Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit
alati jälgida, et saal oleks puhas ja korralik. Joonis 2. Samurai Sushi kohviku saal 6 Praktika sisu Administraatoril on kolm töölõike, kus ta teeb oma tööd – baaris ehk leti taga, saalis või kassas. Suvel on avatud ka terrass, mis kuulub ka saali alla. Päeva jooksul administraator koguaeg liigub nende kohtade vahel, tellimusi klientidelt võtab vastu kas saalis või letti taga, teenindab ikka saalis ja arveldab kassa juures – maksta võib nii leti juures, kui ka istudes laua taga. Baaris administraator peab jälgima, et kõik kaubad oleksid oma kohtadel ja et kõik külmkapid oleksid täidetud. Kindlasti peab jälgima, et kiiremini riknevate toodete säilivusaeg oleks õige – nt mahlade puhul peab teenindaja olema väga ettevaatlik. Baaris teenindaja peab ka vallama topsidesse sojakastet, et anda klientidele kaasa. Baarist teenindaja sattub kööki, kus ta peab pesta nõud, mis ta on saalist toonud.
4.4Reklaam Kui laev alustab sõitu , siis öeldakse laevaraadios kaupluse parimad pakkumised . Neid öeldakse kolmes erinevas keeles soome , eesti ja inglise keeles . Veel antakse iga kahe kuu tagant välja reklaamraamatud parimate hindadega toodetest laeva kauplustes. 5.Kassatöö Kassaprogramm , mida kasutati oli Oscar.Me saime kassas olla ainult hommiku poole ,kuna , siis rahvast käis vähem . Igal töötajal on oma niinimetatud penna. See on magnet, mis käib kassa külge. See näitab ära, kes on oma nimega müüki tegemas ja mis kell jne ta on sisse loginud või välja. Kõik võivad olla erinevates kassades kümne hulgast, kuid penna on kõigil isiklik. Kui vahetus algab, siis kõik saavad allkirja vastu omale kassakapi võtme. Kassakapid asuvad taga puhketoas ning igas kapis on metallist lukustatud kohvrike, kus sees on 800 eurot kassapõhja. See käib niisama kassasse ja seda kusagile sisse ei arvestata. Õtul lihtsalt
Moorapeade arv väheneb iga päev 11 võrra (mitte negatiivseks!) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF Meekoogi arv suureneb nelja võrra päevas D8-11 5 Lisada veerg Nädalakogus 6 Lisada rida Kokku 7 Leida summad ridades ja veergudes (Üks märkimine ja üks klõps nupul Autosum!!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus) 12 Leida kogu toodangu summaarne Kassa ja Tulu 13 Korrastada esimene tabel: joonida tabel kogused esitada täisarvuna hind esitada kroonides
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 13) Kassa- ja tekkepõhine arvestus: Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.)
2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1. TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
Käive 60 000 0 Lõppsaldo 0 140 000 Lõppsaldo 2 520 000 Valmistoodangu konto Deebet Kreedit Algsaldo 126 000 2. 75 000 Käive 0 75 000 Lõppsaldo 51 000 Päevaraamat Nr. Tekst Konto deebet Konto kreedit 1 Osteti materjale Materjalivarud Kassa 2 Müüdi valmistoodangut Kassa Valmistoodang 3 Tasuti kreeditoridele Kreeditorid Arvelduskonto 4 Kustutati pangalaenu Pangalaen Arvelduskonto 5 Osteti põhivara Põhivara Arvelduskonto Summa 87 000 75 000 115 000 200 000 60 000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käibed Lõppsaldod
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500
kontsern, kliendihaldus, täitur, reisid, laenuleping Merit Aktiva (AS 1991 erinevatel väikefirmadele Lihtne õppida ja kasutada. Lihtsas Aktivas: Finantsarvestus, Igakuise maksega Merit Tarkvara) toodetel ja Ühe programmiga saab teha müügiarved, ostuarved, kassa, 25 +km, teenustel raamatupidamist paljudele pank, kulukohad ja projektid, aastamakse 249 kokku 7500 firmadele ilma lisatasuta. põhivara arvestus, laoarvestus, +km, laiendatud
D Nõuded ostjate vastu 22560 AS: 4. D Kulud 15300 K Varud 15300 5. D Muud tegevuskulud 285 D Käibemaksu nõue 57 K Võlad tarnijatele 342 DK 6. K Arvelduskonto 2000 LS D Kassa 2000 7. D Põhivara 800 Aktiva konto: põhivara D Käibemaksu nõue 160 AS: K Arvelduskonto 960 8. K Müügitulu 1000 K Käibemaksu kohustus 200 DK D Nõuded ostjate vastu 1200 LS 9. D Arvelduskonto 22560
Oskab soovitada kliendi vajadustele vastavalt kaupa, selgitada kauba kasutamist ning hooldust ja valdab kliendi nõustamise põhivõtteid . Tuleb toime kliendi vastuväidete käsitlemisega ja valdab üldiseid võtteid . Kasutab müümise ja lisamüügi teostamise põhivõtteid . Lahendab lihtsamaid ja tavapäraseid kaupadega seotud probleeme ja pretensioone ning edastab kliendilt saadud tagasisidet . Tuleb toime tavapäraste ja lihtsamate kliendi probleemide ja kaebuste lahendamisega . Seab kassa töökorda ja varustab töökoha vajalike materjalide ja vahenditega. Teeb kassalindi vahetusi, raha üleandmisi ja tagab kaardimaksete dokumentide säilimise . Sisestab kliendi kaubad kassa kaudu müügisüsteemi, kasutab selleks skännerit, otsevalimise klahve, kassa kaastööd teiste tehniliste vahenditega (kaalukaubad) või käsitsi sisestamist . Valdab põhilisi töövõtteid ja müügisüsteemi võimalusi kauba hinna, müügikoguse, maksumuse, makseviisi korrigeerimiseks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500
Veebipõhised müügispsteemid Peale 2000.a. Veebipõhise POS tarkvara saab käivtada igas arvutis, millel internetiühendus ja tarkvara poolt toetatud veebilheitseja. Eesti turul pakub veebipõhise müügitarkvara lahendusi palju erinevaid firmasid. Riistvara kassasüsteemi käivitamisel : Kliendiekraan Vöötkoodilugeja Kaardilugeja Rahasahtel Kassakaal Termo kassaprinter Maatriks kassaprinter Etiketiprinter Rahadetektorid Makseterminalid Kassamonitorid Arvutid ja serverid Kassa- ja müügisüsteem BUUM Kassa- ja müügispsteemi BUUM ajalugu ulatub 15 aasta taha Esimene versioon kandis nime Buum-1 ning baseerus DOS operatsioonisüsteemil Tänane Buuums SQL , baseerubub SQL andmebaasil on panidliku ja modulaarse ülesehitusega, mis võimaldab pakkuda kliendile optimaalset süsteemi. Sõltuvalt ettevõtte töökorralusest ning suurusest on võimalik müügisüsteem ehitada üles "ühe arvuti süsteemist" kuni üle eestiliste ja üle baltikumi toimivate laivõrkudel
vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Algdokumendid või koonddokumendid kinnitab juhataja. Dokumendi kinnitaja vastutab, et tehing on seaduspärane ja ettevõtlusega seotud. Kõik aksepteeringud vormistatakse kuupäeva ja allkirjaga alg- või koonddokumendil. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised : · arved (müügiarved, ostuarved); · saatelehed, aktid; · transpordi dokumendid, saatedokumendid; · sularaha kviitungid, tsekid; · kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid; (Lisad 1 ja 2) · pangakontode väljavõtted; · avansi ja lähetusaruanded; (Lisa 4) · palga dokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); · ostu-müügilepingud; 5 · rendilepingud, liisingulepingud; · tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud, lepingud; · muud lepingud;
Parendamise töövahendid OTIS DIAGRAMM Operatsioon Transport, liigutamine Inspekteerimine, vastavuse kontrollimine Ladustamine, hoidmine D Ootamine Päeva alustamine kassas (kassa avamine hommikul) (Katseaja lõpetanud kassapidaja vaates) Liigu seifi juurde Ava seif võtmega Võta seifist raha Sulge seifi uks võtmega Kontrolli seifi lukustumist Loe võetud raha üle Kontrolli, et raha oleks täpselt 100 Liigu kassaaparaadi juurde Keera kassaaparaadi sees olevat võtit paremale Vajuta nuppu POS Oota kuni kassaaparaadi programm avaneb ja kassa sahtel lahti tuleb Pane raha kassasse Lükka kassaaparaat kinni Vajuta oma kood 1
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
ja lisamüügi teostamise põhivõtteid. · Müügijärgne teenindamine: Lahendab lihtsamaid ja tavapäraseid kaupadega seotud probleeme ja pretensioone ning edastab kliendilt saadud tagasisidet . · Kliendi probleemid ja kaebuste käsitlemine: Tuleb toime tavapäraste ja lihtsamate kliendi probleemide ja kaebuste lahendamisega. Kassatöö ja teenindamine · Tööpäeva alustamine: Seab kassa töökorda ja varustab töökoha vajalike materjalidega ja vahenditega ,teeb kassalindi vahetusi, raha üleandmise ja taga kaardimakse dokumendi säilimise. · Kaupade sisestamine: Sisestab kliendi kauba kassa kaudu müügisüsteemi, kasutab selleks skännerit, otsevalimis klahve, kassa kaastööd teiste tehniliste vahenditega (kaalukaubad) või käsitsi sisestamist .Valdab põhilisi töövõtteid ja müügisüsteemi
*Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. *Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid.
Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 1000 700 70 25 liidan 200 liidan 50 liidan 60 6 lahutan juhul kui maksti kassa või pangakontol oleva raha eest 10 lahutan 7 liidan juhul kui raha laekus kassasse või pangakontole 100 lahutan 20 lahutan 150 lahutan juhul kui maksti kohe 60 lahutan 25 22 60 10 10 136
1.3. Töökoha kirjeldus Riskianalüüs on koostatud Renalko OÜ Ideaal Kosmeetika kaupluses klienditeenindaja ametikoha kohta. Klienditeenindaja töötab suures ja avaras kaupluses koos kolleegidega. Kaupluses on korraga vähemalt kaks töötajat, rohkem tööjõudu rakendatakse ostupäevadel ja pühadel. Põrandat katab helehall kivipõrand. Klienditeenindaja põhiliseks tööpiirkonnaks on kassa, mis on ümbritsetud suure klientidest eraldatud osaga. Töölaua keskel asub kassa monitor, mille all asub arvuti. Töötelefon asub kassa kõrval. Töölaua vahekäigus asub istumiseks mõeldud pukktool, mille kõrval on prügikast. Töölaua külge on ehitatud kapid ja riiulid erinevate töövahendite hoidmiseks. Töölaual asuvad alus koos kontoritarvetega (pastakad, joonlaud, markerid) ja erinevad promoväljapanekud. Lõhnariiulite ja meigiriiulite all asuvad
D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6. K Arvelduskonto -2000 DK D Kassa +2 000. LS 7. D Põhivara +800.-, D käibemaksu nõue +160. Aktiva konto: põhivara K arvelduskonto -960. AS: 8. K Müügitulu +1 000.-, K käibemaksu kohustus +200 K Nõuded ostjate vastu +1200. 9. D Arvelduskonto +22560 DK K Nõuded ostjate vastu -22560 LS 10
http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded · 1 kasutaja litsents (sisaldab interneti kaugkasutuse võimalust) · 1 andmebaasitarkvara SQLBase RTC litsents · kuni 2 ettevõtte raamatupidamist (andmebaasi) · TASUTA 2-tunnine väljaõpe pakett 1 (ühele) kasutajale · tarkvara juhend, ostja nõudmisel tarkvara paigalduse CD
III Toimub ainult passiva poolel. Nt : Pikaajalised kohustused lühiajalisteks kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500
parool: muster 0 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 Osakapital Reservkapital Kasum D- K+ D- K+ D- K+ 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 0 Pank 0 Kassa 0 Lühiaj.fin.inv. 0 Nõuded & ettem. 0 Varud 0 Käibevarad 0 Pikaaj.fin.inv. 0 Mat. põhivara 0 Põhivarad 0 Kokku: 0 Laenukohustus 0 Võlad &ettem. 0 0 0 Kohustused 0 Osakapital 0
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb kolm raamatupidajat. Igal raamatupidajal on oma firmad, mille raamatupidamist nad korraldavad. Ettevõttes on kasutusel raamatupidamisprogramm HansaWorld SBE. 6 3 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod. Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid.
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417
Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne.
1 RAKVERE GROSSITOIDUKAUBAD KAUPLUS RAJA JA RAKVERE PÕHJAKESKUSE RIMI 1.1 Rakvere Grossitoidukaubad kauplus “Raja” Rakvere Grossi pood kpl Raja on selline pisikene pood, kust saab osta ära esmavajaliku, kuid kahjuks tihti ei ole seal olemas kogu kaupa , mida vaja. Raja pood on avatud E-P 9- 22ni. Seda poodi külastavad enamjaolt penisonärid ning need, kes peale kiiret tööpäeva tulevad asju ostma. Poes on olemas 3 kassat ning üks alkoholi kassa, see on pea kassa, kus toimub tavaliselt suurem müük. Poes on alati lahti 2 kassat ja kui rohkem rahvast, siis tuleb teine kassa juurde. Kaupluses vahetuvad müüjad suhteliselt tihti. Raja pood jääb linnast välja sõites tee peale ning seal ka käivad läbisõitjad. Poodi külastan suhteliselt harva. 1.2 Rakvere Põhjakeskuse Rimi Rakvere Põhjakeskus on Lääne-Virumaa suurim ostukeskus, mina külastasin sealt toidupoodi nimega Rimi
inimene on looduse kroon universumi valitseja pole kohta teisele ÜKS HELI kui langeb trummipulk algab jazz ja sõpruse puiestee on kahele poole nii kaugele kui magistrali eest paistab inimtühi mööda kihutab üksik tragi taksist tarimas oma kundet läbi sest vaimude linnast ÜKS LUGU kassa armastad mind igaviku ääreni ja siis kui igaviku äär on möödas me oleme juba mitu tundi edasi liikund aru saamata mis toimub millisesse maailma me oleme jõudnud . kassa siis armastad mind kui ma ütlen sulle et ainult meie koos paneme aja kestma et see ongi saladus et kui pole meid ss maailm lakkab
Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000 D: Käibemaks 32600 K: TTA 195600 Kaup lattu/arve nr 1329 4 09
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed
jaotamata kasum/kahjum ? Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum 20,- Kokku 650,- Kokku 650,- · Põhivara 100,-; Kassa 50,-; Maksuvõlg 20,- ; Osakapital 50,- ; Ostjate ettemaksed ? Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120
........................................................................................................................ 7 5.6. Kassa, pangadokumendid ja aruandlus ..........................................................................................................
Müügi käsitlemine. Läbirääkimised hankelepingu sõlmimiseks. Maailma parandamine. Sisselogimine. 5. On antud kasutusloo kirjelduse fragment: *1* Administraator sisestab ID ja parooli dialoogi aknas (vt. joonist 3). *2* Süsteem autendib Administraatori. *3* Süsteem kuvab "kasutajate redigeerimise" akna (vt. joonist 4). Kas selline kirjeldus sobib (on hea) nõuete analüüsi töö kontekstis? Vali vastuseks üks variant: Sobib küll Ei sobi 6. Domeeni (osaline) kirjeldus on järgmine: Kassa on Laos paiknev müügipunkt, kus käsitletakse parasjagu pooleliolevat müügitoimingut (Klient on tulnud soovitud kaupadega kassasse ja soovib neid osta; Kassiir alustab uut müüki, registreerib ostetavad kaubad; registreeritakse makse; klient lahkub. Uut müüki ei alustata enne, kui pooleliolev on lõpetatud või tühistatud.) Kui müük on lõpetatud, kantakse tema andmed Lao süsteemi, kus arhiveeritakse kõik lõpetatud müügitoimingud.
teadlik selles Füüsikalised ohutegurid Ettepanekud Oht Esinemiskoht, Ohustatud Riskitase ja soovitused iseloomustus isikud 1.Müra Klientide kõned, Klienditeenindajad I (madal) - muusika, kassa ventilatsiooniseadmed 2. Mikrokliima Talvel jahe Klienditeenindajad I(madal) Et teenindajad ei a) Optimaalne külmetaks, siis õhutemperatuur muretseda b) õhuniiskus soojapuhurid ja kuna oleme
Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006
et andsin talle valesti ja peaksin andma talle 45 eurot, sest tema olevat mulle andnud viiekümne eurose. Jäin rahulikuks ja ütlesin, et mina nägin ainult kümne eurost, sest üldiselt kui ma arvutisse summat sisse trükin siis ikka summa mis mul käes on, et näeksin palju tagasi andma pean. Kuna aga ma olin selle tema raha juba kassasse teiste rahade vahele ära pannud ei saanud ma olla kindel, kellel õigus on. Kutsusin vahetusvanema, et ta kassa lahti teeks. Kuna vahetusvanematel on tööd palju läks tal aega. Samal ajal palusin teistel klientidel pöörduda teise kassasse. Klient pahandas vigases eesti keeles, et miks ma talle raha tagasi ei anna ja mida me ootame. Selgitasin, et vahetusvanem peab kassa lahti tegema kuna ise ma seda teha ei saa. Kui vahetusvanem tuli, selgitasin talle, et klient väidab, et andis mulle viiekümne eurose kuigi mina nägin kümmet eurot. Klient jäi omale kindlaks ja mina jäin omale
juhuslikkusel ning seetõttu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt andmestikust ja tulemuslikkuses kindel olla. Peab arvestama kõikide probleemidega, klientide/teenindajate tujudega, erinevate inimeste maitsega, tehniliste probleemidega jne. Näiteks võib üks klient nõuda abi sobivate riiete ning aksessuaaride otsimisel, mille peale võib kuluda väga palju aega ning seejuures töötab ainult üks kassa ja järjekord võib olla suurem. 3.3. Andmeid tuleks kogude ühe kuu jooskul, arvestades ajaga, millal kliendid on rohkem või vähem ostuvõimelised. Samuti mängivad rolli tööpäevad ja nädalavahetus, neid andmeid võiks ka eristada. Kindlasti tuleks jälgida protsessi päeva erinevatel lõikudel, näitkes hommikupoole, kui enamus inimestest on tööl (nt. 10.00-16.00) ning õhtupoole, kui tööpäev saab läbi (nt. 16.00-19.00). 4.
Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva
muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata arved 403335 Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Kokku 411309 Varud
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate
Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Kassas on materiaalselt vastutavaks isikuks kassapidaja. Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel Kassaarveldused (2) Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid). Aldokumentide e kassaorderite alusel koostatakse kassaraamat ( e koondokument). Konto KASSA. Juhul kui raha saadetakse kassast panka inkassaatoriga, võib kasutusele võta konto RAHA TEEL, kus kajastatakse rahasummasid, mis on ettevõtte kassast välja antud, kuid ei ole veeol pangaarvele üle kantud. KASSA INVENTEERIMINE(1) Rp seaduse järgi tuleb kassat inventeerida vähemalt üks kord aastas aastainven-tuuride tegemise ajal
`algus` DATETIME (16) NOT NULL, `lpp` DATETIME(16) NULL, `tlised_id` INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`tlised_id`) REFERENCES tlised(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `sisselogimine` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `algusaeg` DATETIME(16) NOT NULL, `lppaeg` DATETIME(16) NULL, `tlised_id` INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`tlised_id`) REFERENCES tlised(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `kassa` ( `id` INT(4) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `kassa_nr` (4) NOT NULL, `sisselogimine_id`INT(11) NOT NULL, FOREIGN KEY (`sisselogimine_id`) REFERENCES sisselogimine(id), PRIMARY KEY (`id`) ) CREATE TABLE IF NOT EXISTS `klient` ( `id` INT(11) NOT NULL AUTO_INCREMENT, `eesnimi` CHAR(28) NOT NULL, `perenimi` CHAR(28) NOT NULL, `IK` CHAR (12) UNIQUE NOT NULL, `ettevtte_nimi` VARCHAR(28) NULL, `Aadress`VARCHAR(40) NOT NULL, `Tel_nr` VARCHAR(20) NULL,
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis.
annaabi.ee 
