Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma s...
varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid arenenud sõjatehnika kuulipildujatest granaatideni. Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks. Väljaõppelaagris õpetati, et sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta ning õpiti sõjatehnikat kasutama.
His interest in analyzing the causes of the war leads to many of the most critical antiwar sentiments in the novel. Müller - One of Paul's classmates. Müller is a hardheaded, practical young man, and he plies his friends in the Second Company with questions about their postwar plans. Tjaden - One of Paul's friends in the Second Company. Tjaden is a wiry young man with a voracious appetite. He bears a deep grudge against Corporal Himmelstoss. Kantorek - A pompous, ignorant, authoritarian schoolmaster in Paul's high school during the years before the war. Kantorek places intense pressure on Paul and his classmates to fulfill their "patriotic duty" by enlisting in the army. Read an in-depth analysis of Kantorek. Corporal Himmelstoss - A noncommissioned training officer. Before the war, Himmelstoss was a postman. He is a petty, power-hungry little man who torments Paul and his friends during their training
2. Otsin paar olulist fakti.(eriline) Sõda sai tuntuks kaevikusõjanas, seda eelkõige läänerindel. Sõjas hukkus 9 miljonit inimest, mis on väga suur arv ning nagu esimeses vastuses juba mainisin kasutati esimest korda keemiarelva, milleks oli gaas ning toimus ka esimest korda pommitamine lennukitelt. 3. Miks ja kelle mõjutusel läksid poisid sõtta?(Paul ja klassivennad, Näide) Poisid läksid sõtta nende klassijuhataja Kantorek mõjutusel, kes pidas neile pikki loenguid ning poisid lõppuks vabatahtlikult oma nimed paberile kirja panid. Inimesed ja isegi nende klassijuhata ei teadnud tegelikult,mis sõjalahingus toimub, kõike hoiti salajas ning suurtest inimkaotustest ei räägitud sõnagi. Inimene kes ei tahtnud kaasa minna, sai siiski niivõrd mõjutatud, et ta lõpuks ikkagi otsustas nime kirja panna ja lahingusse minna.
2. Iseloomusta Paul Bäumerit Paul on noormees, kes juba 19-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. 3. Kuidas muudab sõda õpilaste suhtumist patriootlikesse õpetajatesse nagu Kantorek? Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Üsna pea saadi aru, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Sõda pole lihtsalt kodumaa kaitsmine vaid tuleb suuta, kuidagi selles kõiges ise ellu jääda. 4. Mil moel pääsesid Paul ja Kropp õppustel Himmelstobi türanniast? Himmelstob andis sõduritele kogu aeg igasuguseid ülesandeid. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima
E. M. Remarque sai 1929. aastal ilmunud raamatuga „Läänerindel muutuseta” peaaegu üleöö kuulsaks. Järgneval aastal vändati selle kohta ka film. Remarque viimane romaan „Varjud paradiisis” ilmus aasta pärast tema surma. 7. Loovülesanne 1. Kes klassivendadest ei saa lahingus surma? Albert Kropp 2. Mis on peategelase nimi? Paul Bäumer 3. Kellega sai Paul sõjaajal kõige paremini läbi? Stanislaus Katczinskyga 4. Mis oli poiste klassijuhataja nimi, kes sõdis maaväes? Kantorek 5. Mis oli selle allohvitseri nimi, keda kõik poisid vihkasid? Himmelstob 6. Kuidas kutsuti uusi ning kogenematuid sõduripoisse? Nekrutid 7. Kes oli Tjaden ametilt? Lukksepp 8. Mille tagajärjel suri Haie? Mürsukild käristas selja lõhki 9. Kui vana oli Kat? 40. aastane 10. Mitu meest jäi 150 mehest pärast rindel käimist esialgu ellu? 32
Tere, õpetaja Kantorek ! Läänerindel 1917 Saime Teie kirja kätte ning aitäh selle eest. Igatseme elu, mis meil kodus oli. Kõikjal oli soojust, hellust ja armastust. Nüüdseks on kõik muutunud. Kirjutame Teile elust, mis meid iga päev rindel saadab. Saatsite meid rindele kui olime alles koolipoisid. Praeguseks oleme rindel olnud juba peaaegu ühe aasta. Meid oli koolist rindele minnes kakskümmend, tänaseks on kahjuks langenute nimekirjas meie Josef Behm, kellele sattus mürsukild silmadesse ja Franz Kemmerich, kellel oli jalg amputeeritud ning kelle tervis iga päevaga halvenes. Meenutasime, kui jätsime perroonil hüvasti oma lähedastega. Meie vanematel oli väga raske leppida, et pojad rindele võitlema lähevad. Meie vanemad ja lähedased muretsevad iga päev meie pärast, sest kunagi ei tea, mis rindel juhtuda võib. Meil on kahju, et peame vanematele sellist hingepiina valmistama. Koolis oleme Teilt pa...
saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks
saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks
,,Läänerindel muutuseta" FOTOROMAAN Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki Muutke teksti laade loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu Teine tase üks mees piirkonna Kolmas tase komandatuuri marssis ja Neljas tase oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Viies tase Siin lamab meie
(,,Ma poleks iial tohtinud siia tulla. Seal, väljas, olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu nüüd ei saa ma enam ealeski nii olla. Ma olin sõdur, ja nüüd pole ma enam midagi muud kui valu enda pärast, oma ema ja kõikide pärast, ja see on nii lohutamatu ja lõputu. Ma poleks iial tohtinud puhkusele sõita" Lk 114-115) 2 5. Taas õppekursused Heidelageris. Maakaitseväkke on saadetud ka Pauli õpetaja Kantorek. Samas asub ka venelaste vangilaager (,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta. Paar inimest, keda keegi meist ei tunne, istusid laua taha ja kirjutasid ühele dokumendile alla, ning juba aastaid on meie ülim siht see, mida muidu kogu maailm põlgab /-/ Kes oskaks nüüd veel vahet teha, kui ta siin neid vaikseid inimesi näeb, kellel on lapsenäod ja apostlihabemed! /-/ Ja ikkagi tulistaksime me jälle nende pihta ja nemad meie
ringi roomamas, ta oli ennist ainult meelemärkuse kaotanud, pime ja valust pöörane, vastane lasi maha enne, kui keegi jõudis juurde roomata, et ta ära tuua (lk11- 12) Kantorek klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike, pidas võimlemistundides ülipikki loenguid, seni kuni kogu klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed.
3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale. Kantorek oli nende klassijuhataja. Ta austas sõda ja mehi, kes oma kodumaa eest olid valmis seisma. Koos eelpool nimetatud 9 mehega oli rindele saadetud 150 meest, kuid pärast esimest tulevahetust olid nad kandnud suuri kaotusi. Tagasi tuli 150-est mehest 80. Esimene, kes klassivendadest suri oli Kemmerich. Paul ja Kemmerich olid lapsepõlvesõbrad. Nende emad olid tuttavad üksteisega. Kemmerichi ema palus Paulilt enne sõtta minekut, et too vaataks poja järele. Sellega
pidevalt meelde ise, kui oluline on õppimine ja haridus. Isegi kui vastase tule all. Ta sai huvi Kemmerich saapad ja pärib neid, kui Kemmerich sureb varakult. point-blank kõhus koos Raketipüstol. Kuna ta oli suremas "üsna teadlik ja kohutav valu," andis ta oma saapad, mis ta pärinud Kemmerich Paul. Tjaden Üks Baumer mitte-koolivend sõpradega. Enne sõda Tjaden oli lukksepp. kui palju sööja ta on veel kuidagi õnnestub jääda kui "õhuke rake." Kantorek, Peter Leer, Bertinck, Himmelstob (paha ohvitser), Detering, Josef. I. Eesliinilt naasmine. Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati hästi tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja
näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Romaani ülesehitus, stiil ja keel Kuigi "Läänerindel muutuseta" on kirjutatud minavormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati "meie" mitte "mina". Tal on selleks õigus, sest selliseid, nagu tema on palju. Ta
Remarque’i ennast. Ka Bäumer armastas muusikat, raamatuid ning oli üldiselt õrna loomuga. Teoses leidub ka palju kriitikat valitseva olukorra kohta ning realistlikke olukorrakirjeldusi sõjas toimuvast. Bäumeril oli ka mitmeid rindekaaslasi: kogenud sõjamehed Katczinsky ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstof, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Remarque’i loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei pruugi olla teine inimene, vaid surm. Nagu teosest näha võib, jõuavad kirjaniku tegelased sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu.
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud.
Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma 8. I Eepos. Homerose ,,Iliase" või ,,Odüsseia": ülevaade süzeest; peategelaste iseloomustus; II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses EEPOS- "Odüsseia"
Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Tegelased on Stanislaus Katczinsky, salga peamees, Miller, kes vedas kooliraamatuid kaasas, Leer, Tjaden, kõhn lukksepp, Haie Westhus, turbalõikaja, Detering, talupoeg, Himmelstoss, kompaniiülem, Kemmerich ja Kropp.
kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest ning õhutada patsifismi, natsid valmistusid rahvast kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses
põhjustel Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest ning õhutada patsifismi, natsid valmistusid rahvast kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses.
püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest ning õhutada patsifismi, natsid valmistusid rahvast kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses
annaabi.ee 
