"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus.
vaid hea tulemuse nimel tuleb iga päev pingutada. 3) Ei oleks sobinud, sest oli väga impulsiivne inimene. Tema purjuspeaga kivide lõhkamise plaan tuli rutates, lapse emaga abiellumise plaan samuti. Ta ei mõelnud oma tegusid eelnevalt läbi ja see tõi talle paksu pahandust. 4) Tema tagasihoidlikkus ja enesehaletsemine näitasid, et abikaasaks ta ei sobiks. Ta ei osanud oma armastust välja näidata ja see tekitas mitmeid probleeme nii Anna kui ka Eeviga. 3. Kuidas kohtles Villu Kuusiku Eevit ja miks oli tema elu raske? (3 näidet) Kuusiku Eevit ei kohelnud Villu vääriliselt. Eevi soovis ema katusealt minema saada. Katku Jüri ehk Villu isa arvas, et Eevi pole hea minija ning ei lubanud tal nende juurde kolida. Naine lootis, et neist Villuga saab paar, kuna neil oli vallaslaps. Villu aga ihkas hoopis Kõrboja perenaist Annat. Terve elu oli ta tundnud tagakiusamist ja mitte aktsepteerimist. Villust hoolis ta väga ja oli tema vastu hell. 1
Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu. Ta ütles, et ta poeg oli seda teinud nagu aumees. Raamatus tekib suhete puntraid
services organised with co-operating manors and other service providers. Many accommodation providers use local nature guides to provide hiking services in Lahemaa National Park. The co-operation network genuine experiences in Lahemaa (14 tourist farms), all provide local food, including home baked bread, different home baked pastries, local fish dishes, traditional old dishes etc. For example Mätta riding farm always serves their home baked bread, goat milk and meat dishes. Kuusiku Nature farm also serves home baked bread, farm honey and several different pastries. Beside that Kuusiku Nature farm has long-term co-operation with nature guides Urmas Rauba and Saima Gordejeva. There are some enterprises who do not have their own homepage: Sae hostel, Altmäe cottage, Männiku B&B and Võsu post office hostel. All other enterprises have their own homepage, most of them have it in several languages. Most average homepages are in two languages Estonian and English
Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus. Purjuspeaga ta komistab kellegi otsa ja tahab kaklust alustada, kuid Annal õnnestub tülitsejad lahutada. Kui Villu laseb õhku põlluharimist segavaid kive saavad ta terve silm ja parem silm raskelt vigastada. Villu ei jää pimedaks ja Anna mõtleb, et Villust võiks saada Kõrboja peremees, see aga ei meeldi ta isale. Villu aga ei ole nõus sandina Kõrbojale minema ja läheb hoopis Kuusiku sauna ja kutsub Eevi Katkule perenaiseks. Nende abielule on vastu Villu isa. Pähklipüha peol kohtub Villu uuesti Annaga, nad tantsivad koos. Kuna Villu on purjus siis nad kukuvad ja teised naeravad. Nad lahkuvad peolt ja lähevad järveäärde, kus Anna kutsub Villut endale meheks. Suutmata olukorda lahendada laseb Villu ennast maha. Anna peab plaani minna linna tagasi, kuid kohtab siis Eevit, kes pärast ema surma on Kuusiku saunast koos pojaga välja aetud. Nad
tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna väärikaks arendamiseks. Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974) Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929. a. valminud Pirita supelhoone 1930. aastatel jõudis Eesti arhitektuur funktsionalismi. E. J. Kuusiku loomigus ilmneb see esmakordselt 1932. a. valminud kahepereelamute lahenduses ("Uus Tare" asundus Tallinnas). Kõige stiilipuhtamaks funktsionalismi näiteks tema loomingus nii plaanide kui fassaadide osas on Pärnu rannahotelli võistlustöö.
Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus koosolek, kuhu saabusid ka soldatid
KÕRBOJA PEREMEES Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud
Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud kaks aastat kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei
põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust). Muuseumi Maketikogu on kasvanud paarisajani, kolmandik sellest on püsivalt eksponeeritud I korruse näitusesaalis. Kogu sisaldab nii ajaloolisi kui muuseumi enda näituste jaoks tellitud makette, samuti arhitektuurivõistlustele esitatud töid. Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan Kuusiku, Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis mööblit kui valikut eesti 1970. 1990. aastate disainmööblist (autorid Helle ja Taevo Gans, Ivi Schneider, Malle Agabus, Maile Grünberg, Katrin Kask, Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan). Väikesearvulise kunstikogu moodustavad arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani, Paul Mielbergi, Edgar Johan Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning Leonhard Lapini,
10000 8000 Puude arv 6000 4000 2000 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 Puude vanus Männiku I boniteet Männiku IV boniteet Kuusiku I boniteet Kuusiku IV boniteet Joonis 1. Puude arvu muutumine vanuse suurenemisel männiku I ja IV ning kuusiku I ja IV boniteedi põhjal 2.50 2.00 Toitepind 1.50 1.00 0.50 0.00 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi
Villu on nõrk inimene Kõrboja peremees peidab ridade vahel keerukat armastuslugu, kus seisus ja uhkus mängivad olulist rolli. Kolmnurk Kõrboja Anna, Kuusiku Eevi ja Katku Villu vahel osutub Villu jaoks kogu tema uhkuse juures liialt koormavaks. Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast.
Järgnevatel päevadel ei saa Anna rahu, kuna ta tahab teada, kas Villu jääb täiesti pimedaks. Kui arst talle ütleb, et ei jää, siis Anna arvab, et temast võiks siiski veel Kõrboja peremees saada, aga Rein ei ole sellega kuidagi nõus, sest Villu on joodik ja vaenulikust perest. Koju jõudes arvab isa, et meest pole Villust ikka saanud, aga Kõrboja peremeheks kõlbaks ta ikka, Villu ema on kurb, kui ta näeb Villu paremat kätt, kust puuduvad mõned sõrmed. Villu läheb külla ka Kuusiku sauna Eevile, kellega tal on poeg. Villu tahab hoopis teda Katkule tuua perenaiseks, mitte minna Kõrbojale peremeheks. Pähklipühal saab Villu jälle Annaga kokku. Nad tantsivad ja lahkuvad koos peolt. Nad lähevad järve äärde ja Anna kutsub Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldub ja ei saa sel ööl und, kuna ta ei tea, mida ette võtta. Ta laseb ennast maha. Isa arvab, et Villu ei osanud elada, aga endalt elu võtmine oli täismehe tegu
OÜ TERAV MÕISTUS As Arukad Arvud Teie 05.01.09 nr 33 Reg nr 18874452 Meie 14.01.09 a/a nr 133330000 Vikati tee 77 Tallinn 10228, ESTONIA Tel (372) 6775522 Fax (372) 6775523 Koolistus Lugupeetud Pr Kaire Kaalikas Saadame teile pakkumise finantsvaldkonna spetsialistide koolituse kohta. Koolitusel käsitleme kuidas anda sisse korrektset pankroti menetlust ja koostame neid koos erinevate koolitajatega ja anname välja koolituse läbijatele asjakohase diplomi. Koolitus toimub 14 veebruar, Tallinnas Koolituste keskuses. Üritus hakkab kell 12.00. Lugupidamisega Eve Männiokas EVE MÄNNIOKAS Koolitusjuht Lisa 1 5-l lehel Õpilase nimi (372)654611564 Kuusiku tn 4 Tel (372)6556901 Tallinn 15640 Fax (372) 6556902
• - „Ma olen kuulnud, et Havai saarel • pidi aasta läbi ilus ilm olema.“ • - „Vaesed havailased, millest nad siis omavahel vestlevad?“ Protsin, 2014 Gerton Korsten Päikesepaiste rekordid Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõige rohkem päikest 54% võimalikust 2011 Roomassaare Kõige vähem päikest 25% võimalikust 1977 Kuusiku Riigi Ilmateenistus, 2015 Gerton Korsten 20 Tallinn 80 70 15 60 10
AS MEREKARU AS Liilia Eerika 4 23456 ELVA 10.12.2012 GARANTIIKIRI AS Merekaru palub kinnitada oma töötaja Kaie Kuusiku osavõttu juhtimistöö seminarist ajavahemikul 2.-5. juuni 2012, mille maksumuseks on 300 eurot. Kinnitus saata meie poolt esitatud kontaktandmetele. ALLKIRI Artur Põld Juhatuse esimees Marju Pihlakas Raamatupidaja PITSER Hilje Vasar 666 3878 [email protected] Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected]
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat
1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise
Kas pole mitte nii, et kui hobuse pealt maha kukud, ronitakse tagasi selga? c) Kui Kõrboja Anna sai teada, et Villu on surnud, siis kavatses ta lahkuda Kõrbojalt. Aga teel rongile, mõtles ta ümber. Miks Anna (inimesed) üritas oma probleemide eest esimese asjana põgeneda? d) Pärast Kõrboja perenaise pakkumist, tegi Villu enesetapu. Kui ta ei tahtnud saada Kõrboja peremeheks, siis miks ta ei keeldunud lihtsalt pakkumisest, ta oleks võinud võtta Kuusiku Eevi Katku perenaiseks, oma poega üles kasvatada, aga selle asemel tegi ta enesetapu. Ise ta ütles raamatus, et ta võib sandina ka elada. Miks ta siis otsustas kergema tee võtta ja ennast tappa? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Villu oli kõigist teistest ilusam ja tugevam (,, .. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat,
AUTOR : Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat
arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on asutatud 2002aastal ja ettevõte on töötanud 14 aastat.
Korrelatsioonimaatriks. Nimetage kaks näitajat millel on kõige tugevam seos saagikusega? Leida lineaarne re Väljendada seost graafiliselt (vastava näitaja mõju saagikusele). Graafik teha must-valge ja korrektselt vorminda Suvirapsi sordivõrdluskatsete tulemused aastatel 2001…2010 date Sort Katsekoht Saak, kg/ha 1000 tera mass, g. Kasvuperiood päevades 2 Bolero Kuusiku 3140 2,84 130 4 Haydn Kuusiku 3921 2,56 131 6 Heros Kuusiku 3451 3,01 150 8 Hi Q Kuusiku 3949 3,12 126 10 Hunter Kuusiku 3336 3,01 128
Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad. Ploomikasvatus 4 Ploomide sissevedu Aasta Värskete Võrreldes Eestis Kuivatatud
Villu tegemised Villu oli 29.aastane meees, ta elas Katku talus koos oma isa ja emaga. Ta oli talu pärija, kuna tema vend oli sõjas hukkunud. Ta oli alati vastuolulise iseloomuga, vaikne ning eelistas omaette olla. Külarahvale oli Katku Villu tuntud kui laisa ja riiuka mehena. Kõik teadsid, et ta oli vangis Künka Otto tapmise pärast. Keegi ei arvanud temast hästi. Ennem vanglat oli Villu puskariajaja,millega ta üritas rikkaks saada, salakütt ning suur purjutaja. Ta sattus tihti kaklustesse ning jamadesse. Tal oli ka vallaslaps Kuusiku Eeviga.Teda ei huvitanud talutööd, pigem huvitus ta masinatest ja tööriistadest. Isa häbenes Villut, ning ütles alati, et villu vend, kes oli sõjas surma saanud oli õige mees. Kui Villu vanglast naases, oli ta kui teine mees. Ta tahtis talu edasi arendada ning ta rügas selle nimel kõvasti tööd, isegi isale tundus, et Villu on meheks hakanud. Tuli välja, et talu kõige vi...
arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951
talutööd. See oli ühks mitmetest põhjusest miks tedea külas naeruvääristi. Isegi Villu isa tõi alati eeskujuks vabadussõjas hukkunud venda Juhanit ega tahtnud Villule maad pärandada. See kõik alandas tema enesehinnangut ja aitas suitsiidile kaasa. Villul oli raske otsustada, kas minna Kõrboja Anna juurde või Eevi juurde, sest mõlema valiku korral oleks ta kellegile haiget teinud. Kui Villu oleks Kõrboja Anna juurde läinud oleks Eevi Kuusiku talust välja vistaud ning Villu oleks murdnud ta lubdus. Ta oleks jätnud Eevi ilma koduta ja meheta jätnud. Kui Villu oleks Eevi juurde läinud, siis oleks Kõrboja Anna tallu ja selle maad maha müünud ning ise linna tagasi kolinud. Võimetu otsustam tegi villu enestappu. Kokkovõtleks ütleksin, mina kätuks samuti nagu Villu, sest ma ei tahaks kellegi elu ära rikkuda ja teise elu selle kaudu heaks teha. Ma ei suudaks leppida sellega, et ole kellagi elu ära rikkunud
Georg Ots oli eesti laulja, näitleja ja ujuja. Georg lõpetas 1938. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja jätkas oma kooliteed Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega palka Eesti merejõududes. Ta õppis 1940.-1942. Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas, 18. augustil aastal 1941 viidi siis ta edasi Punaarmeese ja viidi merepidi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eesti tagasi 1944. aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris.
mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti meeldis mulle Alla Popova ja Pirjo Püvi. Alla Popova lõpetas 2002.aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru Valjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003.aastal kaitses ta sealsamas magistrikraadi. Aastatel 2000-2002 oli ta Vanemuise külalissolist ja alates 2002.aastast töötab Vanemuise koosseisulise ooperisolistina. 1997.aastal pälvis Alla Popova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel. Kuna etendust oli tihtipeale üpris raske jälgida, siis pidi sageli appi võtma kava. Mõned kohad kavas ja laval küll ei kattunud, aga abi oli sellest siiski. Laval kasutati väga palju erinevaid redeleid ja konstruktsioone. Nendega tegeleti väga palju, küll seati neid kokku, küll võeti jälle lahku. Vahel segas see pisut laulja kuulamist. Etendusele andsid juurde ka
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama
Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament
Nii kutsuski Anna Villu peremeheks, mille peale too hakkas mõtlema, et on sant ja ei kõlba kellekski. Ta ei tahtnud sandina hakata Kõrboja peremeheks, kuna teadis, et ei suuda sellisena seal midagi korda saata ja samas uskus ta, et temasugune sant ei sobi Annale meheks. Peale nende põhjuste ei tahtnud ta teistele koormaks olla ja otsustas seetõttu enesetapu kasuks. Tänu enesetapule ei saanud temast ka mitte Katku peremeest, rääkimata Kõrbojast. Katku Villul ja Kuusiku talu Eevil oli poeg Villu, kuid tänu enesetapule ei saanud Villu näha oma väiksekest kasvamas suureks ja tubliks meheks. Vaadates Kõrboja seisukohalt seda, et kui Anna oleks linna jäänud, poleks talul olnud kedagi, kes hakkaks peremeheks ja talu oleks unarusse jäänud. Kui Anna oleks linna jäänud, oleks Villu elu palju paremaks osutunud, kui see oli. Villu poleks end taaskord Anna pärast vigastanud ning temast oleks saanud Katku talu järgmine peremees
Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978. aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures
,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare Raamat ,,Kõrboja peremees" jutustab sellest, kuidas kaks väga head lapsepõlesõpra, Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtuvad, pärast seda kui Anna on kaua aega Kõrbojast eemal olnud ja Villu vanglas istunud. Raamat algabki sellega, kuidas Villu vangist välja sai. Seal istus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit pidevalt tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine
Kõrboja peremees Raamat räägib mehest, kes vangist välja saades koju sõitis ning linna tüdrukust, kes linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata. Anna korraldab külarahval...
Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti Raide alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallina Muusikakeskkoolis,kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk.Tsehhi linnas Ustinad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha (1980).Aastail 1983-1990 õppis ta Tallinna konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Bruno Luki klaveriklassis.Martti Raide on saanud mitmeid parima kontsertmeisrti preemiaid, sealhulgas Tiit Kuusiku nimelisel lauljate võistlusel Tallinnas 1995. aastal ja Aleksandr Dombrovski nimelisel keelpillimängijate võistlusel Riias 1998. ning 1999. aastal.Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates 1995. aastast on ta korraldanud Üle-eestilisi Klaveriõpetajate Päevi, olnud paljude komisjonide ja züriide liige,andnud meistikursusi mitmel pool Eestis.Praegu töötab Martti Raide pedakoogina EMTA kammermuusika osakonnas ning Tallinna
seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine,
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka
Tõde ja õigus Mis oli praeguse Oru talu asemel vanasti? Miks sai hiljem koha nimeks Vargamäe? Oru asemel oli kunagi Kuusiku talu, mille taga mets kuulus mõisale ja mida peremees varastama hakkas. Sellest tuli koha nimi Vargamäe. Mille jõudis Pearu enne Andrest endale asutada? Viljapuuaia Kes oli Krõõdal teise lapse sünni ajal abiks? Kes sai esimesena Mari-Jussi pulmaplaanidest teada? Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud.
aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid
Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö
puskari ajaja ja mõtlematu purjutaja.Kes ikka tahaks sellise inimesega koos elada.Kui mingi suurem sündmus tuleb joob alati ennast täiesti kinni ja ei seisa püsti kes teab millega selline inimene hakkama võib saada.Poolpime oli ka veel.Vaatab,et asi on poole kaugemal kuigi tegelikult on lähedal ja koperdab selle otsa ja ajab kõik ümber. Neid tegureid on veelgi näiteks see , tal juba laps olemas oli.Villul oli vaba abielu Kuusiku Eeviga.Ma arvan vähemalt, et naine muutub armukadedaks kui ta koguaeg käiks tema juures teades ,et neil ühine laps ka on veel.See tekitaks nende ellu koguaeg kahtlusi ja usaldus poleks just kõige suurem. Kõige imelikum tegur on minu arust see,et Villu ei mõelnud mida ta tegi.No kesse l2heb purjus peaga mingeid kive lõhkuma Kivimäele.Sellest saan aru ,et ta tegi seda Anna sünnipäeva auks.Ma oleks talle mingi tantu pigem teinud
20. jaanuaril 2010, viibides töölähetusel Poolas, tekitas A.Kuusik 65 89 euro suuruse kahju tema juhitavale veoautole Mercedes Benz, sõites sellega hilisõhtul tanklas vastu betoonist elektriposti. Poola politsei tuvastas A. Kuusikul alkoholijoobe. 25. veebruaril 2010 lõpetas AS Trans A. Kuusikuga sõlmitud töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 4 ja 7) alusel. 1. juulist tööle asunud AS-i PortTrans uus juhatuse liige R. Lepik soovitab esitada A. Kuusiku vastu kohtusse hagi VÕS § 1043 alusel 115 74 euro suuruse kahju (sõiduki kahjustused, teisaldamiskulud ja AS-i Trans töötaja lähetuskulud) sissenõudmiseks. Kas jagate R. Lepiku seisukohta? Põhjendage. Veo- ja tööleping Kuusikul on kahju tekitamise õigusvastatus, kun tema rikkus seadust (alkohooli tarbimine), firma omandi rikkumine Lepikul on õigus nõuda kahju hüvitamist.
Juuni 15,1 13,7 11,8 Juuli 18 16,4 14,9 August 9 8,3 7,7 September 7,2 7,8 8,1 Oktoober 4 5,8 7,8 November -6,2 -4,4 -2,4 Detsember 4,8 6,6 8,6 Leidsin küsimustele vastused: a) Kõige enam mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat kuusiku puistu, sest kuusikus on tihe võrastik, mis takistab soojuse kiirgumist maapinnalt ehk jahtumist ning puuvõra takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. b) Suvel, soojal aastaajal on metsas kuu keskmine õhutemperatuur madalam, sest puistu oma võrastikuga takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. c) Mida valgusnõudlikum on puistu, seda tihedam on tema võrastik. Mida tihedam on puistu, seda rohkem ta metsa temperatuuri tasandab. Ülesanne 4
· ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000)
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Peale vanglast tulekut oli Villu muutunud paremuse poole. Ta tahtis tööd teha. Viinaviga tal ära ei kadunud, kui jõi siis kakles. Villul on ema ja isa kelle juures ta elab. Oma is Katku Jüriga Villu läbi ei saa. Emaga on suhted Villul paremad, sest ema on Villuga leebem. Villul oli soov Katku talus midagi korda saata ja ta soovis omada talu, mille üle oleks tal võimalik uhke olla. Ta tahtis saada peremeheks. Villu sattus vangi oma poa em Kuusiku Eevi pärast. Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega. Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi piduliselt hüüdnimeks Kõrboja Mousi. Katku Jüri peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast kui sealned peremees Oskar tahtis tema talu heinamaid ära osta. Tammsaare kujutab eesti talupoega rassiva töötegijana. Ideaalilähedane oleks Katku Villu, enne kui ta õnnetusse sattus ja sandiks jäi.
Nii nagu tahavad seda teha armunud, kes endast võimalikult head muljet jätta soovivad. Sellega pingutatakse aga enamasti üle, nii ka Villu. "Kõik pidid nägema, kuidas Katku Villu oma Kivimäel kive põmmutab, mis paneb nõmme paukuma, nii et lajatab Kõrboja järvgi. Villu kutsus ka Kõrboja perenaist, Villu palus teda ilusasti, aga perenaine ei tahtnud minna. "Ma lasen need kivid teie auks, teie sünnipäeva auks." Siiski polnud Anna ainus naine Villu elus. Mehel oli laps Kuusiku sauna Eeviga. Naisega, kelle pärast mees omasuguse tapnud oli ja selle eest ka vanglakaristust kandnud. Ta ei kahetsenud midagi, sest oli kaitsnud seda, mis talle kallis. "Villu tundis, et nii hellalt ja õrnalt polnud tema haiget kätt veel keegi vaadelnud, nagu seda tegi Eevi, emagi polnud vist, kui ta ulatas temale katsekakku kõhuvarjuks. Nii õrnalt ja hellalt ei osanudki keegi seda teha, sest ega Villu ometigi jumalamuidu hakanud mehele teibaga pähe valama ega üle
tema dirigeeritud muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. Kuigi Helgi Sallo ei ole saanud korralikku muusikalist eriharidust teatakse teda peamiselt imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Nende hulgas on Denise "Mam'zelle Nitouche'is", Pipi "Pipi Pikksukas", Aldonza "Mees La Manchast", Nikitina/Satrova "Kahes kevadpäevas", Frasquita "Carmenis", Lõbus
Aastal. Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna märkimisväärsete lavatööde eest Almirena Händeli ooperis „Rinaldo“ ja Giannetta Donizetti ooperis „Armujook“. Argante, saratseenide kuningas Jeruusalemmas: Rauno Elp Rauno Elp (on eesti ooperilaulja bariton. Ta on Rahvusooper Estonia ooperisolist aastast 1992. 1996 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel (1993 ja 1997), II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007. aastal pälvis ta muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserttegevuse eest Georg Otsa nimelise auhinna. Armida, nõid, Damaskuse kuninganna, Argante armuke: Kristel Pärtna Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
