.................................................5 7.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................5 2.Sissejuhatus Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub. Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi.Latikas on meie teiste töönduskaladega võrreldes keskmise kasvutempoga: viiaastaselt kaalub ta tavaliselt 130-180 g
Latikas Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul.
LATIKAS 6. klass -Kõrget kasvu külgedelt lapik kala -Suur ja pikaealine -Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm KUS LATIKAS ELAB? Järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes, mõnikord vähesoolases merelahes Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud Noored kalad eelistavad taimede vahel ujuda Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida MIDA LATIKAS SÖÖB? Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks
Latikas Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm.
Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis.
Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalanduspiirkonnas on registreeritud 143 kutselist kalurit, mis moodustab 5,5% kalurkonnast. 2015
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..
V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9. Millisele substraadile koevad tavaliselt siiglased ja lõhilased? V: kividele, kruusasele põhjale 10. Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu? V: rääbist- peab mõrra või võrguga püüdma; mudamaim on lihtsalt liiga väike, ujub läbi, igal kalal on oma püügiviis ja vahend 11
Aeg-ajalt tuleb Põhjamerest Läänemerre tavalisest rohkem soolast ookeanivett, siis laienevad ka tursa kudemiseks sobivad alad. Soome lahest ja Põhjalahest püütud tursad on sinna rännanud lõunapoolt, Läänemere soolasematest osadest. Lest koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, Läänemere põhjaosa lest koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjal. Tänu Sellisele kohastumisele on lest levinud kogu Läänemeres. Latikas Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega; eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised kala püüda vaid omaniku loal;
jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest.
Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal
kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel. Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. Geograafiline asend
Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel. Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. . Vesikond. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi.Veetase kõigub 28,72
· Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt, sinikaelpart, roolind) Loomplankton (vesikirp, sõudik) Põhjaloomastik (karbid, teod, kaanid) tuttpütt Ujum: Röövkalad (haug, ahven) Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. · Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
135 t. · LEST saak oli kõrge 1980ndatel 1800 t ja langes 1995.a. 100 t. Viimasel ajal püütakse 400-500 t aastas. Koelmutel sõltub sigimisedukus eelkõige piirkonna vee soolsusest ja hapnikutingimustest. 5 KOKKUVÕTE · Rannikumere kalakoosluses on toimumas A - karpkalalaste B - merekalade roosärg lest koger kohati tursk hõbekoger latikas karpkala nurg arvukuse tõus · Röövkalade haug, koha, suur ahven osakaalu vähenemine · Kaks keskkonnategurit, mida loetakse oluliseks: rida rekordsoojasid suvesid A soolsuse suurenemisega seotud hapnikureziimi paranemine mere sügavamates osades - B Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint
Mageveekalad Looduskaitse all olevad kalad: säga, tuur, harjus, hink, tõugjas, vingerjas. 1. Haug - Esox lucius 2. Latikas - Abramis brama 3. Koha - Sander lucioperca 4. Roosärg - Scardinius erythrophthalmus 5. Särg - Rutilus rutilus 6. Ahven - Perca fluviatilis 7. Angerjas - Anguilla anguilla 8. Koger - Carassius carassius 9. Luts - Lota lota 10. Linask - Tinca tinca
5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud
a Eesti Punasesse Raamatusse eriti ohustatud liikide hulka. 2008. aastal valminud Eesti ohustatud liikide punases nimestikus aga järve-ahaskoodik puudub. 4 Suurselgrootuid esines 2008. aastal Vagula idakalda piirkonnast võetud proovist 21 taksonit. Üldarvukusest moodustasid 72 % surusääsklaste vastsed (Chironomidae). (Eesti väikejärvede seire 2008) Kalastiku seirel leiti 2008. aastal Vagulast 10 kalaliiki: latikas, kiisk, ahven, latikas, nurg, koha, särg, linask, roosärg ja viidikas. Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes
põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
puutüvede ja kaldauurete näol. · Laia ökoamplituudiga on ahven, kes elab väga erinevates veekogudes: järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Seega on keskkonna suhtes vähe nõudlik ja seepärast on tal ka nii suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton, räniplankton
10 0 R-1,5 E1 E3 E10 TARTU Tuvikene et al. Comp. Biohem. Physiol. 114 (1996) EROD aktiivsus 1000 p m o l/m in/m g p ro t 100 koha 10 latikas 1 lõuna kesk põhi Study sites GST aktiivsus 1600 1400 nmol/min/mg prot 1200 1000 koha 800 latikas 600
loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS SINIKAEL-PART LAULULUIK TUTKAS TIIR LAGLED TUTTPÜTT Imetajaid MÜGRI
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala
Millised kalaliigid on Eestile loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi
Lõhe 20,93 0,20 0,20 21,13 Meriforell 13,27 13,27 Angerjas 26,72 26,72 Siig 32,77 32,77 Vimb 101,06 101,06 Latikas 10,49 10,49 Koha 25,13 25,13 Haug 21,27 21,27 Ahven 279,80 279,80 Tint 90,14 11,06 11,06 101,20
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased S...
Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. LAITIKAS Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad
-uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.
vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad LEPISKALAD JA RÖÖVKALAD Lepiskalad(ntsärg, latikas)hakkavad enamasti toituma taimedest ja suurematest selgrootutest loomadest(ussikesed, putukavastsed) Röövkalad(nthaug, ahven)hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Sageli neelavad nad alla ka endast võiksemaid liigikaaskasi.
J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven
Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt
Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või
sügavamatesse settekihtidesse ja kiirendavad viimaste mineraliseerumist. Samuti on põhjaloomad toiduks bentostoidulistele kaladele ning paljudele veelindudele KALASTIK Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab praegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 31 kalaliiki Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad olnud tint, kiisk ja viidikas Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel kümnendeil on latikas, koha, angerjas ja haug. Järgnevad säga, ahven ja luts. Vahel satuvad püünistesse ka säinas, koger, linask ning hõbekoger, peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk. Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma:
Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem. Pühajärve tekkimise kohta on teada mitmed erinevad muistendid. Ühe muistendi
● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi ● Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada
Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger, roosärg, viidikas, vimb, latikas, nurg, siig, tint, luts, kilu, räim, lest ja tursk. Tänan kuulamast!
Pankreas insuliin ja süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Taimetoidulise (A) ja loomtoidulise (B) kala seedesüsteemi erinevused Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus:
Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist. Märgatavaid üleujutusi ei seal esine.
Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal kasutab Peipsi järve pesitsus- ja peatuspaigana üle miljoni linnu. Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast ja ondatrat. Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala.
Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.
Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev Pärimusmuusika Aida külastus Jaanalinnud Palu talus Kivi talu terviserada Kurekiiva talu topiste tuba Olustvere mõis ja park Heimtali muuseum Ekskursioon 2. päev Fotojaht Vanaõue puhkekeskuses Kanuumatk Soomaa Rahvuspargis Kalkulatsioonid
Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja
Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja 4 pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati.
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu.
annaabi.ee 
