keskkoolis • 1968-1972 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunn...
hoiaks ja snteesiks, polegi? Kas see mitte ei thenda, et meil poleks siis mlu? Seda see kindlasti ei thenda. Jah, inertsest, konomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on ptud vlja murda ka niteks narkootilisi aineid kasutades, mis tepoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu mlu, kogu asjade mis on kadunud, aga see on tiesti tehislik olukord. Unengudes on meil ometi teadvus alles, see on vaid teistsugune. Kui reaalsuses valitseb samana-psimine muutumise, samasus erinevuse le, siis unenos on vastupidi - muutumine valitseb samasuste le. Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! Siis kki oli kass konn. Millal siis? Selles konks ongi, et unes ei saa ma kunagi, mitte helgi hetkel olla kindel, et kass on just kass ja ainult kass (truth, the whole truth and nothing but the truth...), et kass on ka teiselt poolt kass (...so help me God). Mne jaoks on see vga traagiline, mne jaoks aga mitte! Ja nd kui alkoholi umiastav mju hakkab kaduma ja "reaalsus"
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
ehk dimensiooniks. Kolmemõõtmelises afiinses ruumis loeme täiendavalt kehtivaks järgnevad aktsioomid: 1'') mistahes (x,y) -> (x*y); 2'') y*x=x*y; 3'') x(y+z)=xy+xz; 4'') (x)y=(xy); 5'') x*x0 Def: 1'-4', 1*-4*, , 1''-4'' nim kolmemõõtmeliseks eukleidilieks ruumiks E3 Om1: b ba=-ab antikommutatiivsus; Om2: Kui b=a siis aa=0 areaalruut; Om3: Kui b=a, siis tekib a(a)=0; Om4: a(b)=(a)b=(ab); Om5: (x+y)z=xx+yz areaalkorrutise distributiivsus liitmise suhtes; Om6: (ab)2 =a2b2 (ab)2 Lagrange'i samasus. Vektorkorrutise omadused: 1. Y x x=-x x y; 2. Kui y=x, siis x x x=0; 3. (x+y)x z= x x z + y x z; 4. (*a)x b = a x(*b)= (a*b) 5. Kui y=(x), siis tekib x x(x)=0 6. (x x y)2=x2y2 (xy)2 Ruumi 3'le vektorile x,y,z on võimalik vastavusse seada reaalarv (x x y)z või x(yxz) kole vektori segakorrtis (reaalarv). Om1: (xxy)z=x(yxz) [xyz] segakorrutis; Om2: Segakorruti ei muutu tegurite tsüklilisel ümberpaigutamisel [xyz]=[yzx]=[zxy].; Om3: [xyz]=Ix1x2x3 y1y2y3 z1z2z3I maatriks.;
Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri. 14.Prantsuse kujutav kunst? Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik.Peamiselt õukondlaste portreed.Portreed on külmad, staatilised, tegelikkust kujutavad detailid, siidiläige, ehete detailid-pisidetailid välja maalitud. 15.Trükigraafika levik, puulõige ja vasegravüür. Kõige erilisem valdkond on graafika, puulõige.Avastatud hiinas 6
võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun ka, et juba füsioloogiliselt on naiste ja meeste võimekus erinev. Vanadest aegadest peale on meeste roll olnud küttimine ja võitlemine ning naiste roll kodus pere ning majapidamise eest hoolitsemine
järglastele edasi. Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele. Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. 2. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas. 3. Kõik populatsioonid võiksid potentsiaalselt asustada kogu maakera ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annaksid maksimaalselt veel ise järeltulijaid. Paljud indiviidid hukkuvad enne suguküpseks saamist. Ja enamus ei anna maksimaalselt järglasi. 4
Postmodernism on uus võimutahtele vastu panemise vorm. Nõukogude Liidu sots-art tekkis modernismi võidu tingimustes, ei loonud enese kohta illusioone. Teadvustab, et kunstikavatsus on ikkagi võimule suunatud. Lääne kunstniku turg on Nõukogude Liidu kunstniku võim, sellele ei saa end vastandada. Nõukogude valitsejates on kunstniku alter ego. Sots-art'i kunstnikud ei salga, et nende kunstipraktika algläte on kunstilise intensiooni ja võimutahte samasus. Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi
et ma ei tunneks siis et see on liha mis sinu teele tolmu sisse käib on nagu lõpeks silmapiiril elud kus piiri nuga läbi lõikab tee sa oled tuul ja põllud ära silud ja mina tahan aga pole see ma oma mängust viltu olen aetud nii silmapiiril tekib samasus kas olin täis või kas olin laetud kui tundis ära mis on armastus Vegetatsioon (teadlik) Teeme näo, nagu poleks kuulnud. Teeme nii, nagu üldse ei teaks. Mitte midagi, mitte iial. Siga jääb seaks. JUHAN VIIDING 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding
Tundmatu tüve identifitseerimine 1. Makromorfoloogilised tunnused Visuaalselt hindasin tundmatu tüve kolooniaid, kui nad olid kasvanud kuus päeva toiteagaril toatemperatuuril. Tunnused Tundmatu tüvi Koloonia: kuju ümar profiil kerkinud, servajoon kumer konsistents sirge värvus limajas, läikiv valkjas 2. Rakulised omadused Gramreaktiivsuse määramiseks teostasin grami järgi värvimise. Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi kristallvioleti-joodi kompleksi välja), leidus ka osa lillaka tooniga rakke, kes olid samuti lühikesed üksikud pulgad. Täiendavalt tegin KOHi lüüsi testi, mis näitas, et tegemist on siiski gramnegatiivsete rakkudega (tekkis iseloomulik limajas konsistents). Tundmatu tüve liikuvuse uurimise jaoks kasutasin poolvedelat söödet (Hugh-Leifsoni sööde), millesse olin eelnevalt teinud pistekülvi. Külvi...
põhjal indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena Sotsialiseerumisprotsessi s areneb inimese identsus (identity) ehk samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu Mina- identsus (I-identity) on võime tegutseda mitmesugustes situatsioonides olukorrale Enesekujutlus, minapilt (self-
9. Mida tähendab " tat tvam asi" ? tat tvam asi ("sina - aatman - oled Tema brahman") (Varasemates upanisadides on kesksel kohal õpetus Brahmast kui loovast jumalast, ülimast olendist mille manifestatsiooniks on kogu maailm, samuti õpetus brahmanist kui absoluutsest maailmahingest ja aatmanist kui subjektiivsuse ja individuaalsuse algest, elusolendi muutumatust põhiolemusest, tema hingest. Keskseks mõtteks on brahmani ja aatmani samasus ehk objekti ja subjekti, maailma ja indiviidi samasus) 10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki? eesmärk on leida vahend reinkarnatsioonist vabanemiseks moksa. 11. Milline seadus mõjutab hinduismis inimese elu? Hinduistliku uskumuse kohaselt mõjutab iga tegu tulevikku - karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? Mida enam karma mõiste juurdus, seda enam kujunes välja kujutlus kõikide olendite
kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus erialaste ja võistluslike harjutustega. Erialased harjutused pööravad aga juba suuremat tähelepanu spetsiaalsetele harjutustele kindla spordiala suhtes. Võistluslikud harjutused on aga juba täielikult spordialaspetsiifilised. Jooksjatel peab olema väga hea vastupidavus, kuid samas ei saa ka kõrvale jätta nii kiirust kui jõudu. Need kolm aspekti kombineerituna on jooksja põhiomadused, millele pööratakse treeningul ka suuremat tähelepanu
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda arusaamisele, et neist lähtudes ei pruugi naised väljapääsuteed leida. Lea Rojola on järgmisi feminismi lähtekohti nimetanud lausa ummikusse viivatena. "Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtek...
Oma töös ,,Esimene pilk kommunikatsiooni teooriale" toob Em Griffin välja Janise joonise, kus kujutatud skemaatiliselt laiendatud grupimõtlemise teooriat. Ta kirjeldab grupimõtlemise formeerimise kolme tingimust: 1. Rühma suur ühtekoondatus 2. Struktuurilised puudused: o Rühma isolatsioon o Erapooletu juhtimise puudumine o Metoodilisi protseduure nõudvate normide puudumine o Erinevate sotsiaalkihtide liikmete ning ideoloogiate samasus 3. Situatsiooniline kontekst: o Välisohtudest tulenev kõrge pingutus ning lootusetus, et tehakse õige otsus o Hiljutised ebaõnnestumised o Liigsed raskused otsuste vastuvõtmisel o Moraalsed dilemmad Tema teooria seisneb selles, et rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise reziimis
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
riigikorra riigi hooned. Küllaltki kiire eduga, projekteeris Melnikov mitu hoone kompleksi ja tööliste elamuid, mis peegeldasid ja propageerisid kommunistliku elustiili. (Svoboda factory club) (Frunze workers club) Melnikovi kuulsamateks projektideks saab lugeda Rusakovi tööliste hoonet (Rusakov Workers Club) ja tema enda maja. Üllatav on siinjuhul aga Melnikovi maja ehitusloa saamine, kuna hoone disain oli täiesti tavatu ajastus, kus ühetaolisus ja samasus tundus ainuõige lahendus. Arhitekti enda maja projekti ehitus sai võimalikuks vaid sellele, et ta taotles seda projekti riigi silmis kui ''tööliste hoone prototüüp''. Melnikovi maja on klassikaline 1920ndate Vene avant-garde stiili elamu ning hoone paikneb Moskvas. Melnikovi maja esteetika erineb suuresti traditsioonilisest Nõukogude Liidu aja elamu arhitektuurist. Melnikov ekspressionistlik lähenemine disainile oli just see, mille tõttu ta oma lühikese karjääri
Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud,
turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi ajal Moskvas võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, millega taastati omariiklus ning taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle otsusega deklareeriti Eesti Vabariigi õiguslik samasus 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariigiga, mis langes 1940. aastal Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult selle koosseisu. Riigikogu avaldas tänu riikidele, mis tunnustasid okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt de iure. Samal päeval lõpetas Eesti Vabariigi valitsus eksiilis oma tegevuse. Taasiseseisvumise teoreetilisest ülevaade 1980
kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea. Välimus mõjutab sündmuste arengut seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus, varjatule pööratakse vähem tähelepanu. MILLE JÄRGI TUNNED ÄRA, ET SA OLED ARMUNUD? Armudes olles on selline kirjeldamatu tunne , mõtted on hajevil . Võibolla pööran enda välimusele rohkem tähelepanu . KIRJELDA OMA IDEAALPARTNERIT, MILLINE TA PEAKS OLEMA, KUIDAS KÄITUMA?
Scipio armee vallutas. Publius Scipio sai äärmiselt raskelt vigastada ning see päädis sellega, et tema poeg Scipio Africanus võttis üle väejuhi olemise. Scipio Africanust kehastatakse kui külmaverelise liidrina, äärmiselt kättemaksuhimuline nagu Hannibalgi. Esimeses videos on näha, kuidas Scipio põhistrateegia, et Hannibalist jagu saada on see, et ta peab hakkama võitlema täpselt nagu Hannibal ja kasutama samasuguseid taktikaid. Oluline samasus mõlemas videos oli see, et mõlemas videos oli sõdurite arv, elevantide arv ja aastaarvud samad. Kokkuvõttes leidub mõlemas filmis mitmeid ühisjooni nii Rooma armee kui ka Kartaago armee vahel. Mõlemad filmid toovad edukalt välja fakti, et Hannibal vandus lapsena oma isale, et ta võitleb roomlastega surmani ning, et Rooma on tema suurim vaenlane. Põhjus, 4 http://www.dl.ket.org/latin3/historia/republic/cannae.htm 5 http://www.tagmata.it/sarissa.htm
73. Risttahukas püstprisma, mille põhjad on ristkülikud. 74. Romb võrdsete külgedega rööpkülik. 75. Ruut 1. võrdsete külgedega ristkülik. 2. arvu teine aste. 76. Ruutfunktsioon funktsioon y=ax2+bx+c. 77. Ruutkolmliige avaldis kujul ax2+bx+c, kus a, b ja c on antud arvud ja x on muutuja. 78. Ruutvõrrand võrrand ax2+bx+c=0, milles a, b ja c on antud arvud ja x tundmatu. 79. Rööpkülik paralleelsete vastaskülgedega nelinurk. 80. Samasus võrdus, mis kehtib temas esinevate muutujate mistahes väärtuste korral. 81. Samaväärsed võrrandid võrrandid, millel on kas samad lahendid või millel lahendid puuduvad. 82. Sarnased hulknurgad hulknurgad, mille vastavad nurgad on võrdsed ja vastavad küljed on võrdelised. 83. Sarnasustegur sarnaste hulknurkade vastavate külgede pikkuste jagatis. Tähis k. 84. Sfäär kera pind. 85. Silinder keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev riskülik. 86
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Põhivara 7. klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati?...
loomadele iseloomulikud arengujärgud. N: Seljakeeliku olemasolu kõigil selgroogsetel varases lootejärgus. Lõpuspilude olemasolu maismaa selgroogsete loodetel. Geneetiline võrdlus- aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Kogu eluslooduses on põhimõtteliselt sarnased molekulaargeneetilised protsessid- replikatsioonid, transkriptsioon (rna süntees), translatsioon (valgu süntees). samuti on suur samasus geneetilises koodis. Kinnitavad Maa ühtset päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi
Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed - nagu samasus, erinevus jms, allpool aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee , mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi, mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte
määramispiirkonda. ( x = -4 ) 77) Lahenda võrrand x -3 x - 6 + x =6 ( x = -2; x = 6 ) 2 x+a x-a 1 x-a 2x 78) Lahenda võrrand + = - 2 + k + a k - a ´k + a k - a 2 k ( x = k, k a, k `0, k `-2a 2 ) a -2 b -1 79) Tõesta samasus 1 1 6 . + -2 9-1 -2 = b - a b + a a - a b a b 80) Tõesta 2 + 3 + 15 ( 3 +5 ) -1 =
Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka üldised lihtsuse kaalutlused. Erinevused teesi sõnastamisel. Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast) Place mõistad samasust koostise kaudu: vaimsed protsessid koosnevad ajuprotsessidest nagu vesi koosneb H2O’st. Kunagi oli see lause juhtumisi tõene, kui samasus võeti üldiselt omaks, siis muutus see lause paratamatuks. Feigli eristus: neurofüsioloogiliste ja fenomeniliste terminite ühiseks osutuseks on vahetult kogetud kvaliteedid“. Smarti eristus: osutuseks on see, mis teeb aistinglause tõeseks, füüsiline protsess ajus. Smart on nõus sellega, et kogemuse ja ajuprotsessi mõisted erinevad, kuid see pole probleem. Samasus ei ole mõistete vahel, vaid entiteetide tasemel. Argumendid samasuse poolt. 1
- objektiivse koosseisu puudumine ja lõpetad analüüsi - lähed üle katse kontrollimisele 3. Subjektiivne koosseis (§ 12 III) 1) Tahtlus §16 – kui koosseis ei näe ette otsest tahtlust või kavatsetust, tule 2) Ettevaatamatus §18 3) Motiiv või eesmärk §16 II – kontrollitakse, kui see on koosseisus ette nähtud 4) Eksimus koosseisu asjaolus (§ 17) error in persona – samasus inimeses (eksid inimesega, kui ära tapad, siis vastutad ikka. Tapmine on tapmine. kui sa saad pihta sinna, kuhu sihtisid, ja keegi tuleb ette. Tahtlus oli sinna suunatud)-osavõtja vastutab samadel alustel täideviijaga, kui just täideviija ei teinud olulist eksimust, ei jäänud “tavalise elukogemuse” piiridesse ega järginud teatud juhiseid. Siis kihutaja vastutab §221- täideviija ekstsess- kihutaja kihutab ühele teole,
2.3 Irratsionaalavaldiste tegurdamine 2.4 Murru nimetaja vabastamine irratsionaalsusest e juurte kaotamine murru nimetajas 2.5 Irratsionaalavaldiste lihtsustamine Toimime samamoodi nagu ratsionaalavaldiste puhul sooritame kõik avaldises nõutud tehted, arvestades tehete järjekorda, ning anname tulemusele algebralise murru, võimalusel täisavaldise kuju. Murru nimetaja vabastatakse irratsionaalsusest. Võrrandid ja võrrandisüsteemid 3.1 Võrdus, samasus, võrrand. Lineaar- ja ruutvõrrandid · Kui kaks avaldist ühendatakse võrdusmärgiga, saadakse võrdus. · Võrdust, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral, nimetatakse samasuseks. Ka tõene arvvõrdus on samasus. · Võrrandiks nimetatakse muutujaid sisaldavat võrdust, milles üks või mitu muutujat loetakse otsitavaks e tundmatuks.
Hilisemais dialoogides Platon piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed; b) loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee ideed, ja c) matemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed, nagu suure ja väikese, üksuse ja paljuse ideed. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed -- nagu samasus, erinevus jms -- allpool aga kitsama määratlusega ideed. 3. Platoni ühiskonnakäsitlus on puht-filosoofiline. Platoni arvates ei saa uusi teadmisi tuletada kogemusest ja selle üldistamisest, vaid teadmisi saab ammutada mõtlemisest endast. Tema arvates saadakse uusi teadmisi neid "meenutades", sest ideed on alati olemas ja eksisteerivad lõpmatult sõltumata meist. Seega "ideed" ühiskonna ja selle funktsioneerimise
See on omaduste hulk, mis võimaldavad objekti käsitleda unikaalsena võrreldes teiste objektidega. Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms. Tavaliselt on identiteedi teadvustamine vajalik mingi ressursi kasutamiseks, näiteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepääsemiseks. Identsus - samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu. Indiviidi ressursid - kaasasündinud ja omandatud psühhofüsioloogilised omadused, mis saades isiksusliku tähenduse, kujunevad isiksuslikeks ressurssideks. Isiksus - terviklik süsteem, inimindiviidi psüühiliste omaduste struktuur, mis võimaldab tal täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele,
sin 2 a sin a cos a c) sin a cos a sin a cos a 1 tan 2 a sin 50 0 cos12 0 sin 40 0 cos 78 0 1 j) cos 68 3 sin 68 0 0 2 2 cos 2 a 1 1 k) Tõesta samasus 2 tan a sin 2 a 4 4 cos 570 tan 150 cos 420 tan 240 3
ed. protsentülesanded). Arvu n-es juur. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Tehted astmete ja juurtega. Võrdus, võrrand, Õpilane: Tekstülesande Võrrandid ja samasus. 1) selgitab võrduse, samasuse ja d võrrandisüsteemid Võrrandite võrrandi, võrrandi lahendi, loodusteadust samaväärsus, võrrandi- ja võrratusesüsteemi est ja samaväärsusteisen lahendi ning lahendihulga mõistet; majandusest. dused. Lineaar-, 2) selgitab võrrandite ning nende ruut-, murd- ja süsteemide lahendamisel
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
õppekavast ja õpetajast. Salo arvates tuleks kasvatustöös seada ühiskondlikud ja individuaalsed nõudmised tervesse tasakaalu. Kogu kasvatus on lõppude lõpuks indiviidi arendamine, kõlbelise isiksuse kasvatamine. Salo analüüsib ka õppekava sisu ja õpetamismeetodeid ühiskonna ja algkooliealise lapse hingeelu seisukohalt. Ta jõuab mõlemal juhul järeldusele, et õpetus peab olema kodulähedane, õppeainete vahel tuleb saavutada samasus ja lapsi tuleb suunata omaalgatusele. Õpetusest tuleb välja jätta liikumine kujutlus- ja ainevaldkondades. Tavapära õppekava tõukab lapse aega ja maailmaruumi, mõtete ja aadete maailm. Õpetaja peaülessanne on äratada laste kaldavused, muuta nad aktiivseteks ja tegutsevateks. Lõpliku üksikasjaliku õppekava määrab ikkagi õpetaja. Õppekavas vähendada õppeainejaotuse traditsioonilisust, jagada õppeained mõjutavateks ehk teemaõpetuse ainerühmaks.
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
Sirge tõusuks nimetatakse tõusunurga tangensit. Kui kaks sirget on omavahel risti, siis nende tõusude korrutis on -1. k1k2=-1 Sirgete lõikepunkt Kahe sirge lõikepunkt on leitav kas jooniselt (ebatäpne) või analüütiliselt. Sirge võrrandid tuleb panna võrrandisüsteemi ja leida punkti x ja y-koordinaadid. Kui võrrandi lahendamisel tuleb samasus (0=0), siis sirged ühtivad. Kui võrrandi lahendmisel tekib vastuolu (0=3), siis sirged on paralleelsed. Sirgete vaheline nurk Kahe sirge lõikumisel tekib kaks paari võrdseid nurki. Teravnurga suurust saab leida nii. 7. Aritmeetiline ja geomeetriline jada Aritmeetiline jada Aritmeetiline jada on jada, milles kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne.
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed -- nagu samasus, erinevus jms -- allpool aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee (idea tou agathou), mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi (epekeina tes ousias), mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime
Nagu paljud teised Kafka teosed, on ka ,,Protsess" autobiograafiline, seega viitab Josef K. tegelane paljuski autorile endale. Tundis ju Kafka hästi bürokraatliku struktuuri korraldust, olles ise sarnaselt peategelasele K-le üks väike ametnik paljudest. Tühine erinevus seisneb vaid selles, et K. töötas pangas, kuid Kafka kindlustusseltsis. Samuti viitab K. ja Kafka vahelisele sarnasusele perekonnanime esitähe samasus. Josef K. protsessile lisas müstilisust tõsiasi, et nii talle kui ka lugejale jäi selgusetuks, milles meest süüdistatakse. Sellega püüdis autor näidata bürokraatia kaugenemist oma tõelisest eesmärgist, milleks peaks olema õiguspäraste otsuste ühetaoline kehtestamine ja ellu viimine. Kafka aga rebib bürokraatia kui nähtuse lahti kõigest loogilisest ja inimlikust. Bürokraatiat teostataks just kui ainult selle teostamise pärast. K. küll tunneb huvi, milles teda
*nõrgalt: sotsiaalsuse ja avatusega Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 225-250. Identiteet Autori definitsioon: inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõtestatud ja integreeritud nägemus iseendast, sh oma unikaalsed omadused ja kogemused (personaalsest identiteedist) ning sots suhetest ja kuulumisest gruppidesse (sots identiteedist) Alguses öeldi: Samasus selle vahel, kuidas ma tajun, milline ma olin eile, kes ma olen täna ja kes homme. Rolli-identiteet: ühiskonna antud rolliga kohanemine kui identifitseerumise põhituum. Ego-identiteet: noorukiea ülesanne; seob tervikuks lapsepõlve kogemused, käesolevad muutused ja tulevikunägemuse endast ning suhetest. Identiteet on hierarhiline, sisaldab erinevaid identiteete ja oluline on, milliseid peab inimene ise tähtsamaks ja kaalukamaks. Identiteedi puudumine ei tähenda
Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui
Hilisemais dialoogides Platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed; b) loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee ideed, ja c) matemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed, nagu suure ja väikese, üksuse ja paljuse ideed. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed nagu samasus, erinevus jms allpool aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee (idea tou agathou), mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi (epekeina tes ousias), mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime
14. Üldine ülevaade peamistest meetoditest, mida on soovitatud ütluste kvaliteedi hindamiseks; hinnang teadusliku psühholoogia aspektist Valetamist ei ole võimalik tuvastada. Samas on võimalik tuvastada, miks inimene sündmusi ei mäleta. Hüpnoosi abil on võimalik mälestusi taastada. Neuropsühho loogiline analüüs võimaldab kindlaks teha, kas on võimalik, et inimesel puuduvad mälestused. Visuaalne äratundmine on oluliselt mõjutatud isiku omadustest (rassiline samasus äratuntavaga tagab suurema täpsuse; vanuse suurenedes suureneb vigade hulk), situatsioonist, milles tuvastamist vajavat isikut kohati (emotsionaalne pinge alandab täpsust) ning tõenäoliselt ka äratundmisprotseduuri tingimustest. Kognitiivse psühholoogia peamine uurimis- ja rakendusvaldkond õigussüsteemis on ütluste kvaliteedi tagamise võimaluste uurimine lähtudes psüühika toimimise seaduspärasustest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
