MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime ga...
Evald Okas (1915-2011) Haridus Nõmme Linna 1. Algkool Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937) Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940) 1930-date lõpul hakkas osalema näitustel. 1941-1943 oli Punaarmees 1944 hakkas tööle praeguses EKAs 1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks 1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming Portreed Aktimaalid Ajaloolised maalid Graafika Eksliibrised Estonia teatri laemaal „Talumajad“ „Lilled rohelisel taustal“ „Poolakt“
viitamaks ohutusele ja stabiilsusele. Hele kollane kipub valgesse kaduma, seega tihti vajab see tumedamat värvi, et seda esile tõsta. Kollased varjud on visuaalselt ebahuvitavad sest nad kaotavad oma rõõmsuse ja muutuvad tähtsusetuks. Tuhm kollane: tähendab ettevaatlikust, lagunemist, haigust ja kadedust Hele kollane: seostatakse intelligentsiga, värskusega ja õnnega Roheline: Roheline on looduse värv. See sümboliseerib kasvu, harmooniat, värskust ja viljakust. Rohelisel on tugev emotsionaalne kaja turvalisusele. Tumerohelist seostatakse tihti rahaga. Rohelisel on suure ravimisjõud. See on kõige rahulikum värv inimese silmale; see võib parandada nägevust. Roheline viitab stabiilsusele ja vastupidavusele. Tihtipeale on rohelisel kogenematuse alatoon. Üldiselt roheline näitab kasvu ja lootust. Roheline, kui punase vastand, tähendab ohutust; see on vaba tee värv liikluses. Kasuta rohelist viidates ohutusele kui reklaamid meditsiini tooteid
- evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks, - tuletõjemärkideks. Keelumärgi olulised tunnused: - ümar kuju, - must piltkiri valgel taustal, - punane ääris ja diagonaaljoon. Hoiatusmärgi olulised tunnused: - kolmnurkne kuju, - must piltkiri kollasel taustal, - must ääris. Kohustusmärgi olulised tunnused: - ümar kuju, - valge piltkiri sinisel taustal. Evakuatsiooni- ja esmaabimärkide olulised tunnused: - ristküliku või ruudu kuju, - valge piltkiri rohelisel taustal. Tuletõrjemärgi olulised tunnused o ristküliku või ruudu kuju, o valge piltkiri punasel taustal. Ohtliku aine või valmistise mahuti ja neid sisaldav nähtav torustik peab olema märgistatud oranile taustale kantud musta värvi piltkirja või tingmärgi ja selle sõnalise tähendusega vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mahutile ja torustikule kantud märgistus peab paiknema nähtaval kohal ning olema ilmastiku- ja keskkonnakindel.
lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V. (seletus all) · Johannese evangeeliumi I lause: in printsipo erat verbum (alguses oli sõna) VALGA 1584 (Stefan Batory)- WALK · Rohelisel kilbil vasakus servas asuv hõbedane pilv, millesy väljaulatuv kullaga ääristatud soomusrüüs käsi · Käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka PALDISKI 1783 (Katariina II) · Hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, alt lainelõikelised sadamamuulid · Parempoolsel muulil punane torn PALDISKI 1783 · Sinisel lainelõikelisel
,,Tantsus" on kolm põhitooni: punane, sinine ja roheline. Valgust ja varje ei ole nii värvid kui vormid on lihtsustatud, et tuua paremini välja maali erksus. Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust Matisse punased figuurid, mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vormid on ümarad, pinnalised ning sümmeetrilised. Tegu on õlimaaliga ning tekstuur on sile. Maalil on kujutatud kolme põhilist komponenti: Taevast, maad ja tantsijaid. Suurema osa taustast hõlmab taevas. Esiplaanil on hõõguvad kehad asetatud ringi. Vasakpoolne tanstija
Nõukogude võim ei lubanud tal ajaloolasena töötada ja seepärast töötas ta teatris dramaturgina ja Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Oma esimese raamatu: ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" kirjutas Lennart Meri 1958. aastal ettevõetud reisist Kesk-Aasiasse, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Ta reisis palju endise Nõukogude liidu piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Nendest reisidest kirjutas ta mitu raamatut: ,,Laevapoisid rohelisel ookeanil", ,,Tulemägede maale", ,,Lähenevad rannad" ja ,,Virmaliste väraval". Neis raamatutes süvenes ta Kesk- Aasia, Siberi, Kaug-Ida ja Kaug-Põhja ajalukku ja kultuuri. Tema tuntuimad teosed on: ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem", kus ta vaatles soomeugrilaste ja teiste Läänemere-äärsete rahvaste ajalugu. Neid raamatuid on tõlgitud tosinasse keelde. Reiside vahel tegeles ta ka tõlketööga. Ta on loonud ka mitmeid dokumentaalfilme, tuntuimad neist on: ,,Linnutee
Ülesanne 2 Infootsing raamatukogu andmebaasidest 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil 2.1.1.Leia kompleksotsinguga Quick Search artikleid teemal Thermal treatment of physical properties of polyethylene a) otsivälju "All Fields" - leidsin 176 kirjet b) otsivälju "Ei controlled terms"- leidsin 4 kirjet 2.1.2. Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi artiklid andmebaasis Compendex a) mitu artiklit leidsid? Leidsin 59 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals 2.2.1.Leia Jim Browni artikkel Tools for all jobs. a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab - Tech-Clarity Inc b) Kirjelda otsistrateegiat: otsiprofiil: au(Jim Browni) AND (Tools for all jobs) 2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: env...
Pärsimäe varaseist teoseist on tuntuim heledatooniline Autoportree kübaraga (1931, õli). Peagi muutus värvikäsitlus jõulisemaks ning kontrastsemaks, ruumilisus tajutavamaks: Maastik (1933), Petseri klooster (1934, õli). 1930 aastate keskel maalitud Talutuba soemüüriga, Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja erksad. Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid (Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936, õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad 1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud maalid on varaseimast õhulisemad ja varjundirikkamad - Nõjatuv akt (1938, õli, asub A. Starkopfi muuseumis), Lugeja (1939, õli). Pärsimäest endast pilte: Pärsimäe autoportreed (maalis iseennast): Mõningaid tema teoseid: Tüdruk kuuvalgel (1935-1937) Prantsuse köök
Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on
Sellest, mida teavad aasialased juba sajandeid rohelise tee joomisest, saab nüüd kasu kogu maailm. Rohelise tee kasulikkus tervisele on varieeruv ja laiaulatuslik. Selle keemiline koostis annab positiivse mõju nii paljudele kehalistele süsteemidele, nii et on kasulik kasutada rohelist teed nende tervislike kasutegurite saavutamiseks. Antioksüdant Hiljutised uuringud on näidud seda, et rohelisel teel on palju suurem antioksüdeeriv kaitse, kui hästi tuntud polüfenoolide antioksüdeerivates vitamiinides C ja E. Kuigi hapnik on vajalik inimese eluks, võib see kahjulik element moodustada aktiivse või vabaradikaaliga hapniku. Aktiivne hapnik võib ühineda kõigega kehas ja oksüdeerida, põhjustades rakumembraanide hävitamise, DNA kahjustusi ja lipiidide oksüdatsiooni (rasv). Kõik see võib viia vähini. Kuidas suudame ennetada kogu seda ebavajalikku hapnikku
vetikataime kuju, suurus ja mitmed teised mikroskoobi abil nähtavad tunnused. Ilma mikroskoobita ei ole võimalik koppvetikaliike määrata ja ka siis suudavad neid liigini määrata vähesed spetsialistid. Koppvetika välimuses torkab esmalt silma tema roheline värvus, mis kinnitab kuuluvust taimeriiki. Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor on kopakujuline. Sellest ka nimi koppvetikas. Rohelisel taustal tuleb hästi nähtavale ka punane silmtäpp. See on koppvetika valgustundlik ala, mis juhatab ta veekogu valgusküllasemasse piirkonda. Valgusrikkas kohas saab koppvetikas efektiivsemalt fotosünteesida. Selleks, et olla alati veekogus kõige sobivamas kasvukohas, peab koppvetikas liikuma. Nii ongi ta varustatud kahe viburiga, mis teda hõlpsasti edasi viivad. Vetikatel on sageli olemas võimalus end ebasobivate keskkonnatingimuste eest kaitsta. Nii võivad ka
mõtetega. Rukkilill meie rahvuslillena sümboliseerib usku eestluse elujõudu ja sellesse, et Eestis on võimalik ehitada üles õiglane riik, kus inimestel on hea elada igal pool. Eestimaa Rohelised Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutatiTallinas 25. novembril 2006. Poliitiline ideoloogia Roheline ideoloogia Tsentrism Erakonna Eestimaa Rohelised esimees on Marek Strandberg. Eestimaa Rohelised seisavad väljas meie eest, et hoida Eestimaa puhas ja võimalikult loodussõbralik, pakkudes selleks välja mitmeid erinevaid võimalusi.
• Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). • Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Töötlemine • Kiud vajavad keemilist töötlust, et eemaldada koores leiduvaid pektiine. • Ramjee kiudude kangaks muutmise protsess on sarnane protsessile mida kasutatakse tootmaks lina. • Rohelisel ramjeel on väiksemad lehed kui päris ramjeel ja sobib paremini troopiliseks kliimaks. • Kiud on väga peen nagu siid, ja olles loomulikult valge ja ei vaja pleegitamist. Kasutus • Kasutatakse tavaliselt riietes, laudlinades salv-ja käteröttides, segatakse tihti puuvillaga kampsunites. • Väljaspool riidetööstust leiab kasutust kalavõrkudes, canvades, polstrikangastes, õlgkübarates ja tuletõrjevoolikutes. Kombinatsioone
Lasnamäe Üldgümnaasium ROHELINE REVOLUTSIOON Mari-Ann Esajas 12B klass Rohelise revolutsiooni all tuntakse uuendust põllumajanduses, mille aluseks oli Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid. Peaaegu juhuslikult avastati,et eraldi aretatud puhasliinide ristamisel võib esimese põlvkonna hübriidide viljakus olla hüppeliselt kõrgem kummagi vanemliini omast. Sealjuures saadi suurim efekt just kindlate liinide ristamisel. Selliste ristamiskombinatsioonide kasutuselevõtt viis 1930 40. aastatel USA-s maisitoodangu hüppelise kasvuni. Mõned muud aretussaavutused, nagu lühikõrreliste teraviljade (nisu, riis, mais) loomine ning ka agrotehnika täiustamine suurendas 1960. 70....
Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi. Osad olid eelistamas elu varjude embustes, kuid julgemad segunesid inimsooga. Ka praegu pühkis mõni oma kauni taskurätikukesega olematut pisarat, teiste lohutav lugupidamine tagatud. Jättes ristiinimese ilmetu majaehitisega hüvasti, eemalduti üldkokkuhoidvast seltskonnast. Lõpuks omavahel, laskis ema lapse käest lahti ja lubas tal rohelisel murul kesk kalme paar ringi joosta. Tüdruk, kingades veel algaja, heitis end meeleldi hämarikku, mis ta suurtes tumedates silmades igavikuna vastu kumas. ,,Tule ka!" hõiskas ta, kuid avastas end üksi olevat. Ta ei kurvastanud, sest see oli alati nii 'armastus' ei kuulunud nende pere rutiini. Tütarlaps peitus ühe kivi taha ja keskendus kujutisele oma silme ees, hajudes valguses, mis sai alguse ta rinnas puhkavast hingest, levides peagi üle kogu keha, selle neelates
Inimene on iseenda vang Viibides pikka aega ühes ja ainsas ruumis, mida ümbritsevad neli ahistavat seina, tunneme olevat ennast kui vangitorni aheldatuna. Soov pääseda vabaks ja hingata veelgi kord hingematvalt puhast õhku on suurem, kui jätkata elu paigas, mis surub sind kitsastesse raamidesse. Kuid kas mitte me ise ei raami ennast vangistusse? Kas pääseda vabadusse on vaid meie enda teha? Iga kord, olles rohelisel aasal ning silmitsedes ees olevat piiritut sinist taevast, tekib tunne, nagu sooviks tõusta kõrgustesse ja lennelda minema siit hallist ja sisutühjast maailmast. Maailmast, mida valitseb kurjus ja hirm tuleviku ees. Iga päevaga süveneb aina enam tahe piiluda üle aia, et uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui paigas, kus ei taha viibida enam päevagi kauem. Aga kartus iseenda ees sunnib meid jätkama
Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel. Mis annab hea ettekujutuse mõisa õuest ja selle ümber paiknevatest hoonetest. Kahjuks on hävinenud mõisa peahoone, mille asemele on ehitatud nõukogudeaegne kivihoone. Hooned on kasutusel ka tänapäeval. Üle saja aasta kuulus mõis perekond Pilar von Pilchaudele, kes olid viimased mõisa omanikud kuni võõrandamiseni. PILT MÕISNIKU PEREST Perekonna vapil on rohelisel murul kolme poega toitev hõbedane pelikan. Valgeranda laskis mõisahärra ehitada sveitsi stiilis väikese majakese esimese poja ristimispidustusteks. Mõisa ajal nimetati majake Doberaniks, nimi kestab tänaseni. MILLEST NIMI TULI... Hiljem ehitati kahekordseks villaks ümber. Teise maailmasõja ajal paigutati Doberani villasse elama vene sõjasalk. Sõdurid lammutasid maja pikkamööda küttepuude tarvis, lisaks kasutasid ruume samagoni ajamiseks ja nii ta lõpuk maha põletati
rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991 Põltsamaa tänapäev Vapp: Rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon - mõlemad kuldsed. Lipp: Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontalllaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Linna lipuetaloni värvikoodid on: roheline 355 PMS ja kollane PANTONE YELLOW. Tervikuna kujutab krooni. Logost võib veel välja lugeda roosi koos roheliste lehtedega ning jõe. Logo:
Third level karakurtide jälgedes" Fourth level Fifth level See oli reisikiri Kesk Aasiast. Meri tuntuim raamat on "Hõbevalge" Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 9 Lennart Meri raamatud "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1961 "Tulemägede maale" 1964 "Virmaliste väraval" 1974 "Hõbevalge" 1976 "Lähenevad rannad" 1977 "Hõbevalgem" 1984 Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 10 Click to edit Master text stylesLennart Meri tegi ka Second level mitmeid filme. Third level Fourth level
konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsil Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks, Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992, teine ametiaeg 1996. aastast Lennart Meri on olnud kaks korda abielus Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" ,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" Ilmus esimest korda 1976. aastal Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus:
KOHAPEAL TEHTUD PILDID Pilt 1 Toompealoss Pilt 2 Lähivaade Pilt 3 Lähivaade VARASEMAD UURINGUD Uurimistööd Toompea nõlvaku kohta osutusid vajalikuks seoses Toompea tugimüüri varisenud osa restaureerimisega ja nende eesmärgiks oli selgitada varisenud osa kohal nõlvaku geoloogiline profiil ja aluspõhja moodustavate kivimite pealispinna kallaku kuju ning suurus. [3] Uurimistöödega selgus et, varisenud tugimüür asub enamikus rohelisel glaukoniitsavil, kusjuures erandiks on esinev umbes viie meetri pikkune osa, kus tugimüür asub diktüoneema kiltkivil. Tuleb lisada, et glaukoniitsavi sisaldab endas antud kohas niisugusel hulgal liivaseid fraktsioone, mis muudab ta litoloogiliselt liivsaviks. [4] Glaukoniitsavi all esineb õhuke, 20-25 sm paksune hall või kollakas kiltsavi kiht, mis stratigraafiliselt kuulub diktüoneema kiltkivi juurde. See kiht on üleminekuvormiks diktüoneema kiltkivist glaukoniitsavile(v.t tabel1)
rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. 2 Sümboolika Tartumaa vapp: kaldjaotusega vasakult poolitatud sini-rohelisel kilbil (sinine PMS 285 C, roheline 355 C) hõbedane laineline tala, milles kaks sinist lainelist varrast. Saatetunnusena ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel, rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. Vapp on registreeritud 25. septembril 1996. 1920. aastatel hakkas maakondade vappide kavandeid välja töötama Eesti maakondade liidu moodustatud nõukogu. Detsembriks 1926 valmisid vapikavandid. Tartumaa vapi algne kujundus oli järgmine: "pool põiki üle kilbi laineline pael, ülewal täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna
Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Nad Pooldavad põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud. Rohelised rakendavad maksupoliitikat, mis eelistab madalat tulumaksukoormust, stimuleerib ettevõtlust ja tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse
Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus. Taimedel on veel üks tähtis omapära taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemine maapiirkondade ja metsade arvelt toob endaga kaasa põllumaade ning sellest
36. mürgine 37. ärritav 38. kahjulik 12. Tööandja peab tagama: (1) 38. nõuetele vastava kvaliteetse joogivee 39. ühekordsed või pestavad jooginõud 40. mõlemad eeltoodud 13. Esmaabivahendite asukoht peab olema: (2) 41. märgistatud punase ristiga valgel taustal 42. märgistatud valge ristiga rohelisel taustal 43. tööde juhataja kabinetis 44. kergesti juurdepääsetavas kohas 45. lukustatud kapis 14. Mitme tööpäeva jooksul on tööandja kohustatud uurima tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi ning koostama raporti? (1) 46. 7 47. 10 48. 13 15. Kuhu peab tööandja viivitamata teatama surmaga lõppenud tööõnnetusest? (2) 49. kohustusliku kindlustuse andjale (haigekassasse) 50
Meri ning teine abikaasa Helle Meri. Tal on kolm last- pojad Mart ja Kristjan ning tütar Tuule- ja neli lapselast. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast tingitud ajuturse tõttu 2006 aasta märtsil ja on maetud Metsakalmistule. Looming Lennart Meri on avaldanud palju raamatuid. Kõige rohkem tegeles ta reisiraamatute kirjutamisega. Tema mõned reisiraamatud oleks: 1959 avaldatud "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis on reisiraamat Kesk-Aasiast, 1961 - "Laevapoisid rohelisel ookeanil"reisiraamat Siberist, 1964 - "Tulemägede male"reisiraamat Kamtsatkast, 1968 aastal tõlgiti saksa keelde, tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe ja soome keelde,tõlkija Eva Lille. Aastal 1974 avaldas ta raamatu "Virmaliste väraval", mis on reisiraamat Kaug-Põhjast, see raamat tõlgiti some keelde, läti keelde, vene keelde, ungari keelde ja prantsuse keelde. Aastal 1976 ilmus Lennart Meri üks tuntuim raamat "Hõbevalge".
c) Moodusta otsiprofiil märksõnade ja otsiväljadega Keywords, d) Täpsusta otsingut, vali ainevaldkonnad: Chemistry, Chemical Engineering, Materials Science, e) Analüüsi tulemuslehte, d) Täpsusta tulemusi vasakus veerus pakutud võimalustega ja leia mitu artiklit on 2012. aastal avaldatud ajakirjas Thin Solid Films: f) Esita andmebaasi poolt genereeritud lõplik otsistrateegia, mis on kuvatud tulemuslehe ülaosas rohelisel ribal. Tulemuslehel võisin näha, et vaste leidsid 241 artiklit. 2012. aastal oli avaldatud 5 artiklit ajakirjas Thin Solid Films. Lõplik otsistrateegia: 5 articles found for: pub-date = 2012 and KEYWORDS(Semiconductors in solar cells) AND LIMIT-TO(cid, "271603","Thin Solid Films") AND LIMIT-TO(pubyr, "2012") 2.4. Otsing andmebaasist EBSCOhostWeb. Otsi oma rühma teemal täistekstartikleid andmebaasist EBSCOhostWeb. Vali lisaks vaikimisi pakutud kahele
neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. Eesti sotsiaaldemokraatide poliitika sobib inimestele, kes väärtustavad võrdsust, õiglust, solidaarsust ning hindavad töö tegemisele tuginevat majandusmudelit. Samuti pannakse rõhku lastekaitsele paljulapselistele peredele, ning üksikvanematele. ERAKOND EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljaspoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning
Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased. Setu sõlg viitab tõsiasjale, et vald kuulub põlisesse setude kultuuri ja asulasse.Vapikilbi roheline osutab valla elanike põhilisele tegevusele s.o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. Lipp
lehearmid on valged. 22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31
TOITUMINE kloroplastid. Liigub viburi abil. Liigub ripsmete abil ja kasutab LIIKUMINE silmtäppi valguse leidmiseks. PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5. Mis on rohelisel silmviburlasel sarnast a) taimedega, b) loomadega? a) Tal on kloroplastid ja võime fotosünteesida valguse käes. b) Pimedas toitub ta valmis orgaanilisest ainest. 6. Kuidas amööb paljuneb ja levib? Ta paljuneb pooldudes ja levib kulenditega. 7. Millises keskkonnas elavad algloomad? Põhjenda. Algloomad elavad mageveekogudes, kus on piisavalt toitaineid. Enamasti tiikides. 8. Miks on elavaid algloomi raske mikroskoobiga jälgida? Nad liiguvad kiirelt. 9
Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. Erakond toetab riigi sekkumist majandusse, on tulumaksu langetamise vastu, toetavad astmelist tulumaksu, leiab, et haridus on investeering ja on riikliku haridustellimuse poolt. Taotlevad tolerantsut vähemuste suhtes. Tegemist on vasakpoolse erakonnaga. Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia
Maamajanduse alused Essee Juhendaja Meeli Voore Tartu 2010 Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Näiteks, Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad 2009. a andmetel kokku 931 776 hektarit, millest põllumajandustootmiseks kasutatakse 799 902 hektarit. Tähtsaimad taimekasvatuskultuurid on teravili, õlikultuurid, kartul, köögivili ja lina. 2008/2009
vaimsele arengule (Aveyroni metsik poiss). 1.6 Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia Rahvapsühholoogia algab keelest, mida me kõneleme. Iga keel kaardistab vaimumaailma omamoodi ehk maailma erinevad keeled annavad erisuguse pildi asjadest, mida meeltega tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende hulk ega tähendus ühesugune, nt on keeli, kus värvinimetusi on ainult kaks- must ja valge; on keeli kus ei tehta vahet rohelisel ja sinisel). Sõltumata nendest arvamustest, mida keel peale surub, on igal rahval oma tüüpiline arvamus mitmete inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste kohta (nt paksud inimesed on heatahtlikumad kui kõhnad, lõunamaalased on keevalisemad kui põhjamaalased, lapse iseloomu kujunemisel on kõige olulisem roll sellel, milline on kodune distsipliin ja vanemate nõudlikkus, et psühholoogi ülesanne on anda vastus, miks
ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu 1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa füüsiliste tõkete tõttu ristuda lähteliigiga.3)Mõlemad kohastuvad erinevalt.4)Kujuneb välja ristumisbarjäär.5)On tekkinud uus liik. 7.Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia?
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jana Krot MK14-TE TEE Referaat Juhendaja: Sigrit Laur Tallinn 2015 Jana Krot Referaat ,,Tee" SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 ISELOOMUSTUS...................................................................................................................4 1.1Tee tervislikud omadused...................................................................................................4 2MUST TEE.................................................................
(2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT Eestimaa Rahvaliit on Eesti suurim erakond, omades ~9400 liiget. Arnold Rüütel Rahvaliidu auesimees Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest
19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest
Mis infot märk edastab? Keelumärk, punane ääris (punane osa vähemalt 35% pindalast), tegu on ohtuliku käitumisega, puudutamise keeld, Hoiatusmärk, kollane või oranz, ole ettevaatlik ning vajadusel ettevaatusabinõud, uuri olukorda, laserkiirgus must/sinine kohustusmärguanne, annab märku eriomasest kohustuslikust käitmuisest või tegevusest, jalakäiate tee Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid, valge piltikiri rohelisel taustal, näitab uste, liikumisteede, väljapääsude asukohta ning esmaabivahendite tunnuseid ja asukohta, esmaabiduss 1. Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Tööline peab mürarikkas töökeskkonnas Selles ruumis töötatakse bioloogiliste ainetega kandma kõrvaklappe. nagu bakterid, viirused jms. Radioaktiivsete ainetega kokkupuude! Kanna kiivrit!
19861988 Tartu Kunstikooli õppejõud 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992. aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 6. Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005)
kollasel taustal ja must ääris, kusjuures kollane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Laserkiirgus. Kohustusmärgi olulised tunnused on ümar kuju, valge piltkiri sinisel taustal, kusjuures sinine osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Jalakäijate tee (juhul, kui musta värvi asemel oleks sinine) Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid - märkide olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri rohelisel taustal, kusjuures roheline osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Esmaabiduss Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Tööline peab mürarikkas töökeskkonnas Selles ruumis töötatakse bioloogiliste ainetega kandma kõrvaklappe. nagu bakterid, viirused jms. 6
omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht ,,La Vie") Coudenhove-Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999. On osalenud filmides: 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" 3 (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Lennart Meri presidendiaastad olid meie riigi uue ülesehituse aastad. Need olid aastad, mil toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele; aastad,
· 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor · 19901992 Eesti Vabariigi välisminister · 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes · 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest. Valiti teistkordselt ametisse 1996.aastal · Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud: · 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) · 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) · 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) · 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) · 1976 "Hõbevalge" · 1977 "Lähenevad rannad" · 1984 "Hõbevalgem" · 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor · 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Teed Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TEE................................................................................................3 2. MUST TEE.......................................................................................4 3. ROHELINE TEE................................................................................5 4. PUNANE TEE....................................................................................6 5. VALGE TEE.....................................................................................7 6. KOLLANE TEE.................................................................................8 7. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................9 Tee Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vas...
* 19861988 * 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor * 19901992 Eesti Vabariigi välisminister * 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes * 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). * Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lennart on kijrutanud raamatuid näiteks: # 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) # 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) # 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) # 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) # 1976 "Hõbevalge" # 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) # 1984 "Hõbevalgem" # 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor # 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) # 1996 "Presidendikõned" (2
4 IGA LINN KIVISTUB KORD 1999 Õli lõuendil. Navitrolla 5 Kuivanud kadakas 2005 Õli lõuendil. Toomas Vint ORIGINAAL autori, kunstniku enda tehtud töö (näiteks, maa, skulptuur, graafiline töö) Aili Vindi guaššmaalid 6 Leonardo da Vinci „Mona Lisa“c. 1503–1506 E Okas 28.XI 95, LILLED ROHELISEL TAUSTAL. Õli kartongil 7 KOOPIA järeletehtud kunsti töö/teos. Kuulus Ostafjenskaya koopia. Tundmatu kunstniku portree O.A. Kiprenski originaalist . On tehtud P.A. Viazemsky tellimusel 1840. Leonardo da Vinci tuntuima teose „Mona Lisa“ koopia, mis on maalitud ilmselt samal ajal kui originaalgi „Suzanna suplemine“ Jean-Baptiste Santerr 8
keeles reetmisega, sest vene kultuuris on kollased lilled lahkumineku sümboliks. Vene fraseologismides tähendab kollane ka ebanormaalsust ja hullumeelsust. Lisaks võib kollane omada ka rassilist tähendust. (Degel 2005: 108–109) 3.5 Roheline/зеленый Roheline võib samuti esineda nii positiivses kui negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles tähistab roheline noorust ja kogenematust, kuid on seotud ka vihaga. Vene keeles on rohelisel veel lisaks seos alkoholiga, kuna sõna "mürk" sarnaneb sõnale "roheline". Eesti keeles on roheline pigem seostatav looduse ning rahuga. (Degel 2005: 109) 3.6 Sinine/синий, голубой Mõlemas keeles seostub sinine lõputuse ja piiritusega. Lisaks on sinisel nii eesti kui ka vene keeles negatiivne tähendus: pohmelus ja viha. Vene keeles tähendab голубой veel ka homoseksuaali. (Degel 2005: 110) 3.7 Pruun/коричневый
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
juua teed pärast külluslikku söömaaega. Tee puhastav toime Tee on unikaalne vahend organismi puhastamiseks. Ta ei väljuta kehast üksnes toksiine, mis moodustavad toidumürgituse tagajärjel, vaid aitab kaasa keemiliste ainete , ravimite, narkootikumide, nikotiini ja alkoholi tarvitamisega seotud mürgituse korral. Teed ja alkoholi ei soovitata koos tarbida, kuna koos teega moodustab alkohol kahjulikke aldehüüde, mis on ohtlikud neerudele. Rohelisel teel on omadus puhastada organismi radioaktiivsetest ainetest. Meedikud soovitavad juua teed kaitseks mitmesuguste kiirguste eest: päikesepaiste, kvartspõletuse ja röntgenikiirguse vastu, isegi pärast pikaajalist televiisori või arvutimonitori ees istumist. On teada ka tee vähivastane toime: suuremal määral on see profülaktiline, vähem raviv. Samuti tee tugevdab immuunsust, mis vähendab märgatavalt halvaloomuliste moodustiste tekke ohtu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
