impeeriumi Reini vürstiriikide Austria saadik. Oma nooruse veetis ta Reini-Moseli regioonis. ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal Strasbourgist lahkuma ja minna Mainzi ülikooli. Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai võimule tema poeg Ferdinand I, kes oli vaimselt piiratud ja kannatas vesipealisuse all, mistõttu Metternichi tähtsus tõusis veelgi. Siiski hakkasid tema positsiooni õõnestama mitmed kadedad Habsburgide koja
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
Romaani ,,Noore Wertheri kannatused" saamislugu ja mõju lugejatele Goethe teose ,,Noore Wertheri kannatused" oli saksa kirjanduses esimene bestseller, mis sai otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga
võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmeskonda iseloomustas madal haritustase
Samuti tähendas Läänemere ida- kalda vallutamine rooma katoliku kirikule, et on võidetud uus territoorium konkureeriva kreeka katoliku kiriku ees. Vabadusvõitluse tulemusena liideti Esti alad Lääne-Euroopa tollasesse kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud. Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad. Kõigepealt langesid löögi alla Sakala ja Ugandi maakonnad. Saksa ristisõdijad olid välja õppinud sõdurid tegu oli rüütliordu liikmetega. Kuigi mõõgavendade ordu loodi alles 1202.aastal, oli siiski tegu tugeva sõjalisejõuga. Lisaks saksa ristisõdijatele tungisid 1219
Krimmi sõda (1853-1856) oli kaheksas Venemaa ja Türgi vaheline sõda. Venemaa purustas Türgi (valitses Nikolai I), arvates ekslikult, et teised riigid ei sekku. Türgi oli euroopa nn haige mees, mis nõrgenes. Suurriigid lootsid Türgi aladest endale kasu lõigata. Prantsusmaa, Austria ja Inglismaa ei soovinud Venemaa kasvu Balkanil ja Musta mere äärsetel aladel. Prantsusmaa vaevles sisekriisis ja Prantsusmaa tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist. Sõjas suri üle poole miljoni inimese, kellest suurem osa suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel · Viini kongressil 1814 a. (põhilise...
Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni. Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga tollane peadirektor Alexandre Lamfalussy, Taani majandusprofessor Niels Thygesen ja Banco Exterior de España tollane president Miguel Boyer. Komitee töö tagajärjel sündinud Delors'i aruandes tehti ettepanek, et majandus- ja rahaliit loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina. Esimene etapp oli aastatel 1990-1993. Selle käigus tugevdati ERMi (1979. aastal Euroopa rahasüsteemi osana käivitunud valuutakoridor Vahetuskursi Mehhanism) süsteemi ning kaotati
Diane Joan Schuur sündis 10. detsembril 1953 ja on USA lauljatar- pianist, tänapäeva dzässi üks hinnatumaid artiste. Diane Schuur on sünnist saati pime. Tema esimene singel ilmus 1971. aastal ning kandis nime "Dear Mommy and Daddy". Aastal 1975 kutsus tummar Ed Shaughnessy teda koos oma bigbändiga esinema Monterey dzässfestivalile. Läbimurre saabus samal festivalil 1979. aastal, kus saksofonist Stan Getz vaimustus tema talendist ning kutsus ta Valgesse Majja esinema. Aastal 1984 kutsus tollane Ameerika esimene leedi Nancy Reagan Schuuri teist korda esinema Valgesse Majja. Selle kontserdi raadioülekanne tõi talle plaadilepingu firmaga GRP. Samal aastal ilmus ka tema esimene plaat "Deedles". Oma esimese naisvokalisti Grammy võitis ta 1986. aastal, järgmine tuli juba 1987. aastal. Pärast neid auhindu on teda võrreldud dzässmuusika 'Suurte Leedide', Sarah Vaughni ja Ella Fitzgeraldiga. Aastal 2002 külastas Diane Schuur Eestit ning oli dzässifestivali "Jazzkaar" peaesineja.
Johnny Depp´i varajane elu Johnny Depp sündis John Christopher Depp seeniori ja Betty Sue Palmeri perre. Tal on vend Danny ja kaks õde: Christie, kes oli varem Johnny mänedzer, ja Theresa. Deppi perekonna juured on põhiliselt iiri, saksa ja irokeesi päritolu. Raamat "Johnny Depp: A Kind of Illusion" (ISBN 1-905287-04-6) väidab, et Deppid pärinevad prantsuse hugenotist Pierre Deppe või Dieppe'st, kes jäi Virginiasse paigale umbes 1700. aastal. Johnny Depp on öelnud, et ta ei tea, kust tema perekonnanimi tuleneb, kuid ta on korduvalt naljatanud, et see nimi tähendab saksa keeles idiooti, mis on saksa slängis ka tõsi. Deppi emapoolne vanavanaema Minnie oli täisvereline irokees ja ka tema isal on kaugeleulatuv irokeesi päritolu. Johnny perekond kolis ta lapsepõlves mitmeid kordi ja elas enam kui kahekümnes erinevas kohas. 1970. aastal, kui Johnny oli 7-aastane, jäi ta perekond viimaks Florida osariiki Mirama...
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte
VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Pra...
Eesti nsv 24 peatükk. Kommunistliku reziimi taastamine tõi endaga kaasa ühiskonnaelu ümberkorraldamise. Nõukogude võimu suhtus palju inimesi eitavalt.1950 a soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid kontaktid valismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste nõukogude Liidu vabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud" piirkonnaks. Nõukogude võm taastati Eestis 1944 aastal Punaarmee abil. Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised
kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja
100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said j...
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nu...
aastal nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks e peaministriks 12. aprillist 10. oktoobrini 1995. aastal oli Edgar Savisaar Eesti siseminister 1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kus Savisaart süüdistati tollase peaministri Tiit Vähi ning tollase Reformierakonna juhi Siim Kallase poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutse võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega ta hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati alustatud kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2006 oli Savisaar Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. aastal Harku vanglas, kus ta ema hobusemüügi pärast karistust kandis.
aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu.
rooma valitses papali osariiki kuni itaalia kuningas mõtles, et rooma oleks suurepärane pealinn. Kui rooma oli üle võetud peitis paavst end vatikani müüride taha ja keeldus itaalia kuningriigi olemasolu tunnistama, samal ajal väites et on nende poolt vangistatud.Kuna Itaalia kuningas ei soovinud alustada ususõda, otsustas ta oodata kuni paavst ise alla annab. 60. aastat hiljem ei olnud midagi muutunud kuni Mussolinil (tollane peaminister) sai kõrini Vatikani kaebustest ja otsustas lepingu sõlmida. Lepingu alusel andis Itaalia vatikani alad paavstile ja hulga vabandusraha, vastutasuks pidi aga vatikan tunnistama itaaliat ja jääma neutraalseks poliitikas ja sõdades. Diil läks läbi ja tänapäeval on neil oma seadused ja oma politseinikud kes neid läbi viivad ja vangla, ka oma raha ja bank ning auto numbrid ja margid. Vatikanis võivad sõita ainud sealsed elanikud ja neil on isegi oma domein .va. Ometigi pole vatikan nagu ükski teine riik ter...
III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570
Seejärel kasv aeglustub veelgi. Seega on 12 - 13 sentimeetri pikkused ebapärlikarbid juba õige eakad - umbes 70 aasta vanused. Sama lugu on ka pärlitega. Sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanud kolm-, nelikümmend aastat. Eelmisel sajandil võis pärleid püüda ka Eestist. Ebapärlikarbid elasid Läti piiri lähedal Pärlijões ja ka mõnedes praeguse Lahemaa jõgedes. Meie jõed olid pärlite poolest nii rikkad, et 1694. aastal, rohkem kui 300 aastat tagasi, seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse erilise pärliinspektori. Tema ülesanne oli pärlipüüki juhtida ning selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa
välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? V: Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? V: Laulupidusid peeti maal ja lehvisid punalipud. Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? V: Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanavanemate kodukohaga. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? V: Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue
sajandil ümber vanemast ja väiksemast ehitisest. Mõisa eestikeelne nimi pärineb 16. sajandi omanikelt Kalffidelt. 18. sajandil kuulus Kalvi (saksa k Pöddes) mõis von Essenite aadlisuguvõsale, kes 1770tel aastatel ehitasid vasallilinnuse idatiiva asemele esindusliku kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone. Selleks lammutati suur osa keskaegse linnuse idatiiva müüridest. Hiljem kuulus mõis von Stackelbergidele. 20. sajandi algul vana peahoone põles, misjärel tollane omanik Nikolai von Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit. Kahekorruselisel massiivsel hoonel on nii neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi. Omapärane on hoone välisviimistlus: peamiselt tellistest ja pakivist hoone on väljast kaetud õhukeste korrapäratu kujuga
üksmeeles kulgenud mesinädalaid. Konservatiivid muutsid dekoratiivseks sidemed monarhhia ja kirikuga, sotsialistid loobusid märatsemise ja kõige pahupidipööramise ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad riigistamised Lääne-Euroopa majanduses ei saanud teoks mitte sotsialistide, vaid konservatiivide, de Gaulle'i ja Itaalia kristlike demokraatide eestvõttel. Sage oli prognoos, et arenenud õhtumaa ühiskond sulandub peagi kihistumiseta keskklassiks. Siiski näib tollane pärand enam sisaldavat muinasjutulisi kirjeldusi seninägemata jõukusest kui kriitilist analüüsi selle kohta, milles efektiivne heaolumudel peaks seisnema. Aastakümnete jooksul on tähele pandud, et heaoluriik tähendab sisuliselt väga erinevaid asju, sageli ka selliseid, mis on ühiskonnale pigem kiviks kaelas kui kergenduseks. Minu arvatesiseloomustabEesti ühiskonnaheaolumudelit järgmine reziim:
Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja). USUSÕJAD. Madalmaad olid Habsburgide võimu all. Kui Felipe II asus maha suruma kalvinistide liikumist, algas ülestõus
olid Briti asumaad ja kuulusid Briti-India koosseisu. Suur-Britanniale kuulusid ka Araabia poolsaarel asunud Hongkong, Kuveit, Küpros, Malaisia ja Palestiina [praegused Israel ja Palestiina]. Tänased Vietnam, Kampuchea ja Laos kuulusid Prantsusmaa asumaa Prantsuse Indo-Hiina koosseisu. Samuti oli Prantsusmaa alluvuses Süüria. Indoneesia kuulus enne Teist maailmasõda Hollandile ja kandis nimetust Hollandi Ida-India. Filipiinid kuulusid Ameerika Ühendriikidele. Tollane Hiina oli jaotatud neljaks, kus Tiibet eksisteeris iseseisva riigina, kuigi Hiina seda ei tunnistanud. Hiina kirdeosa oli okupeeritud jaapanlaste poolt. Põhja-Hiinas valitsesid kommunistid ning Lõuna-Hiinas rahvuslik kodanlus. Võrreldes ennesõjaaegseid Euroopa riikide piire tänaste piiridega näeme, et Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Rumeenia tollased riigipiirid vastu N. Liitu asusid tükk maad ida pool. Euroopa kaartilt puudusid Ukraina ja Valgevene, mis kuulusid N.
- suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees - Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: -esines neegrite lintsimisi -seadustatud oli segregatsioon -paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi -1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata.
kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Korporatsioon Tehnola asutajaliikmed Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald,
MAA-AMET Maa-amet on valitsusasutus, mis allub Eesti Keskkonnaministeeriumile. Teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelvalvet ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. Kuulub Avalik-mittetulundus sektorisse. Maa-amet sai alguse 16. jaanuaril 1990. aastal, mil oli veel Eesti NSV Valitsus. Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Ki...
Ääsmäe Põhikool RUMEENIA Anastasia Rogozinnikova 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 1. RIIGI PAIKNEMINE Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele
Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad", ,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase, sõbrad", mis said hiljem üldrahvalikuks. Õpingud lõpetanud üliõpilased siirdusid koju tagasi ning tollane kaasmaalaskond lagunes. Hatshatur Abovjan Armeenlaste järgmine Eestisse saabumine 1870. aastatel oli taas seotud rahvusvaheliste suhete teravnemisega. Vene-Türgi sõja järel toimus nn Türgi-Armeenia uus jagamine, mis sai kinnituse Berliini kongressil 1. juunil 1878. Armneenia delegatsiooni kongressile ei lastud. Türgis algasid sultan Abdülhamiti käsul armeenlastevastased pogrommid, Vene riigile kuuluvail aladel aga hoogne venestamine.
aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven
Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna raekoja ette, et saada vaid halbu uudiseid: sakslased tulevad. Tänu Vabadussõjale eesti rahvas siiski sai oma soovi- oma riigi. Vabariigi tulekuga valiti Viljandis ka linnapea, kelleks sai August Maramaa. Linnapea sooviks oli, et tema linn oleks ilusaim ning edukaim kogu riigis. Kuigi alguses Viljandi ja linnajuht justkui üksteisega läbi ei
keele grammatika kohta. Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium BALTISAKSA KULTUURIELU Kultuurielu keskuseks oli Tartu. Ülikooli kõrvale rajati joonistuskool. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus käisi koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire.
Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68, ning keskuseks Tartu Ülikool. 1964.aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemel tuli L.Breznev. See tähendas kruvide kinnikeeramise poliitika algust. ENSV-s jätkus sulaaeg kuni 1968. aastani, mil N tankid lõpetasid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tsehhoslovakkias. Praha kevade lämmatamine tähendas tagasipööret tagurlusele ka ENSV-s. Administratiivsete vahenditega rahustati tollane vabameelsuse keskus Tartu: vahetati välja komsomolijuhtkond, saadeti laiali ülikooli juures tegutsev sotsialoogialabor( tegeles ühiskonnaprobleemidega) . Ühiskonnas süvenes ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur.
mõjuvõimu huvides, surudes noorte riikide peale ebasoodsaid lepinguid (neokolonialism) Selleks, et säilitada oma mõjuvõim toetasid demokraatlikud lääneriigid sageli diktatuure kolmanda maailma riikides Tavaline oli kodusõdade toetamine, kus sai katsetada ka uusi relvaliike lahingutingimustes http://www.africastories.org/caught-in-the-crossfire/caught-in-crossfire/ Kolmas maailm tänapäeval Pärast kahepooluselise maailma kadumist on tollane riikide jaotussüsteem kaotanud tähtsuse Tänapäeval me mõistamegi "kolmanda maailma" riikide all eelkõige vaeseid arenguriike Pärsia lahe piirkond Rahutud naftariigid Iraan - vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkuseks on nafta. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a
Kätlin Kuuspalu 105860TASB Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Artikkel käsitleb erinevate nägemuste vastasseisu mitmetes küsimustes. Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka
maksis selle võimaluse eest riigile 70 miljonit krooni. Eesti(2) Iga operaator peab alates litsentsi saamisest seitsme aasta jooksul ehk hiljemalt aastaks 2010 katma 3G-võrguga vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Andmesidekiirus linnades peab ulatuma vähemalt 144 ja mujal 64 kilobitini sekundis Katsetus Esimesena katsetas 3G-võrku EMT 2003. aasta 17. septembril, kui avakõne videotelefoniga tegi testvõrgus tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. 28. oktoober 2005 28. oktoobril 2005 hakkab EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina pakkuma klientidele 3G võrgu teenuseid. EMT 3G leviala katab suurema osa Tallinnast välitingimustes. Kiirus EMT 3G võrgus toimib andmete edastamine kiirusega kuni 384 kilobitti sekundis ehk võrreldes GPRS-iga on see 7 korda ning võrreldes EDGE-iga 1,6 korda suurem. (Selline kiirus on samas suurusjärgus
Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste
Johnny Depp(Sündis 9.juuni 1963) Johnny Depp on Ameerika Ühendriikide filminäitleja. Noorena osales ta mitmes garaazibändis, muuhulgas ansamblis The Kids. Tee näitlemise juurde leidis ta pärast külaskäiku, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1990 aastal sai alguse tema koostöö lavastaja Tim Burtoniga, kes andis talle peaosa filmis ,,Edward Käärkäsi". Veel mõned tuntumad filmid, kus ta mänginud on: 1990aastal ,,Edward Käärkäsi" 1996aastal ,,Surnud mees" 1999aastal ,,Legend peata ratsanikust" 2001aastal ,,Kokaiin"
Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. 3. Teos kajastab inimeste omavaheliseid suhteid. Samuti käsitletakse ka pagulase teemat. Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega
kuninga pooldajate ja parlamentäärlaste poolt. 1648. saabus Carisbrooke kindlusesse kuninglik vang, tema majesteet Charles I ise. Kuninga pooldajad olid saanud Kodusõjas lüüa, kuningas oli vangis Hampton Court'is Londoni lähedal ja tema vangistajad seisid raske küsimuse ees: mida teha kuningaga? Wight'i Saar tundus tollal olevat piisav "kolgas", kuhu kuningas "asumisele" saata, pealegi olid kuninga kaplan ja tollane Carisbrooke kindluse ja kogu saare valitseja vennad. Kuningat koheldi algul kui kõrgeaulist külalist, tal lasti saarel vabalt ringi liikuda. Ilmselt keegi ei tea, millise pöörde oleks ajalugu võtnud, kui Charles'ile ustavad rojalistid poleks korraldatud põgenemiskatseid, mis aga õnnetult läbi kukkusid. Lugu lõppes Charles'i viimisega naabruses olevasse Newport'i linna, sealt aga Londonisse, kus õnnetu kuningas 30. jaanuaril 1649 hukati. Inglismaa oli 10 aastat vabariik
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi p...
LISA PEALKIRI Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult ...
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. 3. Teos kajastab inimeste omavaheliseid suhteid. Samuti käsitletakse ka pagulase teemat. Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega
,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin. Võib öelda, et film kujutab seda ajastut, mis tõi inimestele kaasa kannatust ja surma see oli suurte muutuste ning võimuvahetuste ajastu Venemaa. Taoline must ja sünge ajastu vajab oma kangelast ning antud filmis on selleks arst, kes on samas ka poeet, valades oma mõtted ja tunded lüürikasse, Doktor Yuri Zivago. Tema keerulise elu- ja armuloo taustal areneb vaatajale lahti ka Venemaa tollane lugu. Filmis on oskuslikult põimitud inimeste saatus Venemaal aset leidnud sündmuste taustale. Film näitab vaatajale suurepäraselt seda, kui väike võib olla inimene suure riigi sees, kui ta ei saa ise oma elu juhtida, vaid ta peab toimima nii nagu ühiskond, või valitsev võim temalt ootab, kuid samas kui suur ta võib olla oma mõtetelt ja südamelt.. Zivago ise, suutis selle tee läbi käia, vintsutused, mis teda tabasid, nii armastuses, elus, kui rindel arstides, kujundasid
kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Tartu ülikool sai alguse tänu sellele, et Gustav II Adolf, tollane Rootsi kuningas, andis loe selle avada 1632. aastal. Rootsi ajal tõlgiti ka piibel Eesti keelde, mitte küll täielikult, aga 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud üldse
Ilumetsa meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga.
Pele dirigeerimisel tegutsenud brasiillased ületasid konkurente igas mänguelemendis ning sammusid võidult võidule Veerandfinaalis alistas Brasiilia Peruu 4:2 Poolfinaalides alistas Brasiilia Uruguay 3:1 Finaalis ei suutnud raskest poolfinaalist kurnatud Itaalia brasiillastele tõsist vastupanu osutada ja Brasiilia võitis 4:1 (Pele, Gerson, Jairzinho, Carlos Alberto – Boninsegna). Kuldse Jumalanna, mille 40 aastat tagasi oli välja pannud FIFA tollane president Jules Rimet, sai igaveseks endale Brasiilia kui kolmekordne maailmameister. Fakte Pelest Pele isa Dondinho oli 1940. aastail tasemel jalgpallur, kuid tema karjääri lõpetas varajane vigastus. Ta oli oma pojale esimeseks treeneriks ja toetajaks Pele ei teagi, kust tema ,,varjunimi’’ pärineb. Pelé on valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks Pele lõi 21-aastase sportlaskarjääri jooksul 1363 mänguga rekordilised 1281 väravat
Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda, Kaevamised viidi läbi aastatel 1968-1973 ja 1975-1976, saadi palju leiumaterjali. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
