inglased armastavad öelda. Kujutledes Euroopa Liitu ühe suure, vägeva ja korraliku kortermajana, peaks seegi välja nägema soliidne ja turvaline nii seest kui väljast. Sellise mastaabiga maja eeldaks kindlasti ka uhkes univormis uksehoidjat, kes lahkelt naeratades oma inimesed sisse laseb ning kutsumata külalised viisakalt välja juhataks. Mis toimub aga tegelikkuses? Uks paugub pidevalt, rahvamass trügib kontrollimatult sisse-välja, uksehoidja lüüakse vahetevahel pikali või sõimatakse teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata. Mõnes toas käib lausa kaklus, teist remonditakse, kolmas aga on müüki pandud ehk leidub tahtjaid. Osa aknaid on
eelistati kõige rohkem. Sambad aga kaotasid oma põhilise kandva funktsiooni. Kuna kaared ja võlvid hoidsid hoonet niigi üleval, muutusid sambad vaid kaunistuseks. Kreeka sambad seevastu täidavad oma otstarvet toetada lage ja katust tunduvalt paremini. Detailide mõnevõrra kuiv töötlus annab rooma arhitektuurile külma esinduslikkuse varjundi, mille poolest tolleaegsed ehitised hiliskreeka arhitektuurist erinevad. Vahetevahel ilmnevad selle aja kunstimälestistes elemendid, mis olid kreeklastele tundmatud, nagu näiteks Nimes'is asuva Nymphaeni võlvitud lagi. Juliuste mausoleum St. Rémys torkab silma kaunistuste ülekoormatusega, mille poolest see põhiliselt erineb Lysikratese monumendi üllast lihtsusest. Muidugi esineb siin ka erandeid: näiteks väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, on harukordselt elegantne ja sarmikas. Kuid ka
III teema eksam: mälu ja õppimine 1. Unehäirete vähendamiseks soovitatakse vahel vältide voodis lugemist. See ettepanek toetub ideel, et voodi kui tingitud stiimuli poolt esile kutsutud tingitud reaktsioon oleks unisus ja mitte lugemisest tekkiv ärksus. 2. Peetril on vahetevahel pärast trenni hea tuju. Vahetevahel on ta heas tujus ka siis, kui pole trennis käinud. Kas pelgalt klassikalise tingimise mehhanism suudab tekitada Peetri ajus assotsiatsiooni treeningu ja hea tuju vahele? Ei 3. Üldistatult öeldes on kõigi mälu süsteemide ühiseks funktsiooniks tuleviku ennustamine 4. Vahel ei tule mul kodus meeldegi, mis mu PIN-kood on, aga poes on see alati meeles. Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5
head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. Kooriga sai ta laulda kõigil jumalateenistustel, tutvudes nii Põhja- Saksamaa tollase muusikakultuuriga.Lisaks sellele sisaldas Miikaeli kloostri raamatukogu ühte suurematest tolleaegsetest muusikakäsikirjade kogudest Saksamaal. On võimalik, et häälemurde saabudes oli Bach sealses kloostris abiorganist. Vahetevahel reisis ta Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti Johann Adam Reinkenit, ning Cellesse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat ja vahetevahel ka Lüneburgi külastavat kapelli. Viimane mängis suures osas prantsuse muusikat, tänu millele õppis Bach ka seda tundma.[8] Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade eel. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta
Rohkem rõhku panen ikka puuviljadele. Muidugi ei tohiks minu arvates kogu aeg ainult õuna süüa, või siis ainult banaani, vaid ikka mitmekesiselt. Üks päev ühte, teine päev teist. Kui ma kuu aega tagasi kühveldasin teele tavaliselt 4 lusikatäit suhkrut siis nüüd olen seda vähendanud kahe ja poole lusika peale, ning kasutan pruuni suhkrut. Kuigi tee ei tundu üldse maitsev, kui suhkrut pole peab siiski ära kannatama. Gaasilisi jooke ma vahetevahel tarbin, kuid üldiselt eelistan siirupi ja veega ise jooki teha. Energiajooki pole ma elus kordagi joonud ning arvatavasti ei hakka jooma ka, sest need energiajoogid pole kasulikud ning neil on kõvasti kaffeiini ja suhkrut sisse topitud. Hapukoor on minu lemmik lisand peaaegu igale toidule. Ausalt, aga ega see ka ei ole tegelikult hea, et seda igale poole panen. Supile panin ma vanasti seda ülipalju, nüüd panen vähem. Pea iga toidu kõrvale panin ikka hapukoort, sest see hea
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks
Haruldaselt ilus ilm- lilled on puhkenud õitsele- lilled on ära õitsenud- hea on värsket õhku hingata- vahetevahel on kange külm- kevad on jahe- sügis on varajane- suvi on vihmane- ilus vaade- Ööbikuorg- kõige vanem kool- linna uhkus- kange kohv- aega veetma- torn- Raeplats- Lemmikpaik- Linn on kuulus- Meelispaik- Rippsild- Lossi varemed- Turiste ligi meelitama- Etendus- Läksin üle tee- Tulin teatrist- Käisin turul- Sõitsin välja- Ebatavaline kohvik- Rahvuseepos- Puuviljakook- Toompea- Puhkekoht-
piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp
Kaebekiri meeldeelundilt Kõrvad Mulle aitab, et saa kogu aeg muusikat kuulad. Sa rikud sellega minu ja enda elu. Sa ei tohi kogu aeg kuulata muusikat. Vahetevahel peab tegema pause ja hoolitsema kõrvade eest, muidu jääd kurdiks ja ma ei usu, et sa seda tahad. Üks trummikile on juba katki, sest sa liiga palju muusikat lasid ja ma ei usu, et sa tahaksid , et see uuesti juhtuks. Minu soovitus sulle on, et ära kuula nii palju muusikat kõrvaklappidega ja kui kuulad, siis vähemalt ürita kuulata normaalse häälega mitte ära lükka kõlarid lõpuni välja. Hoia oma kõrvu nagu sa hoiaksid ka ennast.
igas tunnis 15-20 minutise pausi, et silmi puhata. Selline koormus on silmadele väga raske. Arstid on ka kindlaks teinud selle, et kui lühinägelikud inimesed on päevas arvutis üle 4 tunni, siis võivad nad kae tõttu ka pimedaks jääda. 11 Uuringu küsimusele `'Kas peale arvuti kasutamist tunnete, et silmad kipitavad või valutavad?'' vastati 21 korda (70% vastanutest), et vahetevahel tõesti valutavad. Joonis 3 Paljud meist peavad tegema päevas mitu tundi tööd arvutiga. See koormab silmi ning tunneme, et silmad on väsinud, kuivad ja ilma igasuguse särata. Arvutiekraanil olev kujutis on tehtud mitmest miljonist pikslist, mis pidevalt muutuvad. Silmad peavad kogu aeg kõike tähele panema ja uute piltidega end kohandama. Sellest tuleb ka see, et enamuse arvutikasutajate silmad on vahetevahel tuhmid ja valusad. Silmad vajavad samuti vitamiine nagu meie kehagi
LIHTOLEVIK Present Simple I, you, we, they + I pv N: I work every day He, she, it + I pv + -s (-es) N: He works every day. Küsiv ja eitav vorm moodustatakse abitegusõnade do, does (he, she, it) abil. N: küsiv- Do you work every day? Eitav- No, I do not (don't) work every day. Lõppu -es kasutatakse ainsuse 3. isiku puhul: · kui sõna lõpus on pass passes -ss, -sh, -ch, -x push pushes wach watches mix mixes · o-lõpulistes tegusõnades do does ...
Minu lemmiksportlane olümpial! Talihooaegadel viitsin ma end vahetevahel varem voodist välja peksta. Kõik selleks, et saaksin telerist jälgida enda lemmik suusataja Virpi Kuituneni sõitu. Täisnimega Virpi Katriina Kuitunen on 31aastane murdmaasuusatajanna ja ühtlasi ka suusakuninganna, kes elab Soome linnas Espoos. Virpi kuulub suusaklubisse Kangasniemen Kalske. Ta on võitnud olümpiamängudel pronksi paarisklassikasprindis koos AinoKaisa Saarineniga aastal 2006. 2001. aasta.MM'il on Virpi saavutanud kulla , hõbeda 30 km 2005. aastal
Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle sajandi noored, kes ei tea eelmise sajandi elust midagi, astume ikka vahetevahel teatud piiridest üle. Kuid uue põlvkonna lahutamatuks osaks ongi piiride kompimine ning tundma õppimine. Noored saavad anda oma panuse, et luua meie rahvale kindlam ja helgema tulevik, Eesti tulevik. Tänan tähelepanu eest!
3. Hinnang teosele 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas 3.2 Kelle võtaksid sõbraks ja miks? 3.3 Kokkupuuted tänapäevaga 3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Lugesin just selle raamatu läbi, kuna olin kuulnud, et on hea raamat. Otseselt ei uurinud selle raamatu suhtes midagi, kuna mind jättis see raamat natuke külmaks
Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0° ja juulis 16°. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes. Suved on soojad ja talved on külmad, vahetevahel ka soe, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad.
Ristsõnadega käsikäes Eesti kuulsaima kirjaniku Jaan Krossi hobiks olid ristsõnad, mis osutusid vahetevahel ka ettekääneteks, töötegemiste edasi lükkamiseks. Esimesed kokkupuuted ristsõnadega olid juba lapsepõlves. Jaan Kross lahendas nii eesti kui ka saksa keelseid ristsõnamõistatusi. Vahel klaariti mõistatusi kamba peale. Ajakiri liikus mööda klassi ringi ning nii mõnigi Krossi klassikaaslane saatis vastuseid ka ära, kuid kirjanik pole ise kunagi ühtegi vastust ära seirand. Ristsõnu ei lahendanud sulemees kunagi igavusest, vaid sellekst, et töötegemist edasi lükata
ravimid, osa maomürke (näiteks eefa), juuksevärv parafenüleendiamiin jne. Nikliallergiat esineb sageli nikeldajatel, kellel esialgu tekib nahapõletik, mis kiiresti muutub ekseemiks. Lööve võib areneda ka rõivastega kaetud kehaosadel. Nikliallergia korral ilmuvad põletikunähud kohtades, kus nahk puutub kokku nikeldatud esemetega, näiteks käekella või -võruga, rinnahoidja nikeldatud pandla või sukahoidja trippidega. Allergilist löövet täheldatakse vahetevahel nende inimeste kätel, kes sageli käsitsevad nikeldatud riistu või instrumente. Järelikult on põhjendatud ka mure niklit sisaldavate ühe- ja kaheeuroste müntide käibeletuleku pärast. Mõningatel andmetel esineb nikliallergiat 20 protsendil eurooplastest. august 5/1997
kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii hakkab ta välja mõtlema skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja austus. Minu arvates elasid näitlejad oma rolli väga hästi sisse. Nad näitlesid täpselt nii, kuidas käituvad ja räägivad tänapäeva noored ja teismelised. Lavastuse muusika ja heliga tegeles Tarmo Kesküll. Dekoratsioon oli lavastusel omapärane. Kasutati keerlevaid ruumilisi kaste, millel oli erinev täht peal. Nendega kirjeldati vahetevahel olukordi. Minu hinnang lavastusele on loomulikult positiivne. Ma eelistan vaadata pigem naljakaid etendusi ja ,,Nullpunkt" sobis selleks ideaalselt
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset...
Näiteks: Kirsikal ei ole kombeks avaldada enda arvamust grupis. Ta hoiab end tahaplaanil ning tunneb ebamugavust kui tal palutakse kaasa rääkida või otsitakse vastust küsimusele. Seda seetõttu, et sel juhul suunduvad kõik silmapaarid temale ning tegib piinlik vaikusehetk, kuna Kirsika ei ütle midagi. Ta ei taha anda grupile vastust kuna kooliajast saati on ta tundnud, et tema vastustel pole kaalu või on need sootuks sisutühjad. Sellise tunde tekitas temas õpetaja kes teda vahetevahel nöökis klassi ees pisut vale vastuse eest. Tõestatud on samuti, et seosed mida oleme elujooksul ajus loonud pole kinnistunud igaveseks meie pealuu sisse. Uute kogemuste ja uue informatsiooniga muudame me seoseid luues oma ajus õpitu terviklikumaks või hoopiski vastupidiseks. John Briggs eristab 2 erinevat õppimisviisi: Pinnapealne õppimisviis- on omane neile kes püüavad teha nõutava ära võimalikult kergelt. Sügav
Eristus tehti sünni- ja praeguse elukoha vahel. Kõige rohkem kõnelevad kohalikku keelt Võru maakonnas sündinud ja seal küsitluse hetkel elanud inimesed. Peale sünni- ja elukoha mõjutavad keelekasutust veel mitmed sotsiaalsed tegurid. Kõne all olevas töös tulid käsitlemisele vanus, haridus ja majanduslik aktiivsus. Vanuse puhul on suurim erinevus kahe grupi vahel. Üle poole vanematest inimestest (45– 64 a) kõneleb murret pidevalt, sama paljud noorematest (25–44 a) aga vahetevahel. Nende inimeste osakaal, kes mitte kunagi murret ei kõnele, kasvab nooremas vanusegrupis järjekindlalt. Koolihariduse mõju näitab selgelt asjaolu, et kõige aktiivsemad kohaliku keele kasutajad on põhi- ja kutseharidusega inimesed, kes teevad põhiosas traditsioonilisi oskustöid. Nende seas on ka vähe selliseid inimesi, kes oma keelt kunagi ei kõnele. Ka majanduslikult mitteaktiivsetest ehk tööl mitte käivatest inimestest kõnelevad
varakult nii palju lapsi on, oli Andres Krõõda peale vihane, sest et too ei "suutnud" talle poega sünnitada. Kui lõpuks tuli poeg ja kohapärija, suri Krõõt. Mari oli samasugune nagu Krõõtki. Ta tegi ka väga palju tööd . Mari päästis Krõõda ja Andrese poja, toites teda oma rinnaga. Alguses olid Andrese ja Mari-vahelised suhted väga head, kuid hiljem kõik muutus. Andres peaaegu ei suhelnud Mariga. Mari varjas laste väikesi saladusi ja kui Andres vahetevahel sellest teada sai, halvenesid Mari ja Andrese suhted veelgi Sandra Nahkur 11a
Õnn Õnn on tundmus või rõõm, millele täpset definitsiooni määrata pole võimalik. Sellest hoolimata tekib küsimus, mis on õnn? Mõned määratlevad oma õnne uhkete majade ja rahana. Õnneks paljud meist, inimestest, peavad tähtsaks enda lähedasi sõpru ja perekonda. Samuti peetakse tähtsaks ka välimust, kuid milleks olla ilus, kui on võimalik olla tark ja arukas? Inimesed, kes on jõukad, arvavad, et kõike on võimalik osta rahaga näiteks sõpru, perekonda, välimust ja mõnikord isegi õnne. Kuid hiljem nad avastavad, et see pole nii. Vahetevahel osutub vaesem elanikkond palju rikkamaks tänu oma enda sisemisele heaolule ning minu arvates teeb inimese rikkaks ta õnnelikkus, mitte suured rahatähed pangas. Kõigest hoolimata ei kesta õnn igavesti. Alati on keegi, kes kõik tahtlikult või tahtmatult ära rikub. Näiteks lähedase surm on üldjuhul vägagi tahtmatu õnne kaotaja. Samas ...
§ jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE: Sulata või keedunõu põhjas, sõelu või raputa juurde jahu ja sega hästi läbi, väldi jahu pruunistumist. Kui jahu ja või on segunenud, kalla korraga juurde kogu külm vedelik ja sega kaste ühtlaseks. Kui lisatav vedelik on soe, lisa see vähehaaval ja peene nirena, kastet kogu aeg põhjast segades. Maitsesta soovikohaselt ning keeda madalal kuumusel ja vahetevahel labidakesega mööda põhja segades vähemalt 10 minutit. Tume põhikaste Vaja läheb: § 25 g võid § 25 g nisujahu § 1 sl tükeldatud maitseköögivilja § 50 g hakitud seeni § 1 kg purustatud tomateid § 2,25 pruuni puljongit Valmistamine: Võist ning jahust valmistatakse pruun segu, lisatakse maitseköögiviljad, hakitud seened ja purustatud tomatid, segatakse juurde pruun puljong ja keedetakse tasasel tulel 3 4 tundi, aegajalt segades
Referaat SAKSAMAA Claudia Oks M-13 ÜLDANDMED Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein
Milleks mulle raamat? On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid ing...
· Jupiteri pilved on jääkülmad · Võimsad tuuled kihutavad neid tagant ja moodustavad vöödilisi pilvemustreid · Soojematest pilvedest jäävad heledad väädid · Külmematest pilvedest jäävad tumedamad vöödid Suur Punane Laik · Tegu on hiiglasliku pöörleva pilvesambaga. · Selle avastus on tavaliselt omistatud Cassini´le või Robert Hooke´le 17.sajandil · Astronoomid on seda hiigellaiku juba 300 aastat uurinud. · See kaob vahetevahel, ilmudes alati tagasi. Huvitavat · Jupiter (a.k.a. Jove; Kreeka Zeus) oli jumalate kuningas, Olympose valitseja ja Rooma riigi patroon. · Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas · Ühe täispöörde ümber telje teeb Jupiter 10 Maa tunniga Kasutatud kirjandus · Sue Becklake - Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad · http://www.miksike.ee · http://www.google.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet ) Aitäh kuulamast!
vallutanud nii pisikese Eesti kui ka hiiglasliku Venemaa muusikasõprade südamed. Ometi ei kõnni ta vaid mööda sametvaipu, fotograafide välklambid ümberringi plõksumas. Ka Anne Veskil on mõned täiesti tavalised inimlikud hobid. "Iga inimene lahendab vahetevahel ristsõnu," arvab Anne ja tunnistab, et nooruses oli päris andunud fänn. Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas. Raplas ta lõpetas eduga muusikakooli. Juba siis õpis Anne klaverit mängima. Õppides Tallinas Polütehnilises instituudis,
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla. Ta saab teha kõike mis ta hing ihaldab. Ta võib saada raha või minna kohtadesse kuhu tavaliselt minna ei saa lihtsalt, sest ta on nähtamatu, kuid see kõik ei ole alati hea. Alguses võib see hea tunduda, et inimesed sind ignoreerivad, sest siis võid kõike teha, kuid hiljem saad aru, kui tõsine see tegelikult on. Transport ja söök tuleb robotitelt, kuid arstiabi tuleb ikkagi inimestelt ja see on üks tähtsamaid asju mida elus vaja läheb ja kui sind ignoreeritakse siis
rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv. Olles vahepeal Andante ja vahetevahel Animato. Teos on cantabile ehk laulev. Samuti kohati jõuline ehk Con Forza. Muusika kõlab hästi kokku, ei esine ebakõlasid. Dünaamika on vaheldumisi crescendo ehk valjenev ning diminuendo ehk vaibuv. Tempo on mõõdukas ja kohati rõõmus, esineb ka fermaate.
Saksamaa Taimestik : Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik : Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved...
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna
Maa ja taeva vahel Vahetevahel teeme me mõttetuid tegusid, aga ka nendest võime saada enda õppetunnid. Ma olin alles poisike, kui see lugu juhtus, millest ma nüüd teile räägin. Oli suvi, linnud laulsid, päike paistis ja tundsin rõõmu koolivaheaja algusest. Minu lemmikkoht oli karjamaa juures olev väike kasesalu. See oli kodust piisavalt kaugel ja seal sai igasuguseid asju teha : poistega peitust mängida, joosta, turnida, onne ehitada, talvel jääparvega mõõda kasesalu läbivat jõge sõita ja palju muud huvitavat. Kui tahtsin vahest üksi olla, oli kasesalus mõnus pikali heita, oma mõtteid mõlgutada ja kuulda linnulaulu. Niisiis koolivaheaeg oli alanud ja terve maailm oli minu päralt. Otsustasin kohe minna oma lemmikkohta ja tunda vabadust täie rinnaga. Ronisin rõõmust kaselatva ja otsustasin teha ühe vägeva lennu, olime seda poistega ennegi teinud. Jõudnud kaselatva hakkasin ennast küljele kallutama ja visku...
sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada. Idast korraldati vahetevahel sõjakäike, kuid üldiselt oli seis rahulik. 7. Muinasusund.
KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA. ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS. SUREMUS ON ERITI KÕRGE JUST ALLA ÜHE AASTASTE POEGADE SEAS. PEREELU: KARUD PAARITUVAD TAVALISELT MAIST KUNI JUULINI. POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST. TIINUS KESTAB 210-255 PÄEVA. TOIDULAUD: KARU TOIDUKS ON: MARJAD, ROHTTAIMED, RAIPED, PUTUKAD, JUURED, VAHETEVAHEL KA PÕDRAD, LAMBAD, LEHMAD. SÜGISEL ENNE UINAKUT SÖÖB SUURES KOGUSES MARJU, TAMMETÕRUSID VÕI KAERAPÕLLUL KAERA. VAENLASED: KARU VAENLASEKS ON INIMENE, KES OMA TEGEVUSEGA VÕIB PÕHJUSTADA KARUDE ARVUKUSE VAHENEMIST . HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID: HAISTMINE JA KUULMINE ON KARUL ÜLITERAVAD AGA NÄGEMINE ON KEHV. KARU KIIRUSREKORD ON 50-60 KM/H. VIIMASE 50 AASTA JOOKSUL ON KARUDE ARVUKUS KÕIKIDES EUROOPA POPULATSIOONIDES TÕUSNUD. KASUTATUD ALLIKAD : HTTP://WWW.LOODUSPILT
Aastaajad. KEVAD on üks keskmise soojusega aastaaeg. Kevadkuud on märts, aprill ja mai. Neil kuudel võib olla keskmine õhutemperatuur kuni 20 soojuskraadi, vahel ka rohkem. Kevad on ärkamise ja tärkamise aeg. Siis on lausa tunda värskuse ja puhtuse lõhna - kauni looduse puutumatut ja kosutavat lõhna, mis tungib ka su meeltesse ja teeb su rõõmsaks. Igalpool sulab lumi, on väga märg ja sopane. Kevadkuude jooksul tõuseb inimeste meeleolu märgatavalt , sest päevad muutuvad aina pikemaks ja ööd lühemaks. SUVI on kõige soojem aastaaeg. Suvekuud on juuni, juuli ja august. Suvel saab maale sõita ning teha mida iganes soovid. Maal on selline õhk, mis sind rahustab ning viib eemale kõik vastikud mõtted, mida oled pidanud taluma ja järsku on kõigil väsimus kui käega pühitud. Kõik lilled on õitsema puhkenud ja iga päev on haruldaselt hea ilm. Selge taevas ja soe päike teevad tuju alati rõõmsaks. Suve üks p...
PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad
Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3. Turistidele võib olla ootamatu Brasiilia liiklus, kus kiiremal on eesõigus ja aeglased kannatavad selle all. Metsad on seal nii tihedad , et liikuda on seal vägagi raske. Kui meil Eestis on vahetevahel häda jää ja lumega, siis Brasiilias jäävad autod kinni liiva ja savimudasse. Ilmad on seal soojadja mõnusad. Seal on võimsad ja kaunid mererannad, mis on ideaalne puhkamiseks Eesti kliimast. 4. Brasiilia dzhungel on juba väga võimsaks ,,loodusobjektiks´´. Saab võtta erinevaid ekskursioone, kus teile tutvustatakse sealseid vaatamisväärsusi nt: Väljasõit lahtisel dzhiibil Tijuana troopilistesse
traditsioonid · Saksa mõjutustel on Eestis taas populaarsemaks muutumas sokolaadimunade ja värviliste sulgedega kodu ehtimine. · Eestlaste laualt võib lihavõtetel leida Vene õigeusust mõjutatud tooteid, nii pashat kui ka teisi kohupiimamagustoite. Munade värvimine · Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega. Muna ümber olevate koorte ümber mässitakse riide jupp ja see seotakse kinni niidiga. Vahetevahel pannakse riide vahele riisiteri,need jätavad kenad heledad täpikesed. · Spetsiaalsed värvid on tulnud hiljem. Vanad traditsioonid ja uskumused · Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. · Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega. · Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks. Keelud vanal ajal · 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on
Suur sära Arvustus ooperile "La Traviata" Valisin vaatamiseks ooperi "La Traviata" lootes kuulata G.Verdi imelist muusikat ja ma ei pidanud pettuma. Lisaks sain ma nautida ka kõike muud. Kõige kustumatuma elamuse sellest ooperist jätsid mulle säravad kostüümid ja efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball oli väga suurejooneline,
Kui James leiab, et see on vale samm, et me peaksime võtma elu kui hüve ennast, mitte püüdlema eluks meile vajalikena tunduvate hüvede poole, siis kas oleks maailm praegu nii värvikirev ja huvitav. Selles olen ma temaga aga jällegi ühel nõul, et peaksime olema sallivamad, austama üksteist. Ehk teebki see meid sallimatuteks, et liialt palju oleme me rutiinis, kuhu ideaalil, arusaamisel milleks elu, pole asja. Me peaksime kõik saama vahetevahel ehk sinna, Chautauquase järve äärde, kus James nägi esmakordselt ideaalsust, kus inimesed ei püüdle hüvede poole, vaid naudivad elu kui seesugust. Ehk siis oleksime paremad, rõõmsamad, kaasatundvamad inimesed. Aga kuidas sinna saada? Meil pole ju aega ja tsiviliseeritusse sisse põigata see on meie jaoks ära hirmutatud minek. Teine võimalus on pääseda sellesse ilu ja headuse maailma veel läbi romantikute kirjapandud teoste
erinevustega. Luksushotelli klientideks võivad olla kõrged riigiametnikud, kuulsused või lihtsalt rikkad inimesed kes suudavad endale seda lubada. On ka inimesi kes elavad luksushotellis, kuna neile meeldib sealne teenindus ja atmosfäär. Filmis nähtud naine, kes elas luksushotellis, oli elanud suurema osa oma elust luksushotellis ja oli rahul. Ta kutsus inimesi kes seal hotellis töötasid oma teiseks pereks ja kuna ta oli endine laulja, esines ta vahetevahel ka hotelli baaris. Tavaliselt on luksushotell koht, kus klienti suhtutakse ülima austusega, kus suhtlus kliendiga on personaalne ning teenindus on perfektne. Sellepärast tunneb klient end luksushotellis mugavalt ja nagu kodus. Klient teab, et kuigi ta ei viibi kodus, on ta nagu oma teises kodus, kuna teenindajad teevad kõik selleks, et ta tunneks end nagu kodus. Luksushotell on siis personaalse teenindusega hotell, mille klientuur võib varieeruda tipp riigiametnikest kuni uusrikasteni
D DEKA Doris Kareva Doris Kareva luulekogu ,,DEKA" on välja antud aastal 2008. Luulekogu sisaldab juba varem avaldatud kuid ka avaldamata luulet aastatest 1975-2007. Arvan, et see luulekogu on väga ilus nii sisult kui ka vormilt. Doris Kareva suudab kirjutada väga lihtsalt ja arusaadavalt, kuid samas on tema luuletused sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
· Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. · Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. · Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. · Töötajale peaks andma ka selliseid ülesandeid, mis nõuavad käimist ja kehaasendi muutmist. Vahetevahel on kasulik ennast sirutada ja jalutada. · Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. · Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 5 2.2. SILMADE VÄSIMINE Tähtis on kujutuse kvaliteet ekraanil
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Lää...
60% on vastupanu haigustele vähenenud. 66.6% suhtlemine lähedaste inimestega nõuab pingutust. VII klassil olid paremad tulemused kui VI klassi õpilastel. Tundidesse minnes tunnevad 93.3% õpilastest vähe entusiasmi ja tunnevad ennast emotsionaalselt ning füüsiliselt kurnatuna. 100% tahavad põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat. 6% tarvitab uimasteid peaaegu kogu aeg ning õpetajatega suhtlemine nõuab pingutust vahetevahel. 73.3% sööb tavapärasest vägem või rohkem ning joovad kohvi ja teed rohkem. 100% tüdineb kiiresti. 86.6% õpilastest unustavad pidevalt midagi, mõtted on hajevil, keskendumisega on probleeme koolis ja mujal ning nad magavad vähem kui 7/8 tundi, on tekkinud õppevõlgnevust. 20% suitsetavad vähem kui tavaliselt. 40% jätavad tundidesse minemata ilma olulise põhjuseta. 80% on otsustusvõime tavapärasest madalam. 53
Naine armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud. Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha. Solvejg ootas meest aastaid, ja oli kindel, et mees tuleb ta juurde tagasi, kuid see jäi vaid tema lootuseks ja unistuseks. See oli tohutlut suur armastus, mida naine Peer Gynti vastu tundis. Peer Gynti egoistlike illusioonide maailm. Peer Gynt elas oma tavalises maailmas. Pigem nägid teised teda, kui illusioonide maailmas olijat. Ta tegi vahetevahel üsna veidraid asju. Temast räägiti väga palju ja pikka aega, kuna ta oli inimestele näidiseks. Selliseks näidiseks, kelleks ei tohtinud keegi kunagi saada. Seda juba seetõttu, et teda ei sallitud peaaegu kusagil. Aga peamine oli see, et ta oli iseendaga alti rahul. Ta sai tihtipeale asjadest valesti aru ja kunagi ta ei süveneud jutuajamistesse ning tegudesse, seda eriti tema kergemeelsuse tõttu. Ta oli mugav ning laisk. Ta oli õnnesärgis sündinud. Tal vedas koguaeg. Ta
Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal, selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
