EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette
..........................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus....................................................8 II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915......................8-9 III Draamalooming 1919-1923.............................................9 Proosalooming....................................................................10 Tuntumad näidendid.....................................................
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahet...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend ,,Surmatants" kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad üksteist rängemalt solvata, aga samas on üksteisest emotsionaalses sõltuvuses. Mees sureb. George Bernard Shaw Iiri-inglise kirjanik, sündis Dublinis ja tegutses ning elas Londonis. Ta on loonud üle 50 näidendi, millest kuulsaim on draama ,,Pygmalion". Draamalooming on ühiskonnakriitiline ja näitab seda, kuidas rikkam ja privilegeeritum ühiskonnakoht kasutab ära vaesemat ja töökamat rahvakihti. Samas suhtub ülemkiht alamikihti põhjendamatu põlgusega. ,,Pygmalioni" põhjal on tehtud muusikal ,,Minu veetlev leedi", mille autor on Loewe. Näidend räägib sellest, et rikka ja vaese vahe on sageli lihtsalt nendesse suhtumises ja neile antud võimalustes. Haridusega saab ka
Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja
Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni. Pärast ülikooli algas draamalooming. Kirjandusliku tuntuse tõi draama "Götz von Berlichingen" (1773), mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau' vaimus, ta on andekas, tundlik ja kunstihuvidega noormees, kes põlgab kivinenud seisuslikke reegleid. Ta armub kirglikult Charlotte-nimelisse neiusse, kes on juba kihlatud ja hoopis kainemalt kaalutlev kui Werther. Werther lõpetab oma elu enesetapuga
Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab
ajaliselt poool sajandit. Tema loomingu kandvama osa moodustavad 13 näidendit, 5 annet külajutte ja viimastega orgaaniselt kokkukuuluv kaheköiteline memuaaride kogu. Kitzbergi külajutud püsivad elavatena. Külajuttud peamise väärtusena hindab tänapäeva lugeja meisterlikke tegelaskujusid, millest suur osa on kirjanduslikult vananemata. Kitzbergi soe ja mahetatooniline huumr on andnud tema paremaile juttudele köitva värvingu. A. Kitzbergi draamalooming moodustab tähtsa ja omapärase peatüki eesti draama ajaloos. Alanud küll tõlkijana, jõudis ta eesti realistlikus näitekirjanduse juhttivale kohale. Kitzbergi areng kulges vähenõudliku olustikukomöödia juurest tõsiste ja haaravate probleemidega draamani. Olgugi vähe viljakas, saavutas Kitzberg juba oma varasemate näidenditega kaasaegsete näitekirjanike hulgas juhtiva koha. Näidendite kirjutamisel toetus Kitzberg peamiselt rahvaelu heale tundmisele, pöörates
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania folkloorist (kuju loomiseks) Tegevuspaigad vahelduvad selles teoses väga tihti. Calderon (1600-1681) Religioosne ja eksistentsiaalne draamalooming. Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid ja allegoorika on tugevasti esiplaanil. Ajalooteemalised teosed ei ole faktitõesed. ,,Armastus au ja võim" (1635) ,,Kindlameelne prints" (1629) ,,Nähtamatu daam" (1629) ,,Andumus ristile" (1633) ,,Elu on unenägu" (1635)- Draama on tulvil sümboleid, näivusest ja
Armastuse kool" (1978) ja ,,Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool" (1981). Tuntud on ka draama ,,Roosiaed" (1976), mis näitab sõja mõjusid ühe perekonna ja roosiaias töötavate vaimuhaigete suhtes. Vetemaa esimene näidend kandis pealkirja ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (1968). Tähelepanu äratas kirjaniku järgmine draama ,,Õhtusöök viiele" (1974), milles läbi puruneva abielu vaadeldakse inimese sisemise allakäigu probleeme. Vetemaa mitmekülgne draamalooming jaguneb kolmeks: 1) sotsiaalpsühholoogilisteks draamadeks ( ,,Roosiaed" (1976), milles vaadeldakse sõja järelmõjusid inimesele); 2) ohudraamadeks ( ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi" (1987) esitab pildi spordi kõlbelisest kriisist); 3) komöödiateks (,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) käsitleb moraaliprobleeme läbi huumori, satiiri ja leidliku fabuleerimisoskuse). Uku Masing ja Vetemaa
aastal ilmunud "Vannituba" on 8-leheküljeline lasteraamat. Kuigi Rummo oli vältinud ammendava luuletuskogu väljaandmist, ilmus 2005. aastal 415- leheküljeline "Kogutud luule". 2.2 Näidendid ja lasteraamatud Rummot kui draamakirjanikku tuntakse eelkõige "Tuhkatriinumängu" autorina. Põhjus on ilmselt selles, et Rummo on üks tsenseeritumaid autoreid eesti kirjanduses ning peamiselt on tsensuuri tegevuse tõttu ilmumata jäänud või puuduliku retseptsiooni all kannatanud just Rummo draamalooming. (Lepik, 2001) 6 1969. aastal kirjutatud ja lavastatud näidendis "Tuhkatriinumäng" arutletakse mõtleva ja tegutseva inimese püüet selgusele jõuda oma asendi suhtes ühiskonnas. Oma teistes draamateostes satiirilises näidendis "Pseudopus" ja ühevaatuselises satiiris "Kotkast- Prometheust" on käsitletud tähtsaid eetilisi probleeme, nagu süü ja lunastus, sotsiaalne vale ja silmakirjalikkus
Richard Roht alustas juba IMS päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis Naturalism (1927) Autorid: Jakobson läheb Nõukogude võimuga kaasa, suht küünilisel viisil, hilisem looming on stalinismi musternäide. 1927 Vaeste-Patuste alev naturalistliku proosa algatajaks Rudolf Sirge ''Rahu, leiba ja maad'' naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja 5. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa kirjeldab ka tema koolikogemust. Edasi TÜ-sse, liitub õpilasseltsiga ''Ühendus'' Ta ei olnud väga seltsiv, kuid kujunes seal seltskonna keskpunktiks. Sai tuberkuloosi, läks venna juurde, trippis Kaukaasia mägedesse, Tartus tehti maooperatsioon. Klassiku fenomen tekib 1920-30ndate jooksul.
puhul tekib tunne, et kõik on väga segane. REALISM (nn uusrealism u 1921) Autorid: Luts, Gailit, Mälk, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt. Realism tuli vaikselt ühiskondliku kindlustunde suurenemise ja kirjanduselu tasakaalustumisega. Romaan kerkis esile, ,,Tõde ja õigus" I osa (1926) alates kasvas romaanide hulk. Leebe realism. Lugemine oli jõukohane. Ei kirjutatud ajaloost, vaid käesolevast hetkest. Tammsaarega saavutas eesti realism oma küpsuse. 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. Tema teosed moodustasid 20.-30ndate proosakirjanduse keskpunkti. Tammsaare teosed liiguvad väga erinevas miljöös. Tammsaare alustas realistlikus stiilis katsetamist. Debüteeris 1900.a ,,Postimehes". Varasest loomingust kerkib esile novell ,,Mäetaguse vanad" (1901). 1907.a Tartu ülikooli astununa kirjutas üliõpilasnovelle, kus süveneb tegelaste siseelu kujutamine, vabameelne mõttelaad. Kõrgperioodi avamine, eesti tipp-näidenite hulka kuuluv
Esteetiline üleminekujärk, "Noor-Eesti"st lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri "Looming" ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) 1923 ,,Looming" (peatoimetajad aastatel 1923 40 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ,,Looduse" romaanivõistlused 6. Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming. ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878 1940) 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1923 Pöialpoiss 1926 - 33 Tõde ja õigus I - V 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1936 Kuningal on külm 1939 Põrgupõhja uus Vanapagan
feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland. ○ „Pisuhänd“ 1913; ■ Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde, Laura. August Kitzberg, 1855.–1927. aasta: ● Külajutud; ● Draamalooming: ○ „Tuulte pöörises“; ■ Sulane Jaan, peretütar Leena, Kaarel. ○ „Libahunt“; ■ Tiina, Mari, Margus, Tammaru pere. ○ „Kauka jumal“; ■ Mogri Märt. I ÜLDLAULUPIDU JA ESIMESED ASJAARMASTAJAD HELILOOJAD ● 1823. aastal asutas Jüri Sommer Laiusel Eesti esimese laulukoori; ● 1848. aastal asutas Adam Jakobson Tormas pasunakoori ● 1865
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8
,,Doonori meelespea" (1990). Kummalised lahendused elu ja kirjanduse piiril toimuvatest mängudest. Romaanid on esinduslikumad näited postmodernsest esteetikast, et keskne narratiiv on põhjalikult ära lammutatud. Süzee on punktiirne ja veider. Unt väsib kirjanduses, aga ei väsi teatrist. ,,Brecht ilmub öösel" (1997) viimane suurem romaan. Leidlikult süzeehakatus Brechti ja Voolijoki kohtumisest, kust võtab ajaloolise teema. Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku. ,,Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) ilmub peale surma. Antiigist pärit klassikalise süzeesid kirjutas üle. 15. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Valton: Eesti modernismi tuumteos ,,Kaheksa jaapanlannat" (1968) satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Modernistlik esteetika ka ,,Õukondlik mäng" (1972).
Esteetiline üleminekujärk, „Noor-Eestist“ lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised – suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri “Looming” – ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (I esimees Tuglas) 1923 ajakiri Looming” (peatoimetajad 1923–40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ajakirja Loodus romaanivõistlused 6. A. H. Tammsaare (1878–1940) proosa- ja draamalooming Tammsaare kujunes Underiga ühel ajal keskseks proosakirjanikuks. Tammsaare suri paar kuud enne okupatsiooni ja see võib olla tema väärtustamise mõttes hea, sest okupatsioon ei pidanud Tammsaaret halvaks kirjanikuks, nii et teda võis avaldada, sest ta looming oli okupatsioonieelne. Tammsaare 1920–30ndate looming on tema kõrgperiood, mil avaldab klassikat, nagu „Tõde ja õiguse“ sari. Kirjanikunimena hakkas kasutama A. H
Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
loobuma. 1898-1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 "Postimehe" ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming. Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. 1892 "Maimu" romantiline ajalooline jutustus 1901, 1904 "Veli Henn" ja "Hennu Veli" 1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise. 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule.
saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Lõpp on tugev ja läbimõeldud- puänt. Luule o paljude jaoks mehine, esineb ,,Sinisukk". Tõlkis kolm Petersoni saksa keelset luuletust ära. Tuulelapsed on Alveri luule võistlus põhikooli lastele. ,,Räägi tasa minuga" Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibat on kergem. Inimrõõmu hinge härmi, tunnen taban läbi tuule, ainult surnud sõnalärmi, kuuldeski mu kõrv ei kuule. 7. Eduard Vilde draamalooming (1865-1933) Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg ja kreiskoolis. 18- aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametiti pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks sai elu Lääne-Eurooa poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisjana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika-ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Pärast 1917
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte intelligentide seas, samas oli neil ka verivaenlasi. Omas ajas on looming lähedased Euroopa luule uutele suundadele. 4 4. August Kitzbergi draamalooming. "Libahundi" ja "Kauka jumala" analüüs. Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
