Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasus...
abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus.
kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju.
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Romaan ballaad draama Novell sonett tragöödia Marginaal haiku komöödia Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA poeem romanss
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
· Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass" · Dramaatika eriliigid: - kuuldemäng - telenäidendid
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid"
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
kuningas lavastuse ära. Algas autori võitlus ,,Tartuffe'i" keelust vabastamise nimel. Kibestusest hoolimata haaras Molière igast võimalusest, et teos lõpule viia ja ette kanda. Toetuse hankimiseks esitas ta näidendit kõigepealt kitsamates aadliringkondades; kasu oli ka jätkuvast tööst õukonnapidude sisustamisel, samuti teiste teoste menust. 1669. aastal sai Molière lõpuks loa ,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini
Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks j...
Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem
- müüt ,,Maailma loomine" - saaga ,,VanemEdda" - eepos ,,Nibelungide laul" (Saksamaa) III Dramaatika: - tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - libretto Wolfgang Amadeus Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium Ilmar Raag ,,Klass" IV Lüroeepika: - värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem
suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses ,,Narrilaev", et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea,
elutoas isa jutul: ,,Issi, kas ma palun võiksin playstationisse?" Isa vaatab last jabural ilmel, mõistmata, mis ometi saab selles asjanduses nii haaravat olla ja viskab nalja: ,,Kuhu sa minna tahad? Mine-mine, võta võtmed kaasa ja ära kauaks jää!" Vend naerab, aga palub siis uuesti. Isa saab pahaseks: ,,No tuleksid sa kordki minu juurde jutuga, et kas ma palun võiksin kitarri harjutada! Lepime kokku, et kui tund aega klõbistad oma nuppe, siis tund aega mängid pilli ka." Taoline jant käib iga päev. Siis kakeldakse teise vennaga, kumb enne ja kumb kauem ja millist mängu mängida. Siis jääb jälle vaba aega ja kui on vähegi võimalik haarata emme käest mobiiltelefon, saab õnneks sealgi erinevaid mänge toksida (sest enda telefoni omadest on juba kõrini). Tagatipuks on ju veel arvuti, mis küll meie majas on hetkel mängude jaoks liialt aeglaseks jäänud, aga mingeid videosid õnnestub tal sealt ikkagi imetleda. Poiste värk, tänapäeva laste värk
Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.)Butafoor – ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)Süžee – eepilise või draamateose teema.Farss – ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal.Miljöö – keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub.Dekoraator – dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija.Ida Teater – etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks)Areen – Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.Tsirkus – etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud
Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta seltskonnadaami Celimene'i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. · ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel · ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. · ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged
jätab Media maha ja haitub koos Korintose kuningatütrega.Media ,olles Jasoni peale vihane mürgitab Jasoni uue naise ja tapab oma pojad.Kuigi ta neid armastab on viha Jasoni vastu liiga suur.Lõpus Media lahkub koos poegade surnukehadega vankril. Komöödia.Naljamäng,mis naeruvääristab inimeste pahesid ja argielu kitsaskohti.Alguses sai pilkelaulust,mida talumeeste salgad dionüüsose pühadel ette kandsid.Eriti pilgati võimukandjaid. (Poliitiline satiir,koomiline jant,müütiide paroodia) Juhttiva rolli sai Roomas , tegevus toimus peamiselt Kreekas .Tegevus põhineb koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes) ,,Ratsanikud"räägib rahvavaesumisest Peloponnosose tagajärjel ja pilkab sõda pooldavaid võimukandjaid.
Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks) Areen Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud. Tsirkus etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud.
Diletant asjaarmastaja Dissertant väitekirja kaitsja Dünastia valitsejasugu Efekt mõju, toime, tõht, tagajärg; mulje, nähtus eksport väljavedu ekstrasenss ekstrasensitiiv Epiteet kujundlik täiend Etikett märgis, nimesedel; kindlad käitumisreeglid Eufooria haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne Familiaarne pealetükkivalt sõbralik Farsi, farss jant, jandi fikseerima kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima; Filantroop inimesearmastus, heategevus Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak Gangster bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USAs). Geisa jaapani meelelahutajanna
teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis suur edu. Seda kuulis Viini teatridirektor ning omandas teose esitamiseks õigused. Stsenaarium anti kirjanik Karl Haffneri kätte, kes valmistas sellest saksakeelse versiooni. Kõige lõpuks anti jant Viini teatri kapellmeister Richard Geneéle, kes selle ooperilibretoks ümber töötles. Opereti tegevus toimub selle kirjutamise kaasajal Viinis, mida 1873. aastal oli vapustanud börsikrahh. See tõi kaasa paljude rikaste meeste vaesumise ning nende luksuslike armukeste muutumise lõbutüdrukuteks. See ühiskondlik taust oli ka operetis aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma karistus kandma
3)..... läbimõõduga väljak), selle keskel asus Dionysose altar; o taga asus telk näitlejate 4) tragikomöödia ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv dekoratiivne taust 2)skeene, mis kujutas 5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; ei kujutatud see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile. Skeene välisukse
Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub. (Näeb Vanapaganat ja tema seltsilisi teeb risti ukse ette ja jookseb lavale) Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvis. Hiir saunanurgast:Üksi, üksi, õeke! Vaeslaps:Ei ole siidisärki selga panna.
Et näidata oma jõukust muutusid ka etendused suurejoonelisemateks. · Müsteeriumide vennaskond- loodi 15.saj., see ühendas proffessionaalseid näitlejaid. · Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”. Barokk- 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
et see pilv just selleks tuligi, et meid vallatuid nuhelda. ... ,,PETT JA PARBU" ( 1928) ...Ei kestnudki kaua, kui tekksid suured lahkhelid Parbu ja Peti vahel. Pett , nähed peni, ronis kummutile ja turtsus sealt alla, sülgas Parbule otse suhu. Parbu haukus kummuti ees nagu lõuakoer, aga kassi ta kätte ei saanud, sest üldiselt on teada, et peni ei roni. Siis tuli perenaine ja küsis: ,,Mis küll peaks tähendama see igavane jant? Kas tõesti kaks olevust ei saaks läbi sõbralikumalt kui teie kaks? Juba tõeks tehtud, et isegi see, kes võitis suure sõja, pole saanud võidust mingit kasu millist kasu mõtleb siis Parbu saada Petilt?" Siis tegi Parbu liigutusi , otsekui otsiks midagi kummuti alt, ise väga hästi teades, et see on silmamoondamine perenaise ees, teades, et perenaine on temast targem. .....
On 15. veebruar 1995, Katagiri, kauaaegne kogud ametnik Tokyo Turvalisus Trust Bank, on üllatunud, hiiglaslik konn ootab teda viisakalt väljaspool oma korteris. Frog tutvustab ennast ja vabandab barging arvesse Katagiri koju, väites, et on pakiline küsimus, mida arutada. Ta on tulnud, sest Tokyos on peaaegu hävitatud. Katagiri arvab, et tuleb jant, kuid Frog kinnitab talle, et nad on ainsad kohal. Frog ütleb talle, et ta ei ole hull ja et Katagiri pole und. Segaduses ja ülekoormatud, Katagiri küsib, kas konn on "tõeline konn." Frog vastused jaatavalt ja näitab oma realness kallutades tagasi oma pead ja lastes läbi seina korisev seeria ribits. Frog ütleb Katagiri et tekib maavärin kolme päeva pärast, palju suuremad kui mis tabas Kobe kuu aega varem. Rohkem kui 150.000 inimest sureb ja linna infrastruktuuri hävitamisele
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 EESTIS ON KOHE VAJA TEHA Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 1 Elame suurte muutuste ajastul, kus kõigil on kõigega kiire. Noored ja kogenematud poliitikud võtavad ette muudatusi, mille ulatust nad ise mõõta ei oska ja mille tagajärgi tulevikus on täna raske hinnata. Planeeritavate muutuste hindamiseks uurimistöid ei korraldata või tehakse need ülepeakaela rutates, spetsialistide arvamusi eirates. Niimoodi vastutustundetult käitudes võime tulevikus leida endid lõhkise küna ees. Ütleb ka eesti vanasõna: Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Riigikogus seadusi koostades ja vastu võttes muudkui lõigatakse ja lõigatakse ja aega mõõta pole... Olen aegade jooksul jälginud, kuidas meil seadusi tehakse ja ellu viiakse. Otsused võetakse vastu ja viiakse ellu kohe ja praegu. Kiirustades ja pikemalt mõtlemata...
Nüüd sai Lazaro permehelt leiva pätse näppama hakata. Mõne aja pärast aga peremees märkas, et sealt on leibi puudu ja hakkas nende üle täpset arvestust pidama, mis tõttu ei saanud enam terveid pätse korraga võtta. Siis hakkas Lazaro murdma väikseid tükikesi leivast, et jätta mulje nagu hiired oleks käinud leiba söömas. Preester hakkas kirstu auke lappima siis, aga Lazaro lõhkus augud uuesti kirstus, kui peremeest ei olnud kodus. Selline nokk kinni saba lahti jant kestis nii kaua, kui preester leidis võtme Lazaro käest ja viskas karistuseks varga oma majast välja. Ka kolmanda peremehega ei vedanud Lazarol, nimelt kolmas peremees oli nii vaene, et tal polnud midagi anda, isegi kui ta oleks tahtnud. Lazarol oli sellest väike aadlist kahju ja isegi jagas enda toitu peremehega, kuigi oli ise näljas. Nimelt Lazaro oli pimedalt vanamehelt õppinud kerjamist, mille eest sai ta endale toitu muretseda ja seda toitu ta jagaski oma peremehga
"Misantroop" on teos, mis arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda nende pahede pärast. Ta ei tunnista silmakirjalikkust, hindab otsekohesust ja lihtsust. 6 Moliére kirjutas ka komöödiaid, kus ta viskab nalja arstide ja nende ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend "Ebahaige" (1673) on aga mehest, kes oma liialdatud surmahirmus kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii kõiki oma lähikondlasi. "Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused.
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii n...
arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle
pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. ,,Misantroop" ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kau- du. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. ,,Arst vastu tahtmist" Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" Kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb
näitekirjanikke ja näitekunsti õpetajaid, teatrinovaatoreid,-kriitikuid ja teoreetikuid, aga mitte kunagi ühes isikus. Ja kui tema kordumatu,ainulaadne ning täisvereline isiksus on meieni jõudnud, siis ainult tema tekstides, mis oma mitmekihilisuses ja paljutähenduslikkuses nõuavad rohkesti juurdemõtlemist ja mõistatamist, ent pakuvad ka erakordseid avastusi ja mänguvõimalusi. Arst vastu tahtmist on lõbus jant mis teeb nalja tohtrite arvel. Lugu saab alguse sellest kui Sganarelle ja Martine tülitsevad selle üle kes on majas peremees ja kes peaks hagu tegema. Martine on vihane, kuna mees ainult joob, mängib maha pere vara ja peale selle on veel laisk ka. Sganarelle ütleb et tema on peremees ja tema sõna peavad kõik kuulama. Tüli kestab nii kaua kuni mees hakkab oma naist vitsaga nüpeldama. Siis ilmub
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Erilise pilke alla langesid võimukandjad. Nii sai alguse poliitiline satiir, eriti Atika demokraatlikus õukkonnas. Spartas seevastu arenes rohkem argieluaineline komöödia ehk koomiline jant.(Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödia stseen Mõlemad komöödia peasuunad - poliitiline satiir ja koomiline jant - kohtusid Ateenas ja liitusid siin Vana-Attika komöödiaks, mida tema peamise huviala järgi nimetatakse üldiselt poliitiliseks komöödiaks, kuigi kõrvalharuna esineb harvemini ka muinasjutuline komöödia, mis lõbustab meid oma naljaka fantastilisusega
stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos – nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Erilise pilke alla langesid võimukandjad. Nii sai alguse poliitiline satiir, eriti Atika demokraatlikus õukkonnas. Spartas seevastu arenes rohkem argieluaineline komöödia ehk koomiline jant.(Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödia stseen Mõlemad komöödia peasuunad - poliitiline satiir ja koomiline jant - kohtusid Ateenas ja liitusid siin Vana-Attika komöödiaks, mida tema peamise huviala järgi nimetatakse üldiselt poliitiliseks komöödiaks, kuigi kõrvalharuna esineb harvemini ka muinasjutuline komöödia, mis lõbustab meid oma naljaka fantastilisusega. Kahe eriilmelise suuna liitumine Vana-Attika komöödias kajastub küllalt
teismeline poiss, aga kuna temalt on ilmunud veel üks raamat aastal 1997, siis kaldun arvama, et tegu peab olema vanema inimesega. Igaljuhul ei soovita ma teil seda lugeda. Teinegi tundmatu arvamus teose kohta: Võrreldes 10 aasta taguse esikraamatuga on muutusi vähe: taas "vaimutsemine", taas reis eksootilisele maale, taas palju illustratsioone. Keegi kapten William korjab sadamast madruseid laevale, et sõita nendega kaugele saarele peidetud aaret otsima. Järgneb laevareis ning jant aarete saarel. Märksõnad on sürr, absurd, grotesk. Et need märksõnad võivad tähistada ka kunstiliselt kandvaid nähtusi, siis tuleb kindlasti ära märkida, et antud raamatu puhul ei ole see nii. Pigem tekib selline ebamugavustunne - saad aru, et autor tahab teha nalja, aga et naljad on nürivõitu, siis kuuled vaimukõrvas mitte kuulajate naeru, vaid piinlikku vaikust. Vaimukaid ütlusi on kümmekond, aga need mattuvad jabura sõnavahu alla. Need naljad
Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline
automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid.
Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline
Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele
Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus,
Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline vahetuvad Määratlused draama sees: Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama keskmes on igapäeva elu kujutamine Ideedraama keskmes on mingite ideede kujutamine, propageerimine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
