Raamjutustus Noormees ja neiu istusid laeval, mis suundus Soome poole. Kolm ja pool tundi sõitmist ja nad jõuavadki Soome. Igavuse peletamiseks aga otsustavad nad, et kumbki jutustab ühe loo. Mõeldud tehtud. Alaustada otsustas neiu. See juhtus ühel päikesepaistelisel südasuvisel hommikul. Ma olin siis umbes kümne aastane juba. Me läksime varakult kodu külas asuvasse poodi kuna mu ema seal praktikant oli. Poe lähedal oli maja, kus elas kolm peret. Kaks nendest olid noored inimesed ja neil olid lapsed. Kõik väiksemad ku mina. Kuid millegi pärast ma siiski seal olin. Ma arvan, et igavuse peletamiseks. Mängisin nendega seal ja mingi hetk nägin oma vanaema jalgrattaga tulemas. Otsustasime minna ema juurde poodi. Jalutasime kahekesi poe poole ja kuuleme järsku kassi mjäugumist. Kuulatame korraks ja kuuleme seda uuesti. Otsustan asja uurida ja märkan, et suure tamme tüve juures on oksa hunnik, ...
Ühe kirjavahetuse saladus Nüüd ma leban siin, haiglapalatis. Raske on mõelda selle peale, mille pidin üleeile läbi elama. Imelik, eilsest ei mäleta ma midagi. Küllap lebasin teadvusetult selles samas palatis, milles jätkuva järjekindlusega vahib mind keegi kõrvalt voodist, kes oma oleku järgi on ühe jalaga juba teises ilmas. Oleks paar meetrit veel, oleks ma ilmselt samasugune, aga hea, et oleksid selles maailmas ei kehti... Pagan! Ma tahtsin endale ju ainult uuemat autot. Juba kuu aega olin endale uut liikurit otsinud. Vana auto oli oma aja ära elanud. Üleeile sain pakkumise, millest ei saanud lihtsalt loobuda autol oli isegi CD-makk. Helistasin müüjale tagasi ning leppisime kokku koha, kus ost-müük ära vormistada. Ei jõudnud enam järgmist päeva ära oodata ning juba paari tunni pärast saime kokku raudteeviadukti juures. Andsin härrasmehele raha ja ta ulatas kavala pilguga mulle võtme...
MICHAEL DE MONTAIGNE-,,ESSEE" SAAVUTAMISEKS EI VALI VAHENDEID PASTORAALROMAAN-ELU-KAUGE,IDEALISEERITUD(ILUS MICHAEL DE MONTAIGNE-,,ESSEE" ARMASTUS,KAUNIS LOODUS JNE.) PASTORAALROMAAN-ELU-KAUGE,IDEALISEERITUD(ILUS R EELDUSED:1)MAADEAVASTAMINE2)LOODUSTEADUSE ARENG ARMASTUS,KAUNIS LOODUS JNE.) 3)TRÜKIKUNSTI LEVIK R EELDUSED:1)MAADEAVASTAMINE2)LOODUSTEADUSE ARENG RAAMJUTUSTUS ÜHENDAB NOVELLID TERVIKUKS JA LUBAS 3)TRÜKIKUNSTI LEVIK SUJUVALT ÜLE MINNA ÜHELT PALALT TEISELE. RAAMJUTUSTUS ÜHENDAB NOVELLID TERVIKUKS JA LUBAS REFORMATSIOON-KATOLIKU KIRIKU VASTANE LIIKUMINE. TEKKIS SUJUVALT ÜLE MINNA ÜHELT PALALT TEISELE. PROTESTANTLIK KIRIK. REFORMATSIOON-KATOLIKU KIRIKU VASTANE LIIKUMINE. TEKKIS THOMAS MORE-,,UTOOPIA" PROTESTANTLIK KIRIK.
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas
hiljem ,,Dekameronis". Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Boccaccio enda sõnul ei olnud kindel, kas ta oli nakatunud katku või mitte. Looming Boccaccio looming algas 1330. Aastate keskpaiku, ta kirjutas luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu ,,Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349-1353. Peateos ,,Dekameron" kirjutamine algas 1349. Aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik raamjutustus (kokkuvõte, kus kirjutatakse alguses mitu päeva lühidalt ning lõpuks viimased päevad täpselt) seitsmest naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni.
Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias-
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid.
Peale õuepealse sai istuda ka rõdul Õuel maksis pilet 1 penn, rõdu all 1 šilling Etendused toimusid päeval ning kestsid umbes 2,5 tundi Näitlejatelt ei eeldatud elava inimese jäljendamist, vaid kujutava inimese veenvat mängimist Tuntuim näitekirjanik on William Shapespeare ning tema tuntuim teos on „Hamlet“ 5. Seletada mõisted traktaat, raamjutustus, reformatsioon, eruditsioon, autobiograafia, kultism. Traktaat - Teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Raamjutustus - Kirjandusteos, milles ühe jutustuse raamidesse on paigutatud teisi terviklikke jutustavaid tekste. Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille
Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati.
mehevennaga Hüperbool ,,Heptameron"- Hamlet-,,Hamlet", H poeetiline liialdus, Navarre, avaldati Taanimaa prints, kirjeldatava asja või postuumselt, 72 praeguse kuninga nähtuse iseloomulike novelli, raamjutustus, vennapoeg,kes tahab joonte võimatuseni õukondlased kuningale isa tapmise suurendamine jutustavad lugusid, eest kätte maksta armastuse kõlbeline ja õilis külg, tegelaste
hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Petrarca Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. `'Aadressita kirjad'', värssteos `' Aafrika''. Peateos on `' Laulude raamat'', 300 sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jne. Muusa Laura. Petrarkism lembeluule Petrarca stiilis. Boccacio Itaalia kirjanik, novelli rajaja. Peateos `'Dekameron'' raamjutustus, 100 novelli Renessansi kirjandus uuttüüpi teater tekkis 15-16 sajand.16. sajand levisid itaalias elukutselised näitetrupid. Itaalia teater gommedia dell'arte(professionaalne teater) kindel teatritüüp, näidend on improvisatsiooniline, selles teatris on kindlad tegelaskujud Reformatsiooni kirjandus seotus kirikuga, Martin Luther 1517 Erasmus Narruse kiitus, satiir, More- Utoopia, utopistiline romaan, Rablelais
Põhiosa luulest moodustasid sonetid (abba abba cdc dcd) Tema luule on pihtimuslik, kujutab autori siseheitlusi, kasutab huvitavaid võrdlusi, kõnekujundusi. 4. Giovanni Boccaccio 1313-1375 inspiratsiooni allikas Napolis kohatud neid Fimenta. Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid. Novellid räägivad kavaluse, tarkuse võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust
,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama, elas aastaid it ja moskavas, psüühiline ebastabiilsus tegi tema elu raskeks. * süüdistati rahva laimamises õigeusu salvamises. Looming: poeem ,,hans küehelbecker" novellikogu ,,õhtud külas Dikanka lähedal" , ,,mirgorod", ,,arabeskid"
sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse. · Niccolo Machiavelli(1469-1527)-ajaloolane ja poliitik. Kirjutas traktaadi ,,Valitseja"
4. Petrarca sonett Koosneb kahest katräänist, kahest tortsetist, esineb süli- ja ristriimi. Shakespeare'i sonett Koosneb kolmest katräänist, ühest kaksik värsist, viieteist kuue jambisest. 5. Boccaccio novell Keskendub ühele sündmusele, inimese kujutis on staatiline, suletud lõpp. Tsehhovi novell Sündmustik pole oluline,esiplaanil on suhted, tegelastel on sisepinged, avatud lõpp. 6. Raamjutustus Ühe põhijutustuse raamidesse on paigutatud vähemal või suuremal hulgal teisi terviklikke jutustavaid tekste. 7. Teemad, millest luuletas Shakespeare. Armastus, aja hävitav toime, ilu surematus. 8. Teemad, millest luuletas Petraca. Surm, vastuarmastuse puudumine. 9. Teemad, millest luuletas Dante. Komöödia. 10. Mis teemadel kirjutas Boccaccio oma novellides? Õnn, inimeste rumalus ja pimedus, ei puudutanud poliitikat ega religiooni. 11
lõpus ilmus rahvajuttude kogumik mille pealkirjaks oli ,,Noellino" Novelli tunnused: eetiline väikevorm, sündmustik ei ole täielik, vaid kujutatakse üksikuid episoode, kontsentreerus kõige tähtsamale, vähene tegelaste arv, ei näidata tegelaste arengut, sündmusi palju lõppeb puandiga. Novellett-novelli hästi lühike variant. Giovanni Boccaccio- peetakse kunstilise zanri rajajaks. ,,Dekameron" (kümmepäevak) raamjutustus. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest villase. Seal jutustavad nad kümne päe jooksul lugusid, igaüks iga päev ühe. Sellepärast on teoses kokku 100 novelli. Renessanssi perioodi romaanid liigid: rüütliromaanid, pastoraalromaanid (teadlik, kokkuleppeline, utoopiline teos, tegelaste vahel armastus, traagilise ja kurva lõpuga), realistlikudromaanid (aluseks
Väljapaistvamamaks teoseks itaalia kirjanduses) kirjutatud 1307-1321. Francesco Petrarca (1304-1374) poeet, teadlane, humanismi suurkuju- ,,Riimid,, ; enamasti tegi armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega. Olulisemad esindajad: Tizian, Giorgione, Tintorello.
aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Vaatamata tema väidetele, ei ole kindel kas ta oli tegelikult kohal katku poolt rüüstatavas Firenzes. Ta kasuema suri epideemia ajal ja ta isa suri 1349. aastal. Nüüd perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli. Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis ja see oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest. Teine ainus suurtöö oli Corbaccio. Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING
rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig Konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses (Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus Juhatab järgneva loo sisse Raam Olemas näiteks novellis „Inimene vutlaris“, kuid puudub novellis „Palat number 6“ Romaani aeg Sündmuste kestus (?) Romaani ideestik Ideestik on romaanis väljendatud mõtete kogum. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? 3
*1841.a tekkis tal tüli oma kunagise õpingu- ja teenistuskaaslasega. 27. juulil 1841 toimus duell, kus Martõnov tulistas Lermontovile rindu ja tappis ta. Suri enne kui sai 27-a. *Poeemid ,,Saska", ,,Mtsõri", ,,Tamborri laekuriemand", ,,Deemon". Romaan ,,Meie aja kangelane" koosneb 4 novellist, millel on 4 erinevat mina jutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on 1 peategelane- Petsorin. Novellid ei ole kronoloogilises järjekorras. Neid ühendab raamjutustus Maksim Maksimõtsi oma kujutusega Petsorini isikust. Jutustused ,,Vürstitar Varja" ,,Salakauba vedajad" ,,Bela" ,,Lask". Viimane lõpetamata teos on ,,Vadim". Nikolai Gogol 1809-1852 *ukrainlane, väikeaadlike perest pärit *isa oli ametnik *teda mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega *õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis *pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta
"Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev saatuse teema; III osa 6.-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid). Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele
2)episoodiline süzee-üksikud sündmused või episoodid on ühendatud ühise tegelase, olustiku või teema kaudu. 3) kumulatiivne süzee-igas järgnevas episoodis lisandub uus karakter või sündmus. Sündmustik võib olla esitatud ka raamjutustusena, kus üks jutustus sisaldab endas veel ühe või mitu jutustust. Esimene jutustus juhatav loo sisse, kirjeldas selle toimumise tagamaid ja esitades järgnevat nt leitud käsikirjana, sõprade ringis jutustatud looma vms, Lastekirjanduses levinud raamjutustus on täiskasvanu poolt lastele jutustatud lugu (A. A. Milne. Karupoeg Puhh, 1926, e.k 1968). Lastekirjanduses peetakse traditsiooniliseks õnnelikku lõppu, kuidas üha sagedamini võime kohata ka avatud lõpu või uue alguse kasutamist, jättes lapsed teose üle mõtisklema (A. Lindgren. Vennad Lõvisüdamed, 1973, e.k. 1987; H.Käo: Väike rüütel Rikardo, 2004). Üllatuslikku ja vaimukat lõpplahendust, mis kasvab loogiliselt välja teose sündmustikkust, nimetatakse puändiks (L.Tungal.
Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale", kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus, mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid, igaüks igapäev ühe. Kokku räägivad 100 novelli, see on nagu pidu katku ajal. Neis novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Boccacciot võib pidada novelli kui kirjandusliku zanri algatajaks.
kaunid asjad osalevad temas. "PIDUSÖÖK" Platoni „Pidusöök“ on tekstiliselt keerulise ülesehitusega ja kirjanduslikult peenelt läbikomponeeritud nagu suur osa Platoni dialooge. Esiteks paigutuvad jutustatavad sündmused pidusöögist Agathoni juures mitmesse raami: Platon räägib meile, kuidas Phaleroni Apollodoros räägib, kuidas Kydathena Aristodemos räägib, kuidas Phaidros jt. pidusöögil viibinud kõnesid pidasid; kusjuures Sokratese kõne sees tekib veel omakorda raamjutustus, kui Sokrates räägib, mida Diotima talle rääkinud.[1] Teiseks jutustab Platon (või Apollodoros või Aristodemos) kogu pidusöögi toimumist väga värvikalt. Jutustus algab sellest, kuidas Aristodemos tänava peal Sokratest kohanud ning nad koos Agathoni peole läinud, ning lõpeb sellega, kuidas järgmisel hommikul on kõik kas ära läinud või magama jäänud ning kuidas Sokrates üksi ärkvel on
ruba'i nelikvärss Rudak Iraani luule vanim klassik, tema luulest on säilinud vaid fragmendid Firdaus kirjutas ,,sahname" ehk ,,Kuningate raamatu" Sahname Firdausi kirjutatud raamat (,,Kuningate raamat"), mis on tagasivaade Iraani ajaloole, koosneb kolmest osast. Umbes 11. saj-l San'i teda peetakse sufismi õpetusluule rajajaks, ,,Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l Nizm Kaukaasiast pärit Pärsia luuletaja, kes kirjutas hamsasid. nazira - Hamsa viisikpoeem, millel on kindlad temaatilised osad Rm Koostas diivani, kirjutas sufismiõpetuse poeemi ,,Mathnawi" ,,Mathnawi" - Rumi kirjutatud sufismiõpetuse poeem 13. saj-l, nimetatud ka pärsiakeelseks koraaniks 'Umar Hayym läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid Saadi Siraz kirjutas gaseele ja proosavormis sufismi õpetuspoeemi ,,Puuviljaaed"
Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on sestap tavaliselt liikuv. 22.2.Ebausaldusväärne jutustaja On selline, kes paneb kahtlema. Nt vahendatakse ainult jutustaja teadvust, väljaspool seda olev on puudu (tegelikkus). Või nt jutustaja teadlik eksitamine. Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale
Viimase päeva lugudes jutustatakse vaimulike õilsatest tegudest, kujutatakse looduse kõrgemat poolt. „Dekameroni“ ehk „kümmepäevaku“ tegelased on kümme noort inimest, kellest igaüks jutustab kümnel päeval kaaslastele ühe loo, novelle on kokku sada. Jutustajateks on seitse 18- 28. aastast õilsat ja kombekat daami - Pampinea, Fiametta, Filomena, Emilia, Lauretta, Neifile, Elisa ning kolm viisakat noormeest - Pamfilo, Filostrato, Dioneo. See on raamjutustus, mis peegeldab vahetut kaasaega, 1348a katku. Jutustatakse Firenze lähedal villas. Sissejuhatuses kirjeldatakse põhjalikult, mida on katk Firenzes korda saatnud. Nii nagu 14.sajandil ja ka praegu, paneb kriisiolukord ja hirm käituma inimesed täiesti ebatavaliselt. Katku tõttu levib masendus ja ükskõiksus. Inimesed ei aidanud enam isegi oma lähedasi ja sugulasi, esimesel võimalusel põgeneti. Alguses tulid veel surnu majja kokku naissoost
Homodiegeetiline jutustaja on jutustatava maailma osa Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu. Omaelulooliste tekstide puhul räägib Philippe Lejeune `autobiograafilisest lepingust' , mis põhineb osalt autori ja jutustaja/peategelase samasusel ning asjaolul, et teost on määratletud kui autobiograafiat . Hermann Hesse "Stepihunt" Raamjutustus (ekstradiegeetiline jutustust jutustatakse) Minajutustus (fiktiivne päevik - homodiegeetiline) Tractatus (intradiegetiline n.ö teise astme jutustamine, jutustus jutustuse sees) Kokkuvõttes eristatakse enamasti nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes jutustatava maailma osa ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa);
Apuleiuse teosel lisaks lood Amorist ja Psychest, Mileetosest ning käsitleb Isise kultust ning võrreldes läbinisti satiirilise Lukianose “Eesliga” on palju tõsisem romaan inimese teadlikkusest ning eneseteadvusest, mis lõppeb austusavaldusega naiselike jõudude suunas. Samuti kirjeldab provintsiolustikku, orjade ning tavainimeste rasket elu. 6. Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist ning tema naisest Šeherezadest ning selle põimumine lugudesse endisse. Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Jutud on väga eriilmelised. Enim tuntud on üleloomulikke nähtusi käsitlevad muinaslood, kus kannude või lampide sisse kätketud vaimud kas aitavad juttude kangelasi või hoopis ründavad neid
Sufism 8 saj. müstilis- askeetlik filosoofiline vool ( antiik-kreeka, hinduismi, budismi mõjud). Tee, järk-järguline maisest elust irdumine askees, süvenemine palveisse, vaimsed treeningud, eesmärk on ühineda Jumalaga elu ajal. Seda ühtesulamist kujutatakse erootilisena. Veini-jumal-naine ekstaas, nende süntees. Avesta - muinasiraani kirjamälestis mis sisaldavad iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste; Zarathustra tekstid Kalila va Dimna - raamjutustus, kus kirjutati loomadest. Autor Ibn al - Mahaffa ruba'i - nelikvärss (igas reas 16 silpi) Rudak - 10.saj Iraani luule vanim klassik ,,Luulepudemed" Firdaus - pärsia-tadziki luuletaja, koostas ja värsistas iraani eepose ,,Sahname". 11.saj Sahname - iraani rahvus eepos, kujunes 10-11saj, koostaja Firdausi. sahname ehk kuningate raamat San'i - õpetusliku poeemi rajaja. "Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar - Pärsia luuletaja ja viljakas müstiliste tekstide autor, ,,Lindude keel"
Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg. Praanad on kokkuvte hindude usundist. Tantrad on lhemad ja konkreetsemad ksitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra. Suutra on aforismilaadne meelespidamist hlbustav lause. Samal ajal tekkisid rahvajutud. Rahvajuttudes kasutati raamjutustuse vtet. Raamjutustus he loo kigus jutustab keegi teise loo. HIINA KIRJANDUS Selle vanus on ligi 3500 aastat. Enamus kirjandusest prineb Huanghe kallastelt. Peamiselt religioosed tekstid ja ennustused. Zhou dnastia, pere, rahvas, him hendas Hiina riigi. Seal pandi kirja 4 raamatut: esimene oli ajalooraamat. Sinna pandi kirja 11-12.sajandil eKr rahvaid, riike, primusi, valitsemist, mis peaks andma levaate sellest ajast, mida vhegi teada on. Teine raamat oli laluluderaamat
Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus) Simultaansus ja sidusus (kas jutustatakse millestki samaaegselt või vaheldub olevik minevikuga) Opositsioonilisus, vastandite ühendamine Eksplitsiootne poeetika tekstis (märgid, sümbolid) – kas midagi tekst ise toob märkide, kujundite, motiividena esile (mingi detaili tähenduslikkus) Kronotoobianalüüs (süžee, miljöö, tegelased) – aeg-ruumilisel Sümbolianalüüs (sünonüümiast müüdini, allegooria) -
neid intensiivistada, kuid ka siin ei näe veel midagi seesugust. Niisamuti on ,,Varjunditega" (1917). Päevikuvorm, mida teinekord on tarvis käsitada kunstliku võttena, on siin nagu iseenesest mõistetav; samuti raamjutustuse võte. Päevikuvorm on ,,Varjundites" viljakas, sest ta võimaldab jutustuse minavormis ja sedakaudu intiimsete tunnete ja mõtete tulvilsõnalise kirjeldamise. Lõpuks peab ütlema, et päevikuvorm ja raamjutustus on oma olemuselt kunstlikud võtted, aga nad on saanud üldiseks ja eriti käesoleval korral sel on vähe kunstliku võtte tähtsust. Intelligentsijutustuses ,,Kärbes" (1917) üllatab lugejat, et üheks tegelaseks on võetud kärbes. Muidugi on sel kunstlik tähendus, et inimväärse tegelasena askeldab ka kärbes, joob veini ja peaks nagu filosofeerimagi. Kärbsel on aga käesoleval korral nõrk ehituslik
Ragini nõrkus polnud kahjulik ja hukutav mitte ainult talle endale vaid ka tervele haiglale. Ragin ei mõistnud, et tema stoikudevaimustuse tõttu kannatavad haiged. Tema ei võtnud midagi ette ja teised pidid seetõttu kannatama. Põhiidee: Selleks, et olla väärt inimene peab midagi ette võtma, kui ümberringi on segadus. ,,Jonõts" lugu arstist, kes teeb läbi allakäigu, jõudes välja täissöönud väikekodaniku elulaadi juurde. ,,Inimene vutlaris" raamjutustus kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Tema üliettevaatliku elu viib tasakaalust välja plaanitav naisevõtt.Tulevast pruuti jalgrattaga sõitmas nähes arvab, et see ei ole naisele sünnis. Nooriku vend lükkab Belikovi trepist tolle noomimise pärast trepist alla, mispeale noorik ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Milleni viib üliettevaatlik elu? Tsehhov väidab, et üksinduseni.B
proloog ja epiloog, moto e epigraaf. Konflikt kokkupõrge, huvide ja eesmärkide põrkumine teoses. Välise, tegevusliku konflikti kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne
Alatest 1347-ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Vaatamata tema väidetele, ei ole kindel kas ta oli tegelikult kohal katku poolt rüüstatavas Firenzes. Ta kasuema suri epideemia ajal ja ta isa suri 1349. aastal. Nüüd perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli. Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis ja see oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest. Teine ainus suurtöö oli Corbaccio. Boccaccio parandas Decameroni 1370-1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremaltosalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming
Alatest 1347-ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaaži. Vaatamata tema väidetele, ei ole kindel kas ta oli tegelikult kohal katku poolt rüüstatavas Firenzes. Ta kasuema suri epideemia ajal ja ta isa suri 1349. aastal. Nüüd perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli. Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis ja see oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest. Teine ainus suurtöö oli Corbaccio. Boccaccio parandas Decameroni 1370-1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremaltosalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming
Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3 noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24. märts Dekameron on Boccaccio peateos. Andis edasi väga hästi intiimsust ja armastust. Boccacciol ei olnud sellist ärksust laiema elu suhtes, kui oli seda Petrarcal ja Dantel. Eraelulised teemad, pühakud, paavstid, üllad teod. Esikohal siiski armastuse teema. Teisalt aga, kui võtta teos kokku, võib öelda, et isegi kui ühiskondlik teema ei ole
Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad" 1940 ,, Hunt ja kutsikas" Huumori ja õpetlike eluliste olukordade abil sisendab lastesse pos. eluhoiakut, töökust ja tublidust, julgust, ausust ja optimistlikku meelt. Pilkab uhkust, päritolu mahasalgamist. Õpetlik hoiak. Loomade eluviisid. 1946 ,,Vanaema maja" jutukogu 1948 ,,Kelleks ma tahan saada" raamjutustus 1952 ,,Mina oskan paremini" lühijutukogu 1955 ,,Jutte lastele" lühijutukogu 1958 ,,Peremees ja sulane" rahvajutu ainelised lood. 1968 ,, Tera siit ja tera sealt" valikogu, paremik 1978 ,, Vikerkaar" valikogu paremik Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel. Ellen Niit 1963 ,,Pille-Riini lood" 1967 ,, Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda" muinasjutt 1970 ,, Triinu ja Taavi jutud" 1977 ,, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" 1982 ,,Jänesepoja õhtu koos isaga" Heljo Mänd
том числе и на религию. Иронические нотки в описании обрядов инициации, через которые проходит Луций, говорят о религиозном скептицизме Апулея. "1001 ööd" 5. Mis iseloomustab 1001 öö juttude stiili. Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist ning tema naisest Šeherezadest ning selle põimumine lugudesse endisse. "Tuhat ja üks ööd" on tähelepanuväärne ka araabia versioonile ainuomase leidliku ja rikkaliku luule poolest, mida kõnede, laulude, itkude, hümnide, ülistuste, palvete, mõistatuste jms vormis esitavad Šeherezade ja tema tegelased. Mõni seesugune poeetiline element on vaid reapikkune, samas kui teised sisaldavad kümneid ridu.
"Genji monogatari" (autor Murasaki Shikibu) õukonna järjejutt. Aastast 1008, Heiani perioodil kirjutud. Araabia, pärsia, turgi · ,,Tuhat ja üks ööd" - lõuna-aasta muinasjuttude kogumik, mis koostati islami kuldajastul · Koraan islami püha raamat · ,,Dede Korkuti raamat" - Turgi eepos, kirja pandi Osmanite impeeriumis 15. sajandil · ,,Lindude keel" (autor Fard ud-Dn Attr) - raamjutustus 13. saj Aasia ja Lähis-Ida AUTORID India · Klidsa - tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Hiina · Konfutsius - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. ,,vesteid ja vestlusi" · Du Fu - Tangi dünastia aegne luuletaja ja konfutsiaan, kes kirjutas sotsiaalset luulet. · Li Bai (Li Bo) - Tangi dünastia aegne luuletaja ja taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga
Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fašismi vastu. 9) 1961 “Taeval ei ole soosikuid” Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar” Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt
), jaguneb peateemaks ja mitmeks allteemaks. Detail romaani väikseim kunstiline üksus, esitavad fakte tegelase, tegevuse ja koha kohta. Motiiv teema allelement, teatav olukord. Motiive liiguvad läbi ajaloo mööda teoseid. Jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Konflikt tegelaste vaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig konfliktist tingitud tegevuse kulg Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus juhatab järgneva loo sisse, kirjeldab tagamaid Romaanis on tähtsal kohal algu ja lõpp, kuid lugu võib alata ka kõige keskel (Meisterdetektiiv Blomkvisti algus) ning lõppeda poolelt sõnalt. Tavaliselt on algus ja lõpp sümmeetrilised. Loo mudelid Sissejuhatus teema arendus haripunkt lahendus. Postmodernistlik teos ei pruugi seda skeemi järgida, samuti võib raamat koosneda mitmest haripunktist ja lahendusest. Raskuskeskmed
kuuluvad kirjanikud. klassikalised draamad. Esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks on romantiline ajalooline 10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan. jutustus ,,Maimu". Rahvaluuleainete käsutamise 1865 -1933 eesti kirjanik. Ta käis Tallinnas poolest väärib tähelepanu veel raamjutustus kreiskoolis, töötas mitmel pool ajakirjanikuna, ,,Libahunt". A. Kitzbergi loodud elupildid on võttis osa 1905.--07. a. revolutsioonist ja elas pigem idüllilised ja humoristlikud. A. Kitzberg on pärast seda 1917. a-ni maapaos. Vilde alustas eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, meie loomingulist teed põnevus- ja naljakirjanikuna. kutselise teatri esimene näitekirjanik. . A.
Kirjutab esimese itaalia keelse romaani: "Filocolo" Itaalia keele kõrval kirjutab ta ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatatakse teda kui novelli loojat, kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses, "Fiammetta" - Kirjutatud "mina" vormis. Autor kujutab ennast naisena. Süzee - Naise hingelised kannatused, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse "Dekameroni". Kirjutab 1349 - 1353.a. Enne seda oli 1348, suur katku aasta. Dekameron on raamjutustus. Kolm poissi ja seitse tüdrukut lahkuvad katkuhaigest Firenzest. Lähevad ühte maamõisa, ja aeg on väga hirmus. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Enam kui kaheksakümne novelli, sajast, toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, milles ühel päeval(novellis) rääkida. Eraldi on liigitatud ka novellid, kus Boccaccio kiidab ja hindab inimeste leidlikkust. Ülistab eelkõige inimmõistust. Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke
kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353. Dekameron on raamjutustus (üks sündmus ümbritseb ja seob muud juttu). 1348 oli Firenzes katk, mille eest otsustasid põgeneda 7 neidu ja 3 noormeest. Nad rändasid ringi mööda Firenze lähedasi losse ja muu meelelahutuse vahepeal jutustasid üks teisele jutte. Kokku 10 päeval, iga üks ühe jutu päevas. Novellide tegevus toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, mida ühe päeva jooksul jutustatakse. Temaatika nendes lugudes oli võetud keskaegsest linnakirjandusest (munkade liiderlikkus). Seal oli jutte
eripäraselt. Loo põnevuse tagavad konflikt ja intriig. ! KONFLIKT- tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses. Tegelase sisemist huvide kokkupõrget nimetatakse sisekonfliktiks. ! INTRIIG- konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses. Teose ette või peatükkide algusesse kuulub vahel MOTO- teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte- selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Proosateost ümbritseb mõnikord RAAMJUTUSTUS- järgneva loo sissejuhatus - kirjeldab loo tagamaid ja esitab järgnevat näiteks leitud käsikirjana või sõprade ringis jutustatud loona? Kirjandusteose kompositsioonis mängivad olulist rolli algus ja lõpp. Teoses endas võib mõnikord puududa "algus" (in media res- tegevuse algus asjade keskel) ja/või "lõpp" (K. Ristikivi "Rooma päevik" lõppeb poolelt sõnalt), ent iga romaan algab esimeselt leheküljelt ja lõpeb viimasega. Kui ka lugu pooleli jääb, piirab tekst romaani tervikuks
mälestusele on teos pühendatud.Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco: Tõenduseks oma kirglikust poolehoiust olgu need El Creco altarid pühendatud aulikule senjoora Elena Sansinena de Elizaldele, kirjasõna ja kaunite kunstide soosijale tema avara hinge ja peene vaimu imetluses. RAMON R raamjutustus ka -novell, -romaan; eepiliste teoste kompositsioonivõte. Raamjutustuses esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. Näiteks: Aino Kalda (18781956) "Barbara von Tisenhusen". Mõnikord kasutatakse raamimise võtet ka selleks, et siduda teemalt või laadilt erinevaid teose osi tervikuks. Näiteks: Giovanni Boccaccio (13131375) "Dekameron".
lõppeb puändiga. Shakespeare'i sonett: 3 katrääni ja 1 kaksikvärss 12. Boccaccio ,,Dekameron" Novellilooja. 1317-1375. teda huvitasid noored daamid ja Napoli õukond. B armus kuninga vallastütresse Mariasse. Õpib kr. keelt. Kirjutama hakkas 1330. keskel. Kirjutab it. k. romaani ,,Filocolo"- autobiograafiline romaan. ,,Fiometta"- kirjutatud nagu autor oleks naine, naise hingeelust- esimene psühholoogiline romaan Euroopa kirjanduses. 1349-53 ,,Dekameron"- raamjutustus: 7 neidu ja 3 noormeest 1348. aasta katku ajal lahkuvad Firenzest maamõisa. Otsustavad, et igal päeval jutustavad ühe loo. 10 päeva-10 novelli=100 novelli. ,,Novellino"- 100 novelliteost (anonüümsed)- sealt saadi teemasid. Teemadeks: abielurikkumine, nunnade ja munkade liiderlikkus, armastus, seiklused, leidlapsed. Palju on teravmeelsust ja leidlikkust, naerdakse tölpe inimesi. Juttu on kõikidest üh kihtidest. Tegevus toimub enamasti Itaalias. Inimlikkus on loomulik, looduspärane
(see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses. · Dekameron raamjutustus, mis ühendab teose terviklikuks, samas võimalus sujuvalt üle minna ühelt palalt teisele (Idast tulnud jutukirjanduse tava) · 7 neidu, 3 noormeest. Harmooniline elujaatav õhkkond. 1348. aasta must surm. Kokku 100 juttu, 10 päeva jooksul kõik räägivad 1 loo. 100-sümboli võimalikud eeskujud rahvajuttudekogu ,,Novellino", ,,Jumalik komöödia". · Süzees sarnaseid elemente hiliskeskaja rammusa linnaproosaga: munkade liiderlikkus,
annaabi.ee 
