Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Tauri Tattar Naeris Brassica rapa rapa Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat
Juurviljad Raido selge 8.klass Juurviljad • Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur". Botaanilises mõistes võib olla tegu juure, sibula või risoomi ehk paksenenud varreosaga. • Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas ja naeris. Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.
Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli toodud tänapäeva või kuidagi lõbusamaks tehtud, sest raamatut lugedes ei hakanud ma naerma. Mis mind aga häiris oli see, et väga paljud sündmused jäeti välja. On arusaadav, et tervet raamatut ei saa näidendisse panna, aga kui pole eelnevalt raamatut lugenud, siis oli ka lavastusest raskem aru saada. Ometi oli positiivseid külgi rohkem, kui negatiivseid. Lennuk oskas
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et
Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris mu viha, (Liiv 1998: 71) mu edevust naeris ta. Ainus asi ette heita (Kareva 1990:53) kaheks murtud elulugu (Bristol 2012: 41) haisvate prügikastide vahel. (Kareva 1990: 55) Veel praegugi käime seal maailmale näkku sülitamas. Kord olen riigi abi (Liiv 1998: 70) ma endal otsind. Ja kerjanud, et aastate kaupa, (Liiv 1998:70) ei vastuseks sõnagi. Ei ole midagi hoida, (Kareva 1990:46) püüelda millegi poole. Isegi hea kange Belgia õlu (Bristol 2012: 55) võib muutuda rutiiniks.
X on kuulnud kelleltki väga häid sõnu/on näinud midagi väga head/on mõelnud midagi väga head, on toimunud midagi väga head. Keegi või miski hea võib olla X-i lähedal. X-i kehal on kaua/hetkeks hea. Kellegi öeldud/tehtud sõnad ei ole võib-olla tõsi, aga teevad X-le head. 5. Homonüümia ja polüseemia Homonüümia: Kuigi sõnal NAER päris otsest homonüümi pole, võib tuletada NAER NAERMA NAERIS (naerma imperfekti vorm ja naeris ehk köögivili). Süstemaatiline polüseemia: Sõna NAER süstemaatiline polüseemia avaldub kõige paremini näites NAER PURSE, PAHVAK. Toodud suhe on põhjussuhe (võrreldav suhtega ESE aine, millest see koosneb: kivi, klaas, puu) objekti ehk naeru tekkimise viis, naeru sünd ehk teke. · Sünonüümitest: naer naeruhelin, naerutorm, nali (Asta Õimi järgi) · Antonüümitest: naer nutt
Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile. Ta
nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik eile nägin ma Eestimaad! Tühi Maailm, ta naeris mu viha mu edevust naeris ta, ta naeris mu alpust, uhkust, ta rumalust naeris ka. Kõik, mis oli südames paha, 6 välja kiskus valusalt, küll oli siis silm selge, puhas, küll silm nägi teravalt. Aga oh siis süda jäi tühjaks! Jäi kole surmani! Küll oli madal säält kistud, kuid kõrge ka põrmuni. 7
asemel 3. luuavarred 4. hauad 4. üldine 5. kummitus 7. kest, koor 6. hirmutama 9. küünal 8. süüdatud 10. augud 12. naasma, tagasi pöörduma 11. maa(kera) 13. seest õõnestama 16. skelett, luustik 14. kõrvits 18. uskumus 15. öökull 17. naeris, kaalikas ----------Võti---------- Part 2 For the Celts October 31 was the last day of the year. People were afraid of winter and associated it with death and evil spirits. The Celtic priests - called the Druids - tried to scare away the demons of evil and death. They built huge bonfires for that.People wore frightening costumes so that demons would do no harm. Nowadays children dress up to go trick-or-treating. If people will not supply a
mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle! Ta vanemad olvat rikkad, ent noorukina läinud Erich kurja teed..." "Kurja?" "Nooh, viinatõbi ja lõbunaised vist paradiisini ei vii!" Cosquette naeris ja jätkas koristamist. "Aga," otsustas Juliette vastu vaielda, "ometigi oskab ta rahvast end kuulama panna!" "Kuulama? Oh ei, mademoiselle nad vaid naeravad ta üle! Viimasel ajal on ta viimsegi aru kaotanud..." "Ma pole kunagi hulluga rääkinud, Cosquette...Huvitav, kuidas see käib?" "Ja tänu jumalale, et ei ole! Teie seisuses inimesel pole sünnis neile isegi läheneda!" Juliettet aga see manitsus ei heidutanud teda hakkas see mees huvitama. "Räägi mulle veel, palun!" "Kellest?"
vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
" Ja kaupmees ulatas Reedale paberit. "Kirjutage midagi, olge lahke!" Kirjutada tahtis Reet tõepoolest midagi. Mõtles ja vaatas aknast välja. Rasked pilved liikusid majade köhal ja räästad jooksid sorinal. Reet nõjatas küünarpeadega letile ja mõtles edasi. Midagi ei tulnud pähe, millest kirjutada. Tindine sulg oli valmis paberil, aga meelde ei tulnud mitte kui midagi. "Ei tule midagi meelde kirjutada." Pea oli tühi, ühtki mõtet ei vilksatanud. "Mis seal kirjutada!" naeris Urbak. "Kirjutage ükskõik mida." Kuid Reet ei tahtnud kirjutada ükskõik mida. "Kirjutage: väljas sajab vihma . . ." Ei, seda Reet ei tahtnud kirjutada. Mis sellest vihmasajust kirjutada! Mõtleb midagi muud, paremat. "Kirjutage: koer jookseb maanteel" Reet vaatas välja - koer jooksiski maanteel. Ei tahtnud sedagi kirjutada, oodaku, varsti tuleb parem mõte. Ja ta naeris väsinult, - imelikke asju sunnib kaupmees teda kirjutama. Urbak ootas leti taga, Reet ikka mõtles.
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolen...
Kelli Talving Tegelasskeem Elena- alguses kirjeldati teda Rinieri poolt kui noort, ilusa kujuga ja uhke vaimuga ning kõrgest soost leske, kuid aja möödudes ja loo kulgedes tuleb nii mõnigi iseloomujoon temas veel esile. Olles antud novelli lugenud võin öelda, et Elena oli tegelikult ka silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse
· Kindlasti peab külastama iiri pubisid, loodust, erinevaid ajaloolisi paiku ja kirikuid, väga vanu ja ilusaid losse, kloostreid ning keldi muistisi jne. · Kindlasti peab külastama Iirimaa pealinna Dublinit. · Väga soovitan minna Carrantuohilli Iirimaa kõrgeima mäe tippu. Iirlased söövad hästi ja palju. · Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli. · Peaaegu must ja kange õlu Guinness. · Iiri kohv on segatud kangest kuumast kohvist, iiri viskist ja rõõsast koorest. Iiri keel ja muud huvitavat. · Iirlaste põhikeelteks on iiri ja inglise keel, vähem gaeli keel. · Iiri kultuuris on tähtsalt kohal elav muusika, on võrsunud mitmeid suuri
Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille, näiteks torupill ja kannel, hiljem lisandusid ka viiul ja lõtspill. Külarahvas sai kokku kirikus või kõrtsis, vahel käidi ka simmanitel.
liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele kolmandikule külvati sügisel talivilja (rukis või nisu). Teisele kolmandikule külvati kevadel suvivilja (kaer, oder, kaunvilju).
toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn, loomulikult lokkis blondid juuksed, püstine nina, pimestavalt valged hambad, pruunid silmad. Ta silmad ei naernud kui ta ise naeris. Rändur käis mööda maailma. Egoist, individualist. 6.) Küs: · Kas ühiskonna moraal võidab sellest, kui talle tema pahesid kätte näidatakse? 7.) Romaan paneb mõtlema, miks mõnel inimesel võib olla nii suur roll teiste saatuses.
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, ...
1.JUMALAD 1.8.Aphrodite(Venus) Aphrodite oli armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks
sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani
Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud...
Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Ehitise saatus Rooma keiser Caligula püüdis kuju varastada, kuid legendi järgi olevat tema töömehed paanikas põgenenud, sest kuju naeris nad välja , nii et tellingud kokku kukkunud. Huvitavaid fakte ehitise kohta 12 Meetrit kõrge, kuju ehitamine kestis 8 aastat. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. tänapäevastes hindades maksaks kuju ehitamisel kasutatud kuld üle 6. miljoni briti naela. Kuju kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast,
Giovanni Bocaccio- ,,Dekameron" Bocaccio jättis mulle hea mulje, just sellega, et oli inimene, kes püüdis välja tuuua tõde, mida oli tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja
Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad, mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad, kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki kohe kaardile kanda ei saa, sest, mõelge kui paarisaja aasta pärast arvataksegi, et see on olnud päris ürgne eesti nimi . Osa inimesi naeris, sest neile see mõte meeldis. Lõpuks otsustati, et ainult valitsusel on õigus nime määrata.Ja sellega olgu jutul lõpp. Siis mõeldiveel, et tuleks teha kohanimeseadus ja et selle seaduse võiks ikka kohanimekomisjon ise ette valmistada. TOORBOORA MÄED ELVA LÄHISTEL Kaardifirma ,,Kaart" trükkis Eesti atlase kaardile Elva lähistele kohanimeks Toorboora mäed. Kaardifirma tõi põhjenduseks selle nime panemise õigustuse, sest kohalikud kutsuvad neid
olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale. Ta hakkas mööda saart jooksma, kuid see kaugenes aina. Ühtäkki avastas ta enda ees seismas hiiglasest naise. Naine ei lasknud teda silmsit ega endast kaugemale. Naine naeris nõrkemiseni, kui pidi poissi püüdma, seni kuni tõstis ta enda ette. Naine asetas ta maha tagasi. Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5
võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. 4 Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski
olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale. Ta hakkas mööda saart jooksma, kuid see kaugenes aina. Ühtäkki avastas ta enda ees seismas hiiglasest naise. Naine ei lasknud teda silmsit ega endast kaugemale. Naine naeris nõrkemiseni, kui pidi poissi püüdma, seni kuni tõstis ta enda ette. Naine asetas ta maha tagasi. Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5
beans oad cold soup külm supp peas herned overcooked üleküpsetatud mushroom seen steak lihatükk leek porrulauk wrong order vale tellimus onion sibul roasted küpsetatud (ahjus) lentils läätsed plaice lest turnip naeris mutton lamba(liha) beetroot söögipeet radish redis swede kaalikas garlic küüslaauk dairy meierei/piimatooted spring onion roheline sibul milk piim cottage cheese kodujuust cheese juust curds hapu(kohu)piim yogurt jogurt mustard sinep
! Hermes ! ! Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf Maia poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uur...
jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK
4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest)
Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta. Ta jooksis, sest tahtis nii, ja laulis. Segaliitlause koosneb rind- ja põimlause elementidest. Näide: Neiu aevastas: tal oli nohu, sest ta käis palju peaga.
Aga peamine oli see, et ta oli iseendaga alti rahul. Ta sai tihtipeale asjadest valesti aru ja kunagi ta ei süveneud jutuajamistesse ning tegudesse, seda eriti tema kergemeelsuse tõttu. Ta oli mugav ning laisk. Ta oli õnnesärgis sündinud. Tal vedas koguaeg. Ta valetas pidevalt ning mõtles ka igasuguseid lugusid välja. Kui ta oli mõnes ohtlikus olukorras, hakkas ta koheselt andma lubadusi, mida ta hiljem väga lapsikuteks pidas ja nende üle naeris, tal oli väga hea kujutlusvõime. Ta ei mõistnud kunagi, et oma tegudega võis ta kellegile väga palju valu tekitada. Ta oli teistesuhtes suhteliselt ükskkõikne ja mõtles rohkem endapeale, teistega ta oluliselt ei arvetanud. Ta ei kahetsunud peaaegu kunagi oma tehtut, vaid nagu Isa Goriot'gi üritas ta lepitust leida ema surivoodil. Teda võib ka võrrelda Nipernaadiga.
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. ...
teiseks palauks oli Benjamin Britteni teos ,,Viiulikontsert op.15". Kontsert ise oli üsna hea, kuigi meie istekohad olid kehvad, sest jõudsime 5 minutit enne kontserdi algust piletikassasse, kust õnnestus veel viimaseid pileteid napsata. Kuna istusin enda sõpradega rõdu kõige tagumises ääres, ei näinud ma suurt midagi, ainult jäi silma, et kongi lõi taga mingi aasia päritoluga noormees, mis mõjus natukene naljakalt. Samuti jälgisin ma viiulikontserdi ajal viiuldajat, kes pidevalt naeris. Ka mängimise ajal. See tegi meele mõnusamaks, sest vaatevälja teisele orkestripoolele, varjas vähemalt meetrise läbimööduga sammas. Minu kohal, mis oli mu piletile märgitud, istus aga üks suuremat sorti mammi, kellele oli võimatu selgeks teha, et tegelikult on see minu koht ja ma sooviks seal istuda. Muusika kuulamist aga antud asjaolud siiski ei häirinud, kjuigi vahepeal, kui tulid mõned tumedamad noodid, ei olnud aru saada, kust need tulevad, sest vaateväljas polnud ühtegi
merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna
"Siis te võite endale ette kujutada, missugune tore loom on elevant." Pimedad tegidki nii. Nad tulid elevandi juurde ning hakkasid teda katsuma. Üks puudutas sabaotsa, teine jalga, kolmas kõrva, neljas lonti, viies külge. Elevant oma peremehega läksid oma teed. Aga kerjused jäid rääkima, milline loom see elevant siis oli. Esimene pime ütles, et: "Tuleb välja, et elevant sarnaneb luuaga! Tema katsus elevandi sabaotsa. Teine pime, kes oli katsunud elevandi jalga aga naeris selle üle öeldes: "Mis sa luuletad! Elevant on nagu suur sammas-kõva ja tugev." Kolmas aga pahandab teistega: " Mis loba te räägite, elevant on pehme ja suur nagu puuleht." Kolmas kerjus oli katsunud elevandi suurt ja pehmet kõrva. Neljas kerjus, kes oli katsunud elevandi lonti, kuulas teisi ja vangutas pead." Ai- ai-ai, elevant on ju nagu jäme köis." Viies pime, kes elevandi külge oli kombanud, hakkas naerma: "Te vist kartsite elevanti nõnda, et isegi ei julgenud talle ligineda
Eainete märgistus Mari-Liis Oberg, Kerly Naeris, Polina Piskoppel, Kaie-Mari Hanikat 10 A klass Kuidas tähistatakse Eaineid? Kas on erinevaid võimalusi? Euroopas on vastav koodsüsteem tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Samuti võib tähise ja numbrikoodi asemel olla Eaine nimi nt. sidrunhape. Näiteks: E410 jaanileivapuujahu E330 sidrunhape E954 sahhariin Milline on Eainete kohta käiv seadusandlus?
” Indre vastas ning varsti taipas, et see noormees ongi Aleks, tema klassivend. “Mis sa siin üldse teed?” küsis Indre Aleksilt. Aleks tuleb põõsast lõpuks välja ja paneb käe taskusse ning võtab ühe lilla kivi ja näitab Indrele “Näed seda kivi, see on üks väga müstiline kivi, alati kui ma seda käes hoian saan ma lugeda inimeste mõtteid.”. Indre vaatab Aleksit imelikult ja astub paar sammu eemale ning küsib “Sa ikka oma ravimeid oled võtnud või unustasid?. Aleks naeris ja vastas “Ei, mul pole mingeid ravimeid, ega vaja ka” Aleks pani kivi tagasi taskusse. “Kust sa selle ilusa kivi üldsegi said?” küsib Indre. “Vanaema andis selle mulle enne kui ta suri, aga ma tulin siia sellepärast, et selle kivi siia merre visata” Aleks haaras kivi taskust uuesti ning oli valmis viskama, kuid järsku Indre haaras ta käest ja võttis kivi ta käest ära “Ei ära viska seda merre, ilus kivi, ma võtan endale”. “Indre, palun anna tagasi, palun.”
Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaalt, kus revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, ta oli ratsionalismi rajaja. Tema kuulsaim ütlus “Ma mõtlen, järelikult olen olemas” põhineb sellel, et ta kahtles kõiges. Suurima mõjuga oli valgustajatest Voltaire. Tema kesksel kohal oli võitlus katoliku kiriku vastu ning ta naeris välja vaimupimedust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, see tähendaks, et tugeva võimuga valitseja korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Charles Louis de Montesquieu leidis, et ideaalne valitsemisvorm on konstitutsiooniline monarhia. Ta arvas, et seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks.
toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakkavadki lahti rulluma nelja laulja mälestused ja hetked laval, mineviku armumised ja lahkuminekud. See etendus oli minu arust väga huvitav. Näidend oli kindlasti mõeldud vanematele inimestele, kui seda olen mina, sest mõne koha peal, kus oli nali olnud ja terve saal naeris, siis mina kas siis ei saanud naljast aru või see polnud minu arvates naljakas. Samas aga mõne koha peal, kus mina itsitasin omaette, oli terve saal vait. Eriti meeldis mulle Reginaldi (Feliks Kark) tegelane. Võibolla sellepärast, et ta oli minu jaoks kõige tuntum nägu laval ja ka sellepärast, et mulle siiralt meeldis tema käitumine, jutt ja iseloom. Mulle meeldis väga ka Wilfi (Raivo Rüütel) käitumine. Ta leidis igas asjas midagi positiivset ja hoidis sellega kambas tuju üleval
Mardu püüdis jälle linnu kinni. ,,lähme paren koerapoegi vaatama või vaatame kuidas majale uut katust pannakse." Lind ei vastanud. "Lähme kaspari juurde. Ta kallab jaanitule õlut vaatidesse," ütles poiss. Jõnks käis varese kehast läbi ja läinud ta oligi. Vares oli tark ja sai jutust aru. Ta tahtis õlut juua nagu kõik külamehed. Kui Mardu Kaspari juurde jõudis oli vares juba õlut proovinud. Mardu kutsus Mihklit koju, kuid vares ainult naeris talle vastu. Vares lendas ära. Lennates jõudis vares ,,Konna" kõrtsi, kus mehed talle heameelega õlut valasid. Kõik olid sõbrad. Kui aga sulgemise aeg kätte jõudis, ei kutsunud teda keegi kaasa. Vares oli aga kodust kaugel-saaremaal-Kuressaares. Lõpuks võttis Mihkel suuna Abruka poole. Abrukal oli ta kodu ja on Mardu, väike poiss, kes on ta sõber. Poiss ärkas kella nelja paiku ja talle meenus, et on jaanipäev. Ta läks läks tuleplatsile ja nägi, et miski põleb
Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus
juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette talupoegade võõrandamine maast lahus. Talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. Keskaegsed põllutöö riistad olid poolvikat, kuuselatväke, raglid, vennasader, harkader, karuäke. Kõige tähtsam toit oli rukkileib, herned, oad, naeris. Kartuleid ei olnud. Talupoja jookidest oli kõige tähtsam kali ja õlu. Seljas olid neil tavaliselt linased püksid ja särk ning seljas villane kuub.
kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE Kevadpeoks oli inimesi igalt poolt Tartusse tulnud, sest Kalevipoeg pidi mängudest osa võtma. Peo ajal tuli vanatüdruk,kes laulis oma noorusest ja kosilastest. Lõpetades kõlas naer. Peovanem nõudis rahu. Rahvas ei kuulanud ja naeris edasi. Rauk vihastas ja tõmbas kandlikeeled puruks. Laulik kadus ja keegi pole teda enam näinud.
LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT Referaat Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad)....
Mehed pidasid ennast naiste valitsejateks. Raamatus on palju viiteid, kuidas mehed naisi kui asju kohtlesid. Näiteks võib tuua seda hetke, kui piimavedaja Marist rääkides teda ,,selleks" nimetas. Mari tajus küll meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama. Oli vaid vaja Mari nõusse saada. Kuna Maril oli eneseväärikust, ei tahtnud ta alguses lepingule alla kirjutada. Algul üritas Tõnu Maris tekitada himu muretu elu vastu. Mari aga ei lase nnast illuioonidega ja muretu elu perspektiividega mõjutada. Marit ei huvita perenaise elu, raha ega ka linnaelu. Prillup muutub aina otsekohesemaks, kuid Mari seevastu hakkab aina rohkem Tõnule vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
