Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave. Thomas ja Ethel Rogers olid saabunud saarele mõni päev varem, et valmistada maja külaliste tulekuks valmis. Igasse tuppa seina peale oli kirjutatud luuletus kümnest väiksest neegrist. Kuna muid juhtlõngu pole, võib oletada, et mõrvar tegutses selle luuletuse järgi. Nüüd on võimalik o...
4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6).
reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5). Pilt 5 ·Padja ära võtmine patsiendi seljatagant: patsiendist kaugemal oleval abistajal võtta patsiendi ülakeha tagant padi ära, asetada padi voodile ja liikuda teisele poole voodit. 3. Patsiendi jalgade voodist välja toomine: · Jalgade välja toojal abistajal asetada käed patsiendi reite ja säärte alla (pilt 6, 7). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 6 Pilt 7 · Tuua jalad voodist välja, lõppasend on kükkasend (pilt 8). Pilt 8
Pilt 1 Pilt 2 Lõppasend: Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2.4. Nihutamine peatsi suunas. Lähteasend: abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada patsiendi poolne käsi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvars voodile. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 2) - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge. Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Tõmbamine (nihutamine) peatsi poole: Lõppasend: Lähteasend:
kaetakse patsient õhksoojenduslina või tekiga. Lamatiste profülaktikas välditakse nahale suunatud survet, hõõrumist ja niiskust, hoolitsetakse asendimuutuste, toitumise, liikumisharjutuste ja puhtuse eest. Suurte operatsioonide korral, kui patsient ei või ise põit tühjendada, paigaldatakse püsikateeter ja mõõdetakse tunnidiureesi. Sooletegevuse eest hoolitsetakse vajadusel lahtistitega. 2.4. Liikumine Esimese voodist tõusmise ajal on õde alati patsiendi juures. Trombiprofülaktikaks kõverdatakse ja sirutatakse varbaid ning hüppeliigeseid. Ortopeediliste patsientide asendravi, keeramised voodis ning voodist väljatulemised ja voodisse heitmised teostatakse vastavalt ravijuhendile. Pööratakse tähelepanu liikumisega kaasnevale valule, vajadusel manustatakse valuvaigisteid. 2.5. Nõustamine Operatsioonijärgne nõustamine hõlmab toitumisjuhiseid, haavaravi- ja õmbluste eemaldamise
Patsiendi teisaldamise meetod Mina valisin patsiendi teisaldamise meetodiks voodist ratastooli abistamise. Selleks, et tõstmine sujuks kergemalt, valisin abivahendiks pööramisplaadi. Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab.
Regivärss Kas pean tõesti ärkamaie, kooli manu tõttamaie, voodist välja astumaie, dusi alla minemaie, hiljem riide toppimaie, uksest välja tormamaie, bussi pääle jooksemaie, klassiruumi astumaie, koolitükke tuupimaie, lõpuks kodu roomamaie.
Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 Pilt 8 4. Toetada teine küünarvarrest kõverdatud käsi peopesaga voodile, hästi patsiendi lähedale (pilt 9), voodist maas olev jalg on kõverdatud (pilt 10). Pilt 9 Pilt 10 5. Tõsta patsiendi pea ja ülakeha: töötada voodil oleva käega (pilt 11) ja maas oleva jalaga (pilt 12). Nihutada patsiendi pea all olevat patja (patja võib nihutada teine abistaja) või patsienti vastavalt vajadusele. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 11 Pilt 12 6
IGAPAEVATOIMINGUD (ADL) OSKUS MARKUSED SOLTUV SOL TU- J *Peseb *Saab *Ei suuda *Ei soo SOOMINE TUALETI LIIKUMINE *Parenter. *Sooleteg (vjib *Vajab *Paneb taiesti kinni *Urineerim. *Kasutab *Jaab *Leiariietuiildse riided toidu pese KONTINI·~TS *Saab riided ise kasutada ise noobid/lukud voodist ise Witte tooli/toolilt bosaliselt tualeti ise allub KASUTAMINE viii allub liikuda ootooli/siibrit iiles kontrollile voodisse riietumata sondiga taldrikult voodisse/voodist abi tualettiteatud
külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt 5). · Teisel abistajal hoida kinni patsiendi säärte all tõstematti sangadest (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Tõmmata patsient voodisse istuma tõstematiga ja samal ajal pöörata kettal ning ja tuua jalad tõstematiga voodist välja (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära. · Võtta tõstematt säärte alt ära. · Võtta ketas patsiendi tuhara alt ära. · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink.
Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakkas Eerik looma külaseltsi,et astuda vastu vallavalitsuse ülekohtule.Külaselts kutsuti mitu korda kokku ja koguti hotelli rajamise vastu allkirju.Lõpptulemus oli see, et hotelli ei ehitatud.Ühel põeval sai Erik haiglast telefonikõne,et tema naine Taimi on infarkti tõttu haiglas.Eerik läks kohe sõber Priiduga haiglasse oma naist vaatama.Mõne päeva põrast sai Taimi haiglast koju.Mõni päev hiljem leidis aga Eerik enda kõrvalt voodist surnud naise.Eerikule oli see väga ränk löök ning ta otsustas, et peab oma elu jooksul veel midagi korda saatma.Ta otsustas oma naise auks torni ehitada, mille ta sai oma sõprade abiga ka valmis.Paljud juhuslikud möödasõitjad käisid torni uudistamas ja pildistamas.Ühel põeval tulid ka vallaametnikud, kes nõudsid torni kohest lammutamist.Torni pääsemine keelati.Eerik kirjutas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonda kirja, kus palus torn kultuuriväärtuseks tunnistada
1 ,,ENNE KUI MA SUREN" See raamat räägib 16-aastasest tüdrukust nimega Tessa. Ta elab oma isa ja venna Cal'iga. Ta on üsna üksik ja maailma peale pahane. Nimelt ta põeb Leukeemiat. Ta on kogu aeg oma toas voodis ja ei tee mitte midagi. Ta isa ja vend üritavad teda iga päev voodist välja meelitada aga see ei õnnestu. Ühel päeval tuleb Tessale külla tema parim sõbranna Zoey. Tessa räägib Zoeyile et tal on nimekiri 10st asjast mida ta tahab enne surma teha. Esimeseks asjaks tema nimekirjas on seks. Zoey otsustab Tessa klubisse vedada. Tessa isa küll ei luba seda aga Tessa läheb ikkagi. Zoey leiab klubist kaks noormeest ja nad lähevad koos Tessaga nende poole. Tessa hakkas kartma ja otsustas juba vahepeal ümber ja ta ei tahtnud kaasa minna aga Zoey tuletas talle
elukvaliteeti. Ta on töötanud välja päevakava ning koos tehakse harjutusi, õpitakse, loetakse ning vaadatakse telekat. Selle kõige eesmärk on, et Jackist kasvaks võimalikult tavaline ja normaalne laps. Kui emale on Tuba vanglaks, siis Jackile on see kodu. Poiss ei mõista, miks ema Tuba vihkab ning sealt lahkuda soovib. Pärast põgenemist tahab ta kohe Tuppa tagasi minna, sest seal on kindel ja turvaline. Kõik, mis Toas on, on tema sõber, alustades voodist ja lõpetades taimega. Jutustuse teises pooles, kui Jack koos emaga on vabadusse pääsenud, võib näha nende mõlema maailma kokkuvarisemist. Jack, kes oli kogu oma elu elanud teadmises, et väljaspool Tuba ei ole midagi, on sokeeritud kõige uudsusest. Tal on raske harjuda lihtsate asjadega ning idee, et on olemas teised inimesed, kes samuti mõtlevad, tunnevad ja räägivad, on üllatav, sest seni ei ole neid tema jaoks kunagi olemas olnud. Tema ema on ühest küljest küll õnnelik, et
Teisel abistajal minna teisele poole voodit ja haarata kinni libistusmatti sangast. Tõmmata patsient voodisse istuma (pilt 10, 11). Ei tohi tõsta, vaid on vaja nihutada patsienti! Pilt 10 Pilt 11 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodist välja poole. Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 12) ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8
Minu lemmiksportlane olümpial! Talihooaegadel viitsin ma end vahetevahel varem voodist välja peksta. Kõik selleks, et saaksin telerist jälgida enda lemmik suusataja Virpi Kuituneni sõitu. Täisnimega Virpi Katriina Kuitunen on 31aastane murdmaasuusatajanna ja ühtlasi ka suusakuninganna, kes elab Soome linnas Espoos. Virpi kuulub suusaklubisse Kangasniemen Kalske. Ta on võitnud olümpiamängudel pronksi paarisklassikasprindis koos AinoKaisa Saarineniga aastal 2006. 2001. aasta.MM'il on Virpi saavutanud kulla , hõbeda 30 km 2005. aastal
Oli lõppenud tavaline päev ühes väikses maakodus. Öö oli rahulik, lumi kattis maad ja taevas võis näha tuhandeid tähti. Maja oma lumest mütsi all nägi välja nagu oleks postkaardilt maha joonistatud. Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas. Korraga aga kostus riidekapist veidrat norinat. See imelik hääl äratas ema. Ta puges voodist välja ning avas kapi ukse. Ja siis ta kiljatas! Kapist vaatasid vastu kaks helendavat silma. Silmade omaniku näha ei olnud. Ema läks lähedamale ja vaatas kes seal on, seal olid kaks kummalist last. Neil olid suured silmad, tuttmüts ja neil oli kaasas väga suur kohver. Ema küsis nende käest, kes te sellised olete? Lapsed vaatasid emale otsa ja ütlesid meie oleme päkapikud, teie lapsed on sellel aastal väga tublid olnud ja meil oleks suur soov teie lastega jõulud veeta
Rääkige mulle endast? (lühike ülevaade oma haridusteest ja saavutustest nii eraelus kui eelnevatel töökohtadel) 2. Mis põhjusel lahkusite oma eelmisest töökohast või soovite lahkuda? 3. Missuguseid oskusi ja kogemusi olete omandanud viimasena? 4. Mis on teie peamised nõrkused? 5. Mida peate oma kõige suuremaks saavutuseks nii tööalaselt kui ka eluliselt? 6. Mis te vabalajal teete? Kas harrastate mõnda spordiala? 7. Mida Te ootate sellelt töölt? 8. Mis innustab sind hommikul voodist tõusma? 9. Mida ütleks Teie kohta inimene, kellele Te ei meeldi? 10. Kui suur peaks olema kuu palk, et ära elada?
Jevgeni oneging Jevgeni Onegin oli mees, kes arvas, et lahe on olla vaba ning kohustusteta. Teha karjääri ja tegevusrikast elu elada. Tal ei tulnud nooruspõlves pähegi ennast kellegiga siduda. Ta arvas, et parem on ikka ennast ühest voodist teise vedada. Mees veedab oma lõbusad päevad Leningradi kõrgseltskonnas nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis talle seni huvi pakkunud oli. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest! Onegini õnneks on suremas tema mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Mõisas elades saab ta tuttavaks noormehega, kes kannab nime Lenski, mees kes juba
Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siis läks Kusti teisest kohast sisse. Ta tahtis lakka pääseda, kuid midagi rasket oli seal peal. Lõpuks tuli
Hällisurm esineb tavaliselt vanuses üks kuu kuni üks aasta. Sagedamini esineb see 3.- 4. elukuu vanuses ja tavaliselt juhtub see öösel. Hällisurma tekkepõhjused Tekkepõhjused ei ole kindlalt teada. Arvatakse, et see on seotud madal sotsiaalse klassiga, imikute magamisega vanemate voodis, ema suitsetamise, madal sünnikaalu ning lapse magamisega kõhuliasendis. Ühelegi sellele pole aga tõestust leitud. Avaldumine: Hällisurma tunnuseks on lapse leidmine voodist, puudub hingamine, surm saabub valutult ning elustamine ei anna mingeid tulemusi. Äkksurma väljaselgitamine: Kuna imiku äkksurmal puuduvad tekkepõhjused ning kindlad tunnused olukorra vältimiseks, siis välisel vaatlusel puudub võimalus kindlaks teha surmapõhjus. Äkksurma tuvastamiseks on vaja välistada teised surma põhjused. Uuritakse andmeid lapse eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest, oksendamisest,
.. Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud... Teiste poiste vanemad, kes samuti osalesid jõhkras töös, ütlevad samuti, et nemad pole midagi valesti teinud, nemad pole süüdi ... Kõik üritavad asja ikka teise kaela ajada, et minu poeg on tänu sinu pojale halvale teele läinud jne.. Isa ja ema on head moraalilugejad, kuid ühel hetkel, kui leiavad Vahuri voodist tüdrukuga, kukuvad moraali lugema, saab hiljem isa teada, kuidas tal pole sellel hetkel seda õigust teha, kuna tema enda poeg teab väga hästi, et isa semmis ta klassijuhatajaga, ta vihkas isa sel hetkel... Ja muidugi teadis ka poeg, et ta ema semmis kaubastu juhataja asetäitjaga, sellepärast juhtus ka üks õnnetu vahejuhtum, kui Vahur käis seitsmendas klassis. Vahur peksis läbi ühe poisi, kes oli talle jala taha
voodisse ja keeras seal ennast mõnusalt magama. Siis aga juhtus selline lugu, et Bimbu oli juba mitu päeva kadunud. Pere oli otsinud teda nii Kärina külast kui Savioja külast aga koera ei olnud keegi näinud. Lapsed nutsid ja isa ohkas. Juba kolmas otsimise päev oli otsa saanud. Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas. Korraga aga kostis riidekapist veidrat norinat, see imelik hääl äratas ema. Ta puges haigutades voodist välja ning avas kapi ukse, ja siis ta kiljatas: ,,Mis see on?" . Kapist paistis kuuvalguse paistel roheline silmapaar. Nüüd oli ka isa ärganud selle kisa peale. Ta pani lambi põlema. Kapis polnudki kedagi muud, kui kaotsi läinud Bimbu ja mitte üksi. Neli väikest karvakera nohisesid Bimbu küljekõrval. Bimbu oli jällegi leitud. Järgmisel päeval tegid lapsed Bimbule ja ta poegadele mugava pesa ahju kõrvale. Seal oli neil mugav ja soe.
56- aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon. Beethoven haigestus 1825. aastal sooltepõletikku, mis põhjustas maksatsirroosi ning sellest tekkis omakorda veetõbi. Reis oma teise venna Johanni juurde oli helilooja jaoks liig, kuna ta pidi ööbima külmas talutares detsembrikuus, kui väljas oli käre pakane. Peale seda toimetati Ludwig van Beethoven oma Viini korterisse, kus ta enam voodist ei tõusnud. Surivoodil luges ta kirjandusklassikat ning teda külastasid paljud tuntud sõbrad. Helilooja Anselm Hüttenbrenner oli Ludwigi juures ka siis, kui too suri. Lugupeetud ja austatud helilooja ja pianisti matustele tuli enam kui 20 000 inimest. Tol päeval suleti leina tõttu kõik Viini koolid. Beethoveni vara müüdi sama aasta suvel oksjonil maha, autori käsikirjad leidsid uue omaniku väga odavate hindade eest.
kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu. Kuningas Karl XIV Johan osutus silmapaistvaks valitsejaks ja jõuliseks isiksuseks, kel õnnestus ennast maksma panna, keda rahvas armastas ja kes pani aluse võimsale Bernadotte'ide dünastiale. Samas ei õppinud ta iialgi ära rootsi keelt ega vaevunud riigiasju ajades soojast voodist välja tulema. Sealt suunas "magamistoavalitseja" oma malekäike, pidades intriigi elus sama oluliseks kui komöödiaski - olgu siis poliitikas või oma võluva ja kõmulise abikaasa Desiree juures.
•Kohandage oma magamistuba magamiseks – seal peaks olema vaikne ning pime, soovitatav temperatuur 18° C kuni 20° C. •Ideaalne oleks enne magamist tuba tuulutada. •Vabanege kõigist müraallikatest (näiteks kell, mida kuulete tiksumas). 3. Voodi •Eraldage magamine muudest tegevustest. •Kasutage voodit ainult magamiseks, mitte söömiseks, töötamiseks, lugemiseks või TV vaatamiseks. •Ärge minge voodisse enne kui tunnete end unisena. •Kui Teil ei tule und, tõuske voodist ning tegelege muude tegevustega kuni tunnete end taas unisena •Ärgates tõuske kohe voodist. 4. Stimulaatorid •Ärge jooge õhtuti stimuleerivaid jooke – kohvi, tee, coca-cola, energiajoogid. •Ärge tarbige ka alkoholi, kuigi tundub nagu uinumine oleks kergem, segab alkohol uneprotsesse, tõstab ärkamise riski ning alandab unekvaliteeti. •Enne magama minemist või öösel ärgates ärge suitsetage – nikotiinil on stimuleeriv efekt ning see sega uinumist.
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks ...
Eestlaste pühapäev On täiesti tavaline pühapäeva pärastlõuna. Gümnasist ärkab suure peavaluga ,sest eelmisel päeval on peetud maha jube pidu. Ta vedeleb veel mõnda aega voodis ja mõtleb, et enam ei pidutse enam kunagi. Paari tunnipärast otsustab et peavalu läheb väga jubedaks ning tõuseb voodist, et minna teisse tuppa ja otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi. Kindlasti ei saa veel ka unustada ,seda et peab ka juurde lisama mõnda valet , Koju jõudes helistab ta siis oma sõbrannadele ja räägib , kuidas üks või teine inimene jälle mingisse jamasse sattus ning ka sellest , kes nüüd rasedaks jäi ja kes on lapse isa.
ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne.
Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid. Õhtusöögiajal laseb Drazeehaldjas Klara auks tantsida erinevaid tantse. Lõpuks muutub Klara uniseks ja jääb magama. Ärgates leiab ta end oma voodist. Selle ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Etenduses jumaldab Klara kingitust algusest peale ning on Pähklipurejasse väga kiindunud. Pähklipureja pole kõige ilusam nukk, mis olemas on. Kui ta vend Pähklipureja ära lõhub on Klara meeletult kurb. Hiljem muutub Pähklipurjea nägusaks printsiks, aga Klara jaoks on ta ikka see sama Pähklipureja. See lugu räägib hästi ära loo, kuidas raamatut ei tohiks kaane järgi hinnata. Välimus ei ole see kõige tähtsam
kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu puuduse tõttu maha ja tarvitati ära loomatoiduks. Sügisel pandi aga uued õled katusele asemele. Nii inimeste kui ka loomade haigusi oli sel ajal palju. Enamasti tulid need maast, kurjast tuulest, kurjast silmast või nimetamisest. Pikemalt põdenud vanemad haiged inimesed tõsteti voodist põrandale õlgede peale, kui neil enam väga paranemisvõimalust ei olnud. Talurahvas arvas päeva pikkust söögikordade järgi. Ülestõusmise aega arvati aga näiteks kuu tõusu ja mahamineku, koodi-reha ja sõela järgi. Suviseid söögiaegu ja karja kojutulekut lõunale mõõtis perenaine aiateivaste ja kivide varju järgi. Aasta pikkust jaotati tähtpäevade ja tööde järgi, ka niisama jaotati aega tööde järgi. Sel ajal Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu
Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut...
a. muud kofeiini sisaldavad toidud/joogid) Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust Tegele millegi rahustavaga enne magama minekut (lõõgastu) Vaimne treening paremaks uneks Ravimeetod, mis võib insomnia käes vaevlejaid aidata, on nende mõistuse ja meelte vastav mõjutamine, et inimene seostaks voodit uneaja ja magamisega. Ühe antud meetodi osana võib inimene minna voodisse vaid siis, kui ta on unine ja kui tal siis uni peale ei tule, peab ta voodist ära tulema ning nii kaua ärkvel olema ja tegutsema, kuni tunneb ennast jälle unisena. Antud meetodis on oluline ka, et inimene väldiks lühikesi uinakuid voodis ja tekitaks omale sellise päevagraafiku, kus ta läheks magama iga päev samal kellaajal. Lõpuks on inimese keha juba harjunud sellise graafikuga ning seostab voodit ainult uneaja ja magamisega. Tänan kuulamast! Ettekande koostas Stella Leima Tallinn, 2014
Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali. Ta kuulis hästi kuidas vanamehel süda lõi ja seda järjest tugevamini, valjemini ja kiiremini. Vanamehe hirm pidi olema ääretu. Meest haaras hirm, et mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga te oleksite pidanud mind nägema. Oleksite pidanud nägema, kui targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenägelikkusega - millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku.
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Taoliste mõtetega ei ole lihtne ning meeldiv kooli poole sammuda. Vahel tuleb ette ka seda...
Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali. Ta kuulis hästi kuidas vanamehel süda lõi ja seda järjest tugevamini, valjemini ja kiiremini. Vanamehe hirm pidi olema ääretu. Meest haaras hirm, et mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga te oleksite pidanud mind nägema. Oleksite pidanud nägema, kui targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenägelikkusega - millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku.
Läksin appi serveerima , et üist probleemi heastada. Äkitselt kihutas võtteplatsile furgoonauto , kust väljusid sõdurid , kes alustasid koheselt võtteplatsi likvideerimist ja inimeste evakueerimist. Rahvas oli sokis , kui kuulis , et sama ilus briljantselt särva graniitmägi osutus hoopis vulkaaniks. Oli see vast sensatsiooniline draama. Kõik tormasid veokisse ja veok hakkas kihutama. Kohale jõudes kuulsin , kuidas keegi sõduritest andis käskluse krematooriumi kõigil minna. Kargasin voodist hirmunult püsti , tunne oli nagu oleksin bumerangiga vastu pead saanud , uksel seisis minu giidist ema , kes küsis minult soome keeles , et kas ma täna kooli ei lähegi. Jumal tänatud , et see oli vaid unes , aga mitte ilmsi !
teismeline. Suhteliselt kinnine ning oma tundeid mitte välja näitav. Kindlasti on oma osa selles tema emal ja vanaisal ning kodul. Emal ja vanaisal on omad rituaalid, tegelevad ööd ja päevad ,,kunstiga" , kodu on täiesti korrast ära ja lohakil, süüa pole. Maya tundub küll emaga läbi saavat enam vähem normaalselt aga kindlasti selline kodune olukord mõjutab tema tundeid ja mõtteid. Ta püüab suhteliselt rahulik ja ükskõikne näida. Ka siis kui avastab Annu enda kutiga voodist, kuid siiski saab viha temast üle ning ta kihtab mootorrattag ja teeb õnnetuse. Ta onkurb ja vihane, kuid lõpuks andestab sõbrannale. Kokkuvõttes võib öelda, et põhiliselt mõjutasid tüdrukuid kodune olukord, vanemate suhtumine ning nendest tekkinud mõtted. Suurim mõjutaja keskkond nende ümber. Nad mõlemad on tüüpilised mõjutatavad ja mässumeelsed teismelised tüdrukud, kes näitavad enda tundeid välja erimoodi.
Negatiivseks aga, seal peituvad ohud. Internet teeb elu mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks sellega, et mõne nupulevajutusega saab õppida võõrkeeli, toastki välja astumata osta riideid, ilma kontorisse minemata teha pangatoiminguid, isegi kui ei ole käinud välismaal, saab sealt asju tellida ning paljud ametid võimaldavad ka kodust lahkumata töö ära teha. Seega ei pea paljude asjade tegemiseks ,,lillegi liigutama'' ja igapäevased toimingud võib kasvõi voodist tõusmata ära teha. Info kiire levik võimaldab lugeda kõige värskeimaid uudiseid ning kui on näiteks tulemas suur torm, saab sellest varakult inimestele teada anda ja nii ära hoida suuremaid katastroofe. Lisaks sellele on tänu suhtlusportaalide tekkimisele võimalik jagada enda elu sündmusi oma sõpradega väga kiiresti ning uurida kerge vaevaga, millega nemad tegelevad. Populaarseim neist on facebook, mida kasutavad maailmas juba kolmveerand miljardit ning Eestis 400 000
pilved vestlevad seal jumalaga, kuldne valgus hiilab nende pääl. (Hennoste 1998:82) Korraga (Alver1989:46) valgus ja vaikus, vaikus ja valgus kõikjal lõpuga ühineb algus. (Alver 1989:166) Tule, tule! Üle valge neeme, läbi helge päeva virvendab me rand. Sinna kaome, rinnas kuldne seeme. (Hennoste 1998:82) Sind läbib unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266) sa tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266) Valgus on kasin, (Alver 1989:266) hämarast orust kummitav avastus lämmatab mõtte hiljem või varem. Valeta, mis minu ajus lavastub, uni saab lõppude lõpuks veel parem. (Alver 1989:269) Kirjandus 1. Alver 1989 = Betti Alver Teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile II osa. 1998. Koostanud Märt Hennoste. Tallinn: Avita
Kevade alguses on kohe naistepäaev.Naistepäaeval meie peres kingime emale lilli ja ostame tordi. Lihavõttepühi tähistame munadevärvimisega ja pajutibude tuppatoomisega. Värvime mune ja pärast koksime üksteisega võidu.Me viime ka ilusad munad tuttavatele , kuna kui munade värvimiseks läheb ,siis alati tuleb neid niipalju ,et kusagile pole neid panna ja siis me viimegi osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega .Päeval teeme koos midagi , tavaliselt kas läheme sööma , kinno või mujale meelsasse paika. Suvel esimese pühana meie pere tähistab jaanipäeva.Jaanipäaeva puhul tulevad meile külalised ja me läheme kõik selleks päaevaks suvilasse. Meil on suur lõkkeplats , kuhu on aastaläbi oksi, kulu ja preahti kogutud. Jaanituli on meil alati hiiglaslikk , mida tulevad ka naabrid vaatama ja uudistama.
Kuid soov ennast arendada ja pill selgeks saada oli piisavalt suur, et käia terve suve tööl ja sügisel endale uus kitarr osta. Kõik inimesed ei ole nii sihikindlad ja esimeste raskuste ees loobutakse eesmärgi poole püüdlemast. Üldiselt on see väike tagasilöök ja mõne hetke möödudes elatakse samaviisi edasi, kuid on ka neid, kes peale mitme eesmärgi mittetäitumiselt pettuvad elus sügavalt. Edaspidi tundub kõik nii mõttetu ja puudub tahe hommikul voodist püsti tõusta ja kuhugi minna. Kui meil puuduksid eesmärgid, siis oleks meie elu igav ja üksluine. Iga eesmärk võib tuua kaasa raskusi ja pettumusi, kuid nagu öeldakse: kes ei riski, see shampust ei joo.
paksude raamatute abil. Veedeti tunde, otsides teatmeteostest näiteks ainult ühte ainsat tähtsat fakti. Selle üle tol ajal ei nurisetud, et aega kaob palju enda harimise peale ja vaba aeg sellega seoses väheneb, sest ei kujutatudki teist moodust lahendamaks koduseid ülesandeid. Ikka tuli, kas siis kodustest raamatutest abi otsida või minna raamatukokku. Tänaseks päevaks on inimeste elu niivõrd palju mugandatud, et ei pea isegi voodist üles tõusma, et kirjutada kirjandeid, esseid, uurimustöid või teada saada just see tähtis fakt, mis meil töödest puudu jääb. Elades IT-ajastul, tuleb meil ikka esmalt pähe mõte teha omi kirjatöid arvutiga ja leida fakte Internetist, mitte veeta lõputuid tunde ninapidi raamatutes. Iga asja saame me Internetist nö googeldada. Selleks kulub vaid mõni sekund ja meie ees avaneb mitmeid linke, kust saab informatsiooni leida.
kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (löömine jms) reageerivale lapsele on vaja panna piire, säilitades lugupidamise enda ja lapse vastu
Mina 20 aasta pärast Elu on täis valikuid. Iga hommik peame valima, kumma jalaga voodist tõusta, iga õhtu aga, kummale küljele enne magamajäämist pöörata. On masendav mõelda, et kogu saatus, kogu meie tulevik põhineb ainuüksi meie endi valikutel. Kui midagi valesti läheb, siis ei saa selles kedagi teist peale iseenda süüdistada, ja see juba on, millele mõelda. Kahekümne aasta pärast on maailm teistsugune olen selles veendunud. Vahest on siis juba sellised mootorsõidukid, mis kütuse asemel magnetvooge
massist. Maa gravitatsioon on ka põhjus, miks Austraalias olevad inimesed saavad nii-öelda pea alaspidi käia, kuid nad seda ise ei tunne. Iga inimene on kindlasti vähemalt korra oma elu jooksul mõelnud, et kuidas on üldse meie elud ja kõik meie ümber võimalik. Ma toon näiteks oma tavalise päeva. Hommikul ma ärkan, juba see on füüsika, ma teen tööd ja nagu arvata on siis hommikul on töö tegemine kõige raskem. Olen lõpuks õnnelik, kui voodist ülesse saan ja suudan oma hommikused tegevused ära toimetada ning lõpuks ka kooli jõuan jalutada. Koolipingis maandudes olen teinud palju füüsilist tööd. Edasi teen vaimset tööd, milleks on peamiselt õppimine. Muidugi on vahepeal ka söögivahetund, kus saab jällegi füüsilist tööd teha. Õhtul koju jõudes tuleb hakata jällegi õppima ning vahepeal tuleb trennigi jõuda. Saan enda arvates lõpuks puhata siis, kui väsinuna voodisse maandun, aga tegelikult teen ma ka
" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled see on rikkus, teadmised see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. ,,Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" oli Andres häiritud. Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas. Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles. ,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie perekonna ajalugu. Seda lugu antakse edasi ainult meesliini pidi. Sinu ema, tädi ja õde ei tea midagi." ,,Kas nad mitte midagi ei tohi teada? Vaat kui huvitav!" ,,Nii, kuula! Sinu vanavanaisa oli venemaalt." ,,Kuidas? Kas ta oli siis venelane?" ,,Ei, ta oli eestlane" ,,Aga mida ta seal tegi? ,,Elas. Venemaal elas palju eestlasi. Kas sa tõesti seda ei tea?" ,,Ei" ,,Vanavanaisal oli lihane vend
teost, mis on pühendatud kui tema sõbrale ja kolleegile Mozartile. Peale isa surma hakkas aga Mozart jooma, mille pärast läks ka tema naine pojaga minema. Siis hakkas aga Mozarti tervist kiiresti halvenema, mille kasutas kohe ära Salieri, tutvustades Mozartile ennast kui tema suurt sõpra. Salieri ütles talle ka, et selle autoriks läheb Mozart mida jäi Mozart kohe ka uskuma. Mozart ei suutnud ise enam seda kirja panna ja niigi ütlesgi ta salierile voodist mida ta kirja peaks panema. Mozart suri aga ennem reekviemi lõpetamist. Selles filmis jäi aga teadmatuks ka salieri tappis siis Mozarti või ei. Mulle meeldis väga see film, kuigi mulle tavalislt draama filmid ei meeldi. Ma ei vaadanud seda filmi kui kohustusliku kirjanust , sest see oli väga õpetlik film ja palju parem on filmi vaadata kui raamatust lugeda tema kohta ja jääb ka paremini meelde. Mulle meeldis eriti see lõpp kui näitas kuidas Mozart suudab peas juba seda
on tihtipeale raske mõista, veel vähem aru saada, kust on pärit kirjaniku selline fantaasia. Üheks veidruseks oli selle teose puhul karud ja nende suhted naistega. Nimelt olid antud kontekstis karud naiste jaoks vastupandamatud ja väga armsad, pehmed ning abitud. Samuti olevat karud sündinud võrgutajad ning nad ei pidavat jätma kasutamata ühtki võimalust mõnele naisele ligi trügida. Leemeti isal läks eriti sandisti, kui ta leidis oma naise ühest voodist karuga ning too karu tal pea otsast hammustas. Kuigi selles pole iseenesest midagi imepärast, et karu on võimeline inimese vastu astuma, muudab asjalood veidramaks seik, et see sama karu sattus pärast mõrva meeleheitesse ning hammustas endalt suguelundi küljest. Samamoodi oli pentsik lugu huntidega. Kui tänapäeva maailmas peetakse hunti eelkõige metsas elavaks kiskjaks, siis Kivirähk muudab antud teoses hundid lausa metsas elavate inimeste koduloomadeks
Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
