EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette
.........................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus....................................................8 II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915......................8-9 III Draamalooming 1919-1923.............................................9 Proosalooming....................................................................10 Tuntumad näidendid....................................................
· Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema! VANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal!
▪ 1867 ilmus "Emajõe ööbik" See luulekogu julgustas teda, ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale, paljastades orjastajaid, sisendades rahvale väljapääsulootust orjus-aja pimedusest "koiduvalgusesse". Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on "Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu. ▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka artikleid jututubadest, kuid 1867 jõudis see lõpule. Draamalooming ▪ Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma.Tekib uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus. ▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 1870 ühevaatuseline farss "Saarema onupoeg" ▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 tähendas tegelikult Eesti teatri avamist. Isiklik elu ▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt
Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.................................................................................................................13 LISA...........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...............
et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend ,,Surmatants" kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad üksteist rängemalt solvata, aga samas on üksteisest emotsionaalses sõltuvuses. Mees sureb. George Bernard Shaw Iiri-inglise kirjanik, sündis Dublinis ja tegutses ning elas Londonis. Ta on loonud üle 50 näidendi, millest kuulsaim on draama ,,Pygmalion". Draamalooming on ühiskonnakriitiline ja näitab seda, kuidas rikkam ja privilegeeritum ühiskonnakoht kasutab ära vaesemat ja töökamat rahvakihti. Samas suhtub ülemkiht alamikihti põhjendamatu põlgusega. ,,Pygmalioni" põhjal on tehtud muusikal ,,Minu veetlev leedi", mille autor on Loewe. Näidend räägib sellest, et rikka ja vaese vahe on sageli lihtsalt nendesse suhtumises ja neile antud võimalustes. Haridusega saab ka
Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja
Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni. Pärast ülikooli algas draamalooming. Kirjandusliku tuntuse tõi draama "Götz von Berlichingen" (1773), mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau' vaimus, ta on andekas, tundlik ja kunstihuvidega noormees, kes põlgab kivinenud seisuslikke reegleid. Ta armub kirglikult Charlotte-nimelisse neiusse, kes on juba kihlatud ja hoopis kainemalt kaalutlev kui Werther. Werther lõpetab oma elu enesetapuga
Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha
ajaliselt poool sajandit. Tema loomingu kandvama osa moodustavad 13 näidendit, 5 annet külajutte ja viimastega orgaaniselt kokkukuuluv kaheköiteline memuaaride kogu. Kitzbergi külajutud püsivad elavatena. Külajuttud peamise väärtusena hindab tänapäeva lugeja meisterlikke tegelaskujusid, millest suur osa on kirjanduslikult vananemata. Kitzbergi soe ja mahetatooniline huumr on andnud tema paremaile juttudele köitva värvingu. A. Kitzbergi draamalooming moodustab tähtsa ja omapärase peatüki eesti draama ajaloos. Alanud küll tõlkijana, jõudis ta eesti realistlikus näitekirjanduse juhttivale kohale. Kitzbergi areng kulges vähenõudliku olustikukomöödia juurest tõsiste ja haaravate probleemidega draamani. Olgugi vähe viljakas, saavutas Kitzberg juba oma varasemate näidenditega kaasaegsete näitekirjanike hulgas juhtiva koha. Näidendite kirjutamisel toetus Kitzberg peamiselt rahvaelu heale tundmisele, pöörates
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania folkloorist (kuju loomiseks) Tegevuspaigad vahelduvad selles teoses väga tihti. Calderon (1600-1681) Religioosne ja eksistentsiaalne draamalooming. Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid ja allegoorika on tugevasti esiplaanil. Ajalooteemalised teosed ei ole faktitõesed. ,,Armastus au ja võim" (1635) ,,Kindlameelne prints" (1629) ,,Nähtamatu daam" (1629) ,,Andumus ristile" (1633) ,,Elu on unenägu" (1635)- Draama on tulvil sümboleid, näivusest ja
Armastuse kool" (1978) ja ,,Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool" (1981). Tuntud on ka draama ,,Roosiaed" (1976), mis näitab sõja mõjusid ühe perekonna ja roosiaias töötavate vaimuhaigete suhtes. Vetemaa esimene näidend kandis pealkirja ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (1968). Tähelepanu äratas kirjaniku järgmine draama ,,Õhtusöök viiele" (1974), milles läbi puruneva abielu vaadeldakse inimese sisemise allakäigu probleeme. Vetemaa mitmekülgne draamalooming jaguneb kolmeks: 1) sotsiaalpsühholoogilisteks draamadeks ( ,,Roosiaed" (1976), milles vaadeldakse sõja järelmõjusid inimesele); 2) ohudraamadeks ( ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi" (1987) esitab pildi spordi kõlbelisest kriisist); 3) komöödiateks (,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) käsitleb moraaliprobleeme läbi huumori, satiiri ja leidliku fabuleerimisoskuse). Uku Masing ja Vetemaa
aastal ilmunud "Vannituba" on 8-leheküljeline lasteraamat. Kuigi Rummo oli vältinud ammendava luuletuskogu väljaandmist, ilmus 2005. aastal 415- leheküljeline "Kogutud luule". 2.2 Näidendid ja lasteraamatud Rummot kui draamakirjanikku tuntakse eelkõige "Tuhkatriinumängu" autorina. Põhjus on ilmselt selles, et Rummo on üks tsenseeritumaid autoreid eesti kirjanduses ning peamiselt on tsensuuri tegevuse tõttu ilmumata jäänud või puuduliku retseptsiooni all kannatanud just Rummo draamalooming. (Lepik, 2001) 6 1969. aastal kirjutatud ja lavastatud näidendis "Tuhkatriinumäng" arutletakse mõtleva ja tegutseva inimese püüet selgusele jõuda oma asendi suhtes ühiskonnas. Oma teistes draamateostes satiirilises näidendis "Pseudopus" ja ühevaatuselises satiiris "Kotkast- Prometheust" on käsitletud tähtsaid eetilisi probleeme, nagu süü ja lunastus, sotsiaalne vale ja silmakirjalikkus
Richard Roht alustas juba IMS päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis Naturalism (1927) Autorid: Jakobson läheb Nõukogude võimuga kaasa, suht küünilisel viisil, hilisem looming on stalinismi musternäide. 1927 Vaeste-Patuste alev naturalistliku proosa algatajaks Rudolf Sirge ''Rahu, leiba ja maad'' naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja 5. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa kirjeldab ka tema koolikogemust. Edasi TÜ-sse, liitub õpilasseltsiga ''Ühendus'' Ta ei olnud väga seltsiv, kuid kujunes seal seltskonna keskpunktiks. Sai tuberkuloosi, läks venna juurde, trippis Kaukaasia mägedesse, Tartus tehti maooperatsioon. Klassiku fenomen tekib 1920-30ndate jooksul.
puhul tekib tunne, et kõik on väga segane. REALISM (nn uusrealism u 1921) Autorid: Luts, Gailit, Mälk, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt. Realism tuli vaikselt ühiskondliku kindlustunde suurenemise ja kirjanduselu tasakaalustumisega. Romaan kerkis esile, ,,Tõde ja õigus" I osa (1926) alates kasvas romaanide hulk. Leebe realism. Lugemine oli jõukohane. Ei kirjutatud ajaloost, vaid käesolevast hetkest. Tammsaarega saavutas eesti realism oma küpsuse. 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. Tema teosed moodustasid 20.-30ndate proosakirjanduse keskpunkti. Tammsaare teosed liiguvad väga erinevas miljöös. Tammsaare alustas realistlikus stiilis katsetamist. Debüteeris 1900.a ,,Postimehes". Varasest loomingust kerkib esile novell ,,Mäetaguse vanad" (1901). 1907.a Tartu ülikooli astununa kirjutas üliõpilasnovelle, kus süveneb tegelaste siseelu kujutamine, vabameelne mõttelaad. Kõrgperioodi avamine, eesti tipp-näidenite hulka kuuluv
Esteetiline üleminekujärk, "Noor-Eesti"st lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri "Looming" ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) 1923 ,,Looming" (peatoimetajad aastatel 1923 40 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ,,Looduse" romaanivõistlused 6. Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming. ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878 1940) 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1923 Pöialpoiss 1926 - 33 Tõde ja õigus I - V 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1936 Kuningal on külm 1939 Põrgupõhja uus Vanapagan
feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland. ○ „Pisuhänd“ 1913; ■ Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde, Laura. August Kitzberg, 1855.–1927. aasta: ● Külajutud; ● Draamalooming: ○ „Tuulte pöörises“; ■ Sulane Jaan, peretütar Leena, Kaarel. ○ „Libahunt“; ■ Tiina, Mari, Margus, Tammaru pere. ○ „Kauka jumal“; ■ Mogri Märt. I ÜLDLAULUPIDU JA ESIMESED ASJAARMASTAJAD HELILOOJAD ● 1823. aastal asutas Jüri Sommer Laiusel Eesti esimese laulukoori; ● 1848. aastal asutas Adam Jakobson Tormas pasunakoori ● 1865
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8
,,Doonori meelespea" (1990). Kummalised lahendused elu ja kirjanduse piiril toimuvatest mängudest. Romaanid on esinduslikumad näited postmodernsest esteetikast, et keskne narratiiv on põhjalikult ära lammutatud. Süzee on punktiirne ja veider. Unt väsib kirjanduses, aga ei väsi teatrist. ,,Brecht ilmub öösel" (1997) viimane suurem romaan. Leidlikult süzeehakatus Brechti ja Voolijoki kohtumisest, kust võtab ajaloolise teema. Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku. ,,Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) ilmub peale surma. Antiigist pärit klassikalise süzeesid kirjutas üle. 15. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Valton: Eesti modernismi tuumteos ,,Kaheksa jaapanlannat" (1968) satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Modernistlik esteetika ka ,,Õukondlik mäng" (1972).
Esteetiline üleminekujärk, „Noor-Eestist“ lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised – suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri “Looming” – ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (I esimees Tuglas) 1923 ajakiri Looming” (peatoimetajad 1923–40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ajakirja Loodus romaanivõistlused 6. A. H. Tammsaare (1878–1940) proosa- ja draamalooming Tammsaare kujunes Underiga ühel ajal keskseks proosakirjanikuks. Tammsaare suri paar kuud enne okupatsiooni ja see võib olla tema väärtustamise mõttes hea, sest okupatsioon ei pidanud Tammsaaret halvaks kirjanikuks, nii et teda võis avaldada, sest ta looming oli okupatsioonieelne. Tammsaare 1920–30ndate looming on tema kõrgperiood, mil avaldab klassikat, nagu „Tõde ja õiguse“ sari. Kirjanikunimena hakkas kasutama A. H
Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915
kujutamisviisiga. Kui võtta näiteks Vahing ja Vetemaa kõrvuti, siis Vahing regeleb püshholoogiaga ja eetika on aimatav, Vetemaal on esiplaanil sotsiaalsed teemad ja muu lihtsalt liitub. Vetemaa loomingulist palet pehmendab see, et ta on varasest loomingust alates ikkagi tugevalt koomikasõbralik autor. Draama puhul võib öelda, et komöödiad moodustavad eraldi rea, aga nad on tihtilugu mitte niisama lihtsalt lõbusad tükid, vaid traagiline poolus on neis sageli kaasas. Draamalooming hakkab omakorda kahte suurde lahtrisse jagunema: ühelt komöödiate (tragikomöödiad) ja teiselt poolt tõsised tükid (draamad, tragöödiad). Kui võtta ette rohkem draamapool,siis sinna kuulub kindlasti „Illuminatsioonid“ jne. „Nukumängus“ on ühiskondlik esteetiline rõhuasetus. Komöödilisest poolest on muidugi oluline „Püha Susanna ehk Meisrite kool“. Pealkiri viitab Moliere näidendile. See on tugevale peategelasele tehtud näidend
loobuma. 1898-1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 "Postimehe" ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming. Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. 1892 "Maimu" romantiline ajalooline jutustus 1901, 1904 "Veli Henn" ja "Hennu Veli" 1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike
Väärtuslik vestelisus, plastilised eluolu peegeldused, karakteersed tüübid, pahenähtuse- kadakasaksluse taunimine. Koondas proosateosed kogumikku "Külajutud" (I-V, 1915-1921) Hilisemast proosaloomingust memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-25), ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" ("Päevalehes" avaldatud 1919, raamatuna I 1920, II 1923), luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) Draamalooming - Kitzberg eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, kutselise teatri esimene näitekirjanik. Näitehuvi tekkis nooruses, tõuke andis kindlasti Koidula teater ja saksakeelsed loetud näidendid. Esimene draamakatse Kotzebue jandi "Virrvarr" ümbertegemine, trükis 1878, populaarne oli ka teine mugandus "Vana vanaga ja noor noorega" (trükis 1897) saamahimulisi sugulasi pilkav "Pila-Peetri testament" (1897 trükis), karskusteemaline komöödia "Punga Mart ja Uba-Kaarel" (trükis 1894)
Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise. 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule.
saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule.
keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas ta eamiselt külajutte, mida iseloomustas eelkõige realism ja oskuslik karakterikoomika. Tuntumad külajutud on : ,, Rätsepa õhk ja tema õnneloos,, ,,Veli hen,, ,,Hennu veli,, Draamalooming: Näidendite kirjutamist alustas ta 19 saj. viimasel kümnendil, mil eesti dramaatikas polnud veel välja kujunenud näitekirjanduse põhizanre: draamat, tragöödiat ja komöödiat. 1894 aastal valmis näidend,,Punga Mart ja Uba Kaarel,,, mille stseenides on tabatud Mulgimaa taluelule iseloomulikke jooni. Huvitavad stseenid ja rahvaelu hea tundmine kajastuvad ka teistes tema varem kirjutatud näidentites. Neist populaarseim on ,,Rätsep õhk,,
Lõpp on tugev ja läbimõeldud- puänt. Luule o paljude jaoks mehine, esineb ,,Sinisukk". Tõlkis kolm Petersoni saksa keelset luuletust ära. Tuulelapsed on Alveri luule võistlus põhikooli lastele. ,,Räägi tasa minuga" Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibat on kergem. Inimrõõmu hinge härmi, tunnen taban läbi tuule, ainult surnud sõnalärmi, kuuldeski mu kõrv ei kuule. 7. Eduard Vilde draamalooming (1865-1933) Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg ja kreiskoolis. 18- aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametiti pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks sai elu Lääne-Eurooa poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisjana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika-ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Pärast 1917
Ivan Sergeevits Turgenev (1818 1883) Ta kuulub nende kirjanike hulka, keda saab nimetada uue romaani loojateks. Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel. 1840-50ndatel kirjutas Turgenev ka näidendeid, mida lavastatkse ka siiani. Draamalooming teda ei rahuldanud. Ta on kuue romaani autor ,,Rudin", ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtul", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Elu lõpul loob Turgenev uue zanri proosaluule. Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis Turgenev Pr-l Pariisi lähistel, mõnda aega elas ka Sm-l. Turgenevit võib pidada kõige haritumaks kirjanikuks teiste autorite hulgast
Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte intelligentide seas, samas oli neil ka verivaenlasi. Omas ajas on looming lähedased Euroopa luule uutele suundadele. 4 4. August Kitzbergi draamalooming. "Libahundi" ja "Kauka jumala" analüüs. Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all
Leidus legende, et Kõiv ei rääkinud päris igaühega. Tegemist on näidenditega, mis pole realistlikud. Jaak Rähesoo ja Luule Epner põhjalikult käsitlenud draamaloomingut. Rähesoo ütleb, et võib jääda mulje, et Kõiv pudrutab: kõik on korrast ära, aga selles on mingi seesmine loogika ja jõud ja mingi irratsionaalne mõõde tekstidel sees. Enamasti näidendid, kus irratsionaalsus lõikub ratsionaalsusega. See sümbioos on sageli põnev. Miks draamalooming jõuliselt domineerib? Tundub, et ta on mingis mõttes eriti rõhutatud dialoogiline vaim. Dialoog teistega, iseendaga, erinevate keelte dialoog. Dialoogilsust võimalik tekstide puhul avada. Keelelises mõttes põnev autor, teada, et osa tekste kirjutas võru keeles, aga üldisemad, kirjakeelsemas osas võib erinevate keelekihtide põrkumist näha. Eriti see, mismoodi üheltpoolt väga kõnekeelne, teisalt väga filosoofiline autor, kuidas kõnekeelne ja filosoofiline kõnepruuk kokku saavad
annaabi.ee 
