Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikum...
KÄSITÖÖVAHENDID Andrei Buturlakin, 10.klass Käsitöövahendid on levinud töövahenditeks nii päästeteenistuses kui ka muudes eluvaldkonas, seega ei ole otstarbekas lähemalt peatuda töövahendite kasutamisel, vaid välja tuua valik enamkasutatavatest käsitöövahenditest ning nende lühikirjeldus. Kõige tihedamalt päästeametnikud kasutavad käsitöövahendid nagu: ○ Kirves ○ Pootshaak ○ Kang ○ Labidas ○ Kululuud ○ Elektrijuhtmete lõikamise komplekt Loomulikult neid on palju rohkem. Kang Kangid on konstruktsioonide avamiseks, avade tegemiseks ja muudeks lööktoimega töödeks. Vajadusel kasutatakse kange ka hoovana. Kange on vastavalt kautusotstarbele erineva pikkuse ja massiga ning kagi otsad teritakse kahe või neljatahukised. Valmistatakse ka erinevatele töödele sobivat
(Kunda; Kammkeraamika; Vene kirves) Kunda elatus küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Peamine jahiloom põder, koduloom koer. Elati püstkodades veekogude ääres. Eestis elas inimesi alla tuhande. Esimene küla Pulli küla. Kammkeraamika kultuuri tõid sisserändajad idast ja kagust, savinõud kaunistatud mustritega; vajutatud kammitaolise esemega, inimesed olid soome-ugri päritolu. Ehitati nelinurkseid maju. Vene kirves umbes 3000 eKr2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Surnud maeti külili kägarasse, kaasa pandi luuesemeid. Karjakasvatajad kitsed, lambad, veised, sead. Nöörjäljenditega savinõud. 5. Miks rajati esimesi asulaid just Pärnu jõe suudmesse? Inimesed elatusid peamiselt küttimisest ja korilusest. Sai kala püüda ja küttida
väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega, MATMISKOMBED Maeti elamu põranda alla või Sageli maeti elamute juurde või Paiknevad asulatest tavaliselt asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute
Sissejuhatus v Peeti igasuguseid sõdu. v Talupoegadel puudusid kaitsevahendid ja sõjamehele vajalik väljaõpe. v Ratsa- ja jalaväe relvastus erines kaalu poolest. v Esimesed tulirelvad võeti kasutusele 1320. aastal. v Turvised e. kaitsevahendid olid sammuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Keskaja relvad Ründerelvad Kaitserelvad 1) Oda 1) Kiiver 2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v Ots on tehtud kivis, pronksist või rauast.
ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis sellest mööda igapäev ja kuna ta oli juba mõrva ette plaanitsenud pikalt oli ta ka otsustanud selle, et kirves mis asub perenaise köögis saab olema mõrvarelvaks. Kirve tarvis oli ta juba enne planeerinud, et õmbleb palitu sisse silmuse kus kirves seisab, et keegi seda ei märkaks. Arvestades neid
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
Piktograafia Esimeseks kirjaviisiks või kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia: iga joonistus tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk. R...
Haam/er-ri-rit=vasar,-a,-at Sepahaamer=kuvalda,-,-t puuhaamer kummihaamer kang,-i,-i лом pootshaak,gi,ki багор kirves,kirve,kirvest топор nael,-a,-a гвоздь rooste,-,-t ржавчина jää,-,-d tavaline kruvikeeraja,-,t отверка ristpea kruvi,-,-винт puukruvi,-,- шуруп mutter,mutri,mutrit чайка polt,di,ti seib,-i,-i шайба mutivõti,võtme,võtit гаичный ключ tellitav=reguleeritav mutivõti разводной ключ kuuskantvõti шестиграник lehtvõti гайчный ключ сектор silmusvõti гайчный ключ зубы otsvõti=padrunvõti торцовой ключ toruvõti газовый ключ tähtvõti звездочка lapitangid,tangide,tange плоскогубцы näpitsad,näpitsate,näpitsaid посотижи lõiketangid кусачки plekikääriid,-kääride,-kääre ножницы по жести ketaslõikur,-i,-it болгарка pussnuga,noa,nuga резак käsisaag,sae,saagi двуручная elektrisaag дружба mootorsaag tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat свароч...
Kombed/tavad Matmistavad; Ohvrikivid; Matmine Põletusmatus; tarand kalmed; looteasendis Iseloomusta pronksiaja ja rauaaja inimeste elukorraldust: Pronksiaeg Rauaaeg Tööriist Kivist; pronksist; kõblas; oda; kirves Kirves; oda; nuga; vibu; kivist; rauast Elatusala Loomakasvatus; kõplapõllundus; käsitöö; Alepõllundus; käsitöö; sepistamine; kaubandus; asulate kindlustamine kaubandus Arutle või põhjenda väidet: a) Kas muistsel vabadusvõitlusel oli alternatiive? Oleks, siis kui oleks võtnud ristiusu vastu
· Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks. · Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj). TARBEPUU omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. · Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud). · Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud), haavapuud (nõud).
Рабочие инструменты 1. Haamer- Молотк. 2. Sepahaamer-Кувалда. 3. Puuhaamer- Киянка. 4. Kummihaamer- Резиновый молоток. 5. Kang – Лом. 6. Labidas-Лопата. 7. Nael- Гвоздь. 8. Kirves- Топор. 9. Kruvikeeraja- отвертка. 10.Kruvi- Винт. 11.Puukruvi- Шуруп. 12.Mutter- Гайка. 13.Seib- Шайба. 14.Mutrivõti- Гаечный ключ. 15.Silmusvõti- Накидной ключ. 16.Tellitavvõti- Разводной ключ. 17.Padurunvõti- Торцевой ключ. 18.Toruvõti- Газовый ключ. 19.6kantvõti- Шестигранный ключ. 20.Tähik- Звездочка. 21.Lapiktangid- Плоскогубцы. 22.Näpitsad- Пасатижи. 23.Taskunuga- складной. 24.Pussnuga- финка. 25.Lõiketangid- Кусачки. 26.Käärid-Ножницы. 27.Plekikäärid- Ножницы по металлу. 28.Ketaslõikur- Болгарка. 29.Käsisaag- Ручная пила. 30.Elektrisaag- Электропила. 31.Mootorsaag- Бензопила. 32.Rauasaag- Ножовка. 33.Tikksaag- Лобзик. 34.Viil- Напильник. 35.Raspel- Рашпиль. 36.Peitel- Стамеска. ...
Ma jooksin. Tundus, et see on kestnud juba tunde. Ma ei julgenud taha vaadata, teadsin ilma selletagi, et nad jälitavad mind. Ma ei teadnud, kes nad on, teadsin vaid, et nad tahavad mind tappa. Pugesin peitu üksiku pargipingi taha ja lootsin et nad mind ei märka. Tänaval olid veel mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki. Tema võigastelt, rohelistelt hammastelt tilkus midagi limasarnast. Kui ta eemale liikus, et omale uut ohvrit otsida, kuuldus lirtsatusi. Mul jooksid judinad üle selja, oleksin soovinud silmad sulgeda, kuid ei suutnud. Terve tänav oli täis verepritsmeid, need katsid nii
Mees on tugev, nagu karu. Maal tuuakse ajalehed tellijatele hiljem, kui linnas. Maal tuuakse ajalehed tellijatele hiljem kui linnas. Kõik teatriskäigud, ent ühised filmiõhtudki on meie peres alati oodatud. Kõik teatriskäigud ent ühised filmiõhtudki, on meie peres alati oodatud. Vaadanud apellatsiooni läbi, otsustas komisjon järgmist .. Vaadanud apellatsiooni läbi otsustas komisjon järgmist .. Pärast seda sõnelust istus volikogu koos nagu oleks kirves laes. Pärast seda sõnelust istus volikogu koos, nagu oleks kirves laes. Olenevalt vastaja kiirusest kulub testi tegemisele 1530 minutit. Olenevalt vastaja kiirusest, kulub testi tegemisele 1530 minutit.
"Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969) "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Õhtul rannas Tasa tuli õhtu merelt randa, Oli päev kui raske koorem kanda. järel kerged kalalõhnad. Üle õla öeldud sõna Kõrkjaist tõusva valge pehme udu nagu kirves pea kohal ripub. Eilse päeva surilinaks kudus Aga süda ikka jälle kipub Tõotades und ja rahu anda. ennast kinkima ja ära andma. Kummargile valvab hämar taevas Kirjutan üht nime märga liiva tuhat korda, tuhat korda, üle vaikse kaame mere. kuni väsib igatsus ja lõpeb, Pühalikult pikas mustas rivis
eg otsis pilguga Tuuslarit eg oli nii väsinud ja mõtles, et magab t astas, tõusis tuul ja algas äike Suur Tamm ütart merest s istutasid nad tamme ja kuuse kiige juurd amuna vaatama äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale
Keelekontaktid Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nu...
Mart Raud referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................3 2. LOOMING...................................................................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal p...
Tõenäoliselt kasutusel kahurväelastel ning august läbi pandi süütenöör. Igasuguseid kõrvalharudega relvade üheks funktsiooniks võis olla vastase relva ära tõmbamiseks spetum, runka vahimeeste relvad. Couse meenutab varre otsa pandud kööginuga. Gläve sarnane cousele aga kõrvalharudega, muutub ka paraadrelvaks. Tiroolides kiriku partisanide kaitse üksus, mis tegutseb traditsioonide tänapäevani kannavad partisanesid. HELLEBARD Helm ja bart kirves kiivrite vastu. Kirjalikes allikates ilmub juba 13. saj lõpust aga sellest ajast pole ühtegi arheoloogilist leidu ning esimesed alles 100 aastat hiljem. Klassikaline Hellebard ühendab kolme relva oda, kirvest ja sõjavasara konksu. Konks ilmub Hellebardi külge hiljem. Sveitslaste leiutatud rüütliväe vastu. Saintbachi lahingus edukalt kasutatud 1386. Selle konksuga pole siiski võimalik raudrüütlit sadulast maha tõmmata ja siiski mõeldud tõenäoliselt löömiseks. 15
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Kristiina Kirves KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJA LANGEMIST? Referaat Juhendaja: Arne Rannikmäe Tallinn 2013 Kuidas ennetada koolist välja langemist? Õnneks on aastatega koolist välja langenud õpilasi vähem, mis tähendab seda, et asju on suudetud hoida rohkem kontolli all, kui õppaastatel 2006/2007. Kindlasti hoitakse iga
VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja ka...
Kõiki teomehi peksti selle eest, et hobused rukki purustasid. Järsku ilmub Villu välja. Siis antakse Villule kuuskümmend vitsahoopi. XIII Kui seda metsa ees ei oleks Teopäevad olid muutunud toredamaks. Mõisahärra ei peksnud enam oma toemehi ja ta on ära teeninud rahva armastuse. Helene ja Hugo abiellusid ning neil olid ka lapsed. Villu elas nüüd Murumäel ja Peipsit varjab ikka mets, mida kirves ikka harvemaks teeb. Kui seda metsa poleks ees. Särk ihu ligi, surm ligemal- Madli ehk Villu vanaema oli väga haigeks jäänud. Ta ei suutnud enam püstiga tõusta ning talle ja Villule tõi süüa Kuuse peremees ja perenaine. Madli kattus külma higiga ja suri. Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suu- Villu oli 15- aastane ja käis loomakarjas. Ta kuulis ühte laulu kusagilt ja laulis seda karjas. Kui Villul oli hea tuju, siis ta
Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega.
Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina ...
katastroofiga, kus pole kõik läbi mõeldud ja midagi läheb alatasa valesti. Nii on tulemus hullem ja tuleb teha asja veel ümber, mis on väga tülikas. Kui asju teha keeruliselt siis see võtab ka rohkem aega, töö juures oleks see eriti hea, kui saad just tunnipõhiselt palka. Nii inimene teeb asja keeruliselt, et läheks rohkem aega ja tööandja vaatab, et alluv teeb tööd. See on hea viis, et teenida hästi raha ja ei peaks muretsema, et järgmine töö võib olla täielik kirves. Tegelikult sa võid olla nii tark kui tahes, ei pruugi sinu mõistus võtta seda asja just välja nii, et kuidas oleks just kergem. Nii teedki keerulisemalt, kui oleks keegi teine teinud, kel oleks olnud hea plaan. Me ei ole perfektsed, et kõike teha lihtsalt vahest tuleb ka teha keeruliselt. Muidu võiks elu olla liigagi igav. Vaevalt suudaksid inimesed kõike teha lihtsalt, see käiks ilmselgelt neil ülejõu
Tee suubus üle mäe ja läbi metsa. Keset metsa kuulsid nad järsku häält, mis kutsus neid enda juurde. Nad järgnesid sellele, ent kukkusid sügavasse lõksu. Kukkumisest toibudes nägid nad enda ees tunnelit. Käiku sisenedes, mulises kõrva ääres vedel magma. Mööda teeriba jalutades jõudsid nad raudukse juurde. Ukse kõrval seisis noolega silt, mis suunas kabelisse. Hoonesse jõudes lendas tütre ja ema suunas valge kleit. Kleiti vaadates kukkus laest alla suur kirves, mis lõikas pooleks nii Viivika kui Kadi. Kolmandal päeval tahtis Artur koidikul perega metsa piknikule minna. Aga ta ei leidnud pereliikmeid. Artur sõitis bussiga linna korrakaitsjate juurde. Sealt öeldi , et nemad ei ole Viivikat ja Kadit näinud. Koju tagasi jõudes jooksis Artur surnuaia kabelisse. Sisenedes ei näinud ta kedagi ega midagi peale vereloigu ja kirve. Sellel hetkel ta mõistis, mis oli juhtunud. Samal õhtul kui mees magama heitis, nägi ta enda ees samuti valget kleiti
Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks. Kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. Viikingeid võiks pidada rohkem hävitajateks kui loojateks. Viikingid pidasid
PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KASPAR/ELERI): TULIN JAH, AGA MIS PIDUPÄEV SEE IKKA ON. PAGAR (TRIINU): TÄNA TULEB JÕULUVANA JA TOOB KINGITUSI JU ! JUTUSTAJA (ELERI) : SEL HETKEL, AGA POISS VAIKIS. MADIS ANDIS PAGARILE ÜHE KULDMÜNDI JA VASTU SAI SOOJA LEIVAPÄTSI. SIIS HAKKAS MADIS SAMMUMA PUUSEPA POOLE, ET ISA KIRVES TAGASI KOJU VIIA. PUUSEPP (TRIINU): TERVIST POISIKLUTT HÄID JÕULE SULLE! MADIS (KASPAR/ELERI): TEILE KA, TULIN KIRVEST VÕTMA MIS ISA SINU JUURDE JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT
S Sauer 38H – SFH 18 – SIG P230 – Suomi – SWG 41 Z ZU-32-2 W Walther P38 – Walther PP – Walther PPK Külmrelv on relv, mille kasutamisel ei toimu põlemist või plahvatust nagu näiteks püssirohuga töötavateö relvadel. Külmrelvade alla kuuluvad lähivõitlusrelvad mida kasutatakse löömiseks, torkamiseks, lõikamiseks või raiumiseks ning laske- ja heiterelvad, mis ei kasuta püssirohtu või muid lõhkeaineid. Külmrelvad on näiteks oda, mõõk, pistoda, nuga, nui, kirves, vibu. Kokkuvõte Relvi on palju ning erinevaid, need jagunevad külmrelvadeks ja tulirelvadeks. Relvad ei tapa inimesi vaid inimene tapab inimest. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Relv http://et.wikipedia.org/wiki/Tulirelvade_loend
5. Millal algas keskaeg Euroopas? 5. sajandil Suure rahvastiku rändamisega 6. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal? Pulli (11 000 a. tagasi) ja Kunda (10 000) 7. Inimränded ja eesti rahva kujunemine: - millal?11 000 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kunda kultuuri päritolu Europiidid - millal? 5500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased?
Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eeliseid Relvastus · Väga tähtis, sellest sõltus palju. · Turviste ja korralike relvadeta talupojegadel ei olnud lootust hästivarustatud rüütlisalga vastu saada (tähtis ka väljaõpe). · Rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. · Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa
Neist esimene ja viimane juhtusid igal juhul. Iga sündinud laps ei saanud aga täisealiseks ja iga täisealine ei abiellunud. Eestlase vana ja uue usu sümbioosis kujunenud maailmatunnetus nõudis keerulist kombestikku. Siirdumisel ühest elujärgust teise on inimene eriti avatud ja seetõttu tuli eemale hoida kuri ning tagada edu ja õnnestumine. Enne sündi Sünnikombed algasid juba lapse viljastamisest. Kui sooviti, et tulevane laps oleks poiss, pandi kirves voodikoti alla, tüdruku puhul aga nõel. Hool lapse eest kajastus keerulises käskude-keeldude süsteemis, millega lapseootel naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keelatud mitmed toimingud. Pärimus keelas rangelt ehmatamise, vihastamise, tülitsemise, aga ka naermise. Karmilt olid keelatud kõik tegevused, mis võisid põhjustada venitamist või põrutamist
Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi, ) Raud on ehituses ja masinaehituses kasutatavate erinevate sulamite (teras,malm jt.) peamine koostisosa. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. Loomulikult on veel väga palju asju rauast tehtud näiteks kirves,raudteevõrk, emalaevade ujuvate kindlustega. Need on vaid mõned näited raua kasutamisest. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Raud#Raud_looduses http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Fe#History http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=fe TAPA GÜMNAASIUM RAUD ( Fe) Referaat Koostaja: Carol Kalavus Juhendaja: Ursula Palts Tapa 2008
Üks päev Muinas-Julle elus "Jälle, " ütlesin ma nördinult, kui mu kirves tabas tüüpilist kõva kamakat. Arvasin, et see on järjekordne päikesejumal Amon Ra kuju, mida olin selle kuu jooksul leidnud juba terve tosina. Otsustasin sellest hoolimata kuju välja kaevata. Kui olin edasi kaevanud, oli mu üllatus suur, sest ,,kuju" ei osutunudki kujuks, vaid hoopis millekski suuremaks. Ma ei saanud aru, millega on tegu, kuid kaevasin siiski aina edasi ja edasi ning mulle tundus justkui lõppu ei tulekski.
metsa hooldamisega tegelda. Metskondade arvu vähendamine mõjutab teisigi eluvaldkondi. Pikka aega on otsitud nn. Eesti Nokiat. Eesti Nokia on kogu aeg olemas olnud, seda ei ole tarvis otsida ega leiutada: see on meie mets. Eestit külastavad välismaalased on eelkõige vaimustuses meie põlislaantest, sest oma kodukohas puudub neil sageli võimalus näha loodust ehedal kujul. Tunnen välismaalast, kes oli nõus maksma kopsaka summa raha, et saada kätte kirves ja tunda kasvõi korraks, mis tunne on maha võtta pisike võsa. Loodetavasti oskavad inimesed tulevikus metsa väärilisemalt hinnata kui praegu, sest ütleb ju rahvatarkuski, et mets ei ole pärandus esivanematelt, vaid laen lastelastelt. Las jääda ükski mets, sest see on meie varandus.
· Tööohutuse alane juhendamine oli väga karm.Peamiselt pandi rõhku sellele et sul oleks kõik kaitse varustus olemas ja ka sellele kuidas tellingute peale käituda,et seal oleks turvaline.Tuleohutusest räägiti peamiselt kus on tulekustutid,kus on varuvälljapääsud. Praktikandi tegevus ettevõttes · Töö kirjeldused: · Tööriistad mida kasutasin: · Akutrell,mõõdulint,näpitsad,plekikäärid, lood,nurgik,haamer,kipsinuga,mootorsaag,käsisaag, kirves, pahtlilabidad,pintslid, kipsitõstuk. · Ehitus materjalid mida kasutasin: · Metallkarkass,kipsplaat,katuse kile,puit (lauad,prussid)benoplast, pahtel,värv. Praktikandi tegevus ettevõttes · Tööde kirjeldus mida mina tegema pidin: · Esimesel päeva hommikul tutvustati mulle firmat,töötajaid ja objekti,et saaks koos teiste töömeestega alustada töö tegemist ja mitte aega raisata.Tööpäev hakkas kella 8 ja objektil olime kell 7 esimesel päeval
taimset või nahkset nööri. Detailide ühendamisel tekkinud praod topiti täis ning mööbli pind kaeti pahtliga. · Vineerimine · Inkrustatsioon- Panustehnika, mille puhul värvilised materjalid(marmor, klaas, luu, pärlmutter) sobitatakse kokku, asetatakse lõigatud süvendisse või surutakse pehmesse kivistuvasse materjali.(kips, tsement) NB! NAELU HAKATI KASUTAMA 18 DÜNASTIA AJAL? Tööriistad · Meisel · Vasar · Kirves · Puur · Nuga NB! HÖÖVLIT EI TUNTUD! Istemööblid Taburetid Järile lisati seljatugi, siis saadi tool. Järi · Istemööblis kasutati taburette ja järisid, millest vanimad olid kerged, papüürusest kokku punutud. · Pehme konstruktsiooniga ja mille härja või lõvi käppi imiteerivad jalad olid väljapoole kaardu, jalgu oli kolm või neli. · Tehti ka ristjalgadega kokkukäivaid järisid. · Toolide kõrgus oli 30CM. Voodi
orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asulat kaugel ning hakati tegelema loomakasvatuse ja maaviljelusega. Tööriistu lihviti eelnevast veelgi rohkem. 8. Kuna pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda 9
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
järgneval hommikul nägi ta ainsa allesjäänud seina peal kassi kujutist. Mees tundis suuri süümepiinu, et oli oma kalli kassi üles poonud ja tahtis teda kangesti asendada. Ühel ööl nägi ta baaris kassi, kes oli üleni must ja ühe silmaga ning viis kassi koju. Kassil oli valge laik rinna peal ja see meenutas võlla kuju. Mees hakkas kassi põlgama ja ühel õhtul, kui ta oli koos kassi ja oma naisega keldris, tahtis ta kirvega kassi tappa, aga kahjuks tabas kirves hoopis tema kalli naise pead ja naine suri. Mees kaalus variante, kuidas laibast vabaneda ja parim variant tundus olevat naise seina müürimine. Järgmisel nädalal, kui politsei tema maja uuris, kuulsid nad mingit häält seina seest ja müürisid seina lahti ning leidsid naise surnukeha ja kassi tema pealt, kes oli oma häälega laibast märku andnud.
Välimuselt veidi metsikum, tal oli kolmhark. Talle ohverdati hobuseid ja härgi, esialgu oli ta hobuste jumal. Tal oli palju naisi, armuseiklusi kuid ametlik naine oli merenümf Aphrodite. HEPHAISTOS Üks 12-st olümposlasest. Tulejumal, käsitööjumal, sepp, algselt ka äikesejumal. Oli inimeste poolt armastatud, abivalmis ja peaaegu isetu, inimestesõbralik. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera
Kalevite kange poeg aga tallas nüüd jälle radu, kuni väsimus võimust võttis ja ta maha murdis. Rahvas aga rääkis, kas sõda nüüd tulemas ja vaenuvanker veeremas? Saare taadi mureks oli suur tamm, mis küündis taevasse ja varjutas nii päikese kui ka tähed. Otsis küll taat abimehi, kes aitaks puu maha võtta, aga kellegi jõud ei käinud üle. Koju jõudes rääkis naine, et leidnud ta kotka, kelle küljes paeltega oli pöidlamees, kell kaasas kirves. Taat siis päris, kas mehel käib jõud puust üle? Mehike vastas, et kui ta vabastatakse, et küll siis kaupa sobitame. Nii läkski, tamme raiuti 3 päeva, enne kui see kukkumka hakkas. Kuid maha sai ta murtud. Puitu oli nõnda palju, et tehtud sai laevu ja väikseid linnu. Jääkidest tehti kehva mehe saun ning leinatuba lesele, nende jääkidest omakorda laulutuba.
luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada
56. Plaatmaterjali lõikur (push handel) 57. tööriista kast mõõtudega ~900x700x700. 58. akutrellide komplekt 59. akumutrikeeraja 60. Ketassaag 61. Puurvasar (L-kujulise mootoriasetusega) 62. Montaazi vesilood 63. montaazikang betoonelementidele 64. poldilõiketangid 65. pitskruvi 66. vooliklood 67. armatuuri käsipainutaja kuni Ø 18mm armatuuri painutamiseks (rullikud, hoovaga) 68. armatuuri lukupingutustööriist 69. metallnurgik 600x300mm, 70. kirves 71. pikendusjuhe, kahe pistikupesaga 72. pikendusjuhe metallpoolil, 73. klambri- ja naelapüstol 74. kuvalda 4000g fiibervarrega 75. mõõdulint 76. Kergplokisaag ( teemantteraga) 77. Vesilood 78. Tööriistavöö 79. Kiiver 80. Müürsepa haamer 81. Sõrghaamer ( raketise mehe haamrid): 82. Puusepanurgik: 300mm, , 83. Sõrgkang: 500 mm 84. Mõõdulindid 85. Värvinöör 86. Ripplood 87. Käsisaag 88. Kummihaamer: 600g, 89. Vuugirauad 90. Silur: 480x130mm, 91. Segukast 92
näljutamine, kuid need ei garanteerinud sugugi alati edukat piiramist. Alles kahurite arenguga (kui nad muutusid kergemateks, liikuvamateks ja oli võimalik lasta raudkuule) sai kindluse müürid kiiresti puruks pommitada ja nad seejärel vallutada. 14.saj. esimesel poole rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks kasutati erinevaid piinamisriistu:piinapinki (inimene oli seotud lavatsi külge jalgu-ning
Töö- ja tarberiistad Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust Kivimitest parim oli tulekivi Kasutati ka kvartsi Tulekiist ja kvartsist valmistati vaid mõne sentimeetri suurusi tööriistu lõikamiseks, puurimiseks või uuristamiseks Suuremate tööriistade jaoks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda Selleaegsetel kirvestel oli lihvitud vaid tera Silmaauke polnud ja kirves seoti varre külge nahkrihmaga Kunda kultuuri esindajad kasutasid luid ja sarvi harpuunide, nooleotste, pistodade jm. Valmistamiseks Luu ja sarvesemete rohkus oli Kunda kultuuri iseloomulik tunnus Elatusalad Veekogudeäärsed asulad pakkusid võimalusi kalastamiseks Enim saaki saadi kalatõkete algeliste võrkude ja mõrdadega, on leitud ka luust konksusid Olulisel kohal oli jaht Esmajoones kütiti põtru, kopraid ja veelinde
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased. Kiiluga väljendatakse tundeid...
1) Selgita mõiste rauaaeg, dateeri (vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg) 2) Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla? 9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest? 13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas. 14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatu...
Vastasid omavahel ning armusid teineteisse. Varsti ärkas Saaretaat ja Kalevipoeg küsis, kas ehk õhtul Soome tuuker mööda sõitnud. Kui nüüd Saarepiiga kuulis, kes külaline (Kalevipoeg) on, komistas ehmatusega sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole. Siis üritasid Taat ja Eit merepõhjast piigat leida. Vanemad istutasid kalli tütre mälestuseks tamme. Kodus kasvanud kotkamuna tiiva all oli väike mehike, kirves kaenlas. Väljas hakkas ta suureks kasvama. I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad Põhjakotkas kandis vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillas Viru randa maha. Meie maa esimene valitseja. Üks lesknaine Läänemaal leidis ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt, viis koju ja vakas kaane all kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvas kaks kaunist piigat: Salme ja Linda. Neil käis palju kosilasi. Salme läks tähepoisile ja Linda Kalevile abikaaskas. Peeti pulmad. II
Narva Pähklimäe Gümnaasium MART RAUD Referaat Narva 2010 Mart Raud Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. ,,20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi." Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on ,,Noor-Eesti" (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
