Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda Kõik nooled, mida vali saatus paiskab, Või, tõstes relvad hädamere vastu, Vaev lõpetada? Surra, magada Muud midagi, sest nõnda uinudes Kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, Mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti On ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod Meil võivad tulla selles surmaunes, Kui maise möllu puntrast pääseme, - See paneb kõhklema; siin peitub põhjus, Miks viletsusel iga on nii pikk.
· Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas. · Pime ennustaja Teireias oli kuulutanud, et ta elab õndsalt kõrge eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
Minna Mizera tundi või mitte- see on küsimus. Mis oleks üllam - vaimus taluda kõik ühed, mida poolakas e-kooli paiskab või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Tundi mitte minnna, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat x-i väärtust, mida matemaatika tunnis leida tuleb. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: Tundi mitte minna , magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui poola aksendiga matemaatika õpetajast pääseme, -
Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope,
Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope,
RAAMATUKAART ,,IDIOOT" KUS? Peterburg, Pavlovsk, Moskva KES? Nastasja - ilus, võluv, kuulus armuke, MIS JUHTUB? kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde.
meeled nukrad. Laual asub ema hoole ja vaevaga valmistatud seapraad, millel on kõigi pilgud peatunud. Kell lööb seitse. Pereliikmed tõusevad püsti, ning hakkavad lugema igaõhtust söögipalvet. ISA: (Rahulikult)Olla või mitte olla- see on küsimus. EMA: (Sujuvalt) Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu... POEG: (Äkiliselt) Vaev lõpetada? Surra, magada... ÕDE: (Targutavalt)Muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. EMA: (Mõttlikult) See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav. POEG: Surra, magada! Jah, magada...Võib-olla undki näha? VANAEMA: (Osutab oma ninale) Siin ongi konks! ISA: (Vaatab järjest kõigile otsa) Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise mõllu puntrast pääseme. EMA: See paneb kõhklema, siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk. ISA: Kes taluks aja piitsutust ja torkeid?
Sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Vili närbub põldudel ja loomad surevad. Autor tahab oma teoses öelda lugejale, et igale inimesele on kindel saatus ette määratud ja seda ei saa muuta. Mina sellega päris ei nõustu, sest ma arvan, et igal inimesel on ise võimalik mingil määral oma saatust mõjutada. See teos õpetas mulle, et alati ei tuleks süüdlast otsida teiste inimeste hulgast, vaid vahel ka oma tegusid vaadata. ,,Sest mu hingepiin ei vaeva nii mind kui mu rahva kannatus." See tsitaat väljendab seda, et kuningas Oidipus on oma rahva nimel valmis kõigeks ja et ta muretseb rahva pärast rohkem, kui enda pärast. ,,Kui käes on mul need märgid, ärgu juhtugu, et selgusetuks jätan enda sünniloo." See tsitaat väljendab Oidipuse järjekindlust ja seda, et ta ei jäta asju, või tegemisi pooleli. Toon siin mõned mind mõtlema panevad tsitaadid. "See hea on ammust aega mind ju piinanud
igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. Ta hülgab oma ainsas pääsetee- Mõskini armastuse ja läheb Ragozini juurde. Lõpuks muutub kõik tema jaoks nii talumatuks, et sellel saab olla ainult üks lõpp-tapmine. 3
Ja ülal päikene tuld valas ühtesoodu saaks pärast meie lahkumist. Ja hõõgus maa kui lõõmav lee, Ah, sinagi mu arm, kord oled hauas all, kus Et rutem kätte saaks Suur Loodus oma loodu, sind ootab see, mis raibet siin, Kui taas algaineks muutund see. mu ööde kauneim täht, mu päeva päiksevalgus, Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas mu ingel ja mu hingepiin. See avanes kui uhke õis. Jah, põrmuks sinagi saad, ilu kuninganna! Sa tundsid iiveldust nii väga lehk meid vaevas, Kui kinni vaotatud on laud, Et vaevalt hingata veel võis. ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna, Ja musta pilvena seal ümber kärbseid kihas, vaid keset haudu on su haud. Kes prisket einet hoomasid, Siis, oh mu kaunitar, sa ütle ussidele
Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapudelit ja kartulikoori.
Olla või mitte olla - see on küsimus. põlatud armu piinu, kohtu aeglust Mis oleks üllam - vaimus taluda ja võimu jultumust, ning jalahoope, kõik nooled, mida vali saatus paiskab, mis malbe teenekus saab väärituilt või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? kui ennast igaveseks vabastada Surra, magada - muud midagi, sest nõnda võiks palja pussiga?" uinudes kaoks hingepiin ja kõik need Kes koormat kannaks ja higistaks tuhat häiret, ning ohkaks elu vaevus, kui kartus mis meie liha pärib looduselt. millegi ees pärast surma sel See oleks lõpetus, mis hardasti uurimata maal, kust ükski rändur ei on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? tule tagasi, -ei rabaks tahet, mis Siin ongi konks
maha. Nimelt kui ta enne oma pulmi vürstiga rahva seas Rogozini pilku märkab, anub Nastasja meest, et too ta sealt ära viiks, mistõttu abielu ei sõlmitagi. Oleks Nastasja Filippovna ennast rohkem väärtustanud ning teinud seda, mida ta südames soovis, oleks kõik tema jaoks hästi lõppenud. Seevastu käitub naine hoopis hüsteeriliselt, mõtlematult ning ennastpõlgavalt. Õnn on hea tervis ja halb mälu. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad suure kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese. Ta laseb käest kõik võimalused saada õnnelikuks koos mehega, keda ta sügavalt armastab. Taolist teguviisi võib pidada naise vaimse ebastabiilsuse sünnitiseks, ent sellegipoolest on just tema ise see, kes enda õnne takistab.
Hamletile lõksu, et välja selgitada, millist mängu viimane ikkagi mängib. Kuid olemata Claudiuse kavalusele ei langenud Hamlet lõksu. Ta tundis Claudiust liiga hästi. Hamleti hing taandus aja möödudes. Nähes oma armast ema kurvastuses ja kõhklustes, vaibus tema kaitsev hoiak, murdus ta ja paljastas end emale. Tema kahtlused, reetmises kuningale, olid haihtunud. Ta tundis end jõuetuna ,,Surra magada- muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meil liha pärib loodusest." Mis saab edasi? Peale kõiki neid läbielamisi, olukord võtab uue pöörde, Hamlet saadetakse taani riigist välja. Ta ei osanud arvatagi, et ta oli langenud järjekordsesse lõksu. Tema isa vaim oleks nagu kaitsnud teda halva eest. Prints pääses eluga, tulles tagasi oma plaane ellu viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest
Ta ei suuda andestada neile kes on teda reetnud, kuid ta saab aru, et ei ole tema võimuses muuta inimeste loomust ja kogu maailma, mis lasi juhtude sellisel koledal veretööl. Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võibolla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope,
oma rada pidi ning paratamatult tuleb teineteisest mööduda ning loomulikult pimesi, sest inimene ei ole robot. Ta ei jõua igale poole ja kõike ning kõiki jälgida. Tänaval jalutades mõlgutame oma mõtteid ja nii jäävad teised ükshaaval meist selja taha. Muudatustega harjutakse kiiresti ja tüdinetakse kergesti kõigest ning kõigist. Kui see hetk saabub võib meid tabada meeleheide mil märkame, et kõik ei ole tegelikult nii hiilgav kui esialgu paistis. Ükskõiksus ja hingepiin on see, mis võib saada sel hetkel saatuslikuks. Tõelised tunded, ausus ja armastus teevad imesid. Midagi tõelist, siirast ja üdini südamlikku tunda on õnnistus. Just nagu kõige koledamal ja vihmasemal päeval tundub, et päike paitab põski ja muudab need õhetusest roosakaks ning ilma, et arugi saaks on kerge naeratus meie näo kaunistanud. Kui ühel hetkel seda inimest meie kõrval enam ei ole, kes selle imelise tunde suutis tekitada, valitseb tühjus
kokkusaamisest. (Nagu teoses hiljem selgub, sel ööl annab Margareta oma emale unerohtu, kahjuks liiga palju ja ema sureb. Hiljem kirjutatakse, et selle veedetud öö tulemusena Margareta jääb rasedaks ja ootab last. Ta viib seda last voogude vahele (uputab ära).) Kaevul ja linna müüri ääres. Räägitakse Bärdelist taga, et ta tilkus poisi sabas, käisid küla vahel, telliti kooke ja jooke, kuid nüüd tüdruk peab kahetsema oma tegu. Gretchenit valdab mingi hingepiin, ta nutab ja palub taevaväge ta häbist päästa. Öö Kohale tuleb Margareta vend Valentin. Valentin tuli sõjaväest tagasi, et noomida ja sõimata oma õde. Varem ta tundis uhkust oma süütu õe üle, kuid nüüd on õe maine elu muutunud. Vend oli õe peale vihane. Just siis läks mööda Faust ja tema ja Valentini vahel toimub ebaaus kahevõitlus, mille tagajärjel Valentin hukkus. Enne surma ta ütles õele, et ta patt tapas teda. Toomkirik Jumalateenistus
! Las loevad kõik, las mõistavad- kui võivad, las loita laul, mis sydamesse läeb!! Ja vastsed pungad õide löövad kõikjal... ...Loo, loo! See on ju 8 meie homne päev!... Forever mis on me igavene ainukene rahu hea kavatsus või hingepiin või ahastus mis raamesse ei mahu kui lõpeb sõnamäng ja katkeb spliin ilm pöörab uue tahu AXIOOMID lennon on surnud jaapan on kaugel linnud on läinud sygis on tulnud kurvad on laused silmad on näinud SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees
saatan viis teda lõbutsemispaika. Faust vihkab saatanat. „Koer! Jälk peletis!” Faust tahab, et saatan vabastaks neiu vanglast. Mefistofeles ütleb, et ta saab ainult Fausti kohale viia ja uimastada valvurit; Faustil jääb järele ainult võtta võtmed ja vabastada Margaretat. Faust on sellega nõus. Öö. Lage väli. Faust ja Mefistofeles kihutavad mustadel hobustel vangla poole. Vangla Faust siseneb vanglasse koos võtmekinbuga ja lambiga. Margareta peitis ennastm teda valdas hingepiin. Ta läks hulluks, sest ta teab, et peab varsti surema. Faust ütleb, et ta tuli teda päästa ning hakkas ahelaid vallandama. Alguses Margareta ei tunne oma hulluse tõtu Fausti ära ning sellepärast keeldus põgenema. Kuid kui Faust hüüdis „Gretchen!”, neiu tundis armsama hääle ära ja teda ennast. Faust tahtis kiiremini vanglast pääseda, kuid Margareta meelest Faust kiirustab ja unustas isegi suudlemise ära. Margareta süüdistab ennast ema surmas ja ütles, et viis lapse
(KOOL) Sõltuvused Referaat (NIMI) (KLASS) (JUHENDAJA) (LINN JA LOOMISE AASTA) 2 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................... 4 SÕLTUVUSED............................................................................................................................................ 5 FÜÜSILINE SÕLTUVUS................................................................................................................................. 5 SOTSIAALNE SÕLTUVUS.................................................................................................................................
Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Amandus Adamson, Johan Köler ja August Weizenberg, kes oma loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida. Püügist pidid nad jälle aga maksma mõisale maamaksu, mis oli iga aasta sama, olenemata püügist. Ka Iisrael Adamson tegeles merendusega, aga tulust ei jätkunud maamaksuks, sellepärast oli ka nend...
vihmasadu, suured ja külmad lained. Mitu korda lõi kõik laual oleva põrandale, eriti just siis, kui Smuul tahtis näidendiga tegeleda. Smuul hakkas meenutama ühel päeval oma vanemaid, eriti isa, kes oli heasüdamlik mees ning keda kõik austasid. Smuul kirjeldab, mis moodustavad olulise osa tema sisemistest tagavaradest, milleks on näiteks lapsepõlv, varane noorus, sumedad suveõhtud, kalapüük, külv, lõikus, rehepeks, esimene armumine ning sellega kaasnev hingepiin. Arvan, et tänapäevaga võrreldes võivad teha sellised mälestused inimese õnnelikuks, olgugi, et nüüd loeb laps enda õnneks seda, kui tal on olemas uhke tahvelarvuti. Väga paljude noorte elust lõikas tollel ajal suure tüki rõõmu ja noorust ära sõda, mis andsid nendele noortele kibeda kooli, karmid mälestused, mille eest tuli maksta kallilt. Neid ridu raamatust lugedes tunnen, et iga inimene peaks olema tänapäeval tänulik, et ei ole sündinud sellisel karmil ajal.
Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. (Laas, 2000: 3) 5.1 Sõltuvus ja selle liigid Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - Ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel ilmuv halb enesetunne, apaatia, masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde parandamist. Psüühiline sõltuvus areneb välja läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Seisundit iseloomustavad süvenev hirmutunne, ahastus, masendus, passiivsus, apaatia ja tõmblused. Kontakt reaalsusega on häiritud, inimene elab illusoorses maailmas ja enamasti oma sõltuvust ei tunnista. Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle
· Milline kättemaks on mõrtsukale vääriline? · Nähtuste/asjade olemus · Inimese kestvus, inimelu mõttekus · Naise roll · Mis on inimeste valikute taga? Hamleti tsitaadid · ,,Olla või mitte olla - see on küsimus. Mis oleks üllam - vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada - muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!" Olla või mitte olla selle küsimuse üle on arutatud küll ja rohkemgi veel. Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi? Eks igaüks võib oma elu erinevalt elada, kas oma peaga mõelda ja tegutseda või mitte, niisiis olla või mitte olla. · ,,Ei mitte nõnda
kui kunagi enne, nagu oleksid nad tunnud aja oma sõrmede vahelt ära libisevat ja tahtnud tühjendada kogu oma oskuse enne oma aja lõppemist.'' Kuigi lauset saab ka tõlgendada teistmoodi, mõistsin mina lauset sedasi, et vahel hakkame ajanappuse tõttu enda võimalusi ahnelt ära kasutama, et jumala eest ei läheks midagi raisku. `'Aga nõnda rääkis ta purjus peaga, olles veini joonud juba hommikupoolikul, ja maandsin talle andeks ta sõnad, sest hingepiin paistis ta näost ja ta silmist ma nägin, et ta oli õnnetu.'' Kuigi ma ütleks vastu, et purjuspäi öeldud sõnad on kaine pea mõtted. `'Sõnad, mis ütlesin, tõid surematuse mu nimele kõigiks aegadeks ja mu valitsusvõim elab inimeste südameis igavesest ajast igavesti.'' Inimest defineerivad tema teod. Kui tema teod muutavad elu ning ajalugu, jääb ta alatiseks meie huultele. XIV Raamat: Püha soda `'Kui kord lööd, siis löö esimesena ja löö tugevasti
Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi. Mitte ohvrite kannatused ei teinud talle muret, vaid roimarite hingepiin. Ühegi teise natsi elulugu ei pane Saksamaa humanistlikku haridust suurema küsimärgi alla kui Himmleri oma. Rezhiimi kõikidest teistest enam sissesulanu ei pärinenud ei proletaarsest allilmast ega Braunaust, vaid korralikust vanematekodust. Himmleri kodu oli katoliiklik ja kuningatruu, kombekas ja haritud, sügavate Baierimaa juurtega. Tema isa oli Landshuti humanitaargümnaasiumi serektor. Siinsamas olid koolipinki nühkinud nii Ludwig Thoma kui luuletaja Hans Carossa
teda näeb, -ja kes on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult hukutades ja oma enesepõlguses viimse piirini jõudes hülgab Nastasja Filippovna oma ainsa pääsetee - vürst Mõskini puhta
Sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Vili närbub põldudel ja loomad surevad. Autor tahab oma teoses öelda lugejale, et igale inimesele on kindel saatus ette määratud ja seda ei saa muuta. Mina sellega päris ei nõustu, sest ma arvan, et igal inimesel on ise võimalik mingil määral oma saatust mõjutada. See teos õpetas mulle, et alati ei tuleks süüdlast otsida teiste inimeste hulgast, vaid vahel ka oma tegusid vaadata. ,,Sest mu hingepiin ei vaeva nii mind kui mu rahva kannatus." See tsitaat väljendab seda, et kuningas Oidipus on oma rahva nimel valmis kõigeks ja et ta muretseb rahva pärast rohkem, kui enda pärast. ,,Kui käes on mul need märgid, ärgu juhtugu, et selgusetuks jätan enda sünniloo." See tsitaat väljendab Oidipuse järjekindlust ja seda, et ta ei jäta asju, või tegemisi pooleli. Toon siin mõned mind mõtlema panevad tsitaadid. "See hea on ammust aega mind ju piinanud
Sisu oli suhteliselt huvitav ja mulle meeldis ka Raskolnikovi mõtete kirjeldamine ja teose filosoofilione osa. Mis oli aga teose sõnum minule? Neid võib välja lugeda päris mitu tükki. Teose esimene sõnum minule sisaldub juba pealkirjas ,,Kuritöö ja karistus" ehk siis kuritöö võrdub karistusega. Üldiselt järgneb pahategudele hiljem mingisugune karistus. Olgu see siis välimine, või inimese sisemine karistus ehk siis hingepiin. Teine sõnum on suhteliselt sarnane esimese sõnumiga. See tuleneb Raskolnikovi teooria läbipõlemisest ja tema sattumisest sunnitöölaagrisse. Mitte keegi pole nii eriline, et ta tohiks seadustest üle astuda. Inimesed, kes ise endale reegleid teevad ei jõua kuigi kaugele ja eriti mitte üksinda. Kindlasti võiks teosest välja lugeda veel lugematul arvul sõnumeid, kuid praegu piisab nendest kahest. Teos on hea, kui ta tekitab sinus mõtteid
Armastuskirjad ühele naisele =Naine teeskleb armastust =Firenze naerab =Boccaccio kirjutab pamfleti ehk põlastava teose Elu lõpuaastatel uuris Dantet ="Komöödia" => ,,Jumalik komöödia" 2. Hamleti monoloog Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada - muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope,
ehk läheks peitu? Varjuvad. Ilmub HAMLET. HAMLET: Olla või mitte olla - see on küsimus Mis siis on ilsam: kas taluda kõik truult, mis sõge saatus ette paiskab, või tõsta mässu, et see hädaorg kord lõpeks? Surra - jääda magama, muud midagi - ehk unes ununeb ka hingepiin, kõik tuhat painajat, me keha kaasaanne tahtmatu? Mis magus lahendus! Jah, surra, magada - ehk undki näha? Jah, seal ongi konks. Sest see, mis kangastuda võib, kui oleme kord maise kesta maha raputand - see võtab mõtlema. Ja seletab me vaevapõlve visa venimist.
on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult hukutades ja oma enesepõlguses viimse piirini jõudes hülgab Nastasja Filippovna oma ainsa pääsetee - vürst Mõskini puhta ennastohverdava armastuse - ning läheb ära
kui kaugel me jumalatest oleme. Miski ei garanteeri, et leiame teise poole. See on vaevaline otsing, ja kui leiame, et pruugi see ühendus kesta, sest nauding on mööduv. Tegelikult ihaldame hingede ühinemist ehk lõplikku terviklikkuse taastamist. Kui see ka oleks võimalik, siis muutuksime liikumisvõimetuks, ei suudaks eksisteerida siin maailmas. See on saavutamatu tahe ja hingepiin. · Sokratese (Diotima) kõne armastus tähendab, et x ihaldab y. Ihaldamise ja omamise vahekord. Ihaldame alati seda, mida me ei oma, ja seda, mida omame, ei ihalda ega ka armasta. Armastus ja surematusetaotlus: inimesed püüdlevad surematuse poole ja ainus võimalus selleks ongi soo jätkamine, selleks on vaja omada teist inimest ehk on vaja ühinemise taotlemist. Armastuse aluseks on ilu (hüve). Kui üks armastab teist, siis
-ja kes on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult hukutades ja oma enesepõlguses viimse piirini jõudes hülgab Nastasja Filippovna oma ainsa pääsetee - vürst Mõskini puhta
võlu kütkesse satub igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult hukutades ja oma enesepõlguses viimse piirini jõudes hülgab Nastasja Filippovna oma ainsa pääsetee - vürst Mõskini puhta ennastohverdava armastuse - ning läheb
teda näeb, -ja kes on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna 27 käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult hukutades ja oma enesepõlguses viimse piirini jõudes hülgab Nastasja
9 2.8 Sõnades kujutatavad emotsioonid Maailma keeltes on väga palju sõnu ( mõisteid ), mis kirjeldavad inimese teatud emotsionaalset seisundit. Näiteks sõnad nagu vihane, õnnelik, kurb need kirjeldavad inimese hetke vaimset olukorda. Näiteks hirm ja rõõm näitavad väga erinevaid emotsionaalseid seisundeid. Kuid on olemas ka sarnase tähendusega sõnu, mille piirid on üsna ebaselged. Näiteks sõnad nagu kannatus, häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus. Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka
9 2.8 Sõnades kujutatavad emotsioonid Maailma keeltes on väga palju sõnu ( mõisteid ), mis kirjeldavad inimese teatud emotsionaalset seisundit. Näiteks sõnad nagu vihane, õnnelik, kurb need kirjeldavad inimese hetke vaimset olukorda. Näiteks hirm ja rõõm näitavad väga erinevaid emotsionaalseid seisundeid. Kuid on olemas ka sarnase tähendusega sõnu, mille piirid on üsna ebaselged. Näiteks sõnad nagu kannatus, häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus. Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka
10 2.8 Sõnades kujutatavad emotsioonid Maailma keeltes on väga palju sõnu ( mõisteid ), mis kirjeldavad inimese teatud emotsionaalset seisundit. Näiteks sõnad nagu vihane, õnnelik, kurb – need kirjeldavad inimese hetke vaimset olukorda. Näiteks hirm ja rõõm näitavad väga erinevaid emotsionaalseid seisundeid. Kuid on olemas ka sarnase tähendusega sõnu, mille piirid on üsna ebaselged. Näiteks sõnad nagu kannatus, häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus. Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
