,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu ...
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et ...
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711
Johann Sebastian Bach 1685 – 1750 Saksa helilooja. Barokiajastu suurkuju. Sündis 1685. aastal Saksamaal, Eisenachis. Bachide suguvõsa oli mitmendat põlve muusikud ja Saksamaal tuntud. Ka Johanni poegadest sirgusid muusikud, kes olid eluajal kuulsamad, kui nende isa. Bachi muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis- oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel.
11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis. Alles 1994 tuli Sofia Eestisse, et õppida viiulit ning eesti rahvamuusikat
ning muu majakraam. Jakov töötas surnukirstude valmistajana, mis ilmselgelt erilist kasumit väikeses linnas sisse ei too. Kirstumeisterdamise kõrvalt tõi talle väikest tulu ka viiulimäng, teda kutsuti vahest orkestrisse mängima kus olid harilikult ainult juudid, keda Jakov hakkas ajapikku vihkama. Eriti hakkas ta vihkama juuti kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. Rothscild mängis orkestris viiulit, ta oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Jakov polnud kunagi heas tujus, sest ta pidi alati suuri kahjusi kandma. Ta isegi pidas päevikut et enda kahjud kõik ülesse kirjutada ja järge pidada palju tal näiteks aastas teenimata jäi. Kuhu Jakov ka ei vaatanud, igalpool nägi ta ainult kahjusi. Jakovi naine Marfa jäi aga haigeks. Lamava Marfa kõrval meenus Jakovile, et ta pole vist
ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1. Milliste esituskoosseisude puhul pole tegemist ansambliga? 2
Tema sünniaeg ei ole teada, kuid usutakse, et see olevat juhtunud 1644. aastal. Oletatakse, et 16581654 töötas ja õppis Antonio Niccolò Amati juures, ehkki selle kohta pole säilinud ühtki tõendit. Juulis 1667 abiellus Antonio Stradivari noore lese Francesca Feraboschimiga, kellega sai 6 last. Antonio stradivaril oli kokku 11 last. Antonio Stradivari suri 1737 Cremonas ja maeti San Domenico kirikusse. Ta valmistas umbes 450 viiulit, lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Kokku valmistas ta oma elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja on mängukõlblikud. Mõningaid neist säilitatakse muuseumides, mõnel mängivad kuulsad viiuldajad. Mõned pillid on erakollektsioonis. Viis läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumenti on Stradivari viiulid ja nende eest on maktud üle poolteise miljoni USA dollari. Kõige kallima viiuli eest maksti 16
kulla otsimisele. Kõigest selles hakati jutustama ka oma lauludes. Tekkis COUNTRY & WESTERN MUUSIKA. See on valgete ameeriklaste muusikastiil, mis rääkis kaugest kodust, armastatud neiust, koduigatsusest, samuti uutest maadest, mida nähti oma loomakarjaga ringi rännates. Oma laule saadeti kitarrimänguga või lauldi neid bändzo (banjo-keelpill, mille kõlakast on keelte poolt kaetud nahaga) saatel. Pillidest kasutati veel ka viiulit ja suupilli, ühesõnaga - saateks sobis iga pill, mis oli nii kerge, et ta reisile kaasa üldse võeti. Iseloomulik oli, et viiulit ei mängitud mitte lõua all hoides, nagu ,,korralikule" pillimehele kohane, vaid pilli uljalt rinna vastas hoides. Tihti iseloomustab kantrilauljat veidi ,,läbi-nina-hääl". banjomängufänn on näiteks Stiv Martin Country&western muusikaüks alaliik on bluegrass-stiil, mida iseloomustab väga meisterlik ja kiire
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused
Honegger. Lapsepõlv ja haridus Oscar-Arthur Honegger sündis 10. Märts 1892, Prantsusmaal Le Havre'is, kuid oli Sveitsi päritolu. Muusika oli Honeggeri pereelus tähtsal kohal. Ta õppis mängima viiulit oma klaverimängijast ema kõrval ning vahetevahel lisandus neile ka kolmas, Arthuri sõber, kes mängis ka viiulit. Kuna kahele viiulile ja klaverile oli vähe muusikat kirjutatud, siis hakkas teismeline Honegger komponeerima ise sellele muusikute grupile. Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka Zürichi konservatooriumis. Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika
Tee oli pikk ja väsitav. Kui päike loojuma hakkas, nägi Kevin eemal väikest saarekest ja ta otsustas seal öö veeta. Jõudnud saarele, pani ta telgi püsti ning tegi lõkke, et sooja saada. Ta võttis kotist välja oma sülearvuti ja netipulga ning otsustas enne uinumist veel vaadata üle oma meilid ja käia ka facebook'is ning twitteris. Äkitselt kuulis ta eemalt kaunist viiulimängu. Ta otustas minna uurima, kes oskab nii kaunilt viiulit mängida. Mees liikus tasakesi viiulimängule järjest lähemale ja lähemale kuni lõpuks märkas imekaunist neidu viiulit mängimas. Ta võttis julguse kokku ning läks tütarlapsega juttu ajama. Selgus, et tüdruku nimi oli Sofia. Tal olid imekaunid meresinised silmad ja pikad helepruunid juuksed, mis olid ilusasti soengusse sätitud. Noored armusid üksteisesse esimesel silmapilgul. Nad naersid ja sahistasid hiliste õhtutundideni kuni lõpuks uinusid üksteise kaisus.
Ühisgümnaasiumi õpilastel, kuna kooli sünnipäeva puhul andsid kõik õpilased natuke raha kooli klaverifondi. See kontsert toimus tundide ajal ja oli kõigile kuulajatele tasuta. Mina isiklikult ei saanud kohe aru, et uue klaveri kõla vanast nii palju erineks, aga ,,musikaalse kõrvaga" inimesed tundsid selle koha ära ja kiitsid seda. Kuna tegu oli klaverikontserdiga, siis muidugi mängiti palju palu klaveri peal, kuid mängiti ka viiulit ja isegi akordionit. Tiibklaveri peal mängijatest jättis mulle kõige sügavama mulje mu enda klassiõde Mariin Gill. Kuna Mariin muusikatundide ajal vaatamata meie soovidele ei mängi, siis oli juba sellepärast teda eriti huvitav kuulata. Mariini pala oli erineva tempoga ja seda oli mõnus kuulata. Mina isiklikult poleks osanudki arvata, et ta mängib nii hästi nagu mõni kogenud pianist. Peale Mariini, mängis seal ka teisi andekaid artiste, sh Raido Lill,
Ta arvas, et ema lihtsalt tunneb end üksinda ja kurvana. Ning tahab, et Joosep teda külastaks. Kuid Joosep läks siiski. Kui ta Tuulemäe veerule jõudis nägi ta, et ema istub ukse ees ja nagu mõtleks midagi. Kuid kui ta sinna jõudis siis arvas ta, et ema magab, sest ta ei vastanud talle. Kuid kui ta teda puudutas oli ta külm ning tema pilk oli kauge ja tühjusesse vaatav. Ning Joosep hakkas nutma, sest ema oli tõesti surnud. Ta viis ema tuppa ja pani ta lauale pikali ning hakkas talle viiulit mängima. Anule korraldati matused ja peielaud. Rabaraud ei nõustunud matustele minema ja ta kutsuti hiljem koos Joosepi, Kapten Skalle, preestriga ühte lauda. Nad jõid Anu mälestuseks. Kuid siis aga küsis Rabaraud, et kas Joosep ei taha Tuulemäed temale müüa. Et mis ta sellega enam ikka teeb, ega ta ise sinna ju ei koli. Joosep väga ei tahtnud, kuid lõpuks oli nõus. Sest mis ta Tuulemäel ikka üksinda teeb. Raha eest,
Jean Sibelius Sündis 1865 ja suri 1957. Soome kuulsaim helilooja. Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule,
?? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bachi muusika G.F.Händel (1685-1759) – sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 1712-1759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi – “Julius Caesar”, “Xerxes”, “Alcina”, “Rinaldo”; üle 30 oratooriumi – “Messias”, “Simson”, “Iisrael Egiptuses”, “Juudas Makabeus”; 18 concerto grossot; orkestrisüidid – “Veemuusika”, “Tulevärgi muusika”; kontserdid orelile ja orkestrile.
Amatide suguvõsa andis maailmale kaheksa viiulimeistrit. Suurim neis oli Nicola Amati (1596-1684).Ta oli Maggini järel teine viiest geniaalsest viiulimeistrist. Nende parimad pillid olid kammermuusika esitamiseks. Nicola Amati õpilane oli aga Antonio Stradivari (1644-1737).Esimesed viiulid meisterdas ta juba kolmeteistkümne aastaselt.Andunud ainult oma tööle, ei lahkunud ta peaaegu kunagi Gremonast. Kui ta suri jäi temast maha ligi tuhat oma käega valmistatud viiulit, peale selle veel kolmsada alti, tsellot ja muud pilli, mille hulgas leidus ka võrratuid kitarre. Stradivari pille tellisid kõik tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud.
Joseph Haydn (17321809) Grete Mark 10b klass Kõige algus! Joseph Haydn sündis 31. märtsin 1732. aastal AlamAustrias Rohrau külas. Ta elas "kõrvuti" väga erinevate rahvustega, Haydni enda rahvuslikku päritolu on raske aimata. Haydn õppis katedraalikoolis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit. Vanemad soovisid, et Haydn alustaks vaimulikuõpinguid. Haydn keeldus, seetõttu lõppes ka vanemat rahaline toetus "Väikses ahjuta pööningutoas, kus ta oli vaevalt vihma eest kaitstud." Haydn teenis aastaid elatist klaveritunde andes ning kirikutes, orkestrites ja ansamblites viiulit mängides. Kammermuusika ja klaveripalad, mida Joseph Haydn 1750. aastatel kirjutas, aitasid tal kümme aastat end elatada.
Liedes; 1911), alapealkirjaga" Albertist Zelterini ", mis ei olnud jätkatud, kuid on osaliselt täiendatud varasemate töödega " Saksa laul pärast Schumanni "(saksa keeles: Das Deutsche Lied seit Schumann ) ja "Saksa laul pärast Richard Wagneri surma " (saksa keeles: Das Deutsche Lied seit dem Tode Rich. Wagners). On uurinud oratooriumi zanri arengut. Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni Vivaldi instrumentaalkontsertite ajaloost (saksa, Geschichte des Instrumentalkonzertes bei Antonio Vivaldi), mis tõi selle helilooja taas tähelepanu keskpunkti. Ise tegutses Leipzigi konsis professorina, siis Berliinis muusikateadlasena, Halles oli professor.
tegi ta eri mõõdu järgi ja tarvitas selleks rauast arssinapuud. Lastekirstude tellimisi võttis ta väga vastumeelselt vastu ja tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles iga kord: ,,Pean tunnistama, et ma ei armasta kribu- krabuga jahtida." Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle nägu kattis tihe punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis tuntud rahamehe
· Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos, · Reekviem- kellegi jaoks kirjutatud missa, nt surmamissa,
'' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut.
dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud
Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas
perioodi kajastas oma muusikaga kõige paremini 19.sajandi keiserliku viini elegantsi ja sära. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. ning heliloojad olid tema nooremad vennad Josef ja Eduard. Kuulus isa, aga ei tahtnud, et pojast saaks muusik ning soovis teda tulevikus näha hoopis pankurina. Sellele vaatamata õppis noor Johann nooruses salaja viiulit ning seda koguni oma isa orkestri kontsertmeistri viijuldaja Franz Amoni käeall. Igatahes, kui auväärne isa sai teada poja plaanidest järgnes sellele poja meenutuste peale üks äge ja ebameeldiv stseen. ning et isa ei tahtnud midagi kuulda poja muusikalistest plaanidest. Alles siis kui isa jättis perekonna maha ja võttis endale armukese, sai sellal 17.a Johann oma ema toetusel täielikult pühenduda helilooja karjäärile.
Bachi ja Händeli võrdlus SARNASUSED ERINEVUSED ELUS Sündinud Saksamaal, kaotasid oma vanemad varakult, Bach ei käinud Saksamaalt väljas, Händel käis reisimas mängisid viiulit ja orelit, käisid Buxtehude juures ei saanud Itaalias Londonis, Bachi tunti ainult Saksamaal Händelit ka peaorganistiks, Suurbritannias, LOOMINGUS Enamus teostest suurvormid, kirjutasid: orkestrisüdisid, Bachil säilinud u 1000 teost, Händelil 100 teost, conserto crossot, vokaalmuusikat - soolo- ja koorilaulud,
ANTONIO VIVALI INFO Antonio sündis 28. juulil 1678. aastal Veneetsias Tema täisnimi oli Antonio Lucio Vivaldi Tema hüüdnimi oli punane preester (tema punaste juuste ja varasema ametikoha pärast) Antonio valdas suurepäraselt viiulit ning oma parimatel aegadel kutsuti ta isegi Paavsti õukonda mängima. Vivaldi kirjutas 500 kontserti ning oopereid ja püha muusikat Ta kannatas suurema osa oma elust astma käes Vivaldi kuulus barrokajastusse Ta suri 1741. aastal vaesuses ja maeti märgistamata hauda Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Viiulist enesest Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad
Mambo Agathe Tallinn 8B Mambo nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Tantsu päritolumaa on Ameerika ühendriigid. Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j phLiz0cxuo
Vioola ehk altviiul http://www.youtube.com/watch?v=CBIZfkkuOuo · Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. · Viiuliga võrreldes kõlab tema hääl madalamalt ning on mahedam ja sumedam. Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent · John Davies Cale sündinud 1942 Suurbritannias · Väheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia "Harold Itaalias" ning Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja
See pill on Iiri harf ja seda võib näha: lipul, vapil, mündil, paberrahal. Iiri löökpillide hulgas on tähtsal kohal iiri trumm, mida kasutatakse Vahel ka ainsa pillina tantsude saatmiseks. Väikest 6 auguga vilepilli nimetatakse tina vileks, sest seda valmista- takse tinast. Saatepillidena kasutatakse veel lõõtspilli, viiulit ja akordionit. Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolotants jig. Iirimaa kuulsaim tantsuansambel on River dance, kes on esinenud ka Eestis.
meeldinud. Õde sai sellest aru ja hakkas Gregorile riknenud toitu tooma. Et mitte Gretet ehmatada, peitis Gregor end diivani all. Pere vaatas üle oma rahalised seisud. Viis aastat juba töötu olnud isa leidis, et astmahaige ema ning kõigest 17. aastane Grete ei saaks tööle minna. Nii hakkas isa ise pangas tööle. Varem oli Gregor kogu pere kulud katnud. Gregor oli end poesellist proovireisijaks üles töötanud. Kuna õde mängis viiulit, siis tahtis ta õe jõuludel konservatooriumisse saata ning selle kulud ise maksta. Teenijatüdruk oli peale Gregori nägemist lahkunud ning selle asemele võeti uus 16. aastane köögitüdruk. Gregorile meeldis nüüd seintel ja laes ringi roomata. Kuna ta jättis maha limaainet, sai sellest teada ka Grete, kes ta ta toa ja söögi eest hoolt kandis. Vanemad ei käinud Gregori toas, vaid ootasid alati ukse taga, et siis hiljem Gretelt paranemise kohta kuulda. Et
U. 500 koraali seadet "Setu sümfoonia", "Pärnumaa". Koorimuusikas vaimulikud tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa segakoorile, "Taaveti Laulud" Heino Eller (1887-1970) laulud "Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2". U. 500 koraali seadet Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa segakoorile, "Taaveti Laulud" Heino Eller (1887-1970) konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa muusikateooria
Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Viiul Vibupillidest üks vanemaid pille on viiul. Eesti linnades tunti viiulit juba 17. sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Sel ajal tõusid esikohale üldse keelpillid, mida mängisid vahel ka kodustel pidudel salaja esinevad "juhumuusikud". 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Võrumaal peeti endastmõistetavaks, et
Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse
tema elu I periood ja õpinguaastad. 1 I Eluperiood Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Pikasilla külas, Aakre vallas kõrtsmiku peres. Kõrtsis pidevalt viibides kuulis ta ka palju rahvalikku pillimängu ja laulu. Tönu sellele hakkas ta ka ise pilli mängima. Tema valik pilli osas, oli ka mõjutatud kõrtsi poolt, kus mängiti peamiselt lõõtspilli ja viiulit. Ka väike Aleksander hakkas mängima viiulit (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)1. Aleksander Läte sai oma esimese hariduse Rõngu kihelkonnakoolis. Seal tegutses ka keelpillikvartett, mis koosnes koolmeistritest. Aleksander oli väga huvitatud väikesest ansamblist, sest see andis ka etteasteid. Võibolla oli just keelpillikvartett asjaks, mis ajendas Lätet muusikat edasi õppima. Selleks astus ta Valga Cimze seminari, mille ta lõpetas 1879. aastal.
Klassitsism II 1. Inimeste mõtlemist mõjutasid kõige enam Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 2. Klassitsistlikus muusikas tähtsustati tonaalsust ja harmooniliste funktsioonide õpetust. 3. 4- osaline sonaaditsükkel on aluseks sümfooniale ja keelpillikvartetile. 4. sonaaditsükkel on 3-või 4- osaline vorm, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis kirjutatud. 5. Keelpillikvartetis mängivad kaks viiulit, vioola ja tšello. 6. Õukondades eelistatud tõsise ooperi asemele tulid laulumäng ja koomiline ooper. 7. Haydni patriotism väljendus "Keisrilaulus"(, mille ta kirjutas 1797. aastal) Hiljem sai see Austria ja Saksamaa hümniks. 8. Mozart oli imelaps, suurepärane improviseerija, haruldase kuulmisega, fenomenaalse mänguga jnejnejne pmst oskas hästi mängida ja oli imelaps 9. Mozarti 10 viimast aastat: oli vabakutseline muusik, lõi suure
Lenna Kuurmaa Viktoria Sumerkina 8b Lenna Kuurmaast sündinud 26.septembril 1985 Tallinnas. 30 aastane 2006. aastal oli Kuurmaa ETV saate Laulukarussell 7–9-aastaste vanusegrupi saatejuht. Kooliteed alustas Lenna Tallinna 54. Keskkoolis, kus käis saksa keele süvaklassis. Kuuludes kooli korvpallinaiskonda. Lisaks osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Muusikaline karjäär Alustas juba kolmeaastaselt Nõmme Muusikakoolis, kus õppis viiulit. 2002 võttis osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka. Selle saavutusega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ja nii ta Vanilla Ninjasse valitigi. Eesti Laul 2010. aastal jõudis Lenna Kuurmaa konkursi Eesti Laul finaali, kus ta jäi 2. kohale looga "Rapuntzel". 2012. aasta Eesti Laulu võistlusel jäi ta fin...
sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Koosmängu hakati Eestis samuti laiemalt harrastama uuema muusika leviku tõttu. Varasemal ajal mängiti kokku vaid torupilli ja viiulit või kahte viiulit. 19. ja 20. sajandil oli levinud viiuli ja kandle koosmäng, vahel lisandus lõõtspill. Mitme viisipilli koosmängimine mõjutas ka muusikalist mõtlemist senisest olulisemaks muutusid täpsed helikõrgused, nendel põhinevad kooskõlad ja kindel vorm. Uuemat pillimuusikat iseloomustab suurem heliulatus, mitmekesisemad rütmid, pikem kindla vormiga meloodia ning funktsionaal-harmooniline mõtlemine (n-ö kolme-duuri lood)
väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?) Määrus Väljendab kus?millal?miks?kuidas? PRÜGIKAST ÖELDISTÄIDE tegevuse kellega?millega?kuhu? Vastab aega,kohta N: Karu vaatab öösel küsimuseöe
Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule
Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik
Oort Oort Oort oli Eestis tegutsev regiroki ansambel. Oort tegutses alates 1996. aasta sügisest, kuid kandis algul teisi nimesid (Sass-projekt, Sammalaeg). Ansambli liikmed on mitmeid kordi vahetunud, Oorti esimeseks naisliikmeks on Marju Varblane, kes mängib nii viiulit, hiiukannelt kui ka torupilli. Oorti tegevus jäi soiku 2012, kui ansambli liider Aleksander Sünter otsustas terviseprobleemide tõttu rockmuusika tegemisest loobuda. Aleksander Sünter suri 2014. aasta alguses. OORT haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku. Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil
rõhuti Euroopas tugevalt. Selle stiili taaselusatasid Ida-Euroopa juudid, kes immigreerusid Ameerika Ühendriikidesse. Just nendest sai see muusika alguse. Klezmeri bändi liiklmeid nimetatakse klezmorimiteks. Tänapäeval on klezmer- muusika üha rohkem populaarsust kogunud ja seetõttu on ka Klezmer-bände, mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivalidel, Klezmeri festivalidel, pulmades ja paljudel teistel juudi või iisraeli pidustustel. Kuulus Klezmer-viis on Hava Nagila, mis tähendab "olgem rõõmsad". Arvatakse, et see laul võib-olla pärit Ukrainast
rõhuti Euroopas tugevalt. Selle stiili taaselusatasid Ida-Euroopa juudid, kes immigreerusid Ameerika Ühendriikidesse. Just nendest sai see muusika alguse. Klezmeri bändi liiklmeid nimetatakse klezmorimiteks. Tänapäeval on klezmer- muusika üha rohkem populaarsust kogunud ja seetõttu on ka Klezmer-bände, mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivalidel, Klezmeri festivalidel, pulmades ja paljudel teistel juudi või iisraeli pidustustel. Kuulus Klezmer-viis on Hava Nagila, mis tähendab "olgem rõõmsad". Arvatakse, et see laul võib-olla pärit Ukrainast
ANTONIO VIVALDI Hendrik Uibo üksinda TUTVUSTUS Antonio Lucio Vivaldi.Sündinud 4. märts 1678 Veneetsias ja surnud 28. juuli 1741 Viins.Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. ELULUGU Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina. ÕPINGUD Teda õpetas palju tema isa, kes oli viiuli mängija. Alates 18. sajandi teisest kümnendist hakkas Vivaldi vokaalmuusikat looma,ta kirjutas
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
