Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad
3.4 Üksikvanemaks olenemine- Tiomo naisel Eeval oli väga raske, kui kuulis, et tema mees Timo läheb üheksaks aastaks vangi, olles ise kolmandat kuud lapseootel. Kuid armastus oli nende kahevahel suur ning Timo vabanedes läks nende elu edasi ning naine sai ka suurepäraselt hakkama oma poja kasvatamisel. 3.5 Erinevad klassikihid- Timotheus von Bock, hea positsiooniga ühiskonnast pärit, kes kuulus Aleksander esimese lähikonda. Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenija ning kellel puudus vajalik haridus. Timo sellest ei hoolinud ning saatis Eeva 5 aastaks õppima pastor Masingu juurde. Üksteisest eemal olles räägitakse neile kahele palju erinevaid jutte ,et mõlemad petavad üksteist, kuid see oli väljamõeldis, kuna inimesed ei olnud rahul , et nii kõrgest seisusest abiellub nõnda vaesest perekonnast tüdrukuga. 3.6 Uhkus-Minu arust oli Timo natukene isekas ja uhke, sest samal ajal kui ta naine ootas last,
Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on
Viis päeva on möödas sellest, kui Isabellat pole kodus. Isabella on heledate juustega, tumedate silmadega, väga ilus ja hoolitsev abikaasa. Isabella abikaasa Jack oli tööreisil, aga tuli kohe koju, kui oma naise kadumisest kuulis. Jack on hoolas ja töökas abikaasa, aga oma töö pärast pidi ta palju reisima. Jack jõudis koju ja kohe esimese asjana helistas ta parimale detektiivile Thomasele, kes oli nõus seda asja uurima. Ta alustas kohe oma tööd. Majas töötas ka teenija, kes oskas sellest päevast rääkida, mil Isabella kaduma oli läinud. Teenija oli aus ning armastas Isabellat ja Jacki väga. Teenija rääkis: ,,Oli reedene päev ning Isabella oli väga heas tujus. Hommikul tuli Isabella juurde üks naine. Kui ma õigesti mäletan, siis oli tema nimi Helen. Neil oli väike sõnavahetus. Ma ei olnud teda varem näinud ja ma ei tea ka, et Isabellal oleks Heleni nimeline sõbranna. Isabella oli mulle nagu oma tütar, ta rääkis mulle alati kõigest
Astusin ligi ning küsisin, mis oli juhtunud. Mees vastas hädiselt: "Ma olin Sir Enrique juures parasjagu tepikoda puhastamas, kui tormas uksest üks mees, kes ähvardas mind tappa, kui ma ära ei kao. Mina ära ei läinud ning seepeale tõmbas mees üle mu käe noaga." Ma hingasin kergendatult ning olin õnnelik, et asjad hakkavad juba lahenema. Küsisin noormehelt: "Kes olite teie Enrique jaoks ning mida mäletate sellest mehest, kes teid ähvardas?" Noormees vastas: "Mina olin Sir Enrique teenija ning mees, kes mind ründas, oli mustades riietes ja lühikest kasvu!" "Tänan teid info eest," vastasin, "aga nüüd peate minema arsti juurde, sest te veritsete kohutavalt." Ma helistasin kiirabisse ning mõne minuti pärast viidi mu vestluskaaslane haiglasse. Jalutasin mõtlikult kodu poole. Kodus toksisin andmed arvutisse ning leidsin kahtlustatava - Thomas Sun! Tüüp tundus karmi mehena ning tema silmis oli kadedust ja viha. Tema elukohaks olevat Washington, Lille tänav 7. "Oh isver
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants
Õhtuti jäeti elutoa uks lahti, nii et Gregor võis perekonda õhtustamas näha. Ema õmbles peent pesu ühele moeärile. Grete oli hakanud müüjannaks ning õppis õhtuti stenograafiat ja prantsuse keelt, et saada nende abil kunagi hiljem paremat kohta. Gretel ei olnud enam aega Gregori tuba koristada ja ka söögi viskas talle kiiruga ette. Gregor ei söönud enam peaaegu üldse. Üks tuba kolmest oli kostilistele välja antud. Perel oli uus teenija, kes aeg-ajalt ka Gregori toas käis. Gregori jaoks oli ta aga tüütu. Kord mängis Grete kostilistele viiulit ja Gregor läks teda kuulama. Kui kostilised Gregorit nägid, lubasid nad toa üles öelda. Isa ajas kostilised nende tuppa. Grete ütles vanematele, et ei jaksa enam niimoodi ja nad peavad Gregorist lahti saama. Gregor vaatas oma perekonnale otsa ja pöördus oma tuppa. Järgmisel hommikul leidis teenija Gregori surnult. Ta avas akna ja lasi tuppa kevadise õhu
Antsu maale. Ants avab majas poe ja lubab Jürkale kasumist osa. Kui ametnikud avastasid, et laenuraha eest on hoopis maja ehitatud, hakati asja uurima. Jürka rääkis tõe ära. Aga Ants kaebas ta laimamise eest kohtusse ja võitis. Lõpuks pidi Jürka laenuraha riigile tagasi maksma, see käis tal üle jõu ja Ants ostis ta pankrotis talu odava raha eest enampakkumisel ära. Teine kord oli siis, kui Jürka avastas, et Antsu saadetud teenija Malle varastab tema tagant ja ta lasi teenija lahti. Teenija kaebas ta kohtusse ja nõudis aasta palka. Kohus otsustaski, et Jürka peab teenijale aastapalga maksma ja Antsule rendi. Jürka loomad müüdi oksjonil kulude katteks. Ants sai rendi katteks Jürka hobuse ja lehma. Kolmas kord oli siis, kui Ants lõpetas Jürkaga päeva pealt rendilepingu ära ja andis Põrgupõhja uuele rentnikule, kes rohkem renti maksis. 4. 2 korda õpetatakse romaanis valetama, kirjelda.
koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi. Kaks sõpra ei teadnud, kui lähedal olid pahandused ja seiklused. Nad kõmpisid koos mööda kõnniteed ning läksid ühe vanaproua majahoovi, et talle koos laulda. Oskar oli seal enne mitu korda käinud, naine oli alati rõõmustanud, naernud ja talle isegi raha andnud. Nüüd tuli akna peale vaid teenija ja käskis hulkuritel ära minna. Nad lunisid nii kuis jaksasid, kuid teenija ei lubanud neid sisse. Rasmusel oli aga joogijanu ning ta läks sisse ja küsis klaasikese vett. Ta kustutas oma janu ära. Poiss sai aru, et selles majas polnud kõik päris korras. Vana naine oli ehmunud näoga ja pinges. Kui Rasmus välja läks, tuli talle hiilgav idee. Majal oli küljepeal üks aken, kust sai majja sisse ja see oli just praegu lahti. Ta lasi Oskaril ennast sealt sisse aidata ja
Kui Kristjan sai 20-aastaseks,olid tema vanemad juba 40 täis.Hr.King arvas,et tema naine on juba liiga vana ja ta lahutas Martast.Ta tõstis Marta koos Kristjaniga majast välja ja ei jätnud neile sentigi.Tol ajal ei pidanud seda tegema,sest polnud veel seadusi.Sellest ajast vihkavad na üksteist. Aasta hiljem abiellus Harri oma sekretäriga,kes oli ainult 19-aastane.Kohe oli näha,et naine oli temaga koos vaid raha pärast.Aga meest see ei huvitanud.Majas elati kolmekesi:Harri,Merli ja teenija Berta.Ühel hommikul ärkas Hr.King varem ja nõudis karjudes Bertalt hommikukohvi.Nad karjusid pool tundi ja siis vallandas Harri Berta töölt.Pr.King läks varsti soppama.Hr.King jäi üksi oma kabinetti ja hakkas tegema paberitööd. Õhtul helistas kohalikule uurijale närvilise häälega tädi Berta. ,,Tulge appi,minu härra on maha lastud!".Inspektor Heeringas oli 60-aastane vuntsidega mees.Kohe kui inspektor tuli,jõudis koju ka Merle King.Hr.King oli üleni
Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse pettelugu naabruses elava krahvinna Ceprano röövimisest. Rigoletto on meeleldi nõus selles osalema ning temagi maskeeritakse, kuid nii, et ta midagi ei näe. Ta hoiab redelit, aidates õukondlastel röövida
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Tegelased: Indrek Karin Indreku naine Köögertal pankrotis ärimees Paralepp advokaat Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
kus ahas hakkas kartma ja pani jooksu teised tema jrel (v.a tker ja ksper) lpuks kui kik vsinud olid ja viskusid "elutult" lumme. ning ksper ja tker tulid nendepsside ja kottidega jrele. ksper oli vihane nende peale et miks nad jooksu panid. ja ahasele tulid smepiinad. et tema oli arg ja pani jooksu. vahepeal said kik surma seda ma ei hakka pikemalt rkima. ja lppes nii et kui ahas les rkas. oli ta haiglas. sealt lks ta oma koju. kuhu oli ahase vend palganud teenija ja talle ra maksnud ta oli ahasele kirja ka jtnud, mille peitis teenija ra igaksjuhuks, mille vahel oli 100 rubla. jrgmisena lks ta oma kooli, kus ta kohtus direktoriga. Lisamaterjalist: Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid vi rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Kmer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Ksper, Tker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sdida ja videlda, kui
piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõiki käske ning on Elena ja Rinieri vahendajaks külmal talveööl, kui skolaar Elenat asjata hoovi peal ootab.
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abie...
Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile meeldib Kaie Skalle, kes on tantsija ja kapten Skalle tütar. Kui Anu sureb müüb Joosep Tuulemäe Rabarauale ja läheb mööda ilma rändama. Ta tuleb mõne aja pärast tagasi Verilaidu. Ta tahaks Tuulemäge tagasi osta, kuid Rabaraud ei ole sellega nõus. Ronivere sulane Madis kosib teenija, kes on Ronivere teenija. Pulma tuleb pilli mängima Joosep. Joosep esitab suurepärase loo ning Rabarauale tuleb pisar silmanurka. Sellega saab suur pidu läbi. Kaie on Joosepi teosest lummatud ning kuulutab talle, et selle loo järgi tahabki ta tantsida, kuid ta ei tea selleks õiget kohta kus harjutada. Joosep pakub välja Tuulemäe. Ta tahaks sinna ehitada lossi. Siis nad hakkavad Tuulemäe poole jooksma. Kas nad ainult sinna jõuavad. Peamõte on selles, et kirjeldatakse kui raske on saada
Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi. Kaks sõpra ei teadnud, kui lähedal olid pahandused ja seiklused. Nad kõmpisid koos mööda kõnniteed ning läksid ühe vanaproua majahoovi, et talle koos laulda. Oskar oli seal enne mitu korda käinud, naine oli alati rõõmustanud, naernud ja talle isegi raha andnud. Nüüd tuli akna peale vaid teenija ja käskis hulkuritel ära minna. Nad lunisid nii kuis jaksasid, kuid teenija ei lubanud neid sisse. Rasmusel oli aga joogijanu ning ta läks sisse ja küsis klaasikese vett. Ta kustutas oma janu ära. Poiss sai aru, et selles majas polnud kõik päris korras. Vana naine oli ehmunud näoga ja pinges. Kui Rasmus välja läks, tuli talle hiilgav idee. Majal oli küljepeal üks aken, kust sai majja sisse ja see oli just praegu lahti
Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piima kallav teenija tüdruk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Astronoom Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
tark. Prints ei olnud aga nõus koju tagasi pöörduma ning kutsus tarka hoopis endaga kaasa. Tark oli nõus, kuid soovis ka palka saada. ,,Ma soovin palgakas seda, mis ripub sul kodus seina peal," ütles saare tark printsile, kes oli sellega ka nõus. Peale saarelt lahkumist oli ,,Laev" juba kaua aega sõitnud, isegi Põhja piirist juba möödunud, kui lõpuks jõuti Sädemete saarele. Seekord läksid saart avastama printsess ja teenija. Olles vaid paar minutit saarel kõndinud said nad juba aru, et saart ei hüüta ilmaasjata Sädemete saareks. Terve saar oli täis tuld purskavaid lohesid, kellel lendas ka ninasõõrmetest sädemeid. Saarel valitsev kuumus oli nii suur, et printsessi pikad ripsmed hakkasid koheselt krussi tõmbama ning ta jooksis kohe tagasi laevale. Laevale jõudes küsisid teised talt aga, et ega ta teenijat näinud ei olnud. Printsess ütles, et oli ta juba ammu silmist kaotanud. Sel ajal lendas
1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad
Õde Grete oli ainuke, kes Gregorit mõistis ning temaga suhtlema nõustus. Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist. T.Õ.
Eesti Kaitseväe auastmed ja nende tähendus Referaat Õpetaja : Igor Kopõtin Koostas : Maria Lustsikov Tallinn 2012 · Mis on auaste ? Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse, staazi või ka teenete järgi, neid kantakse sõjaväe vormiriietusel. Mida edukam teenija, seda kõrgem ta auaste. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. · Kes annab välja ? Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele väeosa ülem - sõduritele · Kuidas tekkisid ? Enamik auastmetest tekkisid Vabadussõja käigus, 1918.-1920
Nigulapäev Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa. Nigulapäeva on püha Nikolausega seotud aga Eestis kindlad seosed ja teated selle kohta puuduvad. Püha Nikolaus on väga oluline ka Euroopa ja Põhja-Ameerika pärimuses. Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud jõuluvana. Ing...
Iseloomustus Holden Caulfield on 17-aastane ning õpib Pencey erakoolis. Ta elab kooli internaadis koos oma toakaaslasega. Esimesse klassi astus Holden 1949. aastal. Ta on õppinud Whootoni keskkoolis , Elkton Hillsis ja Pencey erakoolis. Tema õppeedukus on väga madal ja ta visati koolist välja. Holdeni teadmised põhiainetes ei olnud head, aga inglise keele kirjandid tulid tal väga hästi välja, sest sellest ainest oli ta huvitatud. Praegu õpib Holden 11.klassis ja ta hinded on väga halvad, viiest eksami hindest neli olid mitterahuldavad. Minu arvates puudus ta väga palju, aga poiss ise ütleb, et puudus vaid mõnel korral, kuna see oli keelatud. Holdenil olid ema, isa, 10-aastane õde ning vend D.B, kes elab Hollywoodis ja on kirjanik.Poisil oli ka teine vend, kes suri 18.07.1946 verevähki. Nende perega koos elab ka teenija. Holdenil on olemas ka vanaema. Pere elab erakorteris ja nende majanduslik olu...
vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale teenijatüdruk-tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest adratalupoeg-nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks Dietrich Damerow-tartu piiskop lõi laialdase orduvastase koalitisiooni
Püha Nikolaus Elulugu Püha Nikolaus sündis aastal 280 Patara linnas VäikeAasias Lüükia maakonnas kristlaste peres Oli Myra linna piiskop Püha Nikolause riietuseks oli alguses mitraga piiskopirüü ja teda saatis neegrist teenija Must Peeter Kui ta vanemad surid, päris ta varanduse ning aitas sellega vaeseid Seotus ristiusuga Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks Olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks Pühakuks kuulutamine Püha Nikolause kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et
Salaaed See raamat räägib sellest, kuidas üks inimene muutuda võib. Mary on tüdruk, kes elab Indias ja on harjunud kõike saama. Söör Craven on Mary küürakas onu. Mrs Medlock on tema hoidja. Martha oli kena teenija ja Dickon tema vend ning Susan Martha ja Dickoni ema. Haige Colin on söör Craveni laps. Mary vanemad surid katku ja inetu Mary saadeti Inglismaale tema onu juurde. Talle tehti kõik ette ja taha ära Indias ja nüüd pidi ta neid Inglismaal ise õppima tegema. Ta pidi endaga ise hakkama saam. Martha rääkis loodusest ja oma perest ning lõpuks läkski Mary välja õue. Ta tahtis näha kas see on kõik nii imeline nagu Martha rääkis
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa)
· St. John ehk Mister Rivers- nõbu, teenis jumalat · Alice Wood- abiline · Miss Oliver- Rosamond´i isa · Miss Oliver, Miss Rosamond · Mister Briggsilt- advokaat · Kapten Fitzjames- Diana mees, mereväelane · Mister Wharton- Mary mees, vaimulik Kokkuvõte: Väiks tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas Mrs. Reedi juures. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georginaga Gatesheadis. Majas oli Jane´i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kui ka tema pahandas toihti Janega. Ükskord kutsus Mister Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane´ist lahti saada ning ta vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane´i oma kooli vastu võtmaning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi . Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm. Lowoodui vaestekoolis olid õpilasteks ainult tüdrukud
markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt
pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ja igus 4 tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastail.Indrek peab koolipetajaametit,tal on naine Karin ja kaks ttart,kelle eest hoolitseb ustav ja natuke salaprane teenija Tiina. Karin ei tule oma elu sisustamisega toime,mistttu neil on abielukriis.Karin hdaldab,et Indrek ei armasta teda enam.Indrek aga on tsist tusku ja ritab seda naiselegi sisestada. Karin kib kohvikutes ja olengutel,abielukriis sveneb.Karin ritab Indrekut rritada ,mis viib asja selleni et Indrek tulistab KArini pihta,kuid kik lasud lhevad mda,Indrekule mratakse tingimisi vanglakaristus.Karin sureb. Tde ja igus 5 Kohtuotsus ei rahuldanud Indrekut,ta tunneb end KArini surmas sdi.Indrek
Jean Leon Gerome The Grey Eminence 1873. Museum of Fine Arts, Boston Pilt on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Vähene huvi valguse vastu. Jean Leon Gerome The Bath 1885. California Palace of the Legion of Honor in San Francisco Omane akti kujutamine. Eeskuju antiigist. Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Lemmikmaal Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti
Jane Eyre Charlotte Bront kokkuvõte See raamat räägib ühest tüdrukust kellel oli raske lapsepõlv. Ta oli orb. Ta elas alguses mrs. Reedi juures, kes kohtles teda väga halvasti. Seal majas oli Janele ainsaks sõbraks teenija Bessie. Mrs. Reed tahtis Janest lahti saada ja saatis ta vaestekooli. Ta saadeti Lowoodi vaestekooli kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid ka paljud teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga
,,Kõrboja peremees'' A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees'' on Tammsaare lühim romaan, kuid sellegipoolest on ta sisutihe ja mitmekesine. Põhijooneks on tegelaste tunnetest põhjustatud konfliktid, mis lõppevad traagiliselt. Romaani peategelane Katku Villu saabub koju pärast vanglat. Enne vanglat oli ta salakütt, puskariajaja, joodik ja kakleja. Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule,
ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima
008/04/castingcoupwuthering heights.html LINTON HEATHCLIFF Heathcliffi ja Isabella poeg Füüsiliselt, vaimselt väga nõrk Isa põlgab teda Isa käsualune Abiellub Cathy Lintoniga http://www.pbs.org/wgbh/masterpiece/wu theringheights/characters.html ELLEN "NELLY" DEAN Majapidajanna Vihurimäel, Rästapesas Räägib kogu loo Mr Lockwoodile Pigem pereliige, kui teenija Sai kõigega hakkama http://www.wuthering heights.co.uk/characters/ellen.h MR LOCKWOOD Rikas Rentis Rästapesa Huvitatud Earnshawide, Lintonite ja Heathcliffide ajaloost Nelly jutustab temale kogu loo http://www.wuthering heights.co.uk/characters/lockwood.htm "VIHURIMÄE" Tegevus toimub kahes majapidamises Vihurimäel ja Rästapesas Earnshawde pereisa võtab enda
Need takistavad treeninguid,võistlusi ja võivad kogu karjäärile kriipsu peale tõmmata. Olin isegi hiljuti hüppeliigese vigastusega rivist väljas. Sellised traumad paranevad väga aeglaselt ja vajavad vahel ka operatsiooni. Positiivseid külgi on natuke rohkem. Teeniksin väga palju raha, mille eest ostaksin luksusliku maja. Mul oleks ka ilus tüdruksõber ning kallis auto. Maja oleks mul väga kaasaegne ning luksuslik. Kindlasti peaks seal olema bassein ja teenija, kes selle kõik korras hoiab. Ma tahaksin olla maailma parim jalgpallur. Sooviksin lüüa kõige rohkem väravaid Hispaania liigas. Real Madridis tahaksin olla kindel algkoosseisu mees. Mind motiveeriks kõige rohkem see, et saaksin mängida koos praeguse maailma parima jalgpalluri Cristiano Ronaldoga, kuigi tema pole minu lemmikmängija. Minu lemmikuks on David Villa. Kahjuks mängib ta teises Hispaania gigantklubis Barcelonas. See klubi mulle väga ei meeldi, kuigi seal mängib enamik
1)august strindberg preili julie tallinna linnateater 11. aprill 2018 2)preili julie võtab aset 1880ndate prantsusmaa ühe mõisa köögis ja näitab mõisapreili Julie, teenri Jeani ja köögitüdruku Christine'i jaanipäevaõhtut. lavastus hakkas kirglikku tantsuga preili ja teenri vahel, mis paljastas kohe nendevahelise keemia ja preili julie kohatise hullumeelsuse. pärast tantsu kurdab jean christine'ile, kui metsik täna preili on, kuid kohe, kui julie jälle pilti satub, on jean viisakas, alandlik ja võluv. käib edasi-tagasi mäng, mis jõuab kulminatsioonini, kui nad üksteisega vahekorda astuvad. alles pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse pahupool, kuidas nad tegelikult mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja selle nimel üksteisega manipuleerisid ja valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist põlastavad. christine, kes kõige selle ajal magas, lubas juhtunust kuuldes kõik krahvile ära ...
et need teda ikka ja jälle vaatamas käiksid. Ta oli valmis tegema kõik, et tütardel oleks hea elu. Loomulikult lootis ta neilt vanaduspäevil abi ja hoolitsust. Kõik, mis ta praegu oma laste jaoks teeb tuleb hiljem samamoodi tagasi. Tütred aga ei hoolinud oma isast üldse. Nad olid oma isa suhtes väga karmid kuna isa ei kuulunud nende ühiskonda- ta ei olnud nii kõrgel positsioonil. Isal käisid nad külas ainult siis kui neil raha vaja oli. Vahel käis mõni teenija raha järel. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda vaatama. Nad koorisid ta rahast tühjaks ja ikkagi arvasid nad, et isal kuskil veel suurem varandus on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda. See kõik oli aga asjata. Vaene Isa Goriot, tal polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud järgi jäänud midagi
järgmisel päeval seda vaikselt uurima, aga midagi selle mõrva kohta leida oli väga keeruline. Ajaloo raamatutes polnud sellest midagi juttu. Ainukeseks allikaks oli Christian Buhli päevik. Üks õhtu käis Jens Buhli otsimas üks naisterahvas, kelle nimi oli Irina Orlova. Härra Buhli polnud sel ajal kodus ja Irina Orlova lubas järgmine pave tagasi tulle. Jättil Buhlile ka kirja. Kui Buhl koju jõudis, luges ta selle kirja läbi ja läks magama. Hommikul äratas teda ta teenija Martine ülesse. Jens ootas Orlovat kümneks, aga ta teadis, et Orlova jääb hiljaks ja tuligi alles üksteist. Orlova rääkis Buhlile kahevõitlusest, mis toimus hommikul ja krahv Tolnai võeti kinni. Õigemini andis end ise ülesse. Härra Buhl tahtis ta süütust tostada ning helistas politsei jaoskonda, et uurida asja. Tolnai saigi pärast vabaks. Mäng lossis Jens Buhl loeb Christian Buhli päevikut ja seal kirjeldab sellest sündmusest, mis toimus lossis
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, ...
· Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud.
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga,
eaka krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone aga neab nii hertsogi, kui ka tema narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Ooperi juhtmotiiviks saavad Rigoletto fraasid ,,Oh häda mull´, mind neednud rauk". II vaatlus toimub Rigoletto majakese juures, mida ümbritseb kõrge müür. Selles majas varjab ta oma tütart Gildat, kes on tema elu mõtteks. Gilda ei tohi kedagi sisse lasta. Gilda aga kohtas kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga saab aga too noormees majja ning leiab tee ka Gilda südamesse. Kui hertsog lahkub kogunevad maja juurde õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Rigolettole aga räägitakse, et soovitakse röövida naabruses elav krahvinna ja nii satubki ta enesele teadmata appi röövima oma tütart. Alles hiljem avastab ta kohutava tõe. III vaatlus toimub hertsogi palees. Hertsog on nukker ning soovib veel kord näha tundmatut neidu, kuid leiab eest tühja maja
· Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). · Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): ...
2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
