18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise ettekujutuse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast, mõistest või sündmusest 20. Mis on allegooria ? Allegooria on mingisuguse abstrakste mõiste nähtavaks tegemine
2)Pinna raamimine. Nt:Taldrik,raamat,pilt rõhutatakse vormi kuju ja ühtlasi antakse kontrast raami ja raamitava pinna vahel. 3)Motiivistiku paigutamine pinnale laikudena,kas rangelt-sümmeetriliselt või vabamalt,taotledes motiivi tasakaalustamist,selle dünaamiliselt arengut või kontrasti. 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk,parool,salasõna,mis annab meelelise ettekujutluse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast,mõistest või sündmusest. 20. Mis on allegooria? Allegooria on mitmesuguse abstraktse mõiste nähtavaks tegemine,selle personifitseerimine.Enamasti kasutatakse inimese kuju.
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on
Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks kutsub kui pruute jahe kui kaev päev ootab kui laev Metafoorid ja sümbolid: sünnin linade valevast vahust=ärkan väikesed unised ruudud=silmad Personifitseerimine päike liiva pillub, kutsub sala süda puruneb mitmeks killuks aed annab ärevaid aimusi täna on tulnud eile suri hommik kannab päev ootab Allegooria: eile suvi täna on tulnud aed kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab Kokkuvõttes tekitas luuletus rõõmsa meeleolu.Silme ette tekkis pilt päiksepaistelisest suvehommikust, millele järgneb uus ootusrikas päev.Autor rõhutas, et iga hommik on nagu uue etapi algus.
Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass. Kirjanduszanrid: *proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss.
PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani)
KESKAJA KIRJANDUS Jäta meelde! · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne. · Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese
need asetati tema auks ehitatud kuulsasse Püha Markuse kirikusse. Maalil ei luba pühak haudade läbiotsimist jätkata, kuna õige keha on leitud. Maalil puudub mahe värviilu, mis on Veneetsia maalikunstnike Giorgione ja Tiziani üks suurimaid saavutusi. Samuti on valguse ja varju, läheduse ja kauguse järsk vastandamine ning igasuguse harmoonia puudumine liigutustes ja poosides maalile ainult plussiks. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega, nool
Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul Epiteet- ilustav sõna Isikustamine- elutule elusa tunnuste andmine. Nt. tuul paitas mu põski. Metafoor- ühe asja või nähtuse tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse aluses. Nt. elukevad- noorus. Metonüüm- tavaline nimetus asendatakse ebatavalise suhte alusel. Nt. vanadus- hallid juuksed Allegooria- mõistukõne, räägib probleemidest ja nähtustest kaude, varjatult. Paarisriim- aabb Süliriim- abba Ristriim- abab Stroof- salm Värss- rida
Klassikalised anglosaksi tavad majandusteaduses milles keskendutakse eelkõige vahetuskaubandusele ja turustamisele, mitte aga tootmisele ja teadmistele ei suuda süstemaatiliselt neid majandusarengu laiemaid küsimusi haarata ning tuuakse sisse riigi rolli käsitlus mittetasakaalustatud majandusteaduse alternatiivsetes tavades. ,,Renessansiriik" VS ,,loomulik harmoonia" Aastal 1338 lõpetas Ambrogio Lorenzetti Siena raekojas oma freskod "Hea ja halvavalitsuse allegooria". ('Hea ja halva valitsuse allegooria' esindab optimistlikku renessansiaja vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". ) Head valitsust sümboliseerival freskol on jõukad kauplused, ilusad ehitised ja oma
toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistabBakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. 4.Maneristlikud teosed on magusate värvitoonidega, ilutsevad, keerukad, kirjeldavad. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega
Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamorfoosi", painas mind mõte, miks ja millest on saanud kirjanik inspiratisooni kirjutada selline kurb ja mõtlemapanev lugu
Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt Hüperbool- liialdatud suurendamine Nt: sajab ja sajab lõpmata, ääretu meri Litotees- liialdatud vähendamine Nt: pöialpoiss, sipelgapiht Metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, hea vahend kulunud tähenduse väskendamisel
Metafoorides kujutusviis t tulvil Gongonism Grotesk Kultism Luis de BAROKK Gongora Arhitektuur Allegooria Kontsept Mõistukõne kahel Baltasar tasandil Gracian Vaimukalt üldistav kujund Jutustava ja Ideede mõeldava teravmeelne erinevus
Aeg 360-kraadist magnetilise kompassi süsteem gravitatsioon Caduceus meditsiini ja äritegevuse embleemiks "heeroldikepp" Kepp Kahekordne spiraal 2 madu Seostatud jumalustega Alkeemia Kunst Vesica piscis see, mille abil loodi valgus Kalapõis Kaks lõikuvat ringjoont Ühtsus arvude 2,3 ja 5 pühad ruutjuured õunalõikamine Krokodill Hävitav aplus Eurooplastele tundmatu Plutarchos ( 46-120) Silmakirjalikkuse allegooria Valitseja Kolmjalg Triskele (triskelion, triquetrum, triquetra) Noor pronksiaeg peajumal Odin Karja kiriku laemaalid ja sõlged Kaarik Jõuline valitsemise kujund Vaimne autoriteet Kaarikute triumfaalne sümboolika ISE sümbol Moraalne allegooria Ratta sümboolika Kaariku värv Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbol Raamatust A.T.Mann "Taro" Sinisukk 97 http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=699&sid=0372a97868b072
12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost: · "Roosiromaan"- keelepeks, keeldumine jne. Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast. o Liturgiline draama- jumalateenistuslik draama. Piibli episoodide etendamine. Lisati kostüüme ja pantomiimi. · Simultaanlavad- ühel laval paiknes mitu lava platvormi.
argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil. "Rebaseromaan" - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Renarti läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Ta tüssab, röövib, petab, irvitab. Loomades võib ära tunda seisused ja seisustevahelised suhted. · "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Elu võimalikkusest kapitalistlikus ühiskonnas. Kuidas on võimalik normaalselt ära elada, kui maailm on selline, nagu on? - ÜHISKONNAKRIITILINE TEOS Luigelaul, ilmus 1939. aasta lõpus A. H. Tammsaare suri 1. märts 1940 Kas on REALISTLIK teos? Probleem realistlik, detailid fantastilised, nt - Lisette laiba kadumine - Kaksikute sarved jne ALLEGOORILINE TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit)
tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks
Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestus Tragöödia-kurbnäidend, kus peategelane hukub ebavõrdses võitluses. Uudis-ajakirjanduse liik, mille eesmärk on edastada teade. Valm-luuletus või lühike jutt, kus tegelasteks on loomad, kes kujutavad inimesi, see on allegooria. Vanasõna-rahvaluule lühivorm, mis on lühike õpetuslik lause. Võrdlus-nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel, sidesõnade kui ning nagu abil.
kujutav kunst, muusika, kirjandus, teatrikunst, filmikunst, koreograafia). Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses. Igal kunstiliigil on oma spetsiifiline keel nt. Muusikas – meloodia, rütm, tempo,instrumentatsioon, ... Maalikunstis – joonistus, värv, perspektiiv, koloriit, valgus-vari, ... Kirjanduses – sõna, metafoor, allegooria, rütm, riim, ... Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne. Kujutav kunst on kunstiliik, mille väljendusvahendid on nägemismeelega tajutavad pinnalised või ruumilised kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on liikumatu, staatiline ning ei arene ajas. Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid graafika, maalikunst ja skulptuur. Laiemas mõttes arvatakse kujutava kunst liikide hulka ka arhitektuur, tarbe- ja
Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine.
Ikka nähakse, kui oled noor. Kui sa kukud, minul pole valus. Lihtsalt miski tühjemaks jääb seest. Unes nutan, kuigi pole alust, sinu nagu iseenda eest. (Kareva 1987: 19) Lisaks on Kareva luuletustes levinud allegooria. Allegooria on kindlasti luuletuses "Me elu on me elu ainus mõte" ridades "Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest". 6 2.3. Luule vorm 2.3.1. Riim Päevapildid luulekogus esineb kõige enam ristriimi. Luuletuse "Piiril" puhul on kasutatud hoopisgi süliriimi.
Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne.
Lescot Louvre`i lossi reljeefid · Michelangelo Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I · ALBRECHT DÜRER "Eva paradiisiaias" · TIZIAN "Urbino Veenus" · GIORGIONE "Lamav Venus" Saksamaad iseloomustas · Õlivärvide kasutuselevõtt · Trükigraafika levik · Lossiehitus · on mõistukõne, mille · Mütoloogia eesmärk on rääkida · Allegooria kellestki või millestki · Platonism varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. · Jan van Eyck " Genti altar" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Matthias Grünewald " Isenheimi altar" · Hieronymos Bosch "Lõbude aed" · Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach
alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks, kutsub kui pruute, jahe kui kaev, päev ootab kui laev Metafoorid ja sümbolid: sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad Personifitseerimine: päike liiva pillub, kutsub sala, süda puruneb mitmeks killuks, aed annab ärevaid aimusi, täna on tulnud, eile suri, hommik kannab, päev ootab Allegooria: eile suvi, täna on tulnud, aed kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab Kokkuvõttes tekitas luuletus rõõmsa meeleolu. Silme ette tekkis pilt päiksepaistelisest suvehommikust, millele järgneb uus ootusrikas päev. Autor rõhutas, et iga hommik on nagu uue etapi algus.
Tegevustikku paremini lahtiseletav funktsioon Lüli legendi ja lavastuse vahel Juhib tegelaste mõttekäiku Suhtleb tegelase endiga kui nende sisemine südametunnistus või neutraalne kõrvaleksistents Saadik, Tark jm kõrvaltegelased Olemasolu eesmärk paljastada tõde aegade hämarusest Delfi oraakli ette määratud saatuse käekäigu rõhutamiseks Juhivad loo kulgu Teose mõte Otsene: Delfi oraakli ettekuulutused saatuse kohta tõesti vastavad tõele Kaudne: allegooria poliitilises perspektiivis (ka ühiskonna nn `põrandaalune kriitika' Küsimusi järelemõtlemiseks Kes oli Kreon? Kuidas pääses Oidipus troonile? Laios valitsejana milline ta oli? Milline võis olla jumalate otsus, kui Oidipus oli oma laiduväärt minevikust teada saanud ja kahetses sügavalt tehtud lausa nii sügavalt, et anus Kreonilt surma? Miks Oidipus ennast needis? Sophokles ise (u 8.saj eKr) & Oidipus Kuningas Oidipus Surematu Õnnetu
Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak Skulptuuri iseloomustab: liikumine, rahutus, poosid ilmekad ja efektsed, inimesi vaadeldakse nurga all, Lorenzo Bernini "Apollon ja Daphne", "Püha Teresa ekstaas" Maalikunsti iseloomustus: kaks koolkonda 1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh
1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3. Üle kahe korruse ulatuvad sambad 4. Esiosa meenutab Kreeka templit 5. Ümarkaare ja kupli kasutamine 6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult sõltub antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Peamised teemad antiikmütoloogia ja allegooria Rõivastatud antiigipäraselt või alasti Liigutused tagasihoidlikud Voltaire Jason. 1802-1829 Amor ja Psyche. 1787-1793 Maalikunst Teemad antiikajaloost või mütoloogiast Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik Maalid üksikasjalikud ja täpsed Teatraalsed poosid Värvivaene Jacques-Louis David. Horatiuste vanne. 1784 J. L. David. Sabiinitarid. 1799 J. L. David. Leonidas Termopüülides. 1814 Kasutatud materjal http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/madel1.jpg http://www
,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud Zurbaran usuline temaatika, põhiliselt ordude tellimused, askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest Murillo sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. ,,Madonna ja laps". Realistlikumad on tänavapoisid, nt. ,,Noor kerjus" Flandria äärmuslikult barokne maalikunst Rubens lai haare, maastikud, portreed, mütoloogia, allegooria, dekoratiivsed teosed jne. Ühendas eluläheduse ja idealiseerimise. Lopsakad figuurid, hoogne diagonaalne kompositsioon, ülevoolav fantaasia, mütoloogilistes töödes ohjeldamatu meeleline nautlemine Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Õlgkübar" ,,Ristilt võtmine"
ARV ,,SEITSE"- seitse aastat on olnud pagulust, seitse tunnistajat süboliseerib vaimset täpsust Allegooriline sügavus HÖ allegooriline narratiiv on nagu pilv, millest igaüks leiab ja vormib kas mõne looma, puu või mis tahes kuju omaenese eeldustele vastavalt noppides välja need üksikosad, mis on vastuvõetavad, ja jättes muu kõrvale või painutades soovitavas suunas. 1. Sotsiaal-poliitiline allegooria: ajastu ja olusuhete tasand Millist inimest võib nimetada pagulaseks? Inimest, kes on üksik, kelle mälus on suur segadus ja igatsus kodumaa järgi. Kas maja võiks võrrelda võõra maaga (riigiga)? Maja võib võrrelda võõra riigiga kuna peategelane on enamusajast eksinud ja tunneb ennast pidevalt olevat vales kohas. Kuivõrd peegeldab maja 20. sajandi keskpaiga modernse maailma kriisi?
On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923 Kirjanikud Friedebert Tuglas Johannes Barbarus Marie Under Georg Kaiser Georg Heym Georg Trakl
On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923 Kirjanikud Friedebert Tuglas Johannes Barbarus Marie Under Georg Kaiser Georg Heym Georg Trakl
Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel Lausekujundid: Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt Iroonia-jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole Andus Kujutusobjektiks inimene Humanism maailmavaade , mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega ) ning näeb maailma inimese vaatekohast .
Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Petrarca Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. `'Aadressita kirjad'', värssteos `' Aafrika''. Peateos on `' Laulude raamat'', 300 sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jne. Muusa Laura. Petrarkism lembeluule Petrarca stiilis. Boccacio Itaalia kirjanik, novelli rajaja. Peateos `'Dekameron'' raamjutustus, 100 novelli Renessansi kirjandus uuttüüpi teater tekkis 15-16 sajand.16
Third level Fourth level Fifth level Hieronymus Bosch (1453-1516) v Pessimistlik, süngelt sarkastiline fantasist v Inimene on armetu, loomalik ja irratsionaalne v Maalides ilmestub unenäolik põnevus v Maalitud niivõrd hästi, et ka kõige mõistusevastasemad koletised tunduvad reaalsed Triptühho n `'Lõ bude ae d'' Religioon +allegooria. Vasakul kujutatud pattu langemine, keskel maine patune elu ja paremal Põrgu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rogier van der Weyden (1400 1464) v J õuliseim ja andekaim
palk(töötasu), tall(väike lammas), tall(hobuste kodu). Polüseemia- nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat. Nt klaas. Klaasist majas on laual klaas. Sünonüümia-samatähenduslikud sõnad, kuid erineva kirjapildiga. Nt: Kamp-jõuk, pood-kauplus jne. Antonüümid- vastandsõnad nt: pikk-lühike, paks-peenike, suur-väike jne. 5) Keelemärkide tähendusülekanded: sümbol, metafoor, personifikatsioon, allegooria. Näited! Sümbol-võrdkuju varjatud tähenduses nt valge tuvi on rahu märk, punane süda on armastuse sümbol jne. Metafoor-ülekantud tähenduses varjatud võrdlus, nt sinitaeva silm-päike. Personifikatsioon- isikustamine, st elutule elu andmist, nt tuul puhub, pilv nutab jne. Allegooria- mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha.
ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui võimalik inimese sisemaailma ja selle mitmepalgelisust. Üritan lavastuse üldist õhkkonda edasi anda peategelase Arno maailma kaudu, kasutades unenägude, allegooria, märkide ja sümbolite keelt." Etenduse algus oli mulle küll natuke segane, sest ei saanud kohe aru, et miks seal 2 peaaegu paljast inimest on. Oskar Lutsu "Kevade" algas hoopis teist moodi ja see viis natuke segadusse. Kuid siis hakkasid tulema samad sündmused mis filmiski ja hakkasin kogu teosest terviklikumat pilti saama. Tegelaste ära tundmine oli raske, kuna nad erinesid nii palju filmis olevatest tegelastest. Kõige lihtsamini ära tuntav
Muna sümboliseeris õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. Kuppel taeva sümbol, sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid, Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Küllusesarv - Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. Lääne kunstis tähendab küllusesarv ohtrust ja õitsengut, veel on see ka Maa, sügise, külalislahkuse, õnne ja üksmeelse allegooria juureks. Emaliku hoolitsuse ja armastuse naiselik sümbol. Krüsanteem - Algselt tenno (keisri) tunnus. Tänapäeval Jaapani riigi vapp Sümboliseerib pikka iga ,õpetatust ja rahulolu. Oktagramm - on pütagoorlikud nimetused arvule kaheksa ehk oktaadile, mida sümboliseeris oktagramm. See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina
Barokk · Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus,ornamentaa lsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Meelisteemad · Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja
samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi, jättes kiriku Bologna at Festa San Giovanni; nad moodustavad ringi, mille liider laulab esimese salmi lõpus, mille tantsijad lõpetavad ja langetavad käed, lauldes refrääni.Üks esimesi tuntud kujutusi itaalia rahvatants on osa komplekt freskod Palazzo Pubblico Siena poolt Ambrogio Lorenzetti. Osa tema Allegooria Hea valitsus on maalitud umbes 1338-40 ja mis näitab üheksa rühm tantsijad, kõik naised ja saadaks teine naine laulab ja mängib tamburiin. Täidesaatva "bridge" näitaja, kus tantsijad lähevad alla liitus kätte kaks juhtivat tantsijad. Hilistel 16. ja 17. sajandi alguses käsiraamatuid Caroso ja Negri, erinevaid tantsu tüüpi võib näha: aeglane processional tantsud, pikuti, erinevad tantsud ühe paaride ja isegi paar kohta trios või viis tantsijad. Kõik on
See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640- 50ndatest aastatest kuni 18
kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e
tegelasteks loomad * trubatuur luuletaja- rändelaulik keskaegsel Lõuna- Prantsusmaal * ordu rüütlite vaimulik vennaskond, ristisõdijad * kangelaseepos kangelaste tegudest lugulaul * rahvuseepos - ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos. * Graal õnneallikas, Kuningas Arthuri legendiga seotud, kujutletav ideaal, väidetavalt karikas * metseen kunsti ja kultuuri toetaja, jõukas * allegooria mõistukõne, kahe tähendustasandiga proosa- või värsslugu * vagant rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule 8. Eeposed ja maad ,, Beowulf" - Anglosaksi ,, Vanem Edda" Islandi ,, Rolandi laul" Prantsuse ,, Laul minu Ciddist" Hispaania ,, Nibelungide laul" Saksa ,, Lugu Igori sõjaretkest" - Vene
ka siinsel klassitsismil on oma võlu. · Hooned on tagasihoidlikumad. · Klassitsistlikus stiilis on palju mõisahooneid. LOSS JA AADLIELAMUD TOOMPEALT. NIKOLAI KIRIK TALLINNAS, VÕRU JA VALGA KIRIK. TARTU RAEKODA. JOHANN WILHELM KRAUSE. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI PEAHOONE 1802. RIISIPERE MÕIS. KASSITSISTLIK SKULPTUUR. KLASSITSISTLIK SKULPTUUR · Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest · Materjaliks marmor. · Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti TUNTUMAD SKULPTORID · Antonio Canova (itaalane) · Jean-Antoine Houdon (prantslane) · Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST
suuremate sündmuste ja kangelaste ümber. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid rändveiderdajad – žonglöörid ja špiilmanid, mis tõlkes tähendab “mängumeest”. Suur osa keskaja kirjandusest on anonüümne. See tuleneb mitte üksnes tolle aja kohta käivate dokumentide nappusest, vaid ka teistsugusest arusaamast autori rolli kohta – tänapäevane arusaam autorist sündis alles romantismi ajal. Keskaja kirjanduse tüübid olid ilmalik kirjandus, vaimulik kirjandus, naiskirjandus ja allegooria. (D.Sussareva) Pärimuse järgi jõudis Gutenberg trükikunsti leiutamiseni 1445. või 1446. aastal. 1456. aastal ilmus tema trükituna Piibel. Igal lehel oli tekst kahes veerus, kummaski 42 rida. See oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Piibel jaguneb kaheks: Uueks ja Vanaks Testamendiks.Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu
Põneva sisuga lood esitavad ajaloolisi ja legendaarseid pärimusi. Kadus anonüümsus, sest autorid on teada. 10. Kes oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlauarüütlit. Kuidas on nad kirjandusega seotud? Need olid muistsete keldi müütide kesksed kujud, mis pakkusid kõige rikkalikumat ainest rüütliromaanidele. Keskne motiiv Püha Graali karika otsimine, milles kõik rüütlivoorused esile tulevad. 11. Mis on allegooria? Mis on personifikatsioon ehk isikustamine? Too mõni näide mõlema kohta. Allegooria mõistukõne, milles on koos kaks tähendustasandit see millest jutustatakse ja see mida mõeldakse. Loomade kohta: rebane kavalus; karu kohmakus. Isikustamine loodusesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. Maa tukub. 12. Mida kujutab endast keskaegne Roosiromaan? Teemadeks on armastus, sümboliks roos. Roosiromaani allegooria kujutab rüütlikultuurile omast naise
saa isegi inglid lõpuni pilku heita.Just seda jumaliku vabaduse kuristikku soovibki Dante oma vaimu teekonnal tunnistada. Aga Dante seob vabaduse seadusega, just jumaliku seadusega, ning see seadus nõuab enne täielikku vabanemist patuhüvitust purgatooriumis.Alles nii rahuldab puhastuv hing Jumala ja omaenda õiglustunde. Inimese vabadus on Dante teose peamõtte. Võib väita, et Cato Noorem ilmselgesti poliitilise vabaduse allegooria. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed
14) Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Kuldornamendid valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal 15) Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on tavaline? Võeti kasutusele tapeet 16) Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmorit 17) Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Allegooria, antiikmütoloogia 18) Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur järgis? Antiiki 19) Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. 20) Nimeta 3 kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" ja ,,Amor ja Psyche" Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason"
annaabi.ee 
