võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Siis kui Matilda käskis oma mehele kirjutada raamatut, siis Matilda ütles, et ta ostis oma mehe raha eest. See näitab tema suhtumist mehesse.
Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult
Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks
Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud alates noorepõlvest tark ja andekas. Ta on nõus Sandrit aitama tema raamatuga
Piibelehe, kes on endaga suht põhjas. Tiit on ennem andnud paar raamatut välja , ning ta oli Sandri ette panekuga nõus , et oma rahalist seisu parandada. Sander maksab Tiidule , selle eest, et tema kirjutab tema eest raamatut. Lõpuks saab ta selle raamatu ka valmis , ja sellest saab kohe suur hitt, pälvib kirjandus seltsi kõige kõrgema auhinna. Vana Vestman , ehk Sandri naise isa ei olnud sellega kohe ültse rahul , et tema tütre mees on mingi liht labane kirjanik. Aga Sandri naine on oma Sandriga väga rahul ja õnnelik, ning Sander naudib oma tähelendu väga ja naudib oma tähelepanu väga. Piibeleht palub Sandrilt varsti abi, aga Sander ei taha teda väga aidata, nimelt oli Tiidule väga meeldima hakanud Vana Vestmani teine tütar, aga kuna Vestman ei oleks sellega elu sees nõus, et tema teine tütar peaks ka kirjanikule mehele minema. Tiit ähvardab Sandrit , et kui ta ei aita teda siis ta valikustab nende saladuse ,
Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase zestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid. 3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas. Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg. Matilde on Sandri abikaasa
Rikkale inimesele kohaselt. Sander - insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Temasse suhtuti usna normalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane. Suhteliselt keskmise väljanägemisega ja tänu rikkalr äiale sai kanda koa kallimaid riideid. Vaimselt polnud ta väga arenenud. Ei suutnud asju saladuses hoida. Piibeleht - Sandri koolivend. Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välisuselt oli tavaline. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus
mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi. Kui Vestman kuuleb, et krundi ostul on temast ette jõudnud keegi Piibeleht, on ta nõus oma tütart talle ise naiseks pakkuma. Sellega jääks varandus perre ja ta saaks ise osanikuks pilvelõhkuja ehitamisel. Pealegi lubab Vestman Laurale suure kaasavara kaasa anda, jättes Sandri ja Matilde varandusest ilma
Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat peaks ilmuma, külaelanikud ka juba ootavad seda ja ei usu enam, et raamat ilmub. Ühel päeval oleks Laura autoalla jäänud aga üks mees tõmbas ta tee pealt ära ja kandis ta kätel üle tee. Laurale armus ta silmadesse. Need meenutasi talle öökulli-silmi. Siis ilmus välja Sandri sõber Tiit Piibeleht. Jutustasid teineteisele, mis nad kõik need aastad teinud on. Sander kurtis selle välja, et tal ei olnud paberile kirjutatud ühtegi kriimu, ainult mõtetud seosed, millest ei olnud abi. Sander palus Piibelehe endale appi, et ta aitaks selle romaani valmis kirjutada. Ta ütles, et tal on midagi valmis aga see on ikaldunud. Piibeleht andis siis romaani Sandrile ja ta hakkas sade oma käekirjaga ümber vihtuma, et saaks trükikotta minna
See tuleb sellest, et sa kirjanduse peale lugupidamata silmaga vaatad. Sinule oleks muidugi meeldinud, kui Ludvig oma auhinna mõnelt ehitusplaanide võistluselt oleks toonud. Minule, papa, aga seisab luule kõrgemal kui kõik muu maailmas.” Nii kaitses Matilde oma meest isa ees. Sander kasutas Tiit Piibelehte raamatu kirjutamisel ära, lubas talle suure vaevatasu ning Piibeleht nõustuski. Üheks sellise teo põhjuseks võiks lugeda Sandri suurt soovi raamatu väljaandmisega saavutada kuulsust ja teiseks põhjuseks oli ilmselt Sandri naise Matilde surve, et tema mees teeks midagi, mis tooks tuntust avalikuse ees ning palju raha. Kolmandaks Sandri teo põhjuseks võis veel olla ka soov Vestmanile ennast tõestada, kuigi mitte ausal teel. Kuid asjad nii siiski ei läinud, nagu Sander soovinud oli. Raamatu tõeline autor ning tehtud tehing raamatuga tulid siiski ilmsiks ning ainuke, kes häbistatud sai, oli taaskord Sander ise.
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, k...
kamandas teda pidevalt ja esitas nõudmisi. Matilde- Auahne, natuke ülbe, pidi alati saama oma tahtmise, seega oli ära hellitatud. Oli huvitatud jõukusest ja kuulsusest. Ka oma välimuses oli ta uhke ja väljapeetud, kandes alati kauneid rõivaid. Suhtumine teistesse oli üleolev, kamandas nii Sanderit kui ka oma õde, kes ka alandlikult ta soove täitsid. Oma suhtes Sandriga oli ta domineeriv ja võimukas. Nii ka perekonna suhetes võrreldes oma õe Lauraga. Sandri suhtumine temasse oli alandlik, kuuletus Matildele, kes käskis tal kirjutada romaani. Piibeleht- Oli oma suhtumisega alati väga rahulik, ei ärritunud kergesti. Tundus hästi abivalmis, mida sai ära kasutada Sander, kes palus tal enda eest raamatu valmis kirjutada, millega Piibeleht ka ilma pikema mõtlemiseta valmis tegema oli. Kuigi tegelikult oli Piibeleht päris kaval ja oskas hiljema asjast kasu saada, see oli temast väga üllatav.
Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Sander valetas, et ta oskab raamatuid kirjutada, aga tegelt ei oska. Vana Vestman oli nii ahne, et kõik peavad temale kuuluma, ükskõik mis hinnaeest.
Hiljem sattus Sander selle hädavale pärast vihma käest räästa alla. 9. Kuidas kirjeldas Vestman meest, keda ta näeks oma väimehena? Vestman tahtis väimeheks meest, kes oli tark ja haritud ning eelkõige varakas. Kõige vähem olid Vestmanile meeltmööda kirjanikud. 10. Kuidas kindlustas Tiit Piibeleht oma seljataguse, kui andis ,,Pisuhänna" Sanderile? Piibeleht viis ,,Pisuhänna" käsikirja notari juurde. 11. Miks oli Sander kindel ,,Pisuhänna" edus? Ta oli kindel, et Sandri nime all välja lastud, inimestele meelepärase tekstiga ja Piibelehe andega, on raamatu edu garanteeritud. 12. Mida arvas Laura ,,Pisuhännast"? See meeldis talle, kuid tema, olles Piibelehe varasemaid raamatuid lugenud, arvas, et raamatutekst sarnanes Piibelehe teostele. 13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka
võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks
Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu
13) Imbi ja Ärni püüdsid merilehma, aga kaotasid selle kavalale Aida-Oskarile. // Liina muutis end libahundiks ja nägi armastusest sonivat Hansu. 14) Jaan tegi margi täis hakates Luise ees parukat sööma. // Ropu suuga Õuna Endel tuli Liinale kosja, aga tüdruk ajas ta minema. 15) Naaberküla rehepapp Villu tuli teisi katku eest hoiatama ja külarahvas pääses taaskord tänu Sandri kavalusele kindlast surmast. 16) Hommikul otsiti katku. Timofei leidis hõberaha, mis hiljem osutus valge seana katkuks, kellel rehepapp palus sõrg piiblil palvetada, lõi siis sellest noaga läbi ja lükkas ahju. 17) Aida Oskar tegi hiigelsuure krati ja kirjutas vanapagana raamatusse allkirjaks Jeesus Kristus. Kui Hans soovis oma kratile hinge, võttis Vanapagan ise küünega õlast verd. 18) Aidamehe kratt jäi väravaauku kinni ja läks vihast põlema
Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
Kaks õde kaks erinevat maailma Reeglina peetakse õdsesid omavahel sarnasteks, kuid need kaks erinesid teineteisest kui öö ja päev. Lauri oli tagasihoidlik ja kombekas neiu, kes oli nii-öelda ,,omas mullis". Ta eelistas olla üksida ja mõelda oma mõtteid. Teiste arvamus ei paistud talle väga korda minevat. Matilde elas rohkem teistele, kui iseendale. Ta pidas tähtsamaks Sandri raamatu ilmumist, kui raamatut ennast. Matilde oli peen kõrgklassi daam, kes üritas teistele meelejärgi olla ja endast head muljet jätta. Usun, et esmapilgul ei peaks keegi Laurat ja Matildet õdedeks. Nad ei näe üldse sarnased välja, nad ei käitu sarnaselt ning ka nende huvid on täiesti erinevad. Minu arvates on E.Vilde neid kunstlikult niivõrd erinevateks teinud ühte on kujutatud ilusa ja rumalana, teist koleda ja targana.
Äri ja Kunsti Suhted Pisuhännas E Vilde on pannud enda raamatus vastastikku kaks täiesti erinevat valdkonda: kunst ja äri. Kuid kuidas nad üksteisesse suhtuvad? Kumb neist on parem? Kahtlematta on nad erinevate huvidega valdkonnad keda ei saa võrrelda huvide poolest. Parim näide kunsti inimestest on Piibeleht, ta ülikond on alle väike, sokid erinevat värvi ja räägib lihtrahva keeles. Teda selgelt ei huvita teiste arvamus, ta tahab elada elu täiel rinnal ja tegeleda oma huvidega, milleks antud juhul on luule. Äri inimene oleks Vestmann, elegantne, viisakas, edukas ja rikas. Tema elu eesmärk ongi teenida raha ja saada kuulsaks. Kuid kumb on parem kumb halvem, sellele küsimusele vastata ei saa kuna tegemist on täiesti erinevate inimestega, kellel omakorda on täiesti erinevad huvid. Kahjuks pean ütlema, et raamatus "Pisuhänd" on äri pandud kunsti peale. Nagu näiteks see, et terve raamatu vältel peavad kunsti...
kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks päevalille pakkumine tere käe asemel või erivärviliste sokkide kandmine). Samas Vilde käib motiividega ringi säästlikult ja osavalt. Näiteks üks tähtsamaid ning konflikti põhjusi sünnib esimese ja teise vaatluse vahel lava taga, kus Piibeleht armub Laurasse ning sinna juurde tulenev abiellumise kavatsuse lugu. Kui esimeses vaatluses on potentsiaali, et Mathilde, Vestmani ja Sandri konflikt laheneb väikselt ning ilma suurema kärata läbi Piibelehe, kel puuduvad veel isiklikud huvid, siis teises vaatluses tõuseb Piibeleht, kes oleks võinud jäädagi lihtsaks värvikaks kõrvaltegelaseks, loo keskseks tegelaseks. ,,Pisuhända" on nimetatud vormitäiuslikuks, eeskätt on räägitud tema intriigi , karakterite ning dialoogi täiusest ning need osad on on omavahel tasakaalus. Pisuhända iseloomustab ka tema
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ai...
Lonkas paremat jalga. Piibeleht oli temasse armunud ja tahtis teda naiseks võtta. Kõik tegelased suhtusid temasse tolerantselt aga temale ei meeldinud Piibeleht. Ludvig Sander Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Täitis oma lubadusi läib kõikide raskuste. Suhtus teistesse positiivselt ja samuti temasse. Tiit Piibeleht Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus teistesse positiivselt, vana Vestman aga pidas viha ta peale ja ei sallinud teda. Laura vaatas teda samuti kahtlase pilguga - seega ei sallinud eriti teda. Ülejäänud tegelased olid Piibelehe suhtes normaalsed. Nägi välja nagu nohik ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna.
A. KIVIRÄHK ,,REHEPAPP" 12. klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõ...
Sarnanevad selle poolest, et mõlemad on kirjanikud ja üritavad kirjutada romaani, neil on sarnased hobid ja nad käisid mõlemad koos Realkoolis ning mõlemal on seda matemaatilist taipu olemas. Erinevused: Piibeleht on rohkem tasakaalukam ja suudab pooleli jäänud asjad lõpule viia samalajal, kui Sander on kärsitu ja ei vii asju lõpule, millega ta alustanud on. Piibeleht on kavalam, kui Sander. Sander on pigem rumalam ja naiivsem, näiteks jäi Sander uskuma, et Piibeleht kirjutab ise Sandri romaani valmis, aga kuulsus läheb ikka talle. Kuidas rakendas Tiit Piibeleht „Pisuhänna” oma kosjavankri ette? Piibeleht mõtles sellele, et ta saaks ka praktiliselt kasu sellest ja otsustas Sandrile müüdud „Pisuhänna” oma kosjavankri ette panna. Piibeleht oli nii nutikas, et suutis tihti oma kavalusega teistele silmad ette teha. Kelle või mille oli Ludvig Sander kunagi aastate eest oma kosjavankri ette rakendanud?
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimu...
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile;
Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud
Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi
Saue Gümnaasium Meie aja kangelane Heino Kalm Robert Kadak 6.e 2018 See on teemamapp meie aja kangelasest, kelleks on minu arvates Heino Kalm. 1 Pean Heinot kangelaseks, kuna ta on küll täiesti tavaline inimene aga aitab vaeseid inimesi, kes kardavad naeratada, sest neil pole raha hammaste korda tegemiseks. Selles mapis räägin ma lühidalt Heino elust, tööst ja tegemistest ja sellest, miks ma pean teda meie aja kangelaseks. Lisasin ka pildid, mis kirjeldavad Heinot. Sisukord 2 1. Sisukord---------------------------------------------------------------------- ------3 2. Heino Kalmu lühike elulugu--------------------------------------------------...
tüdrukule vastutasuks hõbeprossi. Räägu Rein hakkab hõbeprossi kadumises kahtlustama Kiltrit ja neil tekib sõda. Kasutatakse võlukunsti ja lõpuks suudab Rein Kiltri surmata. Paraku, aga prossi Kiltri käes ei ole ja Rein ei suuda seda uskuda. Koera Kaarel leiab metsast halltõve. Kuigi ta teab, et tõbede hüüetele ei tohi vastata, suudab halltõbi mehe üle kavaldada. Mees ronib puu otsa ja jääb ootama hetke, mil tõbi ära läheb. Haigus teeb puu all olles Sandri häält ja Kaarel tuleb maapinnale. Sedasi saab haigus Kaarli kergesti kätte. Tänu rehepapi tarkusele saab Koera Kaarel tõvest lahti, kuid muutub suureks joodikuks. Nimelt peab halltõve eemale ajamiseks kogu aeg viina hõng küljes olema. Vahepeal tuleb külaelanikke kimbutama katk. Kõik teavad, et piisab katkule otsa vaatamisest ja oledki surnud. Terve päeva püüavad inimesed katku leida, et Rehepapp saaks ta hävitada, kuid seda ei juhtu
Isa märkas poja kiindumist maalikunsti vastu ja andis tal 1464. aastal Firenzesse tuntud kunstniku Filippo Lippi töökotta õpipoisiks, kus ta veetis kolm aastat. Peale õpetaja on tema loomingut mõjutanud ka Andrea del Verrocchio ja Antonio del Pollaiuolo. Ilmselt võib Botticellit pidada iseseisvaks kunstnikuks juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on kirjas ta isa teade, et poeg töötab kodus. Pärast isa surma avas Sandri 1470. aasta kevadel oma töökoja. Suurema osa elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades. Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks ,,Guiliano di Medici" (1475- 1476) ja ,,Imeline madonna" (1476-1477). 1472. aastal astus Sandro Püha Luca gildi liikmeks ja täitis peamiselt Firenzest tulevaid tellimusi. 1474. aastal maalis ta Firenze vanima, Santa Maria Novella kiriku jaoks
" Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõikidele lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev. Johann Sandri mõtteid Ma arvan, et see on kõige toredam töö, mis nende kolme aasta jooksul saab tehtud. Täitsa tore oli seda kuplit ehitada. Päris raske oli ainult midagi leida, mida traadist oleks mitte liiga raske ehitada. Me vaatasime päris palju erinevaid renessansi maju, ja oleks peaaegu vist mingit väga uhket maja hakanud ehitama, aga õnneks leidsime viimasel hetkel selle kupli, ja ma arvan, et see tuli päris normaalselt välja. Minu idee
Laura aitab peamiselt oma isa. Ta tegi ka seda, mida ta õde temalt palus, aga piirideni (,,Too minu kalossid sisse, Laura, eeskojas on veel veidi pime!" ,,Ei!"). Laura oli lahke ja abivalmis (,,Usun küll, sul on helde süda.."). Talle meelis natuke unistada, nt ta võrdles Piibelehte öökulliga. Nagu Piibelehtki, elab Laura omas maailmas, ta ei pane väga tähele, mis tema ümber toimub. Laura on ka häbelik ja tagasihoidlik: kui nad Piibelehega kohtusid Sandri juures, siis mõlemad alguses olid kohmetud. Laura ei olnud üldse ahne. Laura oli ka tark, kui Ludvig ja Piibeleht õnnitlesid üksteist, siis Laura vihjas, et raamat võiks samahästi olla kirjutatud Tiidu poolt. Laura on hoolitsev, ta võttis endale kassipoja, kes jäi viimasena alles, tema enda ära jagatud perekonnast. Laura suhtleb vabalt, kui ta inimest teab, kui inimest väga ei tea, on ta viisakas ja vaoshoitud. Laura isa oli
Emaslooma tähendust ilmestab see: tikkusid vägisi kõhna ema udara kallale. Omastavas käändes käitus ema ka täiendina (ema juttu ja ema suu). Osastavat käänet kasutati 3 korral, näiteks ning püüdis ema lohutada ja püüdis oma ema säästa. Kaasaütlevas käändes esines ema 2 korral, mõlema puhul väljendab see kaasasolu eelkõige seepärast, et ema on elusolend. Kaasaütlevat käändevormi kasutati näiteks siin: Ja kuigi urjadnik nad mõlemad Sandri emaga toast välja tõukas. Ka alaleütlevas esines 2 korral, näiteks Su emale oli see kõige raskem hoop! Ühe korra esines alalütlevas käändes (Sandri emal) ning saavas käändes (kes pidi kord emaks saama uutele sangaritele). 2.4.3.1990. aastate ilukirjanduse vasted 16 1990. aastate ilukirjanduse alamkorpuses andis sõna ema 5670 vastet. Valimis on 100 vastet, st näidatakse iga 57. lauset
ärimehelikkust. Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist, kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsast. Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes osutub tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahne seltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse
Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud
Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist, kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsas. Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes otsustab tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahneseltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tugineb võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teoses tegevus seisneb eelkõige tegelastes,
järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele. "Pisuhänd"
tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (19231935) koosnevad 33 köitest. Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele. "Pisuhänd"
ärimehelikkust. Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist, kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsast. Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes osutub tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde - Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahne seltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. 17 Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
Tiit Piibeleht kaval, tark, kentsakas, kõige jaatavam tegelane teoses Mathilde kuulsuse nimeks valmis kõike tegema, võimukas, kohtleb oma õde halvasti Laura - väärikas, tark, ,,päikesenaine" (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine. Kogu tegevus toimub Vana Vestmanni kodus, mis on eepilise teatri tunnus (tegevus ühes paigas). Matilde oli ära võlutud Ludvig Sandri luuletustest , mis olid tegelikult võetud võõrastest teostest. Sander tahab saada kõrgemasse seltskonda naiste abil. Matilde sundis Sandrit romaani kirjutama, kuna see oli moes. Sander ei saanud sellega hakkama. Vestmann põlgab Sandrit, kuna luuletaja ei ole tõeline mees. Tema arvates tõeline mees on ärimees. Raamat saab tähtajaks siiski valmis. Piibeleht kasutab teoses karakteri- ja kõnekoomikat, nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud
Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused. 9 Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS 10 Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast.
siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: ,, Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani isanda väimeheks tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega."). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
