Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuleta...
regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata)
kergem kui kirja panemine. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levis nende looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Rüütlilaul ei olnud üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Rüütlimuusikas olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud. Kangelaslaulud idealiseerisid vaprust ning teisi mehelikke ja rüütlitele kohaseid ideaale. Armastuslaulud seostusid rüütlikultuurile omase südamedaami kultusega. Rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami poole eriti aupaklikult ja suure imetlusega ning ei laulnud mitte niivõrd oma tunnetest vaid ülistasid naiselikke ideaale. Paljud rüütlilaulikud olid väga kuulsad, näiteks truväärid Adam de la Halle ja Richard
Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine. 2) Võrdlus- uus ja vana rahvalaul 3) Pillid(nim.) 4) Asjaarmastajad, heliloojad(laulud) 5) M. Härma looming
ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Uuema rahvalaulu liigid:Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud,Külakroonikad,Armastuslaulud,Sõjalaulud,Töölaulud,Armastuslaule kasutati palju ringmängudes.Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav.
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis.
saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16
armastuslaulude vahel? Keskaegsetel rüütlilauludel on kindlasti seos tänapäeva armastuslauludega. Mõlema laulu eesmärk on sama-edastada kuulajale laulu sisu. Kuid arvan, et rohkem on siiski erinevusi kui seoseid. Keskaegsed rüütlilaulud on väga melanhoolsed, üldjuhul sõnad puuduvad ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on samamoodi- laulud on pigeb kurvema alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakodanikke. Tekstides ja muusikas mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil
tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste armastuslauludega. Uue aja armastuslauludes on palju rohkem emotsiooni ja sõnumit kui keskajal. Rüütliluule pole kunagi eksisteerinud ilma muusikata. Keskajal tehti ka vokaalmuusikat- organumit. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Kui kuulasin muusikanäidet internetist, mille nimi oli Leonin-organum duplum, siis sellest järeldasin, et sõnu ei kasutatud eriti tol ajal. 12. sajandi lõpul oli
soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27
sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Minu arvates on muidu
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma.
,,pühitsematut","kirglikku ega ebapuhast". ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL. Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt
käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liiv suri 1.dets.1913 Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Tema tuntumad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956)
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2
Selle üle, kas see on tegelikult tsükliline tervikteos, on vaieldud. Kahtlust ei avaldata küll selle suhtes, et selle kõik osad kirjutas Machaut, küll aga selles osas, kas ta kavandas selle terviklikuna. Motetid Machau'lt on säilinud 23 motetti. Vaimuliku sisuga motetid ja 14. sajandi algul moodi läinud pidulikud ladinakeelsed pühendused väljapaistvatele isikutele on Machaut' motettide seas selgelt vähemuses ning enamiku (15) moodustavad prantsuskeelsete tekstidega tundelised armastuslaulud. Motetid on keerukaima laadiga teosed Machaut' loomingus. Neis võib imetleda ratsionaalset, lausa matemaatilist korda ning isorütmika täiuslikku valdamist, kuid selle korra ja tehnika oskas ta ühendada laulvate meloodiate ja tundelisusega, milles seisnebki tema geniaalsus. Ilmalik muusika peale motettide Machaut pani muusikasse ka enda ballaade. Ka neis lauludes ei teinud ta kompositsioonile mingit
Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine. Meeste osakaal suurem. 3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857
neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel. Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie
Teda on peetud kõige eestlaslikumaks luuletajaks. Vaimuhaiguse tõttu hävitas(põletas) paljud oma teosed. 6. Liivi luule üldiseloomustus ( teemad ) Liivi luules võib eristada 4 suurt teemat : Loodus- kuulub luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus.Tundis seotust sügisega. 2 põhitooni : Valgusküllane optimism ja hall nukrus. Armastuslaulud- on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne,toob päikese ja peletab mure.Isamaa-valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus ja lootus.Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust
Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refrääne oma luules . Visnapuu teostes on märgata lõhestunud isiksuse heitlust hea ja kurjaga. Talle on iseloomulik teatud ebakindlus ja ahastus. Tähelepanu äratavad armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja hea kõlaga. Üks tähtsamaid on ,,Käoorvik" mis valmis 1920. aastal. Koosneb kümnest omavahel seotud armastusluulest kirjad Ingile. Luules on märgata looduse põimumist, vahelduvad aastaajad. Kõige kaunimaks peetakse ,,Kuues kiri Ingile" milles on selgelt märgata looduse ja armastuse teemasid. Näiteks ,, Kuldkollane on süda nagu sügis". Kuid on ka nn. puhtaid loodusluuletusi mis loovad silme ette kujutluse
laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus
kordamine värsireas · tantsulaulud PARALLELISM: · laulumängud · mõtteriim (ühe mõtte · sõjalaulud kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus
-5. sajandil lauludega saatma. Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaule peas meenutades tuleb mul kohe ette seal kõlanud värisev hääl. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab juba see, et ka keskajal suhtuti muusikasse pühendumuse ja austusega
muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt koorikomponist - umbes 150 koorilaulu autor. Tema laulud on viisirikkad, lihtsad ja südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti
teed renessansiajastule muusikas, võeti kasutusele eristamaks oma põlvkonna muusikat varem loodust. Trecento itaalia kultuur 14. sajandil Musica reservata väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika - haritlaste seltskonnalaul(keerukuse tõttu) Madrigal 14. sajandil Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm; sel pole aga midagi ühist hilisema, 16. sajandi madrigaliga; (16.saj) enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga; vaba värsivorm, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases reas Ricercar polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikuma zanri fuuga eelkäija Villanella Itaalia ilmalik lauluvorm 16. sajandil, kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga Sansonett armastuslauluke(Prantsusmaal) Meistersinger 15.-16. sajandil Saksamaal tegutsenud käsitöölistest tsunftilaulikud
stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes. Vanu rahvalaule tundma õppides oskame paremini ette kujutleda oma esivanemate elu ja saame teada nende unistustest, muredest ja rõõmudest.
*Luteri koraal- protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. koguduse 1-häälset laulu saab orel. Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16. sajandil laienes muusikatarbijate ring kuna: 1) laienes kooliharidus, korralik muusikaõpetus 2) leiutati nooditrükitehnika *prantsuskeelselt ilmalikku laulu nimetati sansooniks( enamasti armastuslaulud. 4-häälsed) *näiteks Clement Janequin ''Lindude laul'' Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul 4) madrigal- eriti peen kõrgharitlaste koosmuitseerimise vorm *madrigal-soolomadrigal-ooper-madrigalikomöödia *14-16 sajandil mängiti pillidega vokaalmuusika seadeid- canzon, sonata, ricercar *klahvpillid: klavessiiin, klavikord, orel
lõppriim kaasaegne keel repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat) skandeerimist ei tehta Naise repertuaar kaldub sentimentaalsesse armuromantikasse (tugevat mõju avaldas saksa kirjandus, kust pärinevad lauludes lossid, kloostrid, hüljatud armastus, röövlid ja mõrtsukad jne) liigitus: tantsulaulud, laulumängud sõja ja nekrutilaulud vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika) naiste teemad: meeste teemad: valged hobused sots. Teemad ( sõjad, usuvahetus, pärisorjusest vabastamine) tütarlaste unistused nalja ja pilkelaulud tornid kõrtsi ja joomalaulud PILLID RAHVAMUUSIKAS
Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. 1 Tähtsamad pillid Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise
Marie Underi armastuslaulud Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab arvesse ainult oma instinkte. Sel hetkel saavutab süda mõistuse üle võidu. Under kirjutab ka füüsilisest ihast: ,,ja kahise...
· ,,Aes poetica" ehk luulekunst · epistel ehk läkitus kellegile Ovidius · 43 eKr kuni 17 pKr · jõukast perekonnast ja hea haridusega · keiser Augustuse pagendas ta Musta mere äärde · küsis andestust, aga ei antud (Augustus, Caligula) · tema loomevormid: 1. armastusluule 2. mütoloogiline luule 3. pagulusluule · ,,Amores" armastuslaulud, eleegia (kaebelaul) kogu · ,,Heroiinide kirjad" · ,,Ravimid armastuse vastu" ja ,,Ars amatoria" - diktaktilised (õpetliku sisuga) poeemid · ,,Metamorfoos" tähendab muundumist sisaldab 250 Rooma ja Vana-Kreeka müüti · ,,Trisitia" tõlkes kurvad laulud · ,,Kirjad Musta mere äärest"
Tänapäeval kasutatakse muusikat igal pool. Üheks tähtsamaks keskaja muusika tegelaskujuks oli Gregorius. Gregorius oli Rooma paavst, kes oli kirikulaulu koguja ja parandaja. Tema pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeval on aga kõik vaba ja võib esitada millised laule tahad ja ka ise neid luua. Keskaja muusikat iseloomustavad ka rüütlilaulud, mis mulle endale väga meeldivad. Rüütlilaule on kahte liiki, armastuslaulud ja kangelaslaulud. Mina nendel väga vahet teha ei oska. Kuid rüütlilaulude kõla iseenesest on kuidagi sünge ja sügav, neid on hea kuulata. Need mõjuvad rahustavalt ja tekitavad omapärase tunde nagu viibiks ise kuskil keskaegses õukonnas või jumalateenistusel. Uskumatu on mõelda, kuidas muusika läbi aegade muutunud on. Tänapäeva tümpsu- ja rokilaule ei saa vörreldagi rüütlilaludega. Pillid millega neid laule saadeti olid enamasti Araabia päritolu
hääli võib laulda neid pillidel dubleerides Selline seltskondlik musitseerimine ei olnud mõeldud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale. Muusika oli iseenese jaoks, mitte teistele kuulamiseks! 14. Ilmaliku laulu žanrid: Prantsusmaal šansoon Ilmaliku laulu üldnimetus Kas laulutüüpi: o Meloodilised sentimentaalsed o Kiiretempolised ja lõbusad Enamasti armastuslaulud Itaalia rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal Frottola – rahvusliku laulutüübi nimetus Lihtsas vormis salmilaul Tihti oli olemas ka refrään Domineerib ülemise häälemeloodia Teised olid saatehääled mida võis ka pillidega mängida Villanella Matkis veel otsesemalt rahvamuusikat
luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui Underi "Sonettidel". "Amorest" iseloomustab autori julgus oma tunnete ja suhtumuste poetiseerimisel, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes. Tuglas on toonitanud "Amorese" terviklikkust, ta võrdleb seda värssromaaniga, mille peateemaks on hinge ja ihu omavaheline heitlus. 1918. aastal jõudis lugejateni Visnapuu teine luulekogu "Jumalaga, Ene!", mille ainevallas on palju ühist esikkoguga. Tähelepanu äratavad selle kogu armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja heakõlaga. 1920. aastal ilmus Visnapuult koguni kolm luuleraamatut: "Talihari", "Hõbedased kuljused" ja "Käoorvik". Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Nagu eesti luules üldse, nii tuleb ka Visnapuu 20
mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud
Selline täiuse tagaajamine muudab pigem õnnetuks kui õnnelikuks. Siiski täiuslikkusele väga lähedal olemine võib anda õnnetunde, sest nii pole veel asi või olukord ennast ammendanud. Õnn ei peitu mitte niivõrd täiuslikkuses, vaid vigadega leppimises. Tihti soovitakse panna võrdusmärki sõnade armastus ja õnn vahele. Kuid sama hästi saab võrdsustada armastust ka valu ja kurbusega. Võib- olla, et see viimane võrdus on isegi levinum. Võtame näiteks igasugused armastuslaulud ja luuletused - palju rohkem kirjutatakse õnnetust armastusest kui õnnelikust. See võib küll ka tuleneda sellest, et kurbus on tugevam tunne kui rõõm. Mingil määral teeb armastus inimese tõesti õnnelikuks, kuid ma arvan, et seda sellepärast kuna see paneb lihtsalt muud mured unustama. Armastuse viga on ka selles, et varem või hiljem saab see otsa (ma mõtlen hetkel romantilist armastust). Kuid kuidas saab inimene jääda õnnelikuks kui kirglikku armastust enam pole
PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrantsusmaalt pärit rüütellikud rändlaulikud. LAULJAD Prantsusmaa kuulsad sansoonilauljad on Èdith Piaf, Jacques Brel, Léo Ferré,
Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise. Sansoon - prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Võis eristada kahte laulutüüpi: väga meloodilised ning teised kiiretempolised ja lõbusad, mõlemad enamasti armastuslaulud. Kuulsaim sansoonimeister Clément Janequin. Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Polüfoonia - on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Pillid ja instrumentaalmuusika 16. saj Peamiselt improvisatsiooniline pillimuusika. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin. Keelpillid: lauto, vioola.
Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, kalendrilauludeks ja hällilauludeks. • Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo. • 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed ballaadid ja armastuslaulud. 19. ja 20. saj. Lisandusid rahvamuusikale slaavi mõjud. Populaarseks said erksamad mazurkarütmid • Seoses rahvusliku liikumisega hakati Soomes, nagu Eestiski, korraldama laulupidusid. Esimene laulupidu toimus 1884.a. Soome tuntuim helilooja Jean Sibelius. • 8. detsembril 1865 sündis armastatud soome helilooja Jean Sibelius. Soomes tähistatakse sellel päeval soome muusika päeva. • Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika
Kuningas Oidipus o Saatusetragöödia mõiste · Tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ta ikkagi o Kuidas on seotud · Mehisus Oidipus peab lubadust, tunnistab süüd · Vastutus · Valikuvabadus · Tõde karjane tuleb kohale Vana-Kreeka luule o Sappho · Kes arvatavasti maailma esimene naisluuletaja · Kus Lesbose saarelt · Millest kirjutas pulmalaulud, armastuslaulud, luule oli elurõõmus, kirglik ja emotsionaalne o Alkaios · Millest kirjutas poliitiline luule, armastuslaulud, hümnid jumalatele, joomalaulud o Kallimachos · Eleegiad, epigramm lühiluuletus, pilkeluuletus o Theokritos · kirjutas karjuseluulet, mille kesksel kohal võistulaulmine ja armuihalus looduse rüpes, looduslähedane luule o Mis iseloomustab Aleksandria luulet?
Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. sansoon prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, On suutnud oma muusikas prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus
Arezzost. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägidegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul". Alamast seisusest ringirändavaid muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus
vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, lauludel on kindel tekst, improvi vähe. Esitajad nii naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine jaotus kahte liini:kodanik lerikaan eesotsas jannseniga ja demokraatlikleer-eesotsas jakobson.
saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille: Vioolad klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega 16.saj lõpul loodi klassikaline viiul, kuid tema võidukäik algas järgmisel ajastul. Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält
Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio. Prantsuse muusikaga seondub kõige enam sansoon. Sansoon on Prantsuse keelsete ilmalike laulude üld nimetus. Eristatakse ilmalik ja vaimulik. Kasutusele võeti renessansi ajastul 15-16 sajand. Sansoonid on enamasti armastuslaulud, mis võivad olla 1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel,
muusikakultuuris alates 16.sajandist suurenema.Haritud inimeste kodudes oli kunstmuusika harrastamine enesestmõistetav tava. Taanduma hakkas see tava umbes 20.sajandil. Muusika levikule andsid tugeva tõuke nooditrükitehnika leiutamine 15. ja 16.sajandi vahetusel, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Iseloomusta madrigali. 16. sajandi klassikaline itaalia luulevorm. Polüfooniline(mitmest võrdse tähtsusega häälest) Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud. Iseloomustab vaba värsivorm, puänt(teritatud lõpplahendus) paaris viimases värsireas. Varajane madrigal oli 4-häälne. Hiljem kirjutati juba 5- või 6-häälsele ansamblile. Madrigal sai alguse 2-häälsest karjuselaulust Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? vokaal-ja instrumentaalmuusika hakkasid omavahel eralduma. algul oli improvisatsioon. võeti kasutusele uued pillid näiteks lauto, klavessiin ja klavikord 17
Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid · Armastuslaulud südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema · Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides.
Inimesele pole ette antud reegleid. Renessanssi aja muusika on seotud madalmaadega. Ideaaliks on laulev, kaunis ja väljendusrikas meloodia. Ilmalik muusika hilisrenessanssi ajastul Ilmaliku muusika alla kuuluvad kõik imlalikud laulud. Neid oli kokku 4 alajaotust: 1. Prantsusmaa sansoon- 16. sajandiks tekib ladina keele kõrvale prantsuse keel. Iseloomu järgi on kahte tüüpi: laulvad ja meloodilised aeglased sansoonid, teised lõbusad ja kiires. Sisult olid armastuslaulud. Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil
kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. · Keskaja külades ja lossides olid keskaja ränd-ja rüütellaulikud rõõmutoojaks. Nende elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise,tantsu,nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Neid kiusasid taga kirikutegelased, sest nende arvates ei sobinud rändlaulikute elurõõmus kunst kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid : · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teemad · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle · Minnensinger- Walther von der Vogelweide Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel,rebekk, harf, põikflööt,
annaabi.ee 
