KIRSIAED A.Tsehhov A. Tsehhovi näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile
Tegevuse koht ja aeg Vahepeal oli pere sattnunud majanduslikesse raskustesse. 19. sajandi lõpp, Venemaa Ranevskaja uus abikaasa ei aidanud sellele põrmugi kaasa. Ka Peategelase iseloomustus proua ise oli suur raiskaja. Nii oli Kirsiaed sattunud võlgadesse. Mõisaproua Ranevskaja proua Ranevskaja oli kuus aastat tagasi Lopahhin pakkus küll välja varianti üürida maa välja suvilate tarbeks kaotanud nii oma poja kui mehe. Sellest traagilisest õnnetusest ning võtta kirsipuud maha, kuid proua ja tema vend Gajev polnud ta siiani veel täielikult taastunud. Üliõpilast Trofimovit nähes keelduvad sellest. tuli naisele kõik meelde ja ta kaotas enesevalitsuse. Seega võib Raamatus leoavad aset ka mitmed sümpaatiad Ranevskaja öelda, et Ranevskaja oli küllaltki nõrva närvisüsteemiga
Novell ,,Kirsiaed" 1. Tsehhovi novell Kirsiaed on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast kellel oli nõrkus raha laristada ning ta ei suutnud enam mõisa võlga ära maksta. Kuigi teades, et rahaga on probleeme pidutsesid nad endist viisi edasi, kuni jõudis kätte aeg mil asjad kokku pakkida ja välja kolida. Tegelasteks on Ranevskaja, tütar Anja, kasutütar Varja ja Ranevskaja vend Gajev. Teisteks tegelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. 2. Ranevskajast oli kergeusklik ja andis kergesti laenu. Nii langes ta Pariisis olles pettuse ohvriks ja rööviti paljaks. Tulles tagasi kodumaale sai ta teada, et mõisaga on kehvad lood. Kuna tal raha ei olnud tuli mõis oksjonile panna. Lopahhin tahtis mõisa ära osta, siis lammutada ja kirsiaia maha raiuda, et see maa-ala suvitajatele välja rentida. Kõik olid selle vastu kuid üritus rikalt vanatädilt ja kõrgklassilt laenu võtta ebaõnnestusid.
loobuma. Otsitakse kõige kergemat lahendust või mõeldakse, et kui ootame natuke, siis kõik saab iseenesest korda. Näiteks Gajevi ainus plaan, kuidas kirsiaeda päästa, oli laenata raha rikkalt tädilt. Väga kerge lahendus, mitte midagi ei pea ise tegema. Kuid sellega makstakse üks võlg ära, aga siis ollakse tädile ikka võlgu. Kuna nad ei olnud keegi valmis seal vaeva nägema ja mõtlema reaalset lahendust välja, jäid nad oma mõisast ilma. Lopahhin tegi mõtlemise nende eest ning see tõi talle kasu. Olles ise kunagi vaesust tundnud ning pere rahaasjad enda kanda võtnud, on Tšehhov minu arvates nagu Lopahhin. Vaesuse sunnil hakkas ta otsima mooduseid, kuidas pere toita, ning kuna ta oli tark mees, kirjutas ta ajakirjadele artikleid ja naljajutte. Lopahhini vanemad olid selles samas mõisas, mille ta endale ostis, pärisorjad ning Lopahhin leidis samuti mooduseid, kuidas sõltumata vanemate saatusest edukaks saada
KIRSIAED KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda.
Natalja tunne. kannatame..." Prozorov ,,KIRSIAED" Ranevskaja, üks mõisa valdajaid, on Ilusa eluni jääb Üliõpilane pärisorjuse pooldaja, kuid siiski helduse ja vaid üks samm, ja Trofimov, headuse kehastus. Armuke aga kooris ta kui inimene seda Ranevskaja, paljaks, juhuslikud inimesed nuruvad temalt nüüd ei astu, siis Gajev, kopika. Lopahhin on teistsuguse eluhoiaku pole see üksnes Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja kannavad Trofimov ja Anja(Ranevskaja eluargus. tütar). Nende jaoks on ka kogu Venemaa Aadli intelligentsi
usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Tsehhov ,,Kirsiaed" Näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks
lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama. Kokkuvõtteks jäigi mõisaproua oma mõisast ilma ning selle sa omale hoopis Lopahhin kaupmees, kes oli mõisaproua jaoks mats. Novellis ,,Daam koerakesega" räägib Tsehhov sellistest inimlikest pahedest nagu egoistlikus ja liiderlikus. Härra Gurovi jaoks on naised teisejärgulised ja on sobilikud vaid üheks õhtuks. Naised ei pakkuvat talle pinget ning ilusamat meest, kui tema pole olemas. Ta ei teinud kedagi kunagi õnnelikuks ning ei olnud seda ka ise. Siis ilmub aga välja Anna. Gurov armub Annasse ning taipab
"Laulatus" Tusenbach, "Kolm õde" Toruni Wilam Horzyca nim. teater "Ugala" 1988 2004 Tuletõrjuja, "451 kraadi Fahrenheiti" "Tout payé ehk kõige eest on Moskva teater "Et cetera" 2007 makstud" Moskva Lenkomi teater 2004 Peer Gynt, "Peer Gynt" Eesti Draamateater 1997 "Arkaadia" Peterburi Suur Draamateater Lopahhin, "Kirsiaed" 1998 "Ugala" 1993 "Ivanov" Pantalone, "Armastus kolme apelsini Eesti Draamateater 1992 vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" "Ugala" 1991 "Ugala" 1991 "Tõrksa taltsutus" "Ugala" 1987 Preemiad V. Panso nimeline noore näitleja preemia 1986 Eesti vabariiklik kultuuripreemia 1996 Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht 1999
2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F Biff, Willy Lomani poeg Arthur Miller M Ü Ü G I M E H E S U R M Eric Swan Michael Cooney R A H A U P U T U S Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 1993 Versinin A. Tsehhov Kolm õde 1993 Papa, Piiri Leo M. Kõiv, A. Lõhmus 1993 Horace Moliere Naiste kool 1993 Erland Jansson H. Söderberg Gertrud
Moskvasse saanud, siis ei oleks nende elus midagi muutunud. Tsehhov on veendunud, et seda tüüpi inimesed ei julge võimalusi realiseerida. Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. ,,Kirsiaed" mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm
· Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov Varja Anja · Tegevus toimub maikuus · Kirsiaed sümboliseerib Venemaa ilu Sõnum: Sentimentaalsetel põhjustel ei saa kogu elu seisma jääda ,,Kolm Õde" Tegelased: Masa, Irina, Olga Vend Andrei Natasa vennanaine · Kolm haritud õde soovivad sõita Moskvasse, sest väikses provintsis pole nende andele rakendust Sõnum: Kasuta võimalus ära kohe kui see tekib
minna. Tsehhov tõdeb kurbusega, et kuigi õed võiksid Moskvasse pääseda, ei muutuks nende elus tegelikult mitte midagi. Inimesed ei julge võimalusi kasutada. ,,Kirsiaed" Proua Ranevskaja tuleb koos tütrega pärast aastetepikkust Euroopa reisi tagasi mõisa, kus ta on sündinud ja üles kasvanud. Võlgade tõttu on mõis oksjonile pandud ning perekond püüab leida võimalusi selle väljaostmiseks. Kaupmees Lopahhin soovitab Ranevskajal kirsiaed kruntideks teha ja suvitajatele välja üürida, ent Ranevskaja ei taha sellest kuuldagi. Oksjonipäeval korraldavad Ranevskajad mõisas peo, kuni ootavad teateid oksjoni tulemuste kohta. Mõisa ostis seesama kaupmees Lopahhin, kes teebki teoks oma idee kirsiaed suvilateks jagada ning Ranevskajad lahkuvad jälle Euroopasse. Kogu elu truu teener olnud Firss unustatakse majja.
oma tundeid, jäi ta siiski oma abikaasaga, kuna ta leidis, et see on tema kohustus ühiskonna ees + truudus. Tsehhov ,,Kirsiaed" Mõisaomanik Ranevskaja on suurest võlgades ning seetõttu Mõisa kõrgkiht ei läheb tema maja koos kirsiaiaga oksjonile. Kellelgi pole raha teadvusta endale olukorda mõisa oksjonilt päästa, kuid kaupmees Lopahhin tuleb välja ning seetõttu jätkavad ideega kirsiaed maha raiuda ning see ala suvitajatele välja lõbutsemist, kuni lõpuks rentida, et päästa mõis. Kuid kumbki mõisa omanik pole mõisast ilma jäävad. sellega nõus, nad on mõlemad kiindunud kirsiaeda. Ahastus saabub alles siis,
põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil.
põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil.
19881989 Kolu-Per ("Röövlitütar Ronja") Krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Õudu ("Sinder-Vinder") Peter ("Iha jalakate all") Kardinal ("Becket ehk Jumala au") Jack ("Charley tädi") Mark ("Aed ilma mullata") 19891990 Kurt ("Rummu Jüri") Kodanik Kloun ("Mäng") File ("Vihmameister") 19901991 Cooper ("Kass tulisel plekk-katusel") Pantalone; Celio; Hansuke; teener Brighella ("Armastus kolme apelsini vastu") 19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993).
muutunud. Tsehhov on veendunud, et seda tüüpi inimesed ei julge võimalusi realiseerida. Kriitika inimeste suhtes, kes ei tee oma unistuste realiseerimiseks midagi. Kirsiaed mõisaproua Ranevskaja pöördub koos tütre Anjaga Pariisist tagasi oma mõisa Venemaal. Mõis on aga suurtes majanduslikes raskustes ning see pandi koos ümbritseva hiiglasliku kirsiaiaga oksjonile. Võlgadest, oksjonist pääsemiseks teeb kaupmees Lopahhin ettepaneku hooned lammutada, aed maha raiuda ning krunt tükk haaval suvitajatele müüa. Nii oleks Ranevkaja päästetud. Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja ja Gajev on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm
psühholoogilise teatri elujõudu ja paindlikkust. „Kirsiaia” puhul võlus lava- atmosfääri elektriseeritus, 37 kirkus ja vaheldusrikkus; selles veikles nii absurdi kui ka irooniat. „Kolme õde” väärtustas koomilise ja traagilise süntees, absurd kõrvuti tõsielurealismiga, värsked ja ootamatud lavakujundid, veenvad rollisooritused. Näitlejatena on Šapiro Tšehhovilavastustes end teatrilukku mänginud Mikk Mikiver (Lopahhin ja Veršinin), Ants Eskola (Gajev ja Kulõgin), Jüri Järvet (Firss ja Tšebutõkin), Velda Otsus (Šarlotta), Linda Rummo (Ranevskaja), Ita Ever (Maša), Mari Lill (Anja ja Irina), Juhan Viiding (Tusenbach) jt. Retooriliselt on küsitud, kas ei alanud Šapiroga uus, „ebakindla, enesest ja maailmast kummastavalt distantseeruva inimese hingeelu peentöötluse etapp” eesti teatris (Vellerand 2003: 245). Peenetundeliste Tšehhovi-rollide loojatena kerkisid esile
Siiski ei andnud talle mõte lapsepõlvekodust rahu ning ühel päeval saabubki ta koos tütarde ning vennaga koju. Kuid lapsepõlve kodu ei ole siiski endine võlad on kasvanud ning kaunist kirsiaeda ähvardab mahamüümine. Proua, kes pole aastaid kodus olnud, kirsiaeda näinud, on otsekui pime talle ei jõua kohale ähvardav oht, et maja koos aiaga võidakse kellelegi võhivõõrale müüa.Kaupmees Lopahhin tundub olevat seltskonnast kõige mõistlikum. Tema mõistab probleemi ning ohu olemust ja pakub omalt poolt välja lahenduse kirsiaed tuleb maha müüa ning suvilakruntideks jagada. See pole küll ideaalne lahendus kirsiaed hävitatakse ent maa jääb siiski perekonna omandusse ning nad saavad sellest täiendavat tulu, seda ei ole tarvis võlgade katteks maha müüa. Kuid
annaabi.ee 
