Ludvig Puusepp Sündis: 3 detsember 1875 Kiievis, Suri: 19.oktoober 1942 Tartus (maovähki) Ta oli arst ja arstiteadlane, teda peetakse üheks kaasaegse neurokirurgia rajajaks. Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku. 1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk Kotkaristi II klassi teenetemärk Valgetähe II klassi teenetemärk Padova ülikooli audoktor Vilniuse ülikooli audoktor Prantsuse Kirurgia Akadeemia seltsi liige Biograafia: Isa oli eestlane, ema oli tsehhi-poola päritolu Ta on õppinud; Kiievi I Gümnaasiumis, lõ...
Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui ...
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni ...
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vang...
läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal · Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25) · Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840) · Hamina kirik (ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline
Kurzreferat Kaisa Parm Ludwig van Beethoven Tartu 2009 Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist. Er wurde in Bonn geboren am 16. Dezember 1770. Er war in die Familie geboren, wo es wenig Geld. Beethovens Vater war eine Violine-und Klavierlehrer. Ludwig gab sein erstes Konzert wann er war 7 Jahres alt. Nach dem Tod seiner Mutter er studierte Philosophie, Literatur, Französisch, Italienisch und Latein an der Universität Bonn. Blieb er ein guter Freund und spätere Frau Leonore von Breuningi auf. Das Alter von 19 Jahren wurde er zum Leiter für den Hausgebrauch. Er hatte eine Menge Romantik, aber die Musik bleibt der bedeutendste. Unglücklich familiären Beziehungen wurden als die Schaffung ausgedrückt. Er trefft mit Mozart in Wien vor 1787 dann Schrieb er über 50 Bücher i...
Aitsami" käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda "Itaalia poisikese" ja "Mia padrona" kohta. Maastikumaalis oli Laikmaa novaatorlikum. Ta armastas oma sünnipaika Läänemaad koos tema viletsate suitsutaredega. Rõhutatud looklev joon ja rasked värvid viitavad juugendile. AUGUST LUDVIG WEIZENBERG. 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas Külakingsepa poeg. Kuni 1982 töötas mõisatislerina. 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26-aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. Õppis Berliini (1863-65), Peterburi (1865-68) ja Müncheni (1870-73) kunstiakadeemiates, ei lõpet. Sealt korralik akad. e klassitsistlik haridus. Õpinguaastatel valmis tal "Hamlet" (1873). 1973 1890 Roomas
Juugendstiil sai oma nime Saksamaal ilmunud ajakirjalt „Jugend“, mis propageeris juugendlikke kujunduspõhimõtteid. (Õ) Intonatsionaalset stiili iseloomustavad jõulised horisontaal ja vertikaaljooned, mis enamasti ristuvad 90 kraadise nurga all, samuti risttahuka või kuubikujulised mahud (oli vale) Juugendstiil puudutas vaid graafikat ja maalikunsti, ei mõjutanud arhitektuuri ja disaini (V) Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal? – Kuna Internatsionaalse stiili eesmärgiks on mahutada palju asju ühte kohta, ehitati pilvelõhkujaid, mis võtsid vähe maad, aga mahutasid palju inimesi. Keda suunda esindasid (2 nime ja mida nad tegid?) Ludvig van der Rohe - Martin Luther King Jr.-i nimeline raamatukogu, Walter Gropius - Bauhausi koolimaja Kui raha poleks probleem, siis milliste põhimõtete järgi ehitatud majas peaks olema teie ...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud
23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma
Pisuhänd Eduard Vilde Raamatu peamiseks probleemiks, mis viib edasi hiljem toimunud sündmusteni on minu arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks. Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega
Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond. ,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla
Eduard Vilde,,Pisuhänd`` 1. Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes
Ka poognaid millega kontrabassi mängitakse on olemas kahte tüüpi – Prantsuse ja Saksa tüüpi. Prantsuse tüüpi poogen on kitsas ja seda hoitakse tšello omaga sarnaselt. Saksa tüüpi poogen on vanem kui prantsuse oma ja see on lai ja seda hoitakse sõrmede vahel, peopesa üles poole. Enamik poognaid valmistatakse puidust ja nende värvus võib olla nii helepruuni värvi kuni mustani välja. Kontrabassimängijat nimetakse kontrabassistiks. Eesti üks kuulsamaid kontrabassiste oli Ludvig Juht (Ludvig Aleksander Juht 23.juuli 1894 Väägvere – 20.jaanuar 1957 Boston). Ludvig Juht võttis juba noorukina Tartus Adolf Helderilt kontrabassi tunde. Ta on ka mänginud Helsingi linnaorkestris ja ka Estonia orkestris. Aastal 1918. hakkas ta ka sooloesinemistega tegelema. Aastal 1921 läks ta elama ja õppima Berliini. Seal ta õppis Berliini muusikaülikoolis kompositsiooni ja mängis ka mitmes Berliini orkestris. 1930. Läks
Sander on pigem rumalam ja naiivsem, näiteks jäi Sander uskuma, et Piibeleht kirjutab ise Sandri romaani valmis, aga kuulsus läheb ikka talle. Kuidas rakendas Tiit Piibeleht „Pisuhänna” oma kosjavankri ette? Piibeleht mõtles sellele, et ta saaks ka praktiliselt kasu sellest ja otsustas Sandrile müüdud „Pisuhänna” oma kosjavankri ette panna. Piibeleht oli nii nutikas, et suutis tihti oma kavalusega teistele silmad ette teha. Kelle või mille oli Ludvig Sander kunagi aastate eest oma kosjavankri ette rakendanud? Ludvig Sander oli kunagi aastate eest oma kosjavankri ette rakendanud oma praeguse naise Matilde. Mida arvas Piibelehe äritehingust vana Vestmann? Miks? Vestmann arvas, et see on väga halb idee, sest ta ei soovinud, et Piibeleht saaks tema ehitatud ehitised endale, kuna ta oli nendesse väga kiindunud ja ei tahtnud nendest üldse loobuda ega maha müüa. Minu meelest oli see
"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta
Kuidas nad kalu püüdsid? 17.Mis pilli mängis Jakobson? 18.Miks oli Andrese jaoks vastumeelseim koolipäev esmaspäev? 19.Milles kahtlustatakse Andrest koolis? 20.Mille kingib Murumuna Andresele? 21.Miks oli Murumuna oma sakste juurest ära tulnud? 22.Kuidas käitub Murumuna Lutsude juures? 23.Mida õpetasid Murumuna ja Peep Andresele? 24.Koolmeister käis jõulude ajal vaestemajas kinke jagamas ja nägi sealset rasket olukorda. Mida ta lubas Ludvig Silbe heaks teha? 25.Mis sai hõbeseeklist, mille Andres andis Ludvig Silbe emale? 26.Mida otsustas Andres pärast vaestemajas käimist? 27.Mida arvas virmaliste kohta Murumuna? 28.Mida küsiti õpilastelt, kui käidi koole katsumas? Kuidas jäädi rahule? 29.Mida tahtis Eedi isa kinkida Murumunale ema ravimise eest? 30.Seleta, mis oli koolis häbipink.
Ludwig Van Beethoven Ludvig van Beethoven sündis 16. detsemberil 1770 Bonnis ja suri 26. märtsil 1827. Ta on üks Viini klassikutest ning helilooja. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks. Ludvig andis oma esimese kontserdi 8-aastaselt Kölnis. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludvigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. Beethoven sõitis Viini, et kohtuda seal Mozartiga, kahjuks aga Beethoveni ema haigestus ootamatult ja ta pidi taagasi koju sõitma
Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud
EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit
midagi trammisarnast sajandivanuste hoonete vundamentidele. "Õhku on vaja ehitada, õhk ei maksa ju midagi!" hüüatas Ludvig Sander "Pisuhännas" pilvelõhkujaid ülistades. Samamoodi võib öelda, et maa all on ruumi küll, vaja ainult käigud kaevata. Nii Pariislased ka tegid ja võivad nüüd, 95 aastat hiljem, väikese vaevaga ühest linna otsast teise kihutada. Selle asemel, et tundide viisi maa peal liiklusummikutes mööda saata. Jumalaema kirik Ehitamine algas 1163 aastal Ludvig VII valitsemisel. Aga jagub arvamus sellest kes esimesena pani kive vundamentisse kas Moris de Sülli või paavst 7 Aleksander III. Ludvig XIV ajal elas kirik üle tõsised muutused: hauad ja vitraazid olid rikutud (lammutatud).XVIII sajandi lõpus olid palju aardeid olid katki tehtud või varastatud. Restavreerimine algas 1841 aastal arhitektori Violle de Dük juhil
Ta ei saanud ehitust iniseneri hoolde jätta, sest tihti juhtus äpardusi. Inseneri härral ei olnud tööd. Vestmanil läksid kõik asjad korda peale ühe, ta maksis väimehe eest liiga soolasi hinda. Vestman oli sellepärast kurb, et Sander pakkus külakoolmeistritele konkurentsi. Matilde ütles ka sõna sekka ja ei lubanud papal Ludvigit kiusata, kuna ta pidid töötama oma raamatu kallal. Vestmanile meeldiks see, kui tema väimehest räägitakse avalikult. Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat peaks ilmuma, külaelanikud ka juba ootavad seda ja ei usu enam, et raamat ilmub. Ühel päeval oleks Laura autoalla jäänud aga üks mees tõmbas ta tee pealt ära ja kandis ta kätel üle tee. Laurale armus ta silmadesse. Need meenutasi talle öökulli-silmi. Siis
" 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on. 2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi. 3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel. Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist? Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma abikaasa Matilde käsul, sest viimane soovis, et Sander kogu maailmale näitaks, kui osav kirjanik ta on ning et pärast oma nurjunud katset insenerina töötades ka veidi raha sisse tooks. 5. Kuidas sai vaene Piibeleht osta suure maalapi koos majadega? Ta santaseeris Sandrit, et tema talle Vestmani rahadega majakrundid muretseks, ähvardades teda
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi.
meloodilisi lõike, oli minul seda natuke raske kuulata ja jälgida. Pianist esitas publiku tungival soovil ka ühe lisapala tsüklist "Romeo ja Julia".Vladimir Mistsuki isikupärane esinemine köitis publiku kuulama ja teda tänati esinemise eest tugeva aplausiga.Tema esitus oli julge, stiilne ja omapärane. Orkestrandid tegid dirigendiga heatasemelist koostööd, mängisid puhtalt ja heakõlaliselt. Kontserdi teises pooles esitas ERSO Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel Ludvig van Beethoveni kuulsa viienda sümfoonia, mis on tuntud ka Saatusesümfoonia nima all. Beethoveni V sümfoonia on teos, mis viimased 198 "koputab" iga inimese hingele, kes kordki seda Beethoveni sümfooniat kuulnud on. Populaarset heliteost, kus tunnusmuusika on saatuse koputust imiteerivad helid, ei pea Beethoven ise mitte kõige paremaks. Sümfoonia esimene osa algas ähvardava koputusega ja oli edaspidi läbiv kogu ettekandes ning kordus pidevalt erinevates variatsioonides
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel:
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu E.Vilde ,,Pisuhänd" Juhendaja:Anne Rand Pisuhänd 1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks
Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Matilde Vestmani vanem tütar. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune.
Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria kiriku kantselei saali. · 2009 algas Jaani kiriku taastamine Eesti riigi rahaga. · 1.http://www.google.ee/search? q=S+peterburg · 2.http://et.wikipe...
ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST
Lönnrot pääsi kuitenkin pienellä avustuksella opiskelemaan Porvoon lyseoon, mutta hän muutti kuitenkin pian Hämenlinnaan, missä hän pääsi apteekkarin oppilaaksi. Lönnrot järjestettiin kuitenkin nopeasti opiskelemaan Hämeenlinnan triviaalikouluun itsenäisesti ja työsopimus apteekissa lopetettiin. Saadessaan päättötodistuksen jatkui Lönnrotin opintojen tie Turun akatemiassa, jossa samaan aikaan opiskelivat myös Johan Ludvig Runeberg ja J.V. Snellman. Lönnrot ansaitsi samaan aikaan raha kotiopettajana. Lönnrotin kiinnostus runoja ja suomen kieltä kohta syttyi hänen ollessaan kotiopettajana turkulaisen professorin ja hänen perheensä luona. Lönnrot suoritti filosofian kandidaatin tutkinnon, minkä jälkeen hän aloitti lääketieteen opinnot Turussa ja jatkoi niitä myöhämmin Helsingissä. Ennen opiskelujen alkamista Helsingissä, Lönnrot aloitti
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga ...
renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli Gallen-Kallela 3 författare - Tove Jansson "Mumintrollen", Edith Södergran "Höstens dagar", Eino Leino (många dikter) 3 arkitekter kes on seotud eestiga - Carl Ludvig Engel, Herman Gesellius (mingi klubi maja), Armas Lindgren (Estonia teater) Filmregissören - Aki Kaurismäki "Crime and Punishment", "Leningrad Cowboys" Skådespelare - Peter Hansen "Nimed marmortahvlil", "Bad Boys", "A Summer by The River" Finlands musik - finsk tango och sami? Kompositör - Jean Sibelius Pop-grupper - Lordi, Issac Elliot Finsk tango - En tangovariant, liknar foxtrot, lite snabbare än argentinsk tango. Finlands nationalsport: boboll
Karl Gustav Kärner, Ludvig Leis, Joonas Sisask 9.a Muutuste põhjused Sõja lõpp, majanduskasv Tehnika ja teaduse edasiareng Inimeste soov osta ja kogeda uusi asju, soov vabadust ja elust rõõmu tunda Muutused toodetes Üha enam tuli müügile uusi tooteid, mida võis inimestele pakkuda: Elektrilised kodumasinad(tolmuimeja, külmkapid, pesumasinad jne), mehaanilised tööriistad, samuti raadiod ja hiljem televiisorid Tänu televiisoritele, sai suurema tõuke ka filmikunst Tänu toodetele muutus ka kodu sisemine välimus Reisimine ja transport Kasutusele tulid üha kiiremad ja mugavamad transpordi vahendid: autod, bussid, rongid ja suured reisilaevad Tänu sellele oli inimestel palju mugavam sõita ühest punktist teise Vaba aeg Rohkem tekkis nii meestel kui naistel sõja järgsel ajal vaba ...
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie. Nachdem alle gegessen hatten, brachte die Mutter die Küche in Ordnung. Nachdem sie die Arbeit beendet hatte, zog sie ihren Mantel an. Nachdem sie auch ihren Hut aufgesetzt hatte, machte sie sich auf den Weg zur Arbeit. 40. aufmachen machte auf hatte aufgemacht zumachen machte zu hatte zugemac...
1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
ja soovis kõigile head. Matilde polnud oma õe sarnanegi. Ta oli ülbe ja kuulusehimuline ning teda ei huvitanud teiste heaolu. Oma teosega on Eduard Vilde püüdnud näidata keskklassi püüdlust ümbritseda ennast kultuursuse ja rikkusega. Samuti näitas ta, et isikuid hinnatakse tihti mitte nende teoste väärtuse, vaid rikkuse ja vara põhjal. Suurepärase kirjaniku, kuid vaese ja tundmatu Tiit Piibelehe teoseid ei väärtustatud, aga kui teos avaldat mõne rikka mehe nagu Ludvig Sanderi nimel, võitis see kirjandusauhindu. Vilde mõtted kajastusid hästi ka telelavastuses.
Pisuhänd E.Vilde Selles komöödias on käsitletud ärija kutuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehitus...
1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse. Kirjanduselus valitse luule, mõjutas Siuru rühm. Kirjandus: A.H. Tammsaare, Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat. Muutused hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele.
11.klass · Ado Vabbe oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. · Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. · Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. · Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Elulugu · Adolf ehk Ado Vabbe sündis 19. märtsil 1892. a. Tapa linnas. · Õppis Narvas linnakoolis ja külastas ka võõrkeelte kursusi (pr. keelt). · Riia Linna Kunstikooli · 1911. aastal Münchenis Anton Azbé koolis. · Ühine ateljee Ludvig Oskar, Johannes Otsmann ja Anton Starkopfiga. · 1913. a. algul lõpetas ta õpingud Münchenis ja sõitis koju Eestisse. · Reisis Itaaliasse, Helsingisse, Pariisi, Hisapaaniasse, Sveitsi, Hollandi, Belgiasse ja Põhja-Saksamaale. · Elas üle I ja II Maailmasõja · Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikult stiliseerivas laadis · Väga suureks eeskujuks oli
Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, se...
Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine, Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase. 6.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi välispoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta vallutab Gallia(Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. 7.Mis tähtsus on Verduni lepingul Euroopa ajaloos? Pärast kolmeaastat kodusõda jagasid Karl Suure pojapojad suurriigi omavahel Verduni lepinguga kolmeks. Idapoolse osa sai Ludvig Sakslane, läänepoolse osa sai Charles Paljaspea ka keskmise vanim vend Lothar. Esimesest sai hiljem Saksamaa ja teisest Prantsusmaa. Lothari valdused jagunesid hiljem ära paljude erinevate riikide vahel.