halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste otsustele võin seletuse kergemini leida. Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. Svidrigailov tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid ehk tujude kontrollimatud, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Minu kui lugeja jaoks tuli see tegu küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas
päev politseisse, siis arvab ta et teised juba teavad tema kohutavast teost, ta minestab ning paljud peavad seda tõestuseks et tema on mõrvar, kuid siiski ei suudeta seda täielikult tõestada. Siiski lõpuks tunnistab Raskolnikov oma teo üles, kuna ei suuda enam taluda seda meeletut stressi ja haigust mis teda piinab. Ta mõistetakse kaheksa aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Teine müsteerium raamatus on kindlasti Svidrigailovi käitumine ja salatsemine. Svidrigailov oli mõisnik kelle juures töötas Raskolnikovi õde, keda Svidrigailov ka kogu südamest armastas ja endale soovis saada. Svidrigailovi salapärasus seisneb minu arvates selles, et miks ta ei armastanud oma naist ning miks ta enesetapu tegi. Svidrigailov väidab et nad Dotjaga on justkui kokku loodud, kuid samas varjab ta seda Raskolnikovi eest kui too küsib temalt kõrtsis kas tal on mingeid plane Dotjaga. Ta ütleb et tal on noor pruut kellega kohtub. Hiljem
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on
silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast, kuid ometi oli ta nägu ilus. Ta oli tundeline, kuid mitte lääguseni, pelglik ja järeleandlik, kuid ainult teatava piirini. Svidrigailov oli mõisnik, kelle juures Dunja töötas koduõpetajana. Mees oli armunud Dunjasse, kuid Dunja ei läinud mehega kaasa, kuigi ta pakkus naisele võimalust koos ära põgeneda. Marfa Petrovna oli Svidrigailovi naine. Ta arvas, et Dunja üritab ta meest meelitada, mille peale viskas naine Dunja oma majast välja ja hakkas ta kohta jutte levitama. Hiljem ta mees tunnistas üles, et Dunja ei teinud midagi valesti, vaid Svidrigailov ise üritas Dunjat võrgutada
ignoreerida. Raskolnikovi külastab Marmeladovi tütar Sonja, kes meest oma isa matustele kutsub, tundes tohutut piinlikkust oma madala seisuse ja sündsusetu töö pärast (teenib raha prostituudina). Razumihhin viib Raskolnikovi politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, kes on kindel, et Raskolnikov ongi mõrvar, sest too pole ainsana liigkasuvõtjale panditud asju tagasi nõudmas käinud. Too vabandab, end sellega, et oli haige. Raskolnikovi külastab Svidrigailov, kelle naine Marfa oli Dunja ja Luzini suhte korraldanud, ja räägib, et soovib pakkuda Dunjale 10,000 rubla Luzini mahajätmise eest, sest Marfa on surnud ja Svidrigailov on ise Dunjasse armunud. Luzin vihastab, kui Dunja koos Raskolnikoviga kohtumisele ilmub ning kaotab oma varasema võltsviisakuse. Dunja viskab ta välja ning näeb, milline mees tegelikult on keeldub temaga abiellumast. Samal õhtul jätab Raskolnikov ema ja õe maha,
Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. See mees tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Miski mehe südames lihtsalt häiris teda nii väga, et ta ei suutnud enam edasi elada. Minu kui lugeja jaoks tuli see suitsiid küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam
Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits. (Seekord ilma irooniata, ta tõesti töötas prostituudina, et oma perekonda ülal pidada) Pjotr. P Luzin (Dunja peiks) - valelik ja värdjas. Svidrigailov Mõisnik, kelle juures Dunja töötas, ajas talle ligi kogu aeg ja külarahvas hakas Dunjast halvasti arvama blablabla noor tsikk sebib abielumeest blablabla, mis kõik viis Dunja maine rohkele allakäimisele ning põhjustas Svidrigailovi naise, Marfa, viha Dunja vastu. Hakkasid levima ka kuulujutud, et Dunja oli see, kes Marfa tappis. Svidrigailov himustas Dunjat aga elu lõpuni. Svidrigailovi naine Marfa mängis suur osa Dunja maine määrimises, kui ta lõpuks sai aru, et
- Ma arvan, et kuigi Rodioni ema võis aru saada, et ta pojal pole kõik päris korras, siis kuna Rodion ei rääkinud emale oma probleemidest midagi, on Rodioni emal üpris raske täpselt arvata millised probleemid ta pojal on. 7. Romaanis on 3 olulist unenägu (2 Rodioni, 1 Svidrigailovi) - seleta need ära. 1)Rodeon näeb unes kuidas ta üritab Aljonat tappa, kuid suremise asemel Aljona ainult naerab. Rodeon hakkab oma motiivides kahtlema ja pole kindel kas ta ikkagi on üliminimene. 2)Svidrigailov näeb unenägu viie aastasest tüdrukust, kes muutub unenäo jooksul prostituudiks. Svidrigailov arvab, et kõik puhas ja süütu, mida ta on puutunud on muutunud räpaseks. Peale unenägu otsustab Svidrigailov Ameerikasse minemise asemel enesetapu teha. 3)Rodeon näeb unes, et kõik inimesed on haigestunud ja niinimetatud üliminimesed võitlevad omavahel. Ainult süütud ja puhtad inimesed pääsevad. Rodeon saab aru, et ta on käitunud valesti.
2 mõrva. Mõistetamatu. Kõige saladuslikumad teod on olnud alati enesetapud, sest neid inimesi ei suuda mitte keegi mõista. Isegi kui nad tahaksid. Enesetapjad elavad enne oma elu lõpetamist sissepoole. Nad ei räägi oma muredest ja käituvad väga imelikult. Dostojevski lõpetas oma teoses Svidrigailovi elu. Ta oli lihtsalt segi läinud inimene, sest ta kaotas elus kõige oluliseima- armastuse. Raskolnikovi õde Dunja oli Svidrigailovite mõisas koduõpetajana tööl ja Svidrigailov armus temasse. Ühel õhtul istus Svidrigailov kõrtsis ja vestles Raskolnikoviga. Rääkis talle isegi oma verinoorest, alles 15-aastasest mõrsjast. Õhtu lõpus suutis ta Dunja kuidagi enda poole meelitada ja üritas teda vägistada. Öeldes veel selle juures, et Dunja on ainus, keda ta tõeliselt armastanud on. Dunja sihtis teda relvaga ja lõpuks pääses Svidrigailovi korterist minema. Peale seda hakkas Svidrigailov õudusunenägusid nägema ja ühel ööl läks ja võttis endalt elu
4. Alguses jätab raamat temast halva mulje, kuna Marmeladov ütles Raskolnikovile,et ta peksab oma naist, kui see pole näus temaga magama. Samuti ta kasutas ära Sonjat. Ise ta väitis vastupidist. Tema roll on salapäranem keegi ei tea, mis tegeliukult juhtus. 5. Nikolai, üks majast töötanud maaler. Tema töökaaslane oli ennast üles poonud, oli ta kindel, et järgmised süüdistused on suunatud tema vastu. Lootes saada kergemat karistust, tunnistas ta üles. 6. Svidrigailov tundis tõmmet Dunja vastu ning lootis temaga klappida. Kuid Dunja väljendast selget vastumeelt ning seejärel proovis Svidrigailov teda vägistada. Duja haaras relva ning tegi paar lasku hoiatuseks. Peale seda Svidrigailov mõistis, et ta ei hakka kunagi meeldima Dunjale ning lasi tal minna. 7. Romaani lõpplahendus oli minu arvates õiglane. See ei olnud küll väga traagiline, kui samas ei pääsenud Raskolnikov ka puhtalt. Tunnistusega sai ta sisemise rahu tagasi
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla.
välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis. Katerina Ivanovna üritab päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase, mille ta ise talle vöö vahelepani,raha leitaksegi kuid olukorra lahendab Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima,ise kukub tänaval Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta oma raha kulutab.
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Pulheria Raskolnikov - Raskolnikovi ema Dunja - õde Luzin - Dunja kihlatu Svidrigailov - rikkur, kes armastab Dunjat Marfa Petrovna - Svidrigailovi naine Sofia - prostituut Petrovits - uurija Lebezjatnikov - Luzini korterikaaslane Zossinrov- arst Aljona Ivanova -liigkasuvõtja Ilja Petrovits - uurija Katarina Ivanova - Marmeladovi naine Marmeladov - joodik, endine ametnik Tegevuskoht: Peterburg Sündmustik: Raskolnikov elab väikeses üüritoas. Ta on katkestanud oma õpingud vaesuse tõttu, ta nälgib ning ta ei suuda maksta üüri. Kui ta oli kõrtsis, kuulis ta pealt,
Olukorra päästavad Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda
normaalset elu jätkata. Ta peitis saadud varanduse ära, aga sellele järele ta ei läinud enam kunagi. Peategelane elas pidevas paljastamiskartuses ja kahtluses - ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast. Ma arvan, et see tegelaskuju ei ole täielikult mõistetav. Ta on saladuslik, nagu ka iga inimene tegelikkuses. Minu jaoks on olnud enesetapp alati väga saladuslik. Ma ei saa aru, miks inimesed endalt elu võtavad. Selles teoses võtab endalt elu Svidrigailov. Enesetappudel võib olla väga palju põhjuseid. Tema põhipõhjus oli kindlasti armastusest ilmajäämine, ning võib-olla ka mõrvad, mis ta oli sooritanud. Kui Svidrigailov armus Dunjasse, siis ta leidis oma elule uue mõtte, kuid kahjuks kaotas selle koos Dunjaga, see panigi teda tegema sellist võigast kuritegu ja kahjuks endalt elu võtma. Ükski inimene ei saa näha teisi inimesi täielikult, nähakse vaid osa, mis väljendub inimese jutus ja käitumises
andeks kui sellest tulenevalt saab teha tuhat heategu. Raskolnikov sisestas endale, et tal on õigus panna toime kuritegu ja selles polnud tema jaoks mitte midagi imelikku. Seda kõike ta teostas vaesuse survel, aga samas ei mõista mina, miks peitis Raskolnikov vanaeide varanduse kivi alla ja ei võtnud seda kaasa. Lõpuks, ei olnud kahe inimese tapmisest ikkagi midagi kasu, täiesti nonsenss. Mõnede tegelaste käitumisele saab leida loogilise järelduse, üheks neist on Svidrigailov. Nimelt, tema elu lõppes enesetapuga, võib oletada, et pärast oma armastatu kaotamist pööras ta segi. Enesetapjad elavad enne oma elu lõpetamist sissepoole, nad eralduvad ülejäänud ühiskonnast ja ei räägi oma muredest ja käituvad väga kummaliselt. Ta oli armunud Raskolnikovi õesse Dunjasse, kes oli Svidrigailovite mõisas koduõpetajana tööl. Sügavalt armunud, meelitas ta Dunja enda korterisse ja üritas teda vägistada, kuid Dunja sihtis teda relvaga ja pääses sealt minema
1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde lks. 2.kuidas sai Svidrigailov teada raskolnikovi kuriteost?- Ta kuulis seda siis kui Raskolnikov oma kuritd sonjale les tunnistas. Svidrigailov oli endale elamiseks leidnud toa sonja toa krvale. Ta kuulis vi ngi et raskolnikov on sonja juures, siis ta vttiski tooli ja istus seina juurde, tpselt sinna kus teise seina taga raskolnikov ja sonja olid ja kuulas tervet nende vestlust pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin oli ainuke, kellega raskolnikov natuke rohkem lbi kis, likooli ajal.
Kõige aluseks on vaimne leplikkus, täiustumise tahe ja valmidus ligimest aidata. 10. Milles seisneb nn pinnaseidee e süvaidee? Mis tähendus on D psühhomüüdis a. Kristusel b. Laatsarusel c. Joh evangeeliumi 12. ptk tsitaadil "Kui nisuiva maa sisse ei lange ja ära ei sure, siis jääb tema üksi, aga kui tema sureb, siis kannab tema palju vilja." 11. Mis on teisiklus? Keda võib nimetada Raskolnikovi teisikuteks? Raskolnikov, Luzin, Svidrigailov ja Lebesjatnikov sarnanesid üksteisele arvamusega, et oma tahtmist on võimalik saada ka läbi kuriteo. Raskolnikov sarnanes Razumihhiniga sellepoolest, et oli samuti üliõpilane, kes arvas, et saab õppimise toel rikkaks. Nii see ei läinud. Razumihhini erinevus seisnes tema soovis aidata teisi, mitte mõelda nii palju endale. Armastada ja hoida oma lähedasi. 12. Iseloomusta järgmiste "KK" tegelaste sisemist telgjoont, elujoont, -sihti:
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused
päevi meelemärkuse piiril. Tal käivad tihti peas mõtted ennast politseis üles anda, kuid tegudeni ta ei jõua. Raskolnikovi hakkab mõrvas kahtlustama uurija Porfiri, kes on tema süüs suhteliselt kindel ja oma küsimustega Raskolnikovi ebakindlaks teeb. Raskolnikov on kindel, et tema süü on juba tõestatud ja muutub veelgi paranoialisemaks. · Kulminatsioon Raskolnikov tunnistab Sonjale et on liigkasuvõtja tapja. Juhuslikult kuuleb seda pealt Svidrigailov, kes hakkab Raskolnikovi santazeerima. Porfiri avaldab Raskolnikovile veelgi enam survet ning lõpuks tunnistab Raskolnikov oma kuriteo üles. · Pinge langus Pärast kuritöö ülestunnistamist peab Raskolnikov ootama pool aastat, enne kui talle määratakse kohtulik karistus. Tema enda ülesandmist ja saagi mittekasutamist võetakse arvesse kui kergendavaid asjaolusid ning Raskolnikovile määratakse kaheksa aastat sunnitööd Siberis. · Konflikti lahendus
Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovits oleks pidAnud teda üle kuulama, aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitsile kallale. Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda. Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud. VIIES OSA
Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovits oleks pidAnud teda üle kuulama, aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitsile kallale. Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda. Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud. VIIES OSA
pärast. Natasja nimeline Raskolnikovi teener, ütleb mehele, et üüriperenaine Praskovja Pavlovna raporteerib teda politseile, sest mees ei ole maksnud oma renti. Teener toob talle ka kirja mehe emalt. Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb
varanduse kaasa võtnud, aga ta peitis selle kivi alla. Vaesus lükkas ta halvale teele! Tulemuseks lihtsalt 2 mõrva - mõistetamatu. Kõige saladuslikumaks pean ma aga enesetappu. Eneselt elu võtta ei ole lihtne - seda suudavad vaid tugevad inimesed kelle hing on "katki tehtud". Mured, millest teistele ei räägita, mis kuhjuvad ja kuhjuvad, kuni lõpuks ei mahu enam hinge ära. Teoses ,,Kuritöö ja karistus"lõpetas Svidrigailov oma elu. Ta oli veendunud, et kui pole armastust siis pole ka elul mõtet! Võibolla oli selles süüdi ka tolleaegne ühiskond ja õigeaegselt lahendamata mured.. Ei tohiks segamini ajada enesetappu ja tahtmatut surma! Siinkohal meenutaks veel hetkeks Siimu. Ajalehtedes väideti, et Ta suri koos oma tüdruksõbraga nagu Romeo ja Julia. Kuidas võib üldse sellist võrdlust tuua?, juhuslik autoõnnetus on hoopis midagi muud kui vabatahtlikult sooritatud suitsiid
See paistab väga välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Ka Raskolnikov mõistis seda ja usaldas talle oma mõrvaloo. Sonja oli pärit väga vaesest perekonnast ja pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed. Ta oli küll harimatu, kuid siiski väga sügavahingeline. Enesetapp on alati olnud väga saladuslik, selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Teoses võtab endalt elu Svidrigailov. Tema põhipõhjus oli kindlasti armastusest ilmajäämine, võibolla ka mõrvad, mis ta oli sooritanud. Svidrigailov leidis armastuses Dunjasse oma elule uue mõtte, kuid kaotas selle koos Dunjaga, see panigi teda tegema sellist võigast kuritegu ja endalt elu tapma. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta
6. Lumepalli effekt. Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga Svidrigailov, kes kujunes Raskolnikovile omaette ohuks ning kuritöös kahtlustas Rodjat veel ka politseiametnik Porfiri Petrovits, kes manipuleeris Rodja südametunnistusega nii kaua kuni viimane lõpuks üles tunnistas. Karistuseks määrati Rodjale kaheksa aastat sunnitööd. 7. Kaua tegevus toimub Tegevus toimub juulist sügiseni. 8. Millist inimest hindab autor? Põhjenda. Autor hindab inimeses innovatsioonilist mõtlemist, pürgimist paremuse poole ning salapärasust.
mingit vastutasu ootamata. Ta otsis abi teistelt ja ohverdas palju oma ajast, et Raskolnikovi järele valvata. Kui ema ja õde linna jõudsid, siis kinnitas ta neile väsimatult, et kõik saab korda. Tähtsal kohal oli ka armastus naise ja mehe vahel. Seda oli kirjeldatud nii endise lõbutüdruku Sonja ja Raskolnikovi suhtes kui ka Dunja ja Razumihhini tutvuse arenemisel. Lisaks mängisid oma rolli ka kahe mehe ihad Dunja vastu. Jõukas advokaat Pjotr Petrovits Luzin ja rikas elupõletaja Svidrigailov soovisid teda endale erinevatel põhjustel, kuid neiu otsustas siiski siira ja ausa noormehe armastuse kasuks. Dunjale sümpatiseeris Razumihhini juures arvatavasti just tema hoolivus sõbrast ja teistest inimestest. Noormees aitas ka haigestunud ema ja tal olid elus eesmärgid, mida elus täita. See kõik pani neiut vaest kuid ausat üliõpilast armastama. Huvitav on ka Raskolnikovi ja Sonja suhe. Sonja hakkas Raskolnikovi
Võssotski laulis poeedi huku raudsest möödapääsmatusest, kuid ka poeedi õigusest maailma üle kohut mõista; seepärast korrati seda stseeni, kus Hamlet nõuab Gertrudilt, et see kahetseks ja edaspidi patustamast hoiduks, kaks korda. Võssotski laulis ja tundis õudusega, et teda ümbritseb sõrmusena üldrahvalik kuulsus, ent seal, kus kuulsus lauljale järgi jõuab, ei ole enam kunsti. Ja ta otsustas mitte mingil juhul hakata ametlikuks nõukogude poeediks. Tema viimane roll teatris oli Svidrigailov "Kuriteos ja karistuses". Võssotski ilmus lavale uhkes tupsulise vööga sametmantlis, vajus sametisse tugitooli, libistas sõrmed üle kitarrikeelte ning alustas kleepuva, kähiseva häälega romanssi. Ning oli sedavõrd veetlev, sedavõrd brutaal-fataalselt võidukas, et tema teoorias headuse mandumisest ja hävingust oli võimatu kahelda. Abielu Vladimir Võssotskiga oli aastail 19701980 abielus Marina Vlady. Abielu kestis kuni Võssotski surmani
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla.
sooritab kuritöö (tapab 2 inimest) on hea, abivalmist inimene (hoolitseb Raskolnikovi õe ja ema eest) elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842) Peetakse esimeseks realistlikuks romaanikirjanikuks
ennast mõtetes süüst puhtaks pesta. Hiljem ta siiski murdus tänu Sonjale ka tunnistas kõik ise üles. Raskolnikovi südametunnistuse kohus mõistab ta süüdi alles pärast ametlikku kohut. Alandatute ja solvatute kohus: Teised sunnitöölised põlgasid teda ja pidasid tema kuritööd imelikuks. Nad pidasid tema kuritööd põhjendamatuks. See, et ta oli pärit aadelkonnast ja läks kirvega tapma tundus nendele võikana. Põhiline oli see, et ta oli liiga uhke. Teisikud Luzin ja Svidrigailov Luzin - tahtis olla heategija, ilma suurma hariduseta, 45 a. Vanapoiss. Soliidse välimusega, hoolitseb oma välimuse eest, kergelt hallikad juuksed hoolega kammitud, väärika näoga. Svidrigailov 50aastane, üle keskmise kasvu, tüse, moepäraselt riides, lai sarmikas nägu, juuksed. Näis noorem, kui tegelikult. Svidrigailov oli Anna Petrovna abikaasa. Svidrigailovi meeöest võis naudingu nimel toime panna mistahes kuriteo.
mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt Svidrigailov, Raskolnikovi õe endine ülemus ja piiraja. Tema saladuse avastamine nii Svidrigailovi kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitsi poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee
Idee inimkonna jagamisest kõrgemateks ja madalateks on kõige keskmeks. Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan annab tõese ülevaate peterburi vaestelinnaosast, inimeste loomusest ning sündmustest. Kahtleine usus j uuemoraali hädavajalikkus oli iseloomulik venemaal aset leiduvatele vaatlustele. Idu sai reaalsest elust, uudistest. Raskolnikov, rasmihhin, Aljona ivanovna, lizaveta, marmeldaov, sonja, luzin, dunja, pulhuria ivanova, svidrigailov, marfa svidrigailov, porfori petrovitsh · A. Tsehhov novellid, näidendid (1860-1904) Oma novellides ja jutustustes kujutas inimlikke nõrkusi, ,,diagnoosis" kurjust ja ,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn. Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse ja ilmeka stiiliga
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik jaomakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armastaoma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviksikka veel Dotja * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine,hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Omatestamendis jätab talle 3000 rubla.
,,Vennad Karamazovid,, (1879-1880) Teos on kitjutatud viimastel aastatel. Raamat on kui tihendatud kordus kõigist inimese olemust, kannatuste põhjusi, headuse teid ja kodumaa tulevikku puudutavatest küsimustest, mis autorit vaevasid. Kõi on otse sümboliteks tihendatud ning need räägivad vana Venamaa hukkumisest, kaasaja inimestest ja nendest kellaga Dostojevski seob tulevikku. SISU: Kesksel kohal Karamazovite pere. Vana Karamazov on nagu Svidrigailov Tema pojad: Mitja, Ivan ja Alljosa +(ebaseaduslik Smerdjakov) Tõeline segadus. Smerdjakov tapad vana Karamazovi. Mitja võitleb armastuse pärast oma lihase isaga. Hullumeelne pummeldamine. Ebaõiglaselt isa tapmise eest süüdistatav Mitja võtab süü omaks. Kõigi ühine kannatus on elu pant. Mitja ainus väljapääs on Aljosa. Aljosal on suur roll raamatu lõpus (headuse ilu ja kaasinimese eest hoolitsemine).
Tänu temale tunnistab Raskolnikov oma teo üles. Sunnitöölaagris toimub Raskolnikovis hingeline murrang. Sonja uskus absoluutse headuse võitu. Samas ei arva ta , et elu ongi vaid eneseohverdus ja kannatus. Raskolnikov kehastab Sonja silmis kõlbelist ilu ja jõudu. "Sonja idee" võitis "Raskolnikovi idee". c. Dunja, Pulheeria, Luzin ja Svidrigailov, Razumihhin Luzin on rikas mees, kes vaid , kes vaid loeb üle oma rahapakke ja soovib abielluda Dunjaga, mis on tüdrukule eelkõige kasulik, et aidata nii iseennast kui ka oma ema Pulheeriat ja venda Raskolnikovi. Raskolnikov on aga sellele abielule täielikult vastu. Raskolnikovi meeleheaks see abielu ei tulegi. Dunjasse on armunud ka mõisnik Svidrigailov, kes pakub
· aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab
palju optimistlikum ja ta oli ka heasüdamlik ning aitas Raskolnikovi kohusetundest. Lisaks tulid linna ka Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanova, kes on muretsev ja lihtsameelne naine ning ka tema õde Dotja, kes on lihtsalt armas ja hea tegelane, kelle taga jooksevad kõik mehed. Alguses on pildil Pjotr Petrovitch, kes on Dotja peigmees ja mitteusaldatav keigar ning lihtsalt omakasupüüdlik inimene. Kui temast lahti saadakse, siis ilmus pilti Svidrigailov ehk mõisnik, kelle juures Dotja enne töötas ja kes tahtis viimast enesele. Selle pärast vihkas Dotjat ka Marfa ehk Svidrigailovi naine, kuid kui viimane sai teada, et Dotja ise pole süüdi, siis ta nägi vaeva, et Dotjat puhtaks pesta ja oma testamendis jättis ta Dotjale 3000 rubla. Lõpuks käskis Raskolnikov Razumihhinil hoolitseda oma pere eest ja viimane võttis Dotja enesele naiseks. Raskolnikov jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes
kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Lause on katkendlik ja jätab närvilise mulje. Suur tähelepanu silmadel. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Tegevusliinid: 1)Raskolnikov; 2)Marmeladovite pere; 3)Dunja, ema; 4)mehed, kes tahavad Dunjat: Svidrigailov ja Luzin. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses, miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks N: Nap. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paik
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla.
Vanausulised ei läinud Nikoni reformiga kaasa. Vanausulisi hakati jälitama, põletama, piinama. Peipsi ääres elavad nende järeltulijad. Raskolnikov on tegelane, kes üritab lahku lüüa, teostada mingit lõhet. Ta on mässaja. Teine peategelane on Sonja Maremeladova, joodikust väikeametniku tütar (sofia kr k tarkus). Sonja on elukutselt 13 prostituut. Peategelasi ümbritsevad teisikud. Raskolnikovi teisikud on Svidrigailov, Luzin (kavatseb abielluda R õega), Lebezjatnikov (lebezit pugema vn k). Sonjal on ka teisikud Lizaveta (see, kelle ta kogemata tapab), Mikolka (võtab süü enda peale). R on antropotsentrilise maailmavaatega inimene. Ta arvab, et maailma keskmeks on inimene ja inimene otsustab kõige üle. D ise seda maailmavaadet ei poolda. Sonja on teotsentriline maailma keskmes on Jumal, kes otsustab kõikide asjade üle. Sonja on D armastatuim tegelane.
Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodidiagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus);
vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Peategelane vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodi diagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus);
Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864-"Ülestähendusi põranda alt"; 15 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodi-diagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus);
annaabi.ee 
