Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, ra...
Muistendid õpetavad ka käitumisreegleid. Aardemuistendites peegeldub muinasjuttudest tuttav unistus igavesest rikkusest. Ajaloolised ja kohamuistendid jutustavad endisaja asustusest, erilistest looduslikest moodustistest, kiriku ehitamisest, vaenuaegadest ja sõdadest. Nn. isikumuistendid loovad pildi neist, kes talupojaühiskonnas on silmatorkavad- mõisahärrad, kirikhärrad, nimismehed jne. Pilt rahvaluulest muutub Alates Lönnroti "Kalevalast" on rahvaluulet soovitud näha ühe soome identideeti ja kultuurilise eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. SOOME ROOTSIKEELNE RAHVALUULE Gun Herranen Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome...
Mitmel suvel käis ta Eestis rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdubki ainult koorilauludega, umbes 70 laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus Thomson püüdis lihtsa harmoniseeringu asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Tekstid võttis enamasti rahvaluulest , aga kasutas ka kaasaegsete luuletajate värsse: Koidula, Jakobson, Faehlmann. Temaatika piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871...
Olles tuttav Tobiase ja Kapi loominguga, taotles temagi rahvalikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Autentset rahvaviisi kasutas ta vähe, selle asemel rahvaviisi intonatsioone. Tema teoste faktuur on valdavalt homohfooniline, esineb ka polüfoonilist arendust. Koorilaulud on lüürilise kallakuga, üldises rahulikus laadis leidub ka tugevamaid tundepuhanguid. Laulude tekstid on enamasti eesti luuletajate looduslüürikast ning rahvaluulest . Näiteks · " Koit" ( F. Kuhlbars ) · " Kiigelaul" (rhvl.) · " Ühest vaiksest pühast hiiest" ( A. Haava ) · " Põlismetsa järv" ja " Mets" ( K. E. Sööt ) Sümfoonilised teosed on komponeeritud peamiselt " Vanemuise" orkestrile. · Avamäng-fantaasiat ( 1.-1906 ; 2.-1945 ) · Süit " Lembitu" ( 1909 ) · Sümfooniline poeem " Jaaniöö" ( 1910 ) · 2 Ballaadi tsellole ja sümfooniaorkestrile ( 1.-1945 ; 2.-1958 ) · Süit eesti rahvaviisidest ( 1955 )...
sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest , legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See...
2. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. 5 sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest , eesti kirjandusest kui ka loodusest. 2.1. Nooruspõlv Carl Robert Jakobson elas aastatel 1841-1882. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde-venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga...
CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest , eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma...
Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest , lühematest eepilistest lauludest ning ühendati siis tervikuks. Allikaid oli küllap teisigi muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade...
Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest . Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust. ELMAR MUUK-1920-26 õppis Tartu ülikoolis,olles J.V.Veski õpilane.Arreteeriti Nõukogude okupatsiooni alguses ja ta suri Tseljabinski vangilaagris 1941.a nov.Tähtsaim töö "Väike õigekeelsus-sõnaraamat",anti välja 10 trükki.Sõnaraamatu populaarsus oli tingitud autori oskusest leida keeleliste vaadete erisuses kuldne kesktee.Sõnaraamat oli hästi koostatud ja mugav kasutada...
Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armas...
Kittelsen (1857- ,,Must surm" 19.saj II pool ja eneseteadvuse tärkamisega. ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest , -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama 1950) hoone....
J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas...
sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks...
Piksepill" postuumselt, hilisluule. Felix Kotta 1949 ,,Räägib Mati" põlevkivi kaevandamisest 1952 ,,Kaheksas sügis" raamat eelmise järg Kõige õnnestunumad värsid väikelastele, loomade või lindudega. 1951 ,,Vaat, mis juhtus" 1952 ,,Tublid loomad" 1955 ,,Metsapere laulikud" 1963 ,,Hiirejaht" Neljas eelnevas kogus fantaasiarikkus, loomade põneva käitumise kaudu sisendada olulisi eetilisi tõekspidamisi. Humoristlik aspekt, rahvaluulest laenatud poeetiliste võtete kasutamine. Ralf Parve 1948 ,,Tegude rohked päevad" esikkogu, mitmekesine temaatika 10 Värssidel konkreetne sisu, aktiivne elutunnetus. 1949 ,,Meie maja poisid" temaatiline avardumine 1951 ,,Väike John" 1952 ,,Lõbusad värsid" nooremale koolieale Luul-d : Esimese klassi õpilane; Tiit on korrapidaja; Laine jagab kogemusi: Sõbrad: Juku;...
Tänapäeva ühiskonnas on väga palju probleeme, mille lahendamise või ära hoidmisega üks tavaline inimene hakkama ei saaks. Oleks vaja kedagi suurt ja kange isiksusega, kes jõuaks igale poole kuhu vaja ning kellel oleks jaksu kõigi nende probleemidega toimetulekuks. Selliseks tegelaseks võiks olla näiteks Kalevipoeg, eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Kalevipoeg on vägimees, kelle hiiglase tegudega on seletatud ka järvede jõgede päritolu. Esimeseks suureks probleemiks pean mina seda, et tihti hävib kellegi kodu, või hukkub keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad...
Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism, ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest . Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane. Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil...
- Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib olla tendentslik, kuna oli kirja pandud tavaliselt kristlastest vaimulike poolt. Peep Reimer 6 - Palju materjali võib saada 19.sajandi II poolel ja 20.sajandi algul kogutud rahvaluulest ja pärimustest, aga see võib olla teisenenud ja on omandanud kristlikke lisandusi. - Arheoloogiline materjal uskumuste kohta on napp ja raskesti tõlgendatav. · Muinasusundi põhimõisted: · VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga (samas, kellel on palju väge, see võib ka tugev olla). Väge leidus- inimestes, elusolendites,...
Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine...
sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida". Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid 7 keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka...