eesti süsi on jäänud hõõguma selle tuha all, ja seegi on löönud hõõguma enamasti võõrastest tuultest. Nüüd, omas riigis, on meie riiklik sotsiaalne struktuur üldiselt umbes sama, mis teisteski, — peale puuduva maa-aadli. Meie nõrkus ei seisne aga mitte seisusliku aadli puudumises, vaid selles, et meil riiklik struktuur ei vasta rahvuslikule. Sellest meie riikliku ja eriti vaimse elu ebastabiilsus. Aadli ülesanded on jäänud haritlaskonna täita, kuid traditsioonideta haritlaskond jääb, kui tal puudub orgaaniline side mõne põhikihiga, paratamatult ajavoolude tuuletallajaks, tulgu need idast või läänest. Haritlaskond tegi juhtivalt kaasa rahvusliku võitluse kuni omariikluse saavutamiseni, loova ülesehitava töö juures aga avastus tema nõrkus, ideoloogia ja traditsioonide puudus, poliitilise ja filosoofilise mõtlemise pinnalisus. Siit meie erakonnavõitluse omapära, kitsarinnalisus ja lühinägelikkus.
Ajalugu AJALUGU XI 3. arvetustöö I ,, Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18. - 19. sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuend...
Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele
vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused Viljandimaa (palvekirjade aktsiooni algatamine, Aleksandri kooli idee, põllumeeste seltsid) Peterburg ( Johann Köler ja Karell toetasid kodumaiseid üritusi)
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev:
Poliitilises elus - Kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine Majanduses majandus elavnes sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks Sõjaväes Kehtestati sõjaväekohustus Kultuuris Suhteline loominugvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses ning teatri- ja kustielus Rahvuslik ärkamine Eestis 19. sajandi keskpaigas lagas rahvuslik ärkamine, misl eestlatest haritlaskond hakkas teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust. Rahvusliku liikumise eeldused: · 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks · Tekkis eestlastest haritlaskond · Aleksander II oli uuendusmeelne Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja ühiskonna elu juhtimisel. 19
Marimaa suurfeodaalidele ja kloostritele ning sinna asutati vene talupoegi, mis on ka märk venestamise survest. Paljud marid põgenesid 17.-18. sajandil oma põlistelt asualadelt ning see oli tingitud vägivaldsest õigeusustamisest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi esimene pool, siiski säilitas suur osa marisid oma vana animistliku usundi. 19. sajandil hakkasid tekkima mari kirjakeeled ning sündis mari haritlaskond ja rahvuslik mõte. See on oluline samm oma kultuuri ja keele säilitamise poole. Loodi ka oma haridussüsteem ja ajakirjandus ning arendati edasi professionaalset kultuuri. Põllumajanduse kollektiviseerimisel oli venekeelse tööjõu sissevool hoopis madalam, kui teistes soome-ugri kultuurides. Samuti oli ka industrialiseerimine hoopis väiksema mõjuga ja vähem ulatuslik. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning maaelanike seas domineeris põlisrahvas.
Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg.
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude
Siis tuli laulupidu ja järgmised laulupeod ja kirjutati koorilaule ja mõnel noorel tuli järsku pähe minna Peterburi ja päriselt muusikat õppida. 20. sajandi alguses toimus Eesti linnade rahvusliku koosseisu ja selle kiire muutus: muutus hariduslik pilt - rahvusliku intelligentsi, kõrgkultuuri tarbijate teke. Eesti ülikoolid sajandi alguse eesti haritlaskond, kes oma kultuuri ülesehitajaks sai, oli väga mitmekesise kultuurikogemusega, rääkis paljusid erinevaid keeli ja elas enne 1920. aastaid tegelikult laiali väga suurel alal. Vähem oli Lääne-Euroopas õppinud ja seal end sisse seadnud eestlasi. Rohkem oli haritud eestlasi Venemaal riikliku ülikooli vms. kooli lõpetanud suunati laiali, töö otsimisel mindi välja
Sümbolism Tekkis 19.saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine"
Irooniaseisneb selles, et Whiteman ei olnud traditsioonilise dzässi, mis koosnes suures osas improvisatsioonist, pooldaja. Kõik eelpool nimetatud muusikud jätsid dzässmuusika olemusse oma sügava ja ainulaadse jälje. Dzässi plahvatuslik levik sünnitas ka "Harlemi renessansi", inspireerituna muusikast nende ümebr, hakkasid ka mustanahalised kirjanikud, näitlejad, filosoofid ja luuletajad usinalt kultuuri sünnitama. Varsti peale seda hakkas ka haritlaskond ja jõukas rahvas dzässi suhtes leebuma. Sel perioodil kolis dzäss üle suitsustest ja pimedatest ööklubidest suurtesse valgetesse ballisaalidesse. Tekkima hakkas ka suurem hulk valgeid dzässmuusikuid. Minu arvates võib seda lugeda traditsioonilise dzässi lõpu alguseks.
moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus. Peaminister K.Päts. Võeti vastu ajutise valitsuse päevakäsud.Saksa okupatsioon 25.veb- 11nov. Sakslased ei tunnistanud eesti vabariiki. Saksamaa tahtis luua balti(hertsogi)riigi. 1918 tunnistasid Suurbritannia, prantsusmaa ja itaalia valitsused eesti vabariigi iseseisvust. Eeldused: kultuur- kujunesid välja 19saj teisel poolel. 1. Ühtlustus kirjakeel 2. levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed 3. kujunes rahvuslik haritlaskond 4. organiseeriti suurüritusi, mis tugevdasid eneseteadvust. 5. aktiviseerus seltsielu.Majandus- kujunesid välja 19saj teisel poolel ja saj vahetusel. 1. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks. 2. eesti alast kujunes vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. 3. algas linnade eestistumine. Poliitika- kujunesid välja 20saj alguses. 1. 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4
Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baškiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Ajalugu 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana.
· A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?''
aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 732 774 mari. (ainult 43% marisid elab Mari vabariigis) Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. 16.10.13 9 Eesti Mari Selts sündis 1990. aastal. See tekkis sellest, et inimesi lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 16.10.13 10 Mari keelt räägivad peamiselt
Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks eesti keelele. Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale. Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust tõstvaid üritusi ja tegeldi isamaaliste asjadega, mis tekitas rahvas ühtse rahva tunde ning, et neil on ka oma keel, eesti keel. Tekkis eesti haritlaskond ning arenes suuresti raamatukultuur, kirjutati palju eestikeelseid raamatuid. Venestamisperiood Venestamisperiood oli väga halva mõjuga eesti keelele, sest hakati sunniviisiliselt ning süstemaatiliselt inimestele peale suuruma vene keelt. Natukene siiski ka arendati eesti kirjakeelt. Eesti esimese vabariigi aeg Iseseisva riigi loomine mõjus väga hästi eesti keelele ning oli selle arengule kasulik. Loodi esimene eestikeelne ülikool ning ainsaks riigikeeleks sai eesti keel
kommunistliku reziimi korrale. Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks. Need eestlased, kes põgenesid lääneriikidesse (Rootsi, Soome jne.) moodustasid väliseesti kultuuri said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada. Paljud kõrgharitlaskonnas olid sunnitud oma senist loomingut ,,ümber hindama" ning taluma repressioone. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks
aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 732 774 mari. (ainult 43% marisid elab Mari vabariigis) Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. 5.12.12 9 Eesti Mari Selts sündis 1990. aastal. See tekkis sellest, et inimesi lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 5.12.12 10 Mari keelt räägivad peamiselt
Eesti realism Ajalooline taust:venestusaeg Aleksander III trooniletulekuga 1881.a. oli alanud sünge reaktsiooniaeg,igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme,mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Eesmärk oli piirimaade venestamine,et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel:üks keiser,üks usk,üks isamaa ja üks rahvas.Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald,Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja ...
Haridusele said juurdepääsu tüdrukud, madalamatest seisustest lapsed ja puutumatud. Bengali kirjanik, Ram Mohan Roy, keda kutsuti ka India prohvetiks, rajas ilmaliku Hindu Kolledzi ning bengalikeelse ajalehe. Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ja India avamist Euroopa mõjudele. Tema initsiatiivil asutati Brahmanistlik Ühing, mis etendas olulist rolli hariduse ja sotsiaalsete reformide propageerimisel. 19. sajandi II poolel arenes kiiresti India haritlaskond. Sai hoogu rahvuslik liikumine, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega. Haritlased rajasid India Rahvuskongressi, mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei.
teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust.
Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid. TÖÖLISARISTOKRAATIA- Palgatöölised, kes ei tegele otseselt tootmisega vaid ülevaatamise ja korraldamisega. PROLETARIAAT- palgatööliskond PROLETAARLANE palga tööline KODANLUS- ettevõtete omanikud kokku KODANLANE- Ettevõtte omanik INTELLIGENTS- Vaimse töötegijad kokku ehk haritlaskond INTELLIGENT- Vaimse töö tegija URBANISEERUMINE- Linnastumine Sotsiaalsed muudatused: Polnud elamispinda Rasked töötingimused tööpäevad olid 12- 16 tundi pikad suur stress, pinge tööpuudus levis alkoholism, enesetapp, enesehävitus, nakkushaigused. Tööstuliku pöörde levik algas Inglismaalt 17. saj. Kõrgaeg 19. sajandi esimesel veerandil. Edasi levis 19. saj jooksul prantsusmaale, saksamaale, itaaliasse ja mujale,
12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini
hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest),
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus
Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja kreiskool(maakonnas e kreisis), lätlased. gümnaasium, ülikool; aadlikele lütseumid. Balti mõisnikud mõistsid, et senine Sõjaväereform: Ukrainas talupoegade olukord on neile sõjaväeasundused(väeteenistus+põllu- kahjulik. harimine), renge elu ja rasked töönormid tegid talup.elu põrguks. Alla käis haridus, 1802
uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918. aastal õnnestuski saada eestlastel oma maa peremeesteks. Võin selle peale mürki võtta, et ilma hariduse ja kirjanduse levikuta oleksime siiani võõrvõimu all virelev orjarahvas, kelle keelest ja kultuurist oleks väga vähe alles. Just seetõttu peame olema eriti uhked, et maailma tuhandete keelte seas kõrgharidust antava sajakonna keele seas on ka meie eesti keel
G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S. Langerlöf- kirjanik P. Picasso- kunstnik E. Munch- kunstnik V. Kandinsky- kunstnik C. Chaplin- filmindus G. Lurich.-sportlane R
tagajärjel sai võimalikuks Vene Vabariik. Soodsaid tingimusi oskasid väga hästi ära kasutada meie riigi ametnikud. I Maailmasõja eel ning käigus kujunesid välja majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, ühtlane kirjakeel samuti ka kirjaoskuse tase , mi soli tollal väga kõrge rahvastiku seas. Meil oli ka oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris erinevate seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, et suurendada rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust. Pärast Venemaa oktoobrirevolutsiooni tekkis Eestisse kaksikvõim. Olemas olid Maanõukogu ja Maavalitsus, tehti ettevalmistusi Eesti Asutava Kogu valimiseks, kelle teha jäid ka seadused, mis hakkasid kehtima Eesti aladel. Otsus selleks tehti 15. Novembril. Kogu see eestlaste tegevus näitas, et meil on plaan luua oma riik.
· 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on
Eestlased hakkasid ennast tundma ühe rahvana, mis tähendas et eestlus muutus tähtsaks ja eesti eest hakati seisma. Korraldatud suurüritused nagu laulupidi, folklooripäevad jt suurendasid aina enam rahva enese teadvust. Sellega saab väita, et ilma rahvusliku ärkamiseta ei oleks toimunud ka paljusid järgnevaid tegureid, mis aitasid kaasa Eesti riigi sünnile ning mille toimumata oleks Eesti riik arvatavasti jäänud sündimata. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud rahvuslik haritlaskond, mis mängis suurt rolli Eesti riigi loomises. Tuntud nimed nagu Jaan Poska, Konstantin Päts, Jaan Tõnisson jpt osalesid üha enam omavalitsuse juhtimises ning aina rohkematel eestlasetel avanes võimalus kaasa rääkida oma elukoha muutmises. Nii kujunesid välja ka esimesed Eesti erakonnad nagu Eesti Rahvameelne Edu Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei jt. Just tänu rahvusliku haritlaskonna
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles
Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Peterson...
algul? 19. sajandi lõpul oli majanduse kiire arengu põhjuseks maavarad ja arvukad sisserännanud tööjõud, lai siseturg ja ei olnud suuri sõjalisi kulutusi. Lisaks soodustas tööstuse arengut veel raudteede ehitamine, mis sidus riigi erinevaid osi. 4. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis? Uus põlvkond, kes oli sündinud vabana. Talude päriseks ostmine,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde. Tekkis haritlaskond üldine poliitika olustik hõõrumised Vene keisrivõimu ja baltisaksade vahel rahvahariduse kasv Troonile tõusnud Aleksander II, kes oli oma vaadetelt küllalt vabameelne 5. 1905.a revolutsioon Venemaal ja Eestis. Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a
olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste kihid. Talupojad said viimaks hakata talusid päriseks ostma ning seega said nad maa peremeesteks.
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakod...
sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana.
$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest
Järgnenud vaikiv ajastu tõi majanduslikus mõttes kaasa tõusu. Majandusliku edenemisega paranes elanikkonna kõikide kihtide olukord. Omariikluse ajal oli kõige parem olukord minu arvates kultuurivaldkonnas. 20 aasta jooksul arenes Eesti kultuur jõudsalt. Pandi alus Kultuurkapitalile, eesti keel laienes kõikidesse valdkondadesse, kujunesid välja kultuuri olemuslikud elemendid, mida on võimalik säilitada ja olukordade muutumisel kiirelt taastoota. Levis keskharidus, kasvas haritlaskond. A. H. Tammsaare ja E. Wiiralt on võrreldavad vanade kultuurrikide tunnustatud kultuurimeestega, Eesti riik sai maailmakuulsaks tänu spordikuulsustele nagu K. Palusalu ja P. Keres, alates 1920. aastast osalesid eestlased edukalt Olümpiamängudel. Kõik Eestis viljeldud kultuuriliigid olid maailmatasemel. Tõesti oli lõppkokkuvõttes suurem osa positiivsel. Arenes vabariigile sobiv majandusstruktuur, Eesti leidis oma koha Euroopa majandusruumis ning jätkas oma võimalustele
kastidest lapsed, isegi puutumatud. Raamatute trükkimine kohalikes keeltes laienes tunduvalt. Võimude soosingut kasutas bengali kirjanik RAM MOHAN ROY, keda on nimetatud India uueks prohvetiks. Ta rajas Calcuttas ilmaliku Hindu KolledZi ning bengalikeelse ajalehe.Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ning India avamist Euroopa mõjudele. · 19.sajandi II poolel arenes kiiresti india kirju haritlaskond. Islami intelligentsi taimelavaks kujunes Aligarhi orientaalkool. Üle maa sai hoogu rahvuslik liikumine. 1885 aasta lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India. Nad rajasid India rahvuskongressi, mis oli esimene ülemaailmne poliitiline partei. Rahvuslikus liikumises domineeris vool, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega.
sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine · Talude päriseks ostmine algas · Eeskuju Lääne-Euroopast ITAALIAST · Juhid haritlaskond (Hurt, Jannsen, Jakobson, Cimze, Masing, Faehlmann, Kreutzwald, Reiman) Põhjused: · Seisuslike vahede kaotamine · Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
