,,Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" Will Durant Tegemist on maailmakuulsa kultuuriloolase Will Duranti postuumselt ilmunud raamatuga, mis tutvustab lühidalt ja ladusal moel maailma ajaloo silmapaistvamaid isikuid Egiptusest uusaja Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud". Selles avaneb värvikas galerii isiksustest, kes on olulisel määral kujundanud maailma ajaloo palet: Konfutsiusest Kristuseni, Sokratesest Shakespeare'ini, Periklesest Lorenzo de Medicini.
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama. Kellaajast olenemata veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta oli mõistuseinimene - põhimõttekindel ja (vahel ehk liigagi) realistlik ega uskunud suurtesse sõnadesse. Ehkki mehel polnud võimalik ametlikult arstina töötada, oli ta omal alal tegelikult märkimisväärselt hea. Tal jätkus piis...
Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel näidatakse selles romaanis, kuidas elati ajal, kui sõda oli kohe-kohe uksele koputamas. 4. Põhisündmused: 1.) Ravic kohtub Joane´iga sillal ja viib ta enda hotelli, tänu millele nad mõlemad armuvad. 2.) Ravic näeb
Vaatamisväärsused Henry Fordi muuseum (Henry Ford Museum). Idaturg (Eastern Market). Cranbrooki kunstimuuseum (Cranbrook Art Museum). Motowni ajaloomuuseum (Motown Historical Museum). Bailey katedraal (Bailey Cathedral). Foxi teater (Fox Theatre). Foxi teater Bailey katedraal Motowni ajaloomuuseum Cranbrooki kunstimuuseum Henry Fordi muuseum Idaturg General Motors Corporation Suurim autotootja USA's. Asutati 1908. aastal 16. septembril. Asutas William C. Durant. Toodab: Cadillac, Buick, Chevrolet, GMC. General Motors'i peakorter Detroidis General Motors'i logo Ford T-mudel Ford Mustang Detroit nüüd Uudis 2007. aastal 19. novembril ilmus uudis, et Detroit on USA kõige ohtlikum linn. Ohtlike linnade nimekirja mahtus veel Saint- Louis Missouri osariigist, Flint Michiganist, Oakland Californiast ja Camden New Jerseyst. Videod http://www.youtube.com/watch?v=FjCObHJlkiU http://www.youtube
lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel. Ja lõpuks see rikkuski ära nende suhte. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõista teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicilt täielikku tähelepanu. Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti,
salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici lahkuminekutramad ja Haake Tegelaste iseloomustus: Ravic (tegeliku nimega Ludwig Fresenburg) põgenes tolleaegse riigi korralduse eest. Dokumentide puudumise tõttu ei saanud Ravic nautida paljusid hüvesid. Praktiliselt võimatu oli hankida elukoht väljaspool hotelli „International“ ja töötama pidi range saladuskatte all. Seda kasutas ära kirurg Durant, kes maksis häbiväärselt vähe operatsioonide eest, mille au Durant omale sai. Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate inimlike rõõmude suhtes. Ta ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse- naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Kuigi mees oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle siiski Pariisist. Joan, spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule
Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal Lucienne- abort ämmaemanda juures- Madame Boucher, tegi aborti valesti, ei saanud enam kunagi lapsi. Jeannot- poiss, 13 aastane. Autoavariis jalg ampulteeriti. Oli mõnes mõttes selle üle ka õnneik, kuna sai selle eest ka kahjutasu. Doktor Ernst Seidenbaum, Josef Stern, Wiesenhoff, Ruth Goldberg- pettis oma abikaasat Wiesenhoffiga, Aaron Goldberg
Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Paljudel on probleeme, et üldse tööd leida ning elatist teenida. Siiski tundub ta elu olevat end ammendanud ja ta isegi ei oota elult midagi enamat. Suhtest Joaniga leiab ta nagu uut elujõudu, kuid ta siiski kahtleb oma tunnetes naise vastu. Alles siis, kui Ravic uuesti riigist välja saadetakse ja ta peab Joanist lahus olema, mõistab ta oma tundeid naise vastu. Teiseks peategelaseks on Joan Madou
kõrged ideaalid ja tõekspidamised. Hasso Krull on raamatus ,,Katkestuse kultuur" väitnud, et viimasel aastasajal on aset leidnud kolm surma Jumala, kunsti ja inimese surm. Nende surmadega kadus inimkonna jaoks midagi lõplikult, minevik oli möödunud ja ületatud, passe et depasse (pr.k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et terve aastakümne rääkis inimkond vaid evolutsioonist. Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese võrdkujuks
olema tsenseeritud kaitseks riigile ja usule. Näiteks olid muusikas keelatud laadide lüüdia ja joonia kasutamine, mis tähistavad vastavalt kurbust ja pehmust. Muusikat ei tohtinud kuulata naudingu pärast. Oma 80 elatud aasta jooksul suutis Platon puudutada pea kõiki eluvaldkondi ning jääda oma veendumustele truuks. Seetõttu ei saa teda liigitada ühegi teooria alla, vaid temast lähtub uus suund-platonism. Kasutatud kirjandus Durant, W. 2003. Ajaloo suurkujud. Varrak. Kroom, G. 2010. 21 maailmakuulsat mõtlejat. Odamees. Künnapas, T. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn „Olion“. Raeper, W., Smith. L. 2003. Pilk ideede maailm. Koolibri.
Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998 Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas. Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...") Donald Gillies. Philosophy of Science in the Twetieth Century: FourCentral
järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar” Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras
tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg; 2000) ISBN 9985-62-415-7 "Das gelobte Land" (1970) "Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad
" Inimeste elu viks olla palju nnelikum, kui nad endile asju keeruliseks ei mtleks. Pidevalt on inimeste telised motiivid ja kitumiste phjused kusagil peidus, ausust on vhe. Remarque on testanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. "Armastuseta oled nagu laip puhkusel." 6.)Ravic. Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, vrreldes sellega mida paljud teised pagulased lbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Joan Madou. Ta tundub liiga romantiline et priselt nnelik olla. Lbi teose on ta kuidagi rn ja linaiselik, ei oska eriti mehi valida - vi pigem, pdes vimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicult, valib esimese ettejuhtuva, mis saab ka talle saatulikuks
Brein) · ,,Kui sa tahad, et keegi sind vihkaks, siis seleta neile · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac viisakalt ja loogiliselt, mida nad valesti teinud on." (J. Asimov) Baylock) · "Õppimine on oma isepäisuse progressiivne · ,,Kui sõnad kaotavad oma tähenduse, kaotavad avastamine" (Will Durant) inimesed oma vabaduse." (Konfutsius) · "Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi · ,,Kui teil on efektiivne valitsus, siis teil on diktatuur." tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed (H. Truman) on mulle laenanud." (Anon Frenchman) · ,,Kuidas külvad, nõnda lõikad." (Cicero)
" (Terentius) · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) · "Tänapäeva noored kujutavad ette, et raha on kõik." (Oscar Wilde) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · "Viisakus ei maksa mitte midagi, kuid selle eest võib kõike osta." (Mary Montagu) · "Vägivald on kirjaoskamatute ainus vastulöök." (Alan Brein) · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · "Õppimine on oma isepäisuse progressiivne avastamine" (Will Durant) · "Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud." (Anon Frenchman) · "Ära püüa saada edukaks meheks, püüa saada väärtuslikuks meheks." ( Albert Einstein) · "Ära tee endale häbi. Sa oled kõik, mis sul on." (Janis Joplin) · ,,Demokraatia julgustab masse otsustama asjade üle, millest enamusel puuduvad teadmised." (John Simon) · ,,Elada võib kahte moodi
Isiksusena oli ta erakordselt andekas ning nakatavalt elurõõmus. Tal oli äärmiselt arenenud ilumeel ning küps kunstiline maitse, mis annab ta teostele omalaadse värvingu. Aga ka raskus Platoni mõistmises peitub selles filosoofia, kunsti ja luule uimastavas segus. "Me ei või alati öelda, missuguse kuju all dialoogis esineb autor; kas ta kõneleb täht täheliselt tõtt või räägib metafoorides, kas ta naljatab või mõtleb tõsiselt" (Will Durant "Lood filosoofia ajaloost"; Tallinn "Olion" 1998; lk 23). Platonis endas oli küllaldaselt neid jooni, mida ta taunis. Ta noomis poeete ja nende müüte, kuigi oli ka ise poeet, kes neid lõi. Kasutatud allikad http://www.google.ee/search?hl=et & q=platoni+kasutatud+allikad & btnG=Otsi
· "Minu parim sõber on see, kes toob minus esile parima." (Henry Ford) · "Miski pole püsiv peale muutuste." (Herakleitos) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Mündid ei saja taevast alla, need tuleb teenida maa peal." (Margaret Thatcher) · "Noorus on raisatud noorte peale." (Oscar Wilde) · "On kolme sorti valesid: valed, suured valed ja statistika" (Mark Twain) · "Õppimine on oma isepäisuse progressiivne avastamine" (Will Durant) · "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) · "Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sophokles) 3 · "Pankur on inimene, kes laenab teile siis vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab siis tagasi, kui hakkab sadama." (Mark Twain) · "Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida." (Arthur Schopenhauer)
Olgu siinkohal vaid üks näide, mis juhtus Suure Depressiooni käigus just enne selle algust tuult tiibadesse kogunud Ameerika autotööstusega. Aastal 1929 tuli liinilt rekordiliselt palju, viis miljonit uut sõiduautot. Kõigest aasta hiljem oli tootmine vähenenud kahe miljoni võrra. Ja aastaks 1932, mil depressioon saavutas oma põhja, oli autode tootmine kukkunud 1,33 miljonini. Aga mis juhtus rikkuritega? General Motorsi autokontserni looja William C. Durant kaotas Suure Depressiooniga kaasnenud börsikrahhis 40 miljonit dollarit. Elu lõpus pidi ta läbi ajama GMilt saadava tillukese pensioniga, mida täiendas väikse keeglisaali pidamisega. Clarence Birdseye, keda peetakse külmutatud toidu loojaks, müüs oma toiduäri just 1929. aastal ning paigutas 30 miljonit dollarit börsile. Seal haihtus see kõige kaduva teed. Isegi Winston Churchill oli noore majandus- ja finantsministrina paigutanud
Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Künnapas T. Suured mõtlejad. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1992, 131-141 lk. 2. Durant W. Lood filosoofia ajaloost. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1998, 132, 186 lk. 3. Jacoby E. Filosoofid. trükk, Tallinn Kirjastus TEA, 2003, 134-141 lk. 4. http://www.scribd.com/doc/2554881/elulood-gottfried-von-leibniz
Klement, Packard, Pontiac ja Protos, 3 Albion, Cadillac, Hansa-Lloyd, Ley, Metallurgique, Pierce-Arrow, Rover, Star, Studebaker ja Vomag, 2 Audi, Austin, Brennabor, Dixi, Elite, Federal, Grade, GMC, Liberty, Morris-Cowley, Peugeot, Podens, Selve, Singer, Skat, Talbot ja Willys ning 1 Amilcar, Apollo, Belanger, Bergmann, Bob, Büssing, Chandler, Continental, Camnick, Cubbit, Daag, Danac, Delangere-Clayotte, Delage, Durant, Elcar, Erskine, Excelsior, Faun, Falcan, Gais, Haynes, Hotchkiss, Hupmobile, International, Loeb, Magirus, Maybach, Minerva, Oxford, Mulay, Nash, Oryx, Presto, Spa, Stutz, Willys-Knight ja Wolseley. Mootorrattaid ja abimootoriga jalgrattaid oli Tallinnas: 32 Harley-Davidson, 18 Indian, 5 FN, 4 Enfield, 3 James, Sternes, Sunbeam ja Wanderer, 2 BSA, Cleveland, Henderson, Husqvarna, Nimbus ja Stock ning 1 ABC, Adler, Alba, Alcyon, Cyclemotor, DKW, Douglas, Evans,
Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem materjali, kuid ma ei ütleks, et need kuidagi halvemad seetõttu oleks. Üldiselt selle teema kohta leidus materjali palju ning minu üllatus oli see, et raamatute tekstid ei kordunudki nii palju, et erinevad autorid olid päris erinevalt seda teemat kirjeldanud.
Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras
Triumfikaar - 1946 arhitektuuriga seotus, pealkiri irooniline, triumf on võit,aga kes või mis võidab selles teoses.Armastusromaan, käsitletud pagulusteemat,sõjaromaan,tegevus toimub Pariisis. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? - Kas heategu jääb karistamata? - Kas sõda on väärt inimelusid? - Kas allaandmine on lahendus? - Kas südametunnistus eksisteerib?
10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Lissaboni öö" on Erich Maria Remarque romaan, mis avaldati aastal 1964. 57 "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras
Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras
Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras
Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. 24 Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
Ravic ravib haigeid. Tal on sõber Morozov, kelle juures Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? - Kas heategu jääb karistamata? - Kas sõda on väärt inimelusid? - Kas allaandmine on lahendus? - Kas südametunnistus eksisteerib?
Ravic näeb Pariisis Haaket (tegelane koonduslaagrist, kelle tõttu tapeti alastamatult ka naisi ja lapsi) ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: Ravic ja Joan. Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud. Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber), Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) Haake ja Ravic Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: Kas armastus korvab kõik? Kas kodumaalt põgenemine on õige? Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? Kas heategu jääb karistamata? Kas sõda on väärt inimelusid? Kas allaandmine on lahendus? Kas südametunnistus eksisteerib? ,,Läänerindel muutuseta" Pilet nr 22
annaabi.ee 
