Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a
"Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. aastal. Sõjajärgsed aastad tumedad, loominguliselt viljatud. Põhilised põhjused: abikaasa Heiti Talviku arreteerimine ja küüditamine ning ka luuletajale antud umbusaldus. Tegeles peamiselt tõlkijana kahel sõjajärgsel aastakümnel. Alustas taas luuletamisega kuuekümnendatel. LUULERAAMATUD: "Tolm ja tuli", Tartu 1936; "Eluhelbed", Tallinn 1971; "Korallid Emajões", Tallinn 1986. LUULETUSED: "Kummituslikud laulud", Stockholm 1965; "Tasakaal" Tallinn 1982 PROOSA: "Tuulearmuke" Tartu 1927; "Invaliidid" Tartu 1930; "Viletsuse komöödia" Tartu 1935 http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www
Aleksandr Sergejevits Puskin Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest...
Ta on eesti luule meisterlikumaid sõna- ja vormikasutajaid. Arbujalikud hoiakud ja tõekspidamised jätkuvad tema hilisemaski loomingus, kuid samas läheb Alver kaasa ka uuemale luulele omaste suundumustega. Betti Alveri elus ja loomes on kaks ajaarvamist enne ja pärast Heiti Talvikut.Tema jaoks ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Uuesti hakkas Betti Alver luulet avaldama 1965. aastast alates (kogud «Tähetund», «Lendav linn», «Korallid Emajões»).
Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 1875 29. detsember 1926) oli juudi päritolu Austria kirjanik. René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas, Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid arvatavasti kompenseerides selliselt oma varasemat beebina surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde. Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat. Tundlikule noorele mehele oli sealviibime tramaatiline.Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides. Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinric...
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" o...
kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms. Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja peetud kvantiteerivas värsisüsteemis. Muude tegurite kõrvalisemaks jäädes loob neis rütmi peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. 1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib hoolsalt selle stiili. Tema algatuslikud katsed ei toonud luuletajale lugejamenu ega arvustuse tunnustust, kuid teadlased on neid hiljem lähemalt analüüsinud ja väärtustanud. Ridala looming rikastas sajandi alguskümnendite eesti luulet. Võitlusvalmis Suitsu kõrval esindab Ridala üksildast endamisi vaatlejat ning kirjeldajat. Uudsena tõi ta luulesse impressionistliku stiili tunnustega saaremaastikud ja rannapildid. Ta virguas otsima ilmekat ja täpset sõna. Kirjaniku vormikatsetused näitasid eesti värsikunstile uusi võimalusi.
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana
Üksindust leevendasid külaskäigud naabermõisa Trigorskojesse (hilisem "Jevgeni Onegini" tegevuspaik). Aega täitsid põhiliselt üksildased jalutuskäigud, mõtisklused ja mõistagi loometöö. Mihhailovskojes kirjutas Puskin poeemi "Mustlased", värssromaani "Jevgeni Onegin" kesksed peatükid ja tragöödia "Boriss Godunov"; lisaks asus ta vene rahvaluulet uurima ja koguma ning kirjutas arvukalt luuletusi. Nii et kuigi luuletajale oli see masendav aeg, olid need loominguliselt väga produktiivsed aastad. 1825. aastal kavandasid dekabristid uut ülestõusu. Tänu Aleksander I ootamatule surmale astusid dekabristid üles kavatsetust varem ja halvasti ettevalmistatult (14. detsembril 1825) ning uuel keisril Nikolai I polnud nende mahasurumine mingi probleem. Möödusid ärevad päevad. Valitsuse terrori tõttu kardeti kirju saata ning Puskin ei teadnud oma sõpradest midagi. Viie ülestõusujuhi hukkamine 1826
Kogus leidub ka mõni armastusluuletus, mis on aga põhiteemadega kasvõi kaugelt seotud. Alveril oli selge ja loomulik keel, pingutamata värsid ja täpne riim. Sõnamängulisus. Hilisemas elus kurbus ja süngus, tema luulet ei avaldatud ka mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib
G.Byron) Surma mainimine ( ,, Mardi Lutheruse päeval " J.K.Peterson / ,, Su elu lõppes" G.G.Byron) Lootus(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul" ; ,, Lootus " K.J.Peterson / ,, Maryle"- G.G.Byron) Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( ,, Rõõmulaul " K.J.Peterson / ,, Kuulsa Kreeka sõjalaulu järele" G.G.Byron) Looduseülistus.(,,Sügise" K.J.Peterson / ,, Laps olla muretuna veel " G.G.Byron) Mõlemale luuletajale tähtis sõprus.(,,Sõprus" K.J.Peterson / G.G.Byroni aforism : ,, Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.") Tagasihoidlikkus. Epiteedid. Byron kasutab küll vähe, aga siiski kasutab. Peterson kasutab väga palju.
kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a. pärast tema surma, ilmus tema loomingut kokkuvõttev valikkogu ,,Mu süda laulab" TÄNAME KUULAMAST!
noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a
vaatama asjadelekui omadustele, millega tema tahe võib nõustuda. Kuid hing ja mõistus mitte iialgi. 3.Poe arvates on ainuõige maailma tunnetamise viis intuitsioon, vaist. Seetõttu, et ta niimoodi mõistis olid tema teosed sajandi jagu keelatud, sest ta näitas ja kujutas inimest mängukannina oma kätes, keda on vallutanud saladuslikud jõud. Poe püüdis neid jõude lahti seletada oma vaatenurgast. Kuid seda peeti sel ajal moraalituks. 4.Tänu prantsuse luuletajale Ch. Baudelaire'le (loe: bodläär), kes tõlkis Poe loomingut jõudis see kaa euroopa lugejateni. Eesti lugejateni jõudis Poe 1903. aastal tänu J. Aavikule. Tänu Poe'le hakkasid arenema ulme-, krimi- ja õuduskirjandus. Poe mõistis, et ELU on ilus kuid seda ilu tabab inimene vaid "kurja tehes".
Poeemid on kirjutatud hetkeemotsiooni ajel nii kõigest, mis autorit ümbritseb, kui ka luuletaja enda emotsioonidest ja tunnetest. Tundub, et poeet kirjutab oma luuletusi pigem vabavärsis, sest terve raamatu peale ei leidnud ma mitte ühtegi luuletust, kus oleks sees mõni riim. Ka ei pea luuletaja väga lugu vormitunnustest. Stroofid enamasti puuduvad, on vaid üksteise järele kirjutatud värsid, mis meenutavad pigem ,,reast-reani" kirjutatud juttu, kui luuletust. Tundub, et luuletajale ei meeldi väga kirjavahemärke kasutada. Näide sellest on luuletus ,,Vedeledes diivanil", kus pole kasutatud ühtegi kirjavahemärki seal, kus nad olema peaks. Seda luulekogu soovitaksin ma kõigile, sest see oli minu esimene kokkupuude mõne (vabavärsilise) luulekoguga ja pean tunnistama, et see oli üsna meeldiv.
ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused. Dante kohtab nii tegelikult elanud inimesi kui kirjanduslikke tegelasi.Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
Sümbolism Euroopa esimene modernistlik kirjandusvool, tekkis XIX saj viimasel veerandil Prantsusmaal vastukaaluks realismile ja naturalismile. Oma nime sai kirjandusvool 80-ndatel aastatel. !886 ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro sümbolistide manifest, milles rõhutati soov luua nn puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga; vabastada kirjandus igasugustest seostest ajastu ühiskondlike nähtustega, loobuda tegelikkuse nö objektiivsest kujutamisest. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse Ch Baudelaire'i. Platoni õpetustest lähtudes tunnistasid sümbolistid kahe- ideaalse ja reaalse maailma olemasolu, kusjuures reaalne maailm tundus neile nagu Platonilegi igaveste ideede ajutise kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel ei ole võimalik seda nn ,,teist ...
vabanenult. Ta näitas ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. ,,Söerikastaja" üks peamisi saavutusi seisnes kahemõttelisuse või mitmetähenduslikkuse tagasitoomises eesti luulesse ajal, mil ühemõttelisus oli veel selgelt positiivse väärtusega termin. Toona leiti luulest lubamatult palju ähmasust ja avalikkuses puhkes kõva vaidlus vabavärsi üle, tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli ta ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 4 Luuletused
Aasta hiljem tal tervis kehvenes ning pidi teatrikarjääri lõpetama ning pühendus rohkem kirjandusele. Alguses ta teenis elatist teadiste ümberkirjutamisest ja romaanide tõlkimisest ,kuid peagi hakkas ka oma luuletusi avaldama. Esimene luuletus ,mis ta avaldas oli ,,Borozo" (,,Vein''). Ta kirjutas peamiselt rahvalaulu sarnaseid luuletusi teemadel vein ,armastus, röövlid jne. Ta andis järgnevate aastate jooksul palju luule kogusid välja, mis tõid luuletajale ennenägematu populaarsuse. Tema luuletusi, deklameeriti, kopeeriti, viisistati : mõnigi neist muutus õige pea rahvaluuleks. Ent ta ei rahuldunud ,,rahvalauliku" staatusega. Nii sai temast peagi vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas. Peagi asutas ta noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu. Ja mis võib-olla veelgi olulisem: tema romantiliselt julge tegutsemishimu kujunes Prantsuse revolutsiooni uurimise mõjul vabariiklikuks
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse ...
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proo...
Looming kui paratamatus Inimesed on indiviidid. Samamoodi on kunsti ja inimese vaheline suhe individuaalne. Loomine võib kohati olla väga isiklik protsess, sellepärast saab rääkida vaid üldiselt inimkonnast ja üldistest näidetest ning põhjustest. Usun, et inimesel on puhas loomise vajadus juba inimkonna algusest saati. Aga miks tekib inimesel see vajadus? „Kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse, võttes vajaliku nii oma õnnestu kui kannatusist.“ ütleb kirjanik Artur Alliksaar. Loogiline on, et ümbritsev keskkond mõjutab inimest paratamatult. Kunstnik, soovides luua midagi oma, peab kasutama ennast ümbritsevat teadlikult rohkem. Kirjanik, kes istub laua taha, et välja mõelda suuri mõtteid või lugu, võib küll pakkuda lugejale head meelelahutust, kuid kui see lugu ei põhine mitte millelgi ega tule tema enda seest, ei jäta ta mingit jälge lugejasse ega ühiskonda. Heaks näiteks võib tuua poo...
jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid
järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle. Üldiselt Puskinist Puskini looming oli viljakas, aga enamus tema kirjutusi jäid visanditeks ja üle poolte avaldati hilja
Ta näitas ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Samal aastal sai ta ka Kirjanike Liidu liikmeks. ,,Söerikastaja" üks peamisi saavutusi seisnes kahemõttelisuse või mitmetähenduslikkuse tagasitoomises eesti luulesse ajal, mil ühemõttelisus oli veel selgelt positiivse väärtusega termin. Toona leiti Krossi luulest lubamatult palju ähmasust ja avalikkuses puhkes kõva vaidlus vabavärsi üle, tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli Kross ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Jaan Krossi luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 2 3. Luuletused MIS TEAD SA LUULEST
ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus,vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus. Ta lõpetas Boldinos "Jevgeni Onegini", kirjutas näidendeid, jutustusi ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Boldinos
Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. (,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(18901951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud zizzle inimene,kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega.
Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a
Aia ääres kiigub ta! Lahkeil silmil seisab Haljal orasel, Liigub liblikate Siidsiibadel Kevade, kevade Jälle tuli tagasi! ... Kevad on mõlemale luuletajale ilus aeg. Suvest pole väga palju juttu. Liivil on suvest küll palju luuletusi, kuid mulle on jäänud tunne, et see soe ja päikeseküllane aeg on mõlemal jäänud tahaplaanile. Koidula kaebab suvele sellest, mis on kaduma läinud. Kurdab, et ,,Suvi sammus, suvi sirgus: / ,,Kellel aega ohata? /...". Juhan Liiv kirjeldab jälle suvepäikse soojust: ,,Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, / kui öödevari maha jääb! / Ju tulnud, päike, üles ta, / ja vaata põrm lööb elama!".
vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gont sarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus,vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus. Ta lõpetas Boldinos "Jevgeni Onegini", kirjutas näidendeid, jutustusi ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid
SONETT Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Provanssaali keeles tähendab see laulu, itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema. See iseloomustab väga hästi soneti olemust. Soneti riim on kõlav ja sonett ise on emotsionaalne. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca'le. Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi. Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks. Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14
olukorraga lepitakse. ,,Sel, mis on möödas,ära tõusta käsi./Liiga vara kaotused ja väsi/ on su pojast üle uhtunud." Olla luuletaja, polnud Jesseninile kerge. Luuletustes räägib ta sellest, et talle meeldib olla poeet ja oma rahva ja kultuuri peegel. Kuid alati ei ole kõik nii kerge ning kuulutada mõtteid luuleridades nõuab vaeva ja verd. ,,Ei poeet ole saatuse soosik./ Kord on rõõmud, siis meeletu norg./Musta konna ja valeva roosi/paariks kihlata tahtsin kord." Luuletajale on mõnikord tundunud luuletamine ka mõttetusena. Talle on tundunud oma looming rämpsuna, mida rahvas ei mõista ega vaja."Kah asja- / ihata poeedi loorbereid!/ Kas rämpsu vähe veel/ on tehtud siiamaani?" Jessenin kirjutab oma luules sellest, kui tähtis on talle kodumaa ja lähedased. Ning iga kord lahkudes sellest, mis on südamele kallis, haarab inimest igatsus ja vaev, mida teised ei mõista.
Pushkin jäi üksinda. Nendel aastatel tegeles Puskin peamiselt loominguga. Mihhailovskoje olemise aastail sai Pushkinist Venemaal üldtunnustatud esiluuletaja. Ühel ööl vastu 4. septembrit 1826. aastal sai Pushkin valitsuse kullerilt teate tsaar Aleksander I surmast ning käsu sõita viivitamatult Moskvasse, uue tsaari Nikolai I juurde. Pushkin jõudis Moskvasse 8. septembril, kus ta saadeti otse äsja kroonitud tsaari Nikolai I ette, kes andis talle armu, kui kõige kuulsamale vene luuletajale. Pushkin oli nüüd vaba. Pushkin oli kerge armuma ning tal oli palju armastusi. 1828. aasta lõpul ühel ballil kohtas ta oma tulevast naist Natalja Nikolajevna, kes oli siis alles 16. aastane. 1. mail palus Pushkin tema kätt, kuid Natalja keeldus. Hiljem ühel Aadlikogu pidustusel kohtus ta taas Nataljat ning lõpuks 6. mail 1830. aastal nad kihlusid. 1831. 18. veebruaril Moskvas nad laulatati. Kuigi Pushkini elu oli alguses raske, pidev rahapuudus ja epideemiad Moskvas, oli ta abielu
Osad luuletused on lausa pühendatud kommunistidele näiteks on luuletuse lipukandja eesõnaks kirjutatud ,,Joh.Tammele kommunistile ja Hispaania kodusõja võitlejale. Pärnus. 1940".Selle tõttu arvan ma ,et Kersti Merilaas oli kommunist. Ka olid luuletuste tegelaseks inimesed kes elasid tavalist elu ja nagu ootasid mingit vaheldust.Tihti olid tegelasteks lapsed või noored.Osad luuletused olid kirjutatud nagu nostalgiliste meenutustena autori enda lapsepõlvest. Luuletajale meeldis väga kirjutada pikki luuletusi mis vahepeal tunduvad lausa jutukestena. Näiteks on luuletus ,,Lapsepõlv" on kirjutatud kuueteistkümnele leheküljele. Nii pikka luuletust pole mina veel lugenud.Ka ei kirjutanud Kersti Merilaas riimluuletusi. Minu loetud luulekogus polnud ühtegi. Mind kõnetas kõige rohkem luuletus ,,Kiigel".See on lõbusam ja uljam luuletus kui paljud teised luuletused selles luulekogus. See jutustab meile lõbutsevatest noortest inimestest
.. Lõpuks tuli päriselt kodumaale tagasi, Tallinna tuli pere 1906.aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi. I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913. Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel. 1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. M
tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks. Õnnetu Berliozi surm trammi ja Kooleraks kutsutud naise läbi, pole aga vähemalgi määral seotud tema, ega tema kaaskonnaga. Tema lihtsalt teab seda ette ja kuulutab nii. Kõik ülejäänud "halvad teod", mis ta
Juhan Liivi loomingus sisaldavate armastusluuletuste arv pole suur. Juhan Liivi armastusluule on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. Sealjuures toetuvad need enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras. Teisalt on Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus. Luuletajale on armastatud neiu ilu, õnne, valguse, elu ja õitsengu kehastajaks. Näidetest tooks välja ,,Lilleneid", ,,Ei sinu ilust", ,,Üle vee". Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ,,Sa tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja. Selles luuletuses juurdleb Liiv mõtte ja tunde vahekorra üle, andes suurema tähtsuse siiski viimasele. Mu ees on surm,
· Sisu- ,,Jumalik komöödia" 100 laulu on jaotatud 3 ossa. 1. ,,Põrgu" Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist PATUELU. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad PANTER, LÔVI ja HUNT, kes on inimlike pahede (vägivald, upsakus, himurus ja reetlikus) kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu pôhjused. Dante kohtab nii tegelikult elanud inimesi kui kirjanduslikke tegelasi
Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a
teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega. Horatius küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida, luua ebaharilikke vorme (Catullus kasutas sageli omapäraseid sõnu) -> rikastunud luulekeelt. Horatius juba eluajal roomas klassikuks, eeskujuks paljudele teistele luuletajale. Mõju hiljem ka euroopa kirjandusele eeskujuks. Kristlased pidasid horatiust jumalakartlikuks kirjanikuks. Oluline zhanr sellel perioodil eleegia, tuntud neli meest : Gallus, Tigullus, Ovidius, Propertius.
Dionysose kui viljakusjumala auks, teatrile koori juhi, kelleks oli arvatavasti külavanem, samuti tragöödia nimetuse. Põhiliselt lõbutsemisele pühendatud jaanuarikuupidustused lenaiad aitasid kaasa hilisemale komöödia arengule. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem.Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitamakõigepealt korraldavatele ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidentit. Seejärel valiti loosiga igale luuletajale esinäitleja ja patroon ehk koreeg jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejatele maksis riik. Näidendi autor kompenseeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundjad selle töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta sageli ka peaosa. Suure duinüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud Phrrhenoni friisil
kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal)
Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus, vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus. Ta lõpetas Boldinos "Jevgeni Onegini", kirjutas näidendeid, jutustusi ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid
Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde. 1927. aastast hakkas Betti rohkem tähelepanu pöörama loomingule . ( 1 ) Betti Alver kohtus oma esimese abikaasa Heiti Talvikuga 1930.aastal. Abielu sõlmiti 19.juunil 1937.aastal. 1944. aasta sügisel tuli Betti Alver tagasi Tartusse. Sõjajärgsed aastad 4 olid luuletajale rasked. Ta abikaasa Heiti Talvik areteeriti seadusetult ja suri väljasaadetuna 1947.aastal. Betti Alver ise pidi taluma umbusaldust, 1950.aastal arvati ta välja Kirjanike Liidust. Betti Alveri kirjanikuõigused taastati 1956. Samal aastal abiellus ta kirjandusloolase Mart Lepikuga. ( 2, 402) ,, Mart Lepik pakkus end väga delikaatselt elukaaslaseks. Meie abielu oli tegelikult fikitiivne, ma sain üle elamise hirmust. Ta andis mulle tagasi kindultunde." Oli öelnud Betti
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja T...
,,Kogemuste laulud" _ Milline on tema tuntuim luuletus?tiiger 3. Järvekoolkond _ Keda kutsutakse järvepoeetideks?Wordsworth, Coleridge, southey _ Mis järvepoeete mõjutas? Elasid ühes kohas, Prantsuse revulutsioon, ja hilisem Napoleoni poliitika ?_ Kes ja kus avaldasid inglise romantismi manifesti? Mille vastu manifestis välja astuti?Wordsworth ja Coleridge, nõuti lihtsa elu väärtustamist, igapäevasest ilu otsimist, irratsionaalse poole püüdlemist. Parim keskkond luuletajale on maa, loodus 4. F. Hölderlin _ Mis maa kirjanik Hölderlin oli? Saksa _ Mis oli tema luuleloomingu eeskujuks? Antiik kreeka kirjandus _ Mida kujutas hümnides? Täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast armastust. 5. P. B. Shelley _ Mis on Shelley eluloos huvitavat? Ta põgenes 13 aastase tüdrukuga ja abiellus temaga, oli väga protestiv _ Mis on Shelley poliitiliste luuletuste teema? Türannia on vale, vabadus, loovus, harmoonia.
." Poleemilses tuhinas tehtud väärotsustus jäi Talviku loomingule veel pikaks ajaks külge. Sõja aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Oma 1975. aastal ilmunud raamatus ütleb Karl Muru: "...H. Talviku poeeditee katkes enneaegu luuletaja surma tõttu, milles küllap mõjusid kaasa ka need vintsutused, mis luuletajale pärast sõda osaks said..." Oma raamatus "Tulgu uus taevas" kirjutab Hellar Grabbi: "...Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18
TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk.2 2.Perekond.................................................................................................... .....................................lk.3 3.Looming........................................................ .........................................................
1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad) Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
