Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud
Kui mitte jalgade vahelt, siis igatahes mõlema käega ühtemoodi hästi põrgatas ta küll. Siim-Sander Vene oli juba noorelt tipus. Teda peeti nimelt juba viiendas klassis tippkorvpalluriks. Peagi noorele korvpalliliikmele Eestis enam vastaseid polnud. Esmamuljed temast on A- vanuseklassist. Ta mängis TTÜ eest, oli umbes 14-15 aastane, aga endast kolm aastat vanemate seas juba kõva tegija, selge liider. Siim-Sanderi kohta on öeldud kogu aeg, et tal on prioriteet paiga. Trenn oli alati tal eespool kui muu asi, näiteks klassiekskursioon. Kui palju peab noor inimene ohverdama et jõuda tippu? Siim-Sander vastas sellele nii ,, Ma ei ole õnneks kunagi niisama hängida tahtnud. Ei teagi, et oleksin pidanud midagi ohverdama. Kõik asjad mida olen tahtnud teha, on ära tehtud ilma mingisuguse probleemitagi." 2006. aasta augustis toimus Tallinnas Euroopa meistrivõistluste U16 vanuseklassi D-divisjoni turniir
Eesti tegevuskunstnik Jane Õigus K-08b Mart Sander · Maalimine on Mart Sanderi varjatud kirg, mis on saanud alguse juba varases nooruses. Tõsisemalt on ta hakanud ennast maalimise alal koolitama alles paaril viimasel aastal. Mart Sanderist endast · Ise ütleb Mart, et teda ei tunta eriti kunstnikuna, pigem showmehena või muusikuna. · Talle on mütoloogiline lähenemine kunstile lähedane. · Marti eriti ei huvita looduse maalimine. · Mart Sander maalib fotode järgi.
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades
härra Q", samuti teleseriaalides ,,Kättemaksukontor". Ta on lavastanud kolm filmi, nende seas ,,Varas" ja ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben", mida näidati ka 2008. Aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis. Ta oli teleseriaalide ,,Tantsud tähtedega" saatejuht, ta on olnud ka saatejuht ,,Eurovisiooni Eesti voorudes". Samuti on Sander olnud kohtunik TV3 saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari". KUNST Kunstnik Sandra Jõgeva on kritiseerinud Sanderi amatöörkunsti presenteerimist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja Kaarel Kressa kui ajakirja Naised tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud Dagmar Reinolt
Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond. ,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa
Nüüd leiab Sander pääsetee: Piibelehel on kodus kritseldatud valmis geniaalne teos, mida ta ei ole avaldanud, ja Sander tahab temalt selle ära osta, klassivend on nõus. Nutikas Piibeleht ei jäta aga seda asja nii, ta hakkab Sanderilt veelgi rohkem raha nõudma kahtlase tehingu näol, sest on armunud ja tahab oma tulevasele äiapapale meele järgi olla. Sündmustekeerises selgub, et Piibelehe tulevane on Sanderi naiseõde. Kui lõpuks kogu lugu välja tuleb ja Vestmann sellest kuuleb, on ta oma uuest väimehest võlutud ning kiidab oma noorema tütre Laura ja Piibelehe suhte heaks. Seevastu Sander jääb äärmiselt lolliks: alati on ta püüdnud oma äiale meeldida, kuid ka viimased pingutused ei kandnud vilja. Värvikad sündmused toimuvad Ludvig Sanderi töötoas. Tegevuse areng on kiire ja põnev, filmi on huvitav vaadata otsast lõpuni. Meisterlikud näitlejad annavad suurepäraselt edasi
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud
"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud
Klass: 12A 2010 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Eluloolised andmed..............................................................................................................................3 Mart Sander televisioonis.....................................................................................................................4 Analüüs Mart Sanderi tööst..................................................................................................................5 Kasutatud materjal................................................................................................................................6 2010 Eluloolised andmed Mart Sander sündis 10. augustil 1967. aastal Tallinnas, kus Sanderite pere on elanud juba ligi 500 aastat
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga
ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid karakteri-, situatsiooni-, sõnakoomika kohta teoses Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele.
Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning
ja soovis kõigile head. Matilde polnud oma õe sarnanegi. Ta oli ülbe ja kuulusehimuline ning teda ei huvitanud teiste heaolu. Oma teosega on Eduard Vilde püüdnud näidata keskklassi püüdlust ümbritseda ennast kultuursuse ja rikkusega. Samuti näitas ta, et isikuid hinnatakse tihti mitte nende teoste väärtuse, vaid rikkuse ja vara põhjal. Suurepärase kirjaniku, kuid vaese ja tundmatu Tiit Piibelehe teoseid ei väärtustatud, aga kui teos avaldat mõne rikka mehe nagu Ludvig Sanderi nimel, võitis see kirjandusauhindu. Vilde mõtted kajastusid hästi ka telelavastuses.
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult polnud ta ridagi veel paberile kirja saanud.Vana Vestman ei uskunud kunagi temasse.
Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka
silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega.
Näiteks kui kilter Lembit soovis teada saada kes tema majas nuhkimas on käinud, või sulane Jaan, kes armurohtu käis otsimas. Nõid segas kokku erinevaid võlurohtusid. 2) Kõige koomilisemad oli minu meelest see kuidas Imbi ja Ärni mardisanti käisid jooksmas ja kogu oma kraamist ilma jäid. Oli mardipäev ja Imbi ning Ärni käisid mööda küla uste taga. Aida oskar neid sisse ei laskunud ja nad olid pahased. Kui nad Rehe-Sanderi juurde jõudsid, otsustasid nad, et varastavad puid, panevad puud kelgule ja veavad koju, kuid Rehepapi kratt nägi seda pealt, ning tormas peremehele teatama. Sander saatis kratt Joosepi neid teelt eksitama. Joosep ajas nad eksiteele ja nad jõudsid Rehe-Sanderi maja juurde tagasi. Sander seisis aia juures ja küsis imestunult, et kas Imbi ja Ärni tõesti talle toidukraami Vanainimesed ei osanud midagi vastata ja Rehepapp sai kogu kraami endale
Eduard Vilde,,Pisuhänd`` 1. Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda.
Vestmanile, sest tal on palju raha. Välimus oli tal tavaline. Suhtub hästi teistesse tegelastesse. Piibelleht- oli hästi rahulik, abistas teisi, aga tahtis ka ise selle eest midagi. Välimus oli tal täiesti tavaline. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Laura- noor neiu, kellele Piibelleht meeldis. Tema suhtumine teistesse oli hea ja temasse ka suhtuti hästi. Kandis tavaliselt kleiti. Matilde- Sanderi abikaasa, noorem õde Laura. Sundis Sanderit raamatud kirjutama, kuna tahtis kuulsust saada. Kandis ilusaid riideid. 4. Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt: (Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Situatsioonikoomika- teoses oli palju naljakaid kohti, näiteks Piibellehe ostutehing või kuidas
korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2
lauldes, tantsides, veiderdades ja naerutades publikut. Ma poleks uskunud, et Märt Avandi tuleb nii hästi toime operetis, sest ta on ju tegelikult sõnateatri näitleja. Ta sobis ideaalselt Mustafa Bei koomilisse ja iga hinnaga olukorda päästa üritavasse rolli. Hanna-Liina Võsa särav ja helisev hääl kostis ka viimastesse ridadesse. Orkestrit dirigeeris külalisena Vanemuise teatri dirigent Lauri Sirp. Orkestri esituses kõlas meeldivalt 1930-ndatest pärinev svingmuusika, mis on Mart Sanderi lemmikmuusika ja -ajastu. Koori ja orkestri esituses jäi meelde laul „ Ball on Savoys“. Seda operetti pean igati huvitavaks elamuseks, kuna laval toimunu nõudis täit tähelepanu ning etenduse hoog ja mängulust olid suurepärased.
tõlkides neid vajadusel saksa ja vene keelest. Tema muganduses ilmusid raamatuna J. Swifti Gulliveri-lood ,,Härjapõlvlane ja Hiiglamaa" (1890). Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid ja kirjandusloolasi. Algul leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna ,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata. Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889) jäävad paraku oma eeskujudele alla. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud ,,Munamäel" (K. A. Hermanni viis).
tema arvamus või soovid. Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 1.vaatus Vestmanil oli enda näituse paviljon. Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja sügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl
millest selgus, et toidulisandite ja hüperaktiivse käitumise vahel on selge seos. Erinevaid toidulisandeid sisaldava segu joomise järel muutusid lapsed lärmakateks ja neil kadus tähelepanuvõime. Kolmeaastased ei suutnud enam ühe mänguasjaga mängida või antud ülesannet lõpule viia ja nad käitusid erakordselt impulsiivselt. 8-aastased ei suutnud valmis saada 15-minutilise arvutiülesandega. Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi väitis, et toidu lisaained võivad küll võimendada hüperaktiivsust lastel, kellel juba on selle ilminguid, kuid ta ei usu, et need põhjustaksid seda. Usun, et toidu lisaained ei ole head tervisele, kuid siiski tarbime neid kõik. Kui säilitusained oleksidki haigusetekitajad, siis oleks väga suur hulk inimesi haiged. Tänase päevani on see väide veel kahtlusi äratav, kuid uurimist vajav argument.
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett
sarnanes Piibelehe teostele. 13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. ,,Pisuhänd" on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend. 14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse. ,,.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui
kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede jaoks oli samuti oluline võtta sealt, kust vähegi võtta annab ja sealt ka võimalikult. Võrdleksin neid kahte veidikene lihtsameelset vanakest, kes üritasid muu parema kraami puudumisel rehepapp Sanderi majaukse ja hunniku küttepuid minema viia, tänapäeva SMS-laenufirmadega, kes üritavad isegi praeguse majanduskriisi ajal võtta sealt, kust enam mitte midagi võtta ei ole. Kahjuks on palju kergeusklike inimesi. See teeb meele natuke kurvaks, et oleme jõudnud oma iseloomult ,,homo sapiensist" välja ,,homo stultuseni." Nüüdisaegsed inimesed on egoistlikud, kinnised ja veidike lihtsameelsed. Tihti unustame enne otsuste langetamist mõelda, mida me teeme. Sama probleem on aktuaalne nii 21
· "Muinaslugu muusikas" · "Vaid sulle kuulub mu · "Mul meeles veel meloodia" süda" · "Narva valss" · "Veel viivuks jää" · "Noor neiu raha eest" · "Viimne valss" · "On kevad tulnud taas" · "Viljandi serenaad" · "Peagi saabun tagasi su · "Õige valik" juurde" Veel viivuks jää Liisi Koikson ja Mart Sander Liisi Koiksoni hingestatus ja suurepärane vokaal ning Mart Sanderi taustalaul täiendavad teineteist. Kurvakõlaline, kuid südamlik viis. Õige Valik Rumal Noorkuu Vokaalselt väga tugev, kuid head ei tohi kunagi olla liiga palju minu arvates on Rumala Noorkuu interpretatsioon veidi väsitav ja ülepaisutatud. Põhiviisile lisatud liiga palju lisahääli. Õige Valik Karavan Lindistatud Karavani hiilgeaegadel. Minu üks lemmikuid kõikide Valgre töötluste hulgast. Aarne Saluveeri hea nägemus Raimond Valgre viisist.
raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus märkamata. Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna
kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval
Kõige humoorikam koht: Kõige humoorikamat kohta on raske välja tuua. Minu arvates võiks humoorikaim olla see, kui Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Pakkus talle hernesuppi, mis ta peeretama ajas. Kurat tassis peeretuse kiltri asemel põrgusse. Kõige iroonilisem koht: Kõige iroonilisem koht võiks olla see, kui Imbi ja Ärni käisid mardisanti jooksmas ja lõpuks kõigest ilma jäid. Neid ei lastud ühte majja sisse ja selle peale otsustasid nad Sanderi puid varastada. Kratt nägi seda pealt ja teatas vargusest peremehele. Rehepapp andis Joosepile käsu Imbi ja Ärni teel ära eksitada ja nad enda maja juurde tagasi juua. Lõpuks kui vargad tagasi jõudsid, ootas Sander aia juures ja tegi pähe imestunud näo ning küsis, et kas tõesti toovad kaks vanainimest talle toidukraami. See ehmatas Imbit ja Arnit ning Rehepapp sai kogu kraami endale. 3. A. Kivirähk on populaarne, sest Kivirähki raamatutest leiavad kõik
,,Pisuhänd" (3 vaatluseline karakterkomöödia) On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub ärimees Vestmanni perekonnas. See on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni omanimelisel tänaval. Vestmanni vanem tütar Matilde õhutab oma meest, andetut insener Ludwig Sanderit kirjandusvõistluselt loorbereid püüdma. Sander teesklebki, et kirjutab romaani. Majja saabub kirjanik Tiit Piibeleht, Sanderi koolivend, kes on armunud Vestmanni nooremasse tütresse Laurasse. Sander ostab Piibelehelt tema romaani ,,Pisuhänd" käsikirja, et seda oma nime all võistlusele saata. ,,Pisuhänd" saabki kõrgeima auhinna. Vastutasuks peab Sander Piibelehele äiapapa rahade eest hankima väärtusliku ehituskrundi, mida Vestmann oli endale tahtnud. Nõnda trumpab vaene, kuis nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Raevu sattunud Vestmann lepib lõpuks
Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid tal ka käitumisreeglis paigas. Ta suhtus teistesse hästi ning tagasiside oli samuti positiivne. Teda armastati ja austati. Välimus oli keskmine, kuna ta polnud rikas. Kuigi teose lõpus püüdis ta kõrgklassi muljet jätta, et pettust läbi viia. Piibeleht oli vaimselt väga hästi arenenud. Ta töötas kooliõpetaja ja luuletajana. 4. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid?
laulmas kui Ivo Linnat. Seda aga seni kuni kuulsin Sinilindu laulmas Kalmer Tennosaart. Tema esituses olin taas selles samas ajastus, millal Valgre seda ise mängis ja laulis. Suurepärane esitus. · ,,Läbi saju" Tartu Ülikooli Kammerkoori esituses. Viis on väga ilus, meeldis väga koori esituses (mitmehäälne, huvitavam kooskõla). · ,,Kui taevas on kuu" Mart Sander. Rahulik laul, Mart Sanderi ilmekas laulmine teeb laulu mõnusalt muhedaks. Taas on tehtud järgi ajastut, millal laul loodi. · ,,Naine, kes ei armu" esitaja Modern Fox. Mart Sander laulmas koos minu jaoks tundmatu naislauljaga. Üks parimaid esitusi minu arust. Laul ise dzässilik, lõbus. Looming üldse on väga hea, kohati lausa maagiline. Valgre lauludes ei ole lihtsalt viisijupp ja ilusad sõnad. Laulude vürtsitamiseks kasutas Valgre erinevaid keeli, inglise keelt, saksa keelt
Sander oli väheke pahane, et teda aina luuletusi kirjutama sunnitakse, kuid ta armastas Matildet ikkagi. Välimus vastas tema pere jõukusele. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Hoolis väga palju teiste arvamusest. Arvan, et Matilde polnud kuigi haritud ja vaimselt arenenud. Mulle tundus, et ta ei hoolinud eriti luulest ega kirjandusest. Tahtis vaid, et teised arvaksid, et ta hoolib neist asjadest. 4. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna
Gerli Tõnumaa Raamatu 8.1. Teised teosest Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi: edukultusliku Vestmanite vahmiili ja boheemlasest Piibelehe maailmade põrkumine võiks just tänapäeval puudutavalt mõjuda. Igatseks sekka intelligentsemaid finesse, mis ka täiskasvanut kõnetavad. Teravusest, terasusest, selgusest jäi puudu kogu «Pisuhänna» esietendusel. Lavastus mõjus kui Ludvig Sanderi käsikiri. Lavale heideti patsahkam mõtteta ja sidemeta lauseid, kuhu Tiit Piibeleht kiiruga paar andekat vinjetti leheküljeservadele kritseldas. Enne aga, kui jõuti «Pisuhända» Piibelehe vääriliseks viimistleda, olig tolksti! käes Matilde ultimaatumi tähtaeg. http://www.postimees.ee/ 8.2. Minu nägemus teosest Ma ei nõustu, kuna mind ei ajanud see naerma, ma ei saandu naljalegi pihta. Seal peaks olema midagi mida ajaks ka noored naerma
Tema viimased sõnad olid ,,I'm losing". Kuid ehkki ta kaotas võituse surmaga nagu iga surelik, jääb ta igavesti elama kui 20.sajandi üks suuri muusikalisi ikoone, kelle 60 tegevusaastat jätsid maailmale üle 50 filmi ja umbes 1800 salvestatud laulu. Kontserdil esines Eesti lauljate ja muusikute paremik: Lenna Kuurmaa Nele-Liis Vaiksoo Tanel Padar Jassi Zahharov Uno Loop Mihkel Mattisen Mart Sander Andres Kiil Saate ,,Eesti otsib superstaari" finalistid Bel-Etage orkester Mart Sanderi juhatusel Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas Kontsertil kõlanud laulud: 1. Let's Do It! Cole Porter/Cole Porter 2. Puttin' On The Ritz Irving Berlin 3. Jõulutaat on meie poole teel (Santa Claus is coming to town) J.Fred Coots/Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere 4. Love and Marriage Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 5. My Funny Valentine Richard Rogers/Lorenz Hart 6. I Get A Kick Out Of You Cole Porter/Cole Porter 7
Motiiviks polnud mitte alati botaanikahuvi, vaid sageli põlema lahvatanud entusiasm, isegi ahnus. (1) Bremenist pärit Frederik Sander oli selle kire ere näide. Aastaid pärast reise Saksamaale, Belgiasse ja Inglismaale rajas ta St Albanisse 1885. aastal kasvuhoone, mis sai varsti maailma tähtsaimaks orhideeäri keskuseks. Kuigi ta ise kunagi Euroopast ei lahkunud, saatis ta taimekogujaid üle ilma laiali metsikuis paikades töötas Sanderi heaks 23 kogujat. Siiski koguma pole selle tegevuse kohta päris õige sõna. Nimelt tavatsesid kogujad orhideede kättesaamiseks kõigepealt puu langetada, et saada kätte kõrgetel okstel kasvavaid orhideesid. Selline saatus tabas tuhandeid puuhiiglasi ja mõned Filipiinide saared rüüstati orhideede massilise väljaveo käigus pea täielikult. (1) Tolleaegse transpordiga jõudis Euroopasse tegelikult ainult väike osa kogutust, ja ka neist suri suur osa üsna ruttu
komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel-Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima inglise keele sertifikaadi. Ta on ka katoliiklane ja pöördub Jumala poole igal võimalikul hetkel. Aga arvab, et mitte iga selline pöördumine ei vii kontaktini. Tõeline meditatsiooni ja palvega saavutatav kontakt on uskumatu energiaallikas ja siis võib inimene kõike saavutada. Mart Sanderi sulest on ilmunud ka kolm raamatut: eestikeelne «Mercator» ja ingliskeelne «Z, the Terminal Letter», kolmas ja esimene täispikk romaan «Lux Gravis» ehk «Raske valgus», samuti on tõlkinud palju teatri- ja filmikriitikat. Vabal ajal meeldib talle maalida nii koopiaid kui algupärandeid. Enamik teostest läheb müüki kunstioksjonitel. Pärast aprillirahutusi registreeris ta end abipolitseinikuks, sest on elupõline tallinlane ning
Tohutud muljed. Moskva Kunstteatri tegel külastasid ka stuudiot ja andsid mõne tunni endised näitlejad. Ka välismaal käigud - Kalmet käis Berliinis ja Pariisis kogemusi saamas1923 1924 lõpetas esimese lennuga. Asutati oma teater, Kalmet polnud kambas. Juhiks Engelberg (realismi pooldaja- sügav sisemine psühholoogiline analüüs ja selle kaudu kuju siseelu igakülgne avamine). Avatükiks Vilde Pisuhänd, kuhu võeti ka Kalmet- mängis Sanderi osa (järelikult polnud päris andetu) Lavastuse Kriitika – kas üldse on nii palju teatreid vaja. (vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud
Peategelaste iseloomustus Eliza Doolittle,Covent Gardeni lilleneiu- Janne Sevtsenko J.Sevtsenko on sündinud 23.august 1970. Ta õppis Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis lauluerialal, TRK lauluosakonna ettevalmistusosakonnas ning lõpetas ka EMA. On täiendanud end Gerhard Kahry meistrikursustel Tallinnas.Janne Sevtsenko on olnud Estonia kooriartist, aastast ka 2004 solist. Esinenud ka Von Krahli Teatris ja revüüteatris ,,Bel- Etage" (ka M. Sanderi revüüetenduses ,,Beau monde"). Ta on esinenud kontserdilauljana ja laulnud solistipartiid J. S. Bachi ,,Jõuluoratooriumis". Teinud ka koostööd ERSO ja Pärnu linnaorkestriga ning paljude erinevate ansamblitega. Ta on mänginud ka näiteks mängufilmides ,,Georg" ja ,,Minu Leninid" ning lugenud ja dubleerinud teksti animafilmides ,,Haikala lugu","Shrek 3" jne. Henry Higgins, foneetikaprofessor-Rene Soom Rene Soom on bariton. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist Georg Otsa
alternatiivajalooline,hurmavalt hpoteetiline teos on ikkagi Lennart Meri Hbevalge,mille uus redaktsioon linud aastal trkivalgust ngi.Ka Arvo Valtoni lemiste vanakse lheb ilmselt ulme alla.Autor nimetab kll seda ennemusitseks looks.Jutt ise on keskaegsest Tallinnast,katkust,koerakoonlastest,uputavast lemistest kirkikupuhastusest ja lihsalt mehe naise loost.Kena meeleolukas tekst,mille kujundamisel- illustreerimisel kunstnik Jaan Tammsaar on teinud imet,Raamat kui komvek.Aasta kauneim.Kristjan Sanderi 13 talvist hetke ktkeb neli nimetust,neist esimene nimilugu viks olla lhiromaan ja lejnud midagi novellilaadsest.Minu eelistus langeb neile novellilaadsetele,mida autor tahab vtta triloogina,tema altrenatiivajalooliste ngemusele 1917.aastat,mis bolevike asemel psevad vimule anarhitid. Lk 424-426 Teksti autor:Vaapo Vaher Sisukokkuvte:Kui lhtuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu hekordsele lugemisele,siis peale selle lunastamisloo tepoolest rohkemat ei
silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega.
hammustab Marta kätt. Marta karjub nüüd juba valu pärast. Lapsed vaatavad laua taga raamatut. Tarmo tahab seda raamatut endale. Laine hoiab raamatust kinni, ei anna seda poisi kätte. Tarmo võtab kõrvalt lauast väikse tooli ja tahab tüdrukule sellega pähe lüüa. Õnneks on õpetaja nii lähedal, et jõuab haarata ühe käega toolist ja teise käega poisi käest. Poisid mängivad autodega, igal poisil on oma auto. Riks katkestab mängu, vaatab Sanderi mängu Sander mängib süvenenult, rõõmuga, veab mängult ehitusmaterjali ehitusplatsile (Sanderi isa on ehitaja). Riks küsib Sanderi käest autot endale. Sander ei anna. Riks võtab Sanderi autost kinni ja hakkab autot enda kätte kiskuma. Sander ei anna, vaid lööb autoga Riksile vastu nägu. Leida istub laua taga ja vaatab huviga pildiraamatut. Riks läheb Leida juurde ja haarab raamatu enda kätte. Leida hakkab karjuma ja nõuab raamatut tagasi. Riks
,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks.
kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval
annaabi.ee 
