Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna Ulritch astub oma kodust tänavale. Tänaval on näha palju käsitöölisi ning seal liigub ringi palju bürgereid. Tänaval on ka kerjused. Mõni üksik annetab kerjustele natuke raha. Nii mõnegi käsitöölise juures töötab ka mõni õpipoiss. Ulritch liigub ukselt edasi. Ta jõuab tänava lõpuni. Tema ees läheb edasi Karja tänav. Arvatavasti just mõni hetk tagasi läks mööda seda teed pidi kari karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid määrida ja ta otsustab kõndida tagasi ning suunduda raekoja platsile. Teel raekoja platsini kõnnib raehärra mööda tsunftihoonest. Hoone on suur ja võimas. Sellest liikusid inimesed pidevalt sisse ja välja. See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala. Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa. Igal pool käis suur sagimine, sest inimesed tahtsid kaupme...
Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920. aastal valminud Itaalia-Austria tummfilm. Filmi süzee tugineb
jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku
Raphael de Valentini vastuokslik isiksus Romaani "Sagräännahk" peategelasel Raphaelil on elule kõrged ootused. Romantistlike sugemetega teosele omaselt on tal erakordsed vaimuanded, kuid samas imetleb ta kulda ja karda. Olles küll hella ja siira südamega, ihaleb ta külma ja küünilisse kõrgseltskonda. Kas Raphaeli püüete luhtumise taga ei seisnud mitte tema enda paradoksaalne loomus? Kui Raphael de Valentini vaese noormehena Saint-Quentini võõrastemaja uberikus elas, tärkasid temas filosoofi teadmisjanu, äärmine töövõime ja lugemisarmastus. Ta asus kirjutama peenekoelisi, sügavmõttelisi teoseid. Paraku vaid selleks, et äratada kõrgseltskonna tähelepanu ja teenida raha.
linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena,
punane konteiner või soojak, millel on suured klaasist aknad. Konteiner on seestpoolt väga eredalt valgustatud punaste valgusega ja kogu konteineri ümbrus kumab heledast, punakast valgusest. Konteineri sees seisab aga must Nissani maastur, mis on löödud täiesti läikima ja peegeldab veel omakorda seda erkpunast või roosakat valgust edasi väljapoole konteinerit,. Konteineri ühe klaasi peale on kirjutatud ,,Purusta klaas seikluste jaoks". Seda kirja imetleb veel üks pikkade lokkis tumedate juuste, rohelise tagi ja prillidega noormees. Lisaks sellele, et see reklaam ja reklaami mõte on minumeelest juba väga tabav arvan ma, et selle reklaamplakati kujundus ja väljanägemine täiesti omaette klass võrreldes teiste tänapäevaste tavaliste reklaamidega
Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1. Vaikne uni – beebi silmad on kindlalt kinni ning liiguvad vähe või üldse mitte. Nüüd saad ka ise puhata. 2. Aktiivne uni – beebi silmad on kinni, kuid võivad liikuda. Beebi võib magades naeratada, tõmmelda, kulmu kortsutada ja sirutada. 3. Unisus – silmad on osaliselt lahti, keha liikumatu ja ilme uimane. 4. Nutmine – see staadium ei vaja selgitusi 5
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida ...
Tuglase kirglik meel on mujal kinni, enam kunsti kui maise lembuse teenistuses. (nt:armastuskirjades püüab ta sageli esmalt vahendada kirjandust) Under otsis Tuglasest muidugi ka teejuhti kirjanduses, oma esimest kriitikut ja suunajat. Under on hetkiti ka mürgiselt realistlik oma ülepeaarmumises: "Tean Teid olevat õnneliku teistega, kuid sellest ehk lõpuks olenebki minu õnn. Tõesti: kuis lisab veetlust, kuis ärritab mind teadmine teistest naistest Teie ümber." (Lk 76.) Adson Tuglast imetleb jutuvestja ja kirjanikuna, organisaatorina, sõbrana, ütleb ta "Siuru raamatus" üsna otse (ju on see mõeldud peamiselt selle kohta, miks Tuglas Underile meheks ei passinud): "Tuglas oli kõigiti kena mees, kes armastas lugeda mõtelda ja kõnelda. Ainult tal oli üks suur viga juures: ta oli sots ja ta ei tunnustanud hinge olemasolu. Ka armastusele vaatas ta materialistlikult. Ise nii viisakas mees ja suur esteet aga sots! Sellest nooruse haigusest ei olnud ta suutnud end vabastada. Kahju
GOOTIKA 1) Skulptuur- Korrastatud, selge ja harmooniline. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid,
FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile · Süzees allegoorilised · Poosid juhuslikud ja lodevad · Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi · Tööd- Venuse sünd, päikesetõus J.B SIMEON · Rokokoolik realist · Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu · Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne · Maalib värskelt ja huvitavalt esemelisi natüürmorte (Seebimullipuhuja) · Ei maali väga detailselt, kuid annab edasi oskuslikult iga eseme materjali · Kasutab oskuslikult valgust · Maalid on tagasihoidlikud ja vaoshoitud Veduudimaalijad · maalijad, kes kujutavad oma kodulinna vaateid( nn veduute)
Kordamisküsimused 1. Mida nimetatakse keskajaks? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele 5.-15. sajand. 2. Millal toimus Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine toimus 4.-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaa...
Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka päev, millal kõik teie headus saab tasutud. Nad söövad kõhu täis, aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loevad väikesele õele unejuttu. Ema on poegade üle väga uhke, sest ta on neid hästi kasvatanud. Terve külarahvas imetleb neid, sest poisid on nii töökad ja tublid. Järgmine päev lubas tulla suur torm, kuid pojad lähevad jälle merele, lootuses saada kala, kuna lubasid isale surivoodil, et hoolitsevad oma õe ja ema eest. Ema ja väike õde jäävad koju. Jõudes randa seavad mehed oma paadi valmis, et seilama minna. Tuul on aga merel lained mäslema ajanud. Mehed aerutavad kaldast aina eemale ja eemale. Kõrged valged laineharjad peksavad nende peade kohal kokku,
Põgenemine rahakoti eest On ilus päikesepaisteline ilm. Mööda Tallinna vanalinna tänavaid jalutab üks ilus siniste silmade ja heledate pikkade juustega tütarlaps. See on 17-aastane Gerli, kes külastab esmakordselt Tallinna. Ta imetleb keskaegsete hoonete arhitektuuri ja üldist miljööd. Gerli kujutleb end aega, kui linn kuulus veel Hansa liitu ning kuidas sakslased seal kaubitsesid. Korraga ta aga ärkab kujutlustest ja avastab, et kaks pikka meest, üks mustanahaline ja teine ilmselt põliseestlane eemal kätega tema suunas näitavad ning agaralt midagi seletavad. Gerli kohkus ja hakkas kiiresti mööda Pikka jalaga edasi sammuma. Ümber nurga
SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni sisust: Novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest tütarlapsest, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse lossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.
Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust. Teine teost läbiv suhteliin on Treplevi ja Niina vahel. Treplev on Niinasse armunud ja ka Niina paistab Treplevit justkui armastavat hetkeni, mil nende suhtesse tekib kolmas osapool kirjanik Trigorini näol. Trigorin on võlutud Niina noorusest ja ilust. Niina imetleb Trigorinit, mis tekitab Treplevis armukadedust. Niina unistuseks on saada näitlejaks ja Trigorin annab tema unistuse teostumisele hoogu nii, et Niina otsustab jätta oma senise elu, minna linna ja alustada näitlejakarjääri. Paraku ei tule tema suhtest Trigoriniga midagi välja, näitlejana ei saavuta ta erilist edu ja seega rikub ta oma elu. Kolmas märkimist vääriv suhteliin on näitlejanna Arkadina ja Trigorini vahel.
Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse. Teleekraanidelt on saanud korduvalt näha, kuidas Breivik kohtusaalis istudes oma ,,töö tulemust" naudib ning imetleb, mõnikord suisa naeratades. Breivikile tehtud ekspertiisid on olnud siiani vastuolus esimese ekspertiisi tulemuses ilmnes, et tegemist on psühhootilise inimesega ning sellisel juhul ootaks teda vangla asemel psühhiaatriline sundravi, teisest tehtud ekspertiisist aga selgus, et Breivik oli oma tegude toimepaneku ajal täie mõistuse juures. Enda sõnul on massimõrvar loomulikult täiesti terve ning ei vaja psühhiaatrilist abi ja ootab, et tema islamivastast ideoloogiat võetaks tõsiselt
See on huvitav, kuidas üks kunstiteos teise sünnitab. Romaani sündmustik toimub Delftis 1664 a. Johannes Vermeer on tuntud Hollandi kunstnik, kellel on vaja uut teenijat, kes suudaks puhastada kunstniku tööruume, ilma et seal asjad oma kohtadelt nihkuks. Nad võtavad tööle Grieti, kelle isa kaotas õnnetuses nägemise ning perel on hädasti raha vaja. Vermeeridel on palju lapsi ja maja on üsna korrastamata, kuid Griet suudab kohaneda. Ta imetleb oma isandat ning ka mees on teenijaga rahul, andes neiule abikaasa teadmata lisaülesandeid. Kõik lõpeb sellega, et kunstnik maalib Grietist maali, mille nimetus on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga". Peale lugemist mul oli tunne, et ma ise külastasin 17. sajandi Delfti. Romaanis on väga põnev elukorra kirjeldus, mis oli tol ajal. Väga delikaatselt on ka kirjeldatud Grieti tunded ja elamused. Kõige köitvam osa raamatust oli just maalimisprotsessiga
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
Lutheri usk suhtus tõrjuvalt kirkiklikku kunsti, kalvinism eitas seda ja hävitas järjekindlamalt pilte. · Majanduse areng kui kunsti mõjutada Majandus ja kultuur areneb. Kalvinistid arvasid, et edukad inimesed on Jumala poolt valitud õndsaks saama. See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik
naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms. Eesti keele on tõlgitud ,,Dekameron" Johannes Semperi poolt, teos on ilmunud aastal 1957, 1993 ja 2004. Giovanni Boccaccio ütlused: ,,Tee, nagu ütleme, mitte nii tee nagu meie teeme."
see kah on?“ „Mis mõttes kes Oma hoolivust näitab ta pigem loomadele kui inimestele. Kindlasti näitab ta oma käitumisega välja pahameelt oma vanemate suhtes, kes jätsid ta üksinda kodumaale. Tundubki, et ta ei oska või kardab näidata oma kiindumust inimestesse. Teised tegelased suhtuvad temasse pigem heasoovlikult. Koolis ei tunne klassikaaslased tema tegemiste vastu eriti huvi. Tundub, et Triibiku kõige suurem poolehoidja on tema vanaisa, kes teda väga armastab, hoiab ja imetleb. Kirjanik hoiab väga peategelast, kuna kõik, mida Triibik ette võtab ka õnnestub. Häirima jäi raamatu peategelase pessimistlik suhtumine. Triibikul oli ainult üks huvi, loomad. Puudus lapselik elurõõm. Onu Andres: Onu Andres on näitleja, kes on väga tuntud ja kuulus. Paraku see kuulsus aga tema perekonnale väga ei meeldi, kuna nad ei saa rahulikult oma igapäevatoimetusi teha. Pidevalt segavad neid aia taga luuravad fotograafid või lauatelefonile helistavad noored tüdrukud
ja Tatjana kokku sügisel. Pikemalt kirjeldab ta novembrit. Talle ei meeldinud kevad ning paljud traagilised asjad toimusid just kevadel. Puskin kui tegelane. Autori suhted Tatjana ja Oneginiga Onegin oleks vist saanud tookord mu reisikaaslaseks, kui saatus poleks lahutanud meid ootamatult aastateks. Puskin esineb teoses kui Onegini sõber , koos jalutavad nad Neeva jõel ning arutavad maailmaasjade ja luule üle. Ta ei mõista kunagi ta üle kohut ning omamoodi imetleb Oneginit. Autor mingil määral samastab end kangelasega, samas rõhutab erinevusi , esineb kui vaatleja ja sõbralik õpetaja. Autori sekkumine tegelasena muudab teose realistlikumaks. Puskin imetleb Tatjanat ning ta salapära. Ta pole selline kui ta noorem õde. Tatjana oli vaikne ja vaoshoitud. Väga palju armastas lugeda kuulsaid autoreid eriti Gradisoni. Ma arvan, et ka Puskinile endale meeldisid need autorid, mida ta kangelanna lemmikuteks nimetas. Puskini
See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes).
sajandil. Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, see hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Ta on öelnud, et Raha laimab, naeruvääristab, hävitab ehk kunagi kogu maa nagu mingi vähihaigus. Tänapäevalgi on võim sellel, kellel on raha, inimestevahelised suhted ei mängi enam mingeid rolle, rikastutakse isegi ebaausatel meetoditel. Artikli autor algul pigem põlgab Balzaci kui imetleb, sest: a) Esimese asjana heidab ta ette selle, et Balzac ei omandanud iial kohustusliku keskharidust. b) Autor oskas koolis nii kõrvale viilida, et ei lugenud ühtegi Balzaci teost- autorile ei meeldinud kohustuslikku kirjandust lugeda, eriti kriitilist realismi. c) Kui ta otsustas kõik Balzaci eestikeelsed teosed läbi lugeda sai talle selgeks see, et Balzac oli rahaahne tüüp ja ta nimetab teda isegi ebaõnnestunud ärimeheks.
hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused. ,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees" ,,Ummikus" jne. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus. Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). 1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu.
poliitikast kõrvale "Poe - see olen mina!" · Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega · Mõttemaailm sarnane- mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe Kunstikriitikuna · B. tunneb hästi Pariisi kunstielu, on G. Courbet ja E. Manet sõber, imetleb Corot'd · Baudelaire kirjutab ajakirjadele kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid · Varasemad tööd Eugene Delacroix'st ja Gustave Courbet'st toovad talle kunstikriitikumaine C. Baudelaire. G. Courbet maal Luulekogu "Kurja lilled" · Ainus luulekogu "Kurja lilled" ilmub 1857 (eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 "Kurja õied") · Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse avaliku
lahti tulnud. Sel ajal läheb tädi Marge Dursleysiga ja ta süüdistab Harry vanemaid mitu korda. Harry põhjustab ta kogemata tormamist. Harry lahkub Dursley majast ja seda kogub Knight Bus, kuid alles pärast suurt musta koera murettekitavat vaatamist. Knight Bus lööb Harry välja Diagon Alley'is, kus teda tervitab magusminister Cornelius Fudge. Ta rendib ruumi ja ootab kooli algust. Diagon Alley'is lõpeb Harry oma koolitööga, imetleb poest aknast Firebolt marmorketti ja mõne aja pärast leiab tema sõbrad Roni ja Hermioni. Lemmikloomapoodis Hermione ostab kassale nimega Crookshanks, kes jälgib Scabbersi, Roni vananemist peetavat rott. Ron on väga ebameeldiv. Öösel, enne kui nad kõik jõuavad Sigatüübi, Harry üle kuuletab Roni vanemaid, kes arutavad seda, et Sirius Black on pärast Harry. Õpilased juhivad Hogwarts Expressi rongi ja need peatuvad ükshaaval üksuse poolt, mida nimetatakse Dementoriks
imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
surnuaed. Kahjuks on tuulikute ja hüdroelektrijaamade rajamine tohutult kallis ning tehnoloogia alles täiustamisel. Jääb üle ainult loota, et inimene oma liigtarbimisega ei vii meid kõiki hukule, sest kui meie Maa hakkab ükskord teeneid tagasi nõudma, on harjumuste muutmiseks liiga hilja. Goethe paljudes oma teostes rõhutab keskkonda ja selle võrratut ilu. Üks menukamaid teoseid on ,, Noore Wertheri kannatused," kus peategelane Werther imetleb oma kodulinna ümbritsevat loodust. Noor mees armastab jalutada metsas, kuulata lindude laulu, millest saab ta inspiratsiooni joonistamiseks. Ka Merimee` teos ,, Carmen," kus peategelane mustlasneiu valib oma viimaseks puhkepaigaks murukamara, läheneb rohelisele mõtteviisile. Aafrikas, kus inimkonna juurdekasv on võrreldes Euroopa riikidega tohutult suur, kannatavad paljud inimesed näljahäda ja puhta joogivee puudumise käes. Juba eelmisel
Suletud novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid
Aasa näeb vaimusilmas, et tagasihoidlik, talle meeldis paadis olevaid inimesi jälgida. Teda hoidsid elus sünnitab mitu aastat, naised lähevad sõtta ja ta mees on Enn Tormet, kes usk ja lootus, rääkis juttu Roodusega. Martin Vaidel oli poeg Mika, kes on nõus koos temaga surma minema, kuid siiski käsib tal ärgata. Ta oskas trükitähti kirjutada ja lugeda, oli koolieelik, ta ei mõistnud, miks ema ärkabki ja tunneb endas uut jõudu. Inge imetleb teda. Martin Vaide näeb piibli koju jättis, mida talle tihti ette loeti. Neist jäi maha talu loomade ja eemal paati ja kõik elujõulised inimesed hakkavad valgete riideesemetega Muriga. Martini naine ja poeg jäävad haigeks, Mika sureb. Inge aitab lehvitama. Sipria toibub ja avastatakse, et tema portfellis on konservid, mis hädalisi laeval. Roodus võtab paadi juhtimise üle ja ütleb, et läheks oma on elu aluseks. Inge ja Peeter leiavad teineteist
Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. A...
Aasa näeb vaimusilmas, et tagasihoidlik, talle meeldis paadis olevaid inimesi jälgida. Teda hoidsid elus sünnitab mitu aastat, naised lähevad sõtta ja ta mees on Enn Tormet, kes usk ja lootus, rääkis juttu Roodusega. Martin Vaidel oli poeg Mika, kes on nõus koos temaga surma minema, kuid siiski käsib tal ärgata. Ta oskas trükitähti kirjutada ja lugeda, oli koolieelik, ta ei mõistnud, miks ema ärkabki ja tunneb endas uut jõudu. Inge imetleb teda. Martin Vaide näeb piibli koju jättis, mida talle tihti ette loeti. Neist jäi maha talu loomade ja eemal paati ja kõik elujõulised inimesed hakkavad valgete riideesemetega Muriga. Martini naine ja poeg jäävad haigeks, Mika sureb. Inge aitab lehvitama. Sipria toibub ja avastatakse, et tema portfellis on konservid, mis hädalisi laeval. Roodus võtab paadi juhtimise üle ja ütleb, et läheks oma on elu aluseks. Inge ja Peeter leiavad teineteist
Martin Luther (1469-1536) reformatsiooni algust arvestatakse saksa usutlase ja kirikuõpetaja Martin Lutheri väljaastumisest 1517.a Wittenbergis.kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku usule 95 teesi, milles paljastas paavstikiriku kuritarvitusi-eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust. Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu rõhutamises: igaüks peaks pühakirja kaudu ise jõudma Jumalani.Lutheri demostratiivne lahkulöömine ametlikusr kirikusr viis selleni, et ta tunnistati ketseriks ja kuulutati lindpriiks. Ta varjas end Saksi kuurvürsti juures Warlburgi lossis, kus tõlkis UT saksa keelde. 1534a ilmus saksa keeles kogu Piibel. Reformatsiooni tähtsaimaks kultuurisündmuseks oligi Piibli rahvuskeeltesse tõlkimine, millega pandi alus paljude kirjakeelte tekkele, see aga soodustas omakorda rahva haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahval...
Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst
ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!”
vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik. Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid Paazid- 7-14aastased (õpipoisid) Relvakandjad- 14-21aastased Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus. Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles.
nõus üksi jääma, ta saatis kiiresti printsi ära. Prints lahkus koos lindudega. Kui ta oli läinud, hakkas roos nutma. 10. osa Kuninga planeedil. Kuningas pidas teda alamaks. Terve planeet oli mantlit täis. Kuningas alguses keelas haigutada ja siis käskis haigutada. Kuningas käskis koguaeg . Prints tahtis päikeseloojangut näha. Kuningas tegi printsi kohtuministriks. Prints lahkus. 11.osa Uhkeldaja planeedil. Uhkeldaja pidas printsi imetlejaks. Prints ütles, et ta imetleb uhkeldajat ja lahkus planeedilt. Suured inimesed tundusid ta jaoks tõesti imelikud olevat. 12.osa Joodiku planeet. Joodik muudkui jõi ja see muutus printsi kurvaks. Joodik jõi, et unustada häbi, et ta joob. Ta lahkus ja oli täiesti veendunud, et suured inimesed on imelikud. 13.osa Ärimehe planeet. Ta ei tõstnud isegi pilku, kui prints tuli. Ta arvutas tähtede arvu kokku. Väike prints pani tähele, et ta sigaret on kustunud. 14.osa See oli kõige väiksem planeet
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit. Teine peatükk "Hoidke teineteist" algab aga hoopis minevikust, 1-st septembrist, kui mindi 12-ndasse klassi. Raili teadis, et viimane aasta veel pingutada ja ongi see kauaoodatud vabadus käes ja saabki siit kolkast minema. Raili arust oli Oodveres jube kolkaküla, kus kõik
Iiahi meeskond · Usaldab teist Iiahit · egoistliku tüübina juhib endasuguseid · sobib juhtima ka Jänest, kuigi Jänes tahab teada üksikasju,Iiah loob süsteeme ja Jänes tegutseb · Iiah koos Puhhiga: eeldused koostööks, aga ka konfliktid, mõlemad eesmärgikesksed, Iiah ütleb neid mõtteid, mis on olulised, Puhh aga on ideemeister, laob kõik lagedale ja hiljem mõtleb. Puhh võib solvuda · Iiah ja Notsu: suhted pingelised: Notsu imetleb ja kardab Iiahit, neid asju, mida Notsu valdab Iiah pigem kardab, Iiah ei kannata kaastunnet, sest see = haletsusega, Iiah ei saa aru, miks Notsu igat pisiasja tahab arutada · Iiah teeb oma domineeriva käitumisega Notsule liiga Notsu meeskond · Iiah sobib Notsu meeskonda, sest mõlemad on ülitundlikud ja ärevad · Iiah võtab Notsu oma kaitse alla · oht on, kui Notsu otsib kompromisse, peab läbirääkimisi
Nad kolivad maale. Kitty ja Levin elavad õnnelikult oma mõisas. Kuuldes, et vend Nikolai on surivoodil lähevad nad tema juurde ja on seal tema suremiseni. Kui Kitty jääb rasedaks kolivad tema ema ja õde Dolly samuti nende juurde maale. Neid külastavad ka Stiva ja tema sõber Veslovski, kes pahandab Levinit, sest ta flirdib Kittyga. Lõpuks vihastudes palub Levin tal lahkuda. Dolly kuuleb, et Anna on maale kolinud ja otsustab teda külastada. Ta imetleb nende uhket mõisa. On näha, et Anna on murelik. Ta ei ole oma tütrega lähedane. Vronski tegeleb haigla ehitamisega ja kubermangu juhtimisse sulandumisega. Ta ei mõista miks ei lase Anna tal oma tütart adopteerida, sest lapse perekonnanimi on Karenina. Anna ei taha ka uusi lapsi saada. Levin ja Kitty kolivad Moskvasse, sest Kitty peaks hakkama varsti sünnitama. Seal kohtub Levin valimistel Vronskiga, kes on talle ikka ebasümpaatne. Ta kohtub ka Annaga, keda ta
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei ...
eraldi kellatorn. 4. Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi. Kahe läänetorni asemel üks ning loobuti kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Gooti kujutav kunst 1. Iseloomustus: Kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. Gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis
Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära, et jäädagi nautima taasleitud looduse võlu. Ta rõõmustab kui laps, kui "on surnuks pistnud talve kevadine virgus" ja "aknasse kliriseb kiirtemurd".
olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb. See on lugu looja loomuga tundlikust inimesest, kes otsib ja ootab mehe-naise suhete tundmaõppimise teel oma Seeba kuningannat. Aga peamine, mis ta inimestele annab, on lootus ja hetkerõõm. Hukkunud Alpinisti hotell "Hukkunud Alpinisti" hotell on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski 1970
on ta peres lihtsalt muidusööja ning ta tunneb end selle pärast pahasti. Niina jõuab ka varti kohale. Tal oli sinna tulemisega komplikatsioone, sest tema vanematele ei meeldi, et ta näitlemisega end sidunud on. Niina kuldes sõnad olid, et teda tõmbab sinna järve äärde nagu kajakat. Tõsi, mõisa asus täpselt ühe suure järve kaldal. Selle järve kaldal asub veel oma seitse mõisa ning samuti ka Treplevi püstitatud lava. Polina muretseb Dorni tervise pärast ning samas ka imetleb teda, et ta oma kõrgest vanusest hoolimata ikka veel naistele peale läheb. Polina teeb talle lähenemiskatse, ent paraku segatakse neid vahele. Algab etendus. Arkadina kommenteerib pidevalt etendust kaasa. Etendus ise räägib sellest, mis on Maal kahesaja tuhande aasta pärast. Arkadina arust oli see etendus dekadentlik. Treplevi kannatus katkes ning ta lasi selle etenduse katkestada. Kõik heidavad Arkadinale ette seda, kuidas ta pojaga just käitunud oli ning peale
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
Imetleb inimese elutäitus
Kaitseb loomulikkust
Keele distsipliinile ja dogmatikale vastu
Harmoonia arenemine
Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsus
Looduse ülistamine
Inimesed on erinevad, kõikidel on oma tee ja vaatenurk, mida ma tean?
Vormiliselt vaba, ilma mahupiiranguta
Institutsionaliseeritud kirjandusmaailm klassitsismi ajal.
Klassitsistlikud reeglid, žanrite hierarhiad.
Klassitsism – barokki vastandine
ärakasutasid ja kes ei taibanud kui väga Felicite neid armastas. Felicite on omakasupüüdmatuse kehastus. Flaubert näitab selle omaduse tõelist õudust olla omakasupüüdmatu tähendab seda, et sul ei ole mitte midagi, mis kuuluks sulle ning mille nimel elada. Lugu erineb teistest Flauberti teostest, kuna see on räägib headusest. Mõned kriitikud arvavad, et Felicite papagoi Loulou, keda ta imetleb ning jumaldab ja keda ta oma suremishetkel näeb, on tegelikult Püha Vaim. Naise piiratud teadmised religioonist ning harimatus sundisid teda oma papagoid seostama Püha Vaimu tuviga. Ta pidas lindu oma lähedaseks sõbraks. Papagoi muutus Felicite jaoks religiooni perfektseks võrdkujuks. Kuigi Flaubert kirjutas teose ,,Kolm juttu" kiiremini kui kõiki teisi oma raamatuid, peetakse seda kõige küpsemaks teoseks. Flauber alustas raamatu kirjutamisega 1875
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
