Saatuslik õhtu Ühel hilisel õhtul kõndis veidi purjakil soomlane mööda vanalinna. Seal samas tänavatel taarusid veel mõned üksikud vindised kodanikud. Mees hakkas saabuma aina lähemale oma hotellile ,kuid enne tuli läbida väike tunneli alune käik. Seal see kõik kohutav oligi saanud alguse...Soomlane tundis algul väikest tõuget vastu õlga ja hakkas ümber keerama ,et aru saada ,kes teda riivas. Märkas ta kolme tumedas jakis meest. Kaks keskealist ja üks veidi noorem. Need olid vene keeles midagi öelnud käskival ja kurjal toonil ,kuid soomlane ei saanud aru. Üks meestest võttis kurika selja tagant ja teised kaks piirasid soomlase ümber. Mehele virutati kurikaga jalgadesse ,nii et soomlane kukkus hetkega asfaltile maha. Kaks meest hakkasid sorima mehe taskutes ,leides sealt pungil
Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna aluseks on indiviid, mitte perekond. Kultuur on indiviidikeskne nagu ka paljudes teistes lääneriikides. Töökat ja visa inimest hinnatakse. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt.
Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine.
NATIONALITIES Across Down 3. lätlane 1. egiptlane 9. portugallane 2. taanlane 11. leedulane 4. ameeriklane 13. kreeklane 5. türklane 14. itaallane 6. jaapanlane 15. sakslane 7. austraallane 17. poolakas 8. venelane 18. uelslane 10. otlane 19. soomlane 12. prantslane 21. norralane 16. inglane 22. rootslane 20. iirlane
L' ALLEMAGNE [ LALMANNJE ] SAKSAMAA ALLEMAND [ ALLMA ] SAKSLANE(meessoost) ALLEMANDE [ ALLMAND ] SAKSLANE(naissoost) L' ITALIE [ LITALI ] ITAALIA ITALIEN [ ITALLJA ] ITAALLANE(meessoost) ITALIENNE [ ITALLJEN ] ITAALLANE(naissoost) LA FINLANDE [ LA FINNLAND ] SOOME FINLANDAIS [ FINNLANDE ] SOOMLANE(meessoost) FINLANDAISE [ FINNLANDES ] SOOMLANE(naissoost) L' IRLANDE [ LIRLAND ] IIRIMAA IRLANDAIS [ IRLANDE ] IIRLANE(meessoost) IRLANDAISE [ IRLANDES ] IIRLANE(naissoost) LA' SUÉDE [ LA SÜED ] ROOTSI SUÉDOIS [ SÜEDUA ] ROOTSLANE(meessoost) SUÉDOISE [ SÜEDUAS ] ROOTSLANE(naissoost)
alati eelnevalt kokku leppida, isegi kui tegemist on hea sõbraga. Soomlased hindavad kõrgelt privaatsust ja rahu. LÄHED KÜLLA? Soomes pakutakse külalistele alati kohvi ja kui on põhjust, siis ka mingisugust saialist. Soomlased söövad enne külla minekut kõhu enam-vähem täis. Külakost pannakse kappi ära ja seda nauditakse kunagi hiljem. Süüa tehakse nii, et ülejääke eriti ei teki. HÜVASTIJÄTT. Mõni aeg enne lahkumist teatab soomlane, et tuleks minema hakata. Siis käiakse veel üle kõik need asjad, mis said kokku lepitud ning arutatakse, millal jälle nähakse. Lõpuks soomlane ütleb, et ta nüüd läheb. Seejärel kallistatakse või surutakse kätt. Kõik kohalviibijad ütlevad veel mitu korda hei-hei ning viimaks hakatakse ka päriselt liikuma. Ka telefonivestluste lõpetamine võtab sama kaua aega.
Eesti soomlane Hispaania Venemaa Soome hispaanlane Prantsusmaa Leedu eestlane Suurbritannia venelane Ameerika prantslane Norra lätlane taanlane silm poolakas lokkis Rootsi lühike ameeriklane friikartulid Poola kõhn suurbritanlane leedukas Kreeka karbi sees norralane puude vahel sakslane akna juures kreeklane maja taga Läti kooli lähedal Taani nurgas rootslane laua kohal Saksa pank teater raudteejaam supermarket spordikeskus teenindusjaam kino sirged pikk juuksed paks heledapäine toa keskel uude vahel kooli ees kna juures ukse kõrval voodi peal ooli lähedal laua all läbi linna...
Jean Sibelius Angeelika Popova Stina Pettai Taustainfo 8. detsember 1865 Helilooja, Rahvusromantilise suuna esindaja Soome, Häämeenlinna Johan Christian Julius Sibelius Keskkool sünnilinnas Ta oli suur kõlamaalingute meister. Õ pingud Õigusteadused Helsinki Ülikoolis Helsinki Muusika Akadeemia Välismaa Loom ing Maailmakuulus soomlane 7 sümfooniat Muud tööd Talle ei meeldinud moodne muusika Teadaolevalt komponeeris 1920.ndate keskpaigani Tema looming oli valdavalt Sibeliuse m onum ent Armastatuim abstraktne skulptuur Sibeliusele pühendatud monument Helsinkis Avati 7. septembril 1967 Skulptuur kaalub 24 tonni ja selles on üle 600 toru. N äiteid loom ingust Finlandia Sümfoonia nr. 2 Tapiola Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius http:// miksike
Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel. Usk soomlaste ja eestlaste elu igapäevaselt ei mõjuta. Soomlased, erinevalt eestlastest pole harjunud tühjade lubadustega. Nad mõtlevad, enne kui midagi ütlevad ning peavad lubaduse andmist ja täitmist väga oluliseks. Soomlased võõrastega juttu väga ei alusta , kuid abi on nad nõus alati andma ning on väga külalislahked.Soomlased on väga viisakad inimesed nii liikluses kui ka tavaolekus. Kui soomlane võõraga jutupeale saab võib ta rääkida ükskõik mis teemadel, ka sellistel, millest eestlane pole harjunud võõrastega rääkima . Eestlaste jutus tekib tihtipeale piinlike vaikusi, soomlased aga ei tunne sellepärast piinlikust, sest nende meelest on vaikuski üheks viisiks suhelda. Eestlased segavad tihtipeale üksteise jutule vahele, soomlased peavad seda aga väga ebaviisakaks . Soomlastele on ka oluline kokkulepitud ajast kinnipidamine.
Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Tänapäeval räägitakse palju sellest, et veel kolmkümmend aastat tagasi oli elu palju parem - polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks. Kuid tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil , siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Ka näiteks meditsiin on teinud läbi silmnähtava arengu - oma kolmkümmend aastat tagasi polnud haiglad veel nii desinfitseeritud kui tänapäeval, kasutusel polnud nii tõhusaid ja efektiivseid ravimeid kui nüüd, uurimis - ja arendustegevus ei
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormi...
ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea, Iga tunnus omale ühe veeru ja iga väärtus ühe lahtri. 2 NIMITUNNUSED (näi. Rahvus: eestlane, venelane, soomlane ..) Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestunnusel on!) JÄRJESTUSTUNNUSED (nt. Haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus) Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on) ARVTUNNUSED (näit vanus: 23.a, 27 a, 32 a ..) Arvtunnused väheste erinevate väärtustega (nt laste arv: 0,1,2,-...) Arvtunnused paljude erinevate väärtustega (nt palk 9900, 10450, ... Kui Nimitunnusel kaks väärtust siis Binaarsed tunnused (nt sugu: M, N)
Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist Astrid Lindgren TEST 1, Astrid Lindgren on rahvuselt a) rootslane b)norralane c)soomlane 2. Kalle isa oli a) pagar b)vürtspoodnik c)õmblemistöökoja omanik 3. lonkur frederick armastas rääkida lugusid oma vägitegudest , a)kui ta püüdis vargais Norrlandi kriminaalpolitseis b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina
Soomlaste metsajalajälg on eriti suur, seda kodumaise puu- ja paberitarbimise tagajärjel. Jalajäljest on kõrvaldatud ekspordiosa, kuid sellest hoolimata tekitab kasutatud meetod Soomele keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikust suurema jalajälje, mis on tingitud paberitööstuse spetsiifilistest iseärasustest. Kui paberitarbimise osas võib jalajälje mõõtjaid pisukeses ülekohtus süüdistada, siis palju tõsisem on asi importtoodete tarbimisega. Soomlane tarbib ohtralt importtooteid, kasvõi toiduõli ja banaane. Sisseveetud toodete tarbimine aga kasvataba ökoloogilist jalajälge oluliselt. WWF-i uurimistöö kinnitab tõika, et Euroopa peab oluliselt rohkem arendama jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimisviise. EL-i ökoloogiline jalajälg paisub eeskätt kasvava energiatarbimise tagajärjel. WWF nõuab otsustavat tegutsemist fossiilkütustest loobumise ja taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise nimel.
000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab. Ei räägi asjast, hoopleb, valevorst, natuke varastaja, alalhoidja viisides ja kommetes, mest ja vesi on kõige oma, peab ennast targaks, saksa ees silmakirjateerner, silma ees sõber, seljataga vaenlane, töökas, kokkuhoidlik, ei pea puhtusest väga lugu, visa, tahtmise kindlusega, õpihimuline, jonn, kius, kangekaelne, kade teise õnne peale, mehed on kodumaa eest valmis paljuks.
Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille
Sofi Oksanen Puhastus Sofi Oksanen Sündinud 7. jaanuar 1977 Jyväskyläs Isa on soomlane, ema eestlane Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused
keerisesse. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele.
Tal oli kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. 15. Nimeta Mussorgski tuntuim ooper ja klaveripalade tsükkel. Ooper ''Boriss Godunov'' ja klaveripalade tsükkel ''Pildid näituselt'' 16. Nimeta Tsaikovski 3 balletti ''Luikede järv'' ''Uinuv kaunitar'' ''Pähklipureja'' 17. Nimeta Johann Straussi kuulsamaid valsse (3-4) ''Lood Viini metsadest'' ''Nahkhiir'' ''Ilusal sinisel Doonaul'' ''Mustlasparun'' 18. Nimeta helilooja rahvus: a) Ferenz Liszt Ungarlane b) Jean Sibelius Soomlane c) Robert Schumann Sakslane d) Mihhail Glinka Venelane e) Giuseppe Verdi Itaallane f) Franz Schubert Austerlane g) Edward Grieg Norralane h) Isaac Albeniz Hispaanlane i) Fryderic Chopin Poolakas
Soome tööle. Esimesena vestlesime 45. aastase Annega, kes on ametilt juuksur. Pärast pikemat mõtlemist vastas Anne: ,,Eriti hästi ei suhtu, kuna see pole normaalne, et noored Eesti isad peavad lahkuma oma pere juurest, et elatist teenida ning lisaks sellele jäävad maksud võõrasse riiki." Uurides veel, et kas mõni tema tuttav ka Soomes töötab, tekkis näole naeratus. Ta lisas, et paljud sõbrad, tuttavad töötavad Soomes, enamus küll sellistel töödel, mida soomlane ise teha ei taha, kuid mõned on isegi arstid või lasteaia kasvatajad. Seejärel kohtusime napisõnalise, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilase Sandriga, kellel tundus olevat kiire. Tema arvates see, et eestlased käivad Soomes tööl on eraisikule hea, aga riigile väga halb. Järgmisena sattusime kokku kahe toreda Kehtna kutsekooli õpilasega, Tiit(18) ja Teet(17). Pärast küsimuse esitamist tuli noormeestelt kiire ja konkreetne vastus, et hästi. Paludes
TÜTREID HARJUTA! PINK PINGI PINKI PINKE TEKK TEKI TEKKI TEKKE KABINETT RÕÕM ÕNNELIKK ARST LAUL SÕRM TAIM UUS NOOR KEEL VEND AED AEG SIGA PÄEV PÜHA SAUN KAUP Puu Öö Pea Mägi Jõgi Järv Mets Sõber Tuttav Kapp Kukk Buss Lill Sada Meri merd merede Tuli tuld tulede Uni und unede Mõni mõnd ·HARJUTA! · · · · · · · · · · · · · · Inimene Venelane Soomlane Vend Kook Tee Hommik Sild Naine Mees Laud Kohvik Sai Klass Korter Lind Uus uut uude laps Raamat Keel keel keelte Suur maitsev Punane Sinine Kõrge Ilus Pliiats Inimene Õpilane Aken aken akende Tütar tütre tüterde Summa kõne · · · · · · · · ANKEET ·NIMI JELENA PETROVA ·EESNIMI JELENA
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel.
espresso, cappuccino ja caffé latte. Barista on asjatundja, kes valmistab ja serveerib kohvi. Alates 2000. aastast korraldatakse võistlusi, kus valitakse maailma parimat baristat. Tema oskusi võib võrrelda sommeljeega, kes on spetsialist veini alal. Maailmas juuakse iga päev üle miljardi tassi kohvi. Seejuures Eestis tarbitakse 3,6 kg, Soomes 10-12 kg kohvi aastas. Soomlased on maailmas suurimad kohvijoojad. Teadaolevalt esimene soomlane, kes kohvi maitses, oli turulane Axel Käg aastal 1637. 29. septembril tähistatakse rahvusvahelist kohvipäeva. Siis juhitakse tähelepanu lapstööjõu ja muu odava tööjõu kasutamisele kohvitööstuses ja püütakse inimesi suunata ostma ,,õiglase kaubanduse" kohvi, kus väidetavalt sellist tööjõudu ei kasutata. Sel päeval pakutakse paljudes kohvikutes tasuta või soodushinnaga kohvi ja tulu annetatakse heategevusele. Allikad:
von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel ajal võitlesid nende kaks poega Vabadussõjas Punaarmee vastu. Saare ja Kudani küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka). Mõisa keskosa haris nüüd Friedrich von Rosen koos oma abikaasa Hedwigiga (sünd. Normann) kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Kaks vendadest Normannidest langesid Vabadussõjas või surid haavatutena ja haigetena veidi aega pärast sõda. Koju tuli ainult kolmas vend, Vabadusristi kavaler, hilisem kolonel Johannes Normann. Normannide ja Tikka maad kasutas Friedrich von Rosen koos endale kuuluva mõisaosaga ja see oli temale väga tähtis
mõista, kuidas on see võimalik. Irene käis tihti söömas Anna juures. Irene ema ütleb oma lapsele, et Irene peab ootama, kuni ta abiellub. Siis tohib sööma hakata. Peaks mainima, et see on ikka väga veider arusaama elust. Tol ajal Anna lihtsalt peab dieeti. Raamatu vältel üllatas mind ka see, et Anna suutis olla koguaeg silmapaistev õpilane ja väga heade tulemustega. Kui Anna emaga suvel vanaemal Eestis külas käib, peab ta käituma nagu soomlane, kuigi ta tahaks olla vaba ja käituda nagu teisedki lapsed. Kasvades olukord jääb samaks, ega Anna ei taha kellelegi rääkida eestlastest juurtest. Hiljem kolib Anna Helsingisse õppima. Anna oli toitumisega probleeme juba väga noorena. Ta kutsus oma haigust Issandaks. ,,Issand" hoiab Annat oma haardes ning talle ei aita ravimid ega ka teraapia. Kui Anna kolis üksida elama, tundis, et tal ei ole enam mingeid piiranguid oma Issanda eest
moodustab u 90% · Kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus INIMESTE PAIKNEMINE JA PAIKNEMISE TIHEDUS · Rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas · Rahvastiku paiknemise põhjused: 1. Soojem, põhjapool on lapimaa ning külm 2. lõunaosas on Soome pealinn ja suuremad linnad 3. Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes RAHVUSTE SUHE · 1920. aastal olid Soome ja Nõukogude liidu vahelised suhted pingelised. · Ilmus uudis, kus oli juttu sellest, et soomlane keeldus venelastele oma suvilat välja rentimast kuigi selline käitumine on seadusevastane. (https ://eestinen.fi/2018/03/suhted-pingestuvad-soome-mees-keeldus-vene-turisti dele-oma-suvila-valja-rentimisest /) · Soomlased ja eestlased arendavad ühiseid kultuuriprojekte, mille eesmärgiks on mõlema riigi valdkondades tegutsevate inimeste keele oskust parandada, tugevdada võrgustumist jne. VENEMAA, NORRA, EESTI JA ROOTSI RAHVASTIKU TIHEDUS
5 2. JUHILT OODATAKSE 1. Suunamist, juhtimist 2. Põhjendamist ja tähenduste omistamist 3. Usaldust 4. Optimismi 5. Tegutsemist ja tulemusi6 Rohkem kui kaks viiendikku eurooplastest peab hea juhi tunnuseks tema otsekohesust hinnangute andmisel. Soomlastest töötegijatest ainult neljandik kiidab heaks otse- ja järsusõnalise suhtlemise. Ülejäänud ei pea lugu liialt avameelsest ja avalikust tähelepanust. Soomlane ootab teistest eurooplastest rohkem kiidusõnu. Need innustavad kõige rohkem edukamalt ja tulemuslikumalt töötama. Teistes Euroopa riikides kannustab rohkem raha. Kui palgaasjad on korras, siis soomlane suuremat palka esikohale ei sea. Soome palgasaajad ei kiida heaks ka seda, kui ülemust kutsutakse pomoks. Euroopa riikides motiveerib edutamise lootus senisest paremini tööle, Soomes ei ole aga kuni 35-aastased noored suurt huvitatud juhiameti vastuvõtmisest. Soomes on noored huvitatud
üksi oma tütart, kellele on vaja hambaklambreid. Neil pole raha, et klambrite eest maksta ning peagi kaotab naine oma töökoha tehases ning satub tööle ühe paari juurde, kus peab hakkama prostituudiks, seal armub ühte sümpaatsesse klienti. Tema tütar Sofia käib samaaegselt oma klassiõe Raeli vanaemale ajalehti ette lugemas, et ema aidata raha kogumisel. Teose lõpus saab Natalja taas korraliku töö tehases ning ilmub välja üks tema endine klient, soomlane Jaakko ja teeb talle abieluettepaneku. Tsitaadid "... et siin võiks äkki tema kaunis unenägu muutuda ka räuskavaks, hapukalt lehkavaks argipäevaks?" - Natalja "... Silm, millega Tema näeb mind, on seesama silm, millega mina näen Teda, minu silm on Tema silm. See on üks silm, üks nägemine, üks armastamine..." - Sofia luges pildi alt Tsitaadid
inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Rääkides erinevatest suhtluskeskkondadest ja foorumitest, peab tõdema, et neil on ka oma pahupool
Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad, fraasid ja arvamused endast, uudiste sõnastused ajalehtedes, multikad, filmid, telereklaamid, peaaegu kõik kommunikatsiooni tegevused võivad sisaldada ilmset või varjatut stereotüüpi. Üks stereotüüpsete üldistuste allikaks on ühe grupi liikme käitumise alateadvuslik üldistamine kõikidele teistele grupi liikmetele. Soomlane, kes õppis tundma ainult üht bulgaarlast võib eeldada, et kõik bulgaarlased omavad konkreetse isiku iseloomujooni. NÄIDE! Mina ise olen kunagi teinud suure vea. Ma ei soovi kedagi solvata, aga kaks või kolm aastat tagasi ütles mulle sõbranna, et enamus sportlasi ei ole väga targad ning sama kehtib ka modellide kohta ka. Ta ütles seda sellpärast, et mina soovisin kunagi saada tippsportlaseks ja nii see jutt tuligi. See teema jäi mind kummitama ja ma olin kindel, et nii see ongi
EESTI TAASISESEISVUMINE 1980-1991 · Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 · 1980 Tallinnas Moskva OM purjeregatt (Pirital), hotell Olümpia o Kõlas Eesti hümn, sest soomlane võitis !!! o Maskott Vigri · 1980. Noorsoorahutused o Algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast o Lükati ümber tramme, laused NSVL vastased jne o 40-ne kiri Koostasid haritlased Juhib tähelepanu, miks noored tegutsesid Eesti elanikkonna kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks
" Paneb küsimuse alla kas eesti keel säilib. ,,Kalliks pidama oma aega olen paljusid inimesi õpetanud." ,,Mõnikord sain ma kõigi asjade pärast, mis mu meele pärast ei olnud, väga vihaseks; teinekord jälle võiks mu meele vastu olla, ei saanud ma sugugi vihaseks." Tal tekkisid vastuolud estofiilidega ja O.W.Masinguga. Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks. SOOME-EESTI KIRJANDUS Sofi Oksanen ema eestlane ja isa soomlane. Sai maineka kirjastuspreemia Finlandia raamatu ,,Puhastus" eest. Eva Lille Somme Tuglase Seltsi esinaine, hoidis eesti kirjanike suhteid Soomega Aino Kallas abiellus tudengiga Oskar Kallasega, kes ei tahtnud Soome jääda. Novelli kirjanik, kirjutas soome keeles Eesti teemaliselt. Oskar Kallas oli Eesti saadik Suurbritannias. Aino raamatust on tehtud film ,,Reigi õpetaja". Teenib raha Ameerikas loenguid andes. Hella Uluolijoe/Murrik Taageperas sündinud. Soomes metsa-ärinaine nr1
Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud sveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka nemad norralastele konkurentsi pakkuda . 18 KM SUUSATAMINE 18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5. koht . Kolmandal kohal oli hiilanud soomlane Tapani Niku . SUUSAHÜPPED Suusavõitlused kui talimängud lõppesid suusahüpetega . Haug võitis selles juba kolmanda kuldmedali , talle järgnesid kolm norralast ning eespool oli ka USA spordiau kaitsev Norrast pärit Andres Haugen . Esimesed taliolümpiamängud äratasid spordimaailmas suurt huvi . Enam ei olnud kellelgi kahtlust talimängude regulaarse korraldamise vajalikkuses .1926. aastal kinnintati Chamonix's taliolümpiamängude nimetus .
Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole. Venemaal on tuntumad Puskin, Lermontov; Ameerikas nt Cooper. Samuti hakkas kirjanud ja kunst elavnema Itaalias ja Hispaanias. Neis uutes maades oli romantism veid teistsugune kuna seal polnud valgustuse mõju olnud nii suur. Väljendati usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku. Sel ajal ilmus pildile ka esimene suurem eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Samal ajal kirjutasid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutswald "Kalevipoja" ja "Kalevala". 18. saj tormiliselt levinud ratsionalism ja materialsim ei meeldinud rahavle ning seetõttu tärkas noorsoo seas huvi Rousseau loodureligiooni ja "tormi ja tungi" tundelise mässu vastu. Romantismis kujunes üleüldiseks kultuseks looduse-ja loomulikkuseihalus. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu. Rahavas polnud linnaeluga rahul ja igatseti pageda tagasi maaellu. Idealiseeriti minevikku, pop
Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus. Hoone on suur ja avar. KUMU harmoneerub iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 15. KUMU projekteeris soomlane Pekka Vapaavuori, kes võitis rahvusvahelise konkursi. Muuseum avati 17. veebruaril 2006. Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. 16. Meie üldmulje KUMUst oli väga hea. Meile meeldis see, et maalid ja skulptuurid olid mitme korruse peale ära jaotatud. Üleval olid suunamärgid, nii et suurt eksimis võimalust polnud. Hoone ise oli suur ja avar, et inimestel oleks lihtsam liikuda. Kohati oli muuseum nii suur, et ei leidnud otsitavaid maale üles, niiet oli tükk tegemist
Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali võitis Jüri Lossmann, kellel puudusid suurte võistluste kogemused. Distantsi esimese poole jooksis ta igaks juhuks aeglaselt, teisel distantsipoolel püüdis ta kinni ühe võistleja teise järel. Lõpuks jäi ette veel soomlane H. Kolehmainen. Vahe vähenes silmanähtavalt, kuid puudu jäi 12,8 sekundit. Tasuks hõbemedal. Pariis 1924 Taas oli kangelaseks meie põhjanaabrite pikamaajooksja Paavo Nurmi, kes võitis 4 kuldmedalit, kusjuures 1500m ja 5000m finaaljooksude vahe oli vaid poolteist tundi. Vahetult olümpiamängude eel esimesena maailmas kümnevõistluses tolleaegse punktitabeli järgi 8000 punkti piiri ületanud Aleksander Klumberg Kolmpere oma rekordini ei küündinud ja pidi leppima pronksmedaliga.
seitsmenda kiiruskatse järel prantslane Sebastien Loeb võtavad kõik ülesannet tõsiselt. Citroenil. Rüütli, kes tavapäratult teatas kogu algkoosseisu juba MM-sarja üldliidri kannul püsivad samas minutis vaid eile, rääkis, et puhta ründaja koha peal mängib Vladimir kaks Fordi pilooti. Belglane Francois Duval kaotab Voskoboinikov ning teda toetab Konstantin Vassiljev. teisena 36,9 ja soomlane Mikko Hirvonen kolmandana «Vassiljevi jaoks on see väga hea koht. Ta saab 37,3 sekundit. niimoodi väga hästi hispaanlaste kontrollivat kaitsemängu segada,» märkis Rüütli. «Ma ei väsi Avapäeva kümnendana lõpetanud Urmo Aava Citroenil kordamast, et minu arvates on ta väga andekas on kerkinud juba seitsmendaks
Jelena Glebova elulugu (Tema enda poolt kirjutatud) Jelena Glebova sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on ,,süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka
Frank Lloyd Wrighti (1889-1959) Tema loodud eramud on hästi liigendatud, et kõik ruumid saaksid ühevõrra valgust ja õhku Sulanduvad ümbritsevasse keskkonda Wright ise armastas ehitisi võrrelda elavate olenditega, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsev keskkond, kliima, maapinna reljeef jms Fallingwater. Maja kose kohal. Guggenheimi 1934-1948. Ohio, USA. muuseumi interjöör. 1956-1959. Sarnastest põhimõtetest lähtus ka soomlane Alvar Aalto (1898-1976), kelle projekteeritud ehitisi leidub ka Eestis. Sanatoorium Paimios. 1929-1932. Pier Luigi Nervi (1891-1979) On loonud tohutuid spordi ja näitusehalle katvaid kupleid, mille betoonikihi paksus on sageli vaid mõni sentimeeter Kupli tugevuse saavutas ta profileerimisega, mille tulemus ütlemata kunstipärane välja näeb Samasse valkonda kuulub ka Müncheni olümpiastaadioni telkkatus.
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid,
vaimulikke laule. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest.Kokku oli 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. 4. PEO ALGUS 4.1. Esimene päev Laulupidu algas kolmapäeval, 18.juunil. Esimene päev juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Enamasti olid laulupeople toodud koorilipud pealkirjastatud kohanimega, kuid leidus ka muid pealkirju. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikuma „Vanemuise“ seltsimajast Tähe tänavas, seejärel liikusid Toomeoru poole, kus oligi laulupeo avamine.
näiteks Microsofti kaasasutaja Paul Allen. Oma firma Vulcan Venture kaudu on Allen teinud juba terve rea tähelepanuväärseid ja äärmiselt edukaid investeeringuid vastloodud infotehnoloogiafirmadesse. Omanike hulgas on ka George Sorosi investeerimisfond, mis viimastel aastatel oma tegevuses siiski kuigi edukas pole olnud. Linus Torvalds läheb suure monopoli vastu välja väikese mikroprotsessoriga. LINUXI AJALUGU · 1991. a augustis teeb soomlane Linus Torvalds avalikuks Linuxi kerneli esimese versiooni 0.01, mis tegelikuks tööks oli poolik. Kernel on operatsioonisüsteemi põhiosa, mis pakub teistele programmidele baasteenuseid. · Arendustöö järel tõi ta märtsis 1992 välja versiooni 0.95, mille number pidi näitama, et süsteem on peagi valmis. · Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta)
kus oli lihtsam tööd saada. kohtades rootsi keelt kasutades on soomerootslane sattunud Rootslaste tähtsus: ebameeldivasse olukorda. Seda peamiselt sellepärast, et soomlane rootsi Kui Soome omal ajal Venemaaga liideti, tegi keelt eriti ei oska. rootsikeelne intelligents kõik, et hoida üleval soomlaste rahvustunnet. Sellepärast on rootsi keel osa Soome ajaloo ametlikust pärandist ja osa soomlaste identiteedist. Rootsikeelse kõnelejaskonna ametikuuluvuse statistika Tuntud soomerootslased: protsentides:
*Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt
................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk 7 2 Jelena elulugu Jelena Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12-aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt tänu tema vanemale vennale Iljale, kes oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on
maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus) Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse (P-Eur inimesed zestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? viisakus (vastus sama) Ülesanded 1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida
Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana Orgaaniline stiil F Lloyd-Wright projekteeris peamiselt ühepereelamuid nn preeriamaju. Ta arvestas mitte ainult omanike vajadusi, vaid ka loodusliku ümbruse omapära ja reljeefi. Tema majades on tihti kõveraid jooni ja pindu, mis on omased loodusele Nt Fallingwater Pennsylvanias, Robie House Chocagos ja teokarpi meenitav Guggenheimi muuseum NY's. Põhjamaades Oli suuna tähtsaim esindaja soomlane Alvar Aalto Lisaks loodusele omasele kõverjoonele ja hoone sobitamisele looduseha , kasutas ta sageli traditsioonilisi kohalikke materjale (puitu, tellist), kombineerides neid suurte klaaspindandega Nt Villa Mairea Lääne-Soomes, Eero Saarinen Eliel Saarineni poeg, sai tuntuks Ameerikas, eriti Kanadas Uute pealinnade rajamine Brasilia- O. Niemeyer Canberra Lääne-Euroopa kunst pärast II ms Taust
Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika
15. Karjalane 12 16. Kasahh 1 17. Komi 2 18. Korealane 6 19. Kreeklane 2 20. Leedulane 41 21. Lätlane 30 3 22. Mari 23. Moldovlane 7 24. Mordvalane 9 25. Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31. Tadzikk 1 32. Tatarlane 37 33. Türklane 1 34. Türkmeen 2 35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934
Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika
annaabi.ee 
