Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebau...
Libahunt Ükskord õppis Mari piiblit ja perenaine ketras. Õues oli külm talveõhtu ning peremees ja sulane olid kutsutud kirikusse vaatama, kuidas ühte nõida pekstakse. Peremmes ja sulane jõudsid koju. Perenaine oli väga rõõmus, et ikka elusalt koju jõuti ja kutsus ruttu mehed tuppa, et külma uksevahelt sisse ei tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2 Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust kokku ajama. Sulane avaldab peremehe tütrele armastust, kuid peremees näeb neid ja keelab neil edaspidi üks-teisega kohtuda, sest noormees on liiga vaene ja ei sobi peretütrele meheks. Peretütar aga ei hooli isa keelust ja kohtub ikkagi sulasega edasi. Õhtul koju minnes näeb sulane peremeest imeliku kaaslasega. Sulane on krati taha teo tunnistajaks. Kratt märkab sulast ning läheb talle kallale lootusega teda tappa, aga sulane pääeseb põgenema . Sulasele on selge, et peremehe ettevõttes on toimumas midagi kahtlast. Ühel õhtul kui kõigil peremehe töötajatel on vaba pave ja nad koos pidutsevad, möödub nende seltskonnast kratt, sulane märkab teda ja paljastab kratti tegevuse ja kogu rahvas hakkab kratti kiusama. Sellel samal ajal oli peremees raha kulutamas ning nõudis krattilt aina rohkem, aga
A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5
Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel
Mida üksikasjalikum oled, seda parem. Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varastasid ning kratt neid väga lihtsalt ninapidi vedas ja suure ringi teha lasi raske koormaga ning nad seejärel Rehepapi hoovi tagasi juhatas. 6466 See, kui Imbi ja Ärni merilehma kinni püüdsid ning seejärel ennast aidamehel ninapidi vedada lasksid ning oma lehmast ilma jäid. 8387 Eestlane on matslik. Peksmine ja keppimine kui unistuste täitumine. 200 Luise ütles, et sulane Jaan vahib teda ja silitab näpuga, katsub tagumikku ja ise sealjuures naeratab lollakalt. 173 Eestlane on kade. Rein ütles, et mõisnike, kui eestlastest rikkamate inimeste, sabarakke tuleb riisuda, neilt rikkust ära võtta, antud olukorras siis püksid ja kuub. 26 Saarlane läks mõisa aita vilja varastama mõisal oli rohkem kui tal ning ta otsustas võtta sealt, kust võtta on. 7779 Eestlane on loll.
Looming Draama "Baal" (1918) Eepika "Trummid öös" (1922) romaan "Kolmekrossiromaan" "Mees on mees" (1926) (1934) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) "Ema Courage ja tema lapsed" (1939) Lüürika "Hea inimene Sezuanist" (19381940) poeem "Legend surnud "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) sõdurist" (1933) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) luulekogu "Sada laulu" (1951) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan"
Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem lõppeb raamat samuti tema tegevuste käigus. Raamatu alguses sööb ta seepi ning peaaegu sureb. Raamatu lõpus tulistab ta kiriku ukse pihta armuleivaga ja saab üleloomuliku väe osaliseks. Selle väega peksab ta esmalt oma tööandja Koera Kaarli läbi, siis vägistab Luise ning hiljem sööb veel seepi. Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas
Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel
Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun. Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks päevaks. Ta koristab ära kõik toad ja kütab sauna kuumaks, ning vaaritab head ja paremat saabuvatele hingedele. Kalmurahval pidi olema väga mugav
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama.
Tüdruk leidis selle koha pealt, kus uss hinge heitis kaelaehte. 3.Hiir, vähk ja sitikas Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:"kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, mingu seegi põhja". Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama.Rändas, kuni hiir tuli vastu ja palus, et see talle kopika laenaks, kuna üür on maksmata. Sulane arvas, et ta saab leiba ja soola ka kahe kopika eest ja viina pole tal tarvis ning andis raha hiirele. Järgmisena tuli vastu vähk, kes palus ka laenu, et laste kooliraha ära maksta. Sulane arvas, et leiba saab ta ühe kopika eest ning soola ja viina pole vajagi. Andis kopika vähile. Viimaks sai kokku sitikaga, kes palus samuti kopikat laenuks, kuna naine on haige
3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas Jaan ahv istuma ja pistsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi kellest ja sai aru, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellegile. Sel ajal aga Jaan peksis ahv, et see tantsiks
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk
" ,,See olin mina " kuulsid nad uuesti imeliku häält , mis tuli madalalt pika rohu seest , kui nad kummardasid vaatama nad nägid seal kuldse kojaga tigu . ,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame ?" ,,Tee peate mind lihtsalt uskuma" vastas teoke . ,,Teil on talus noor sulane , tema saab teid aidata . Las ta läheb järgmisel täiskuu neljapäeval tumedate kaljude taha süngesse metsa . Keset metsa leiab ta kristalselge järve peitku ta ennast suure tamme varju ja oodaku. Täpselt keskööl tuleb järve kaldale lumivalge hunt , aga see pole tavaline hunt vaid libahunt . Hundi needusest päästmiseks ei tohi sulane karta vaid peab julgelt tamme puu tagant välja astuma ja minema libahundi juurde . Kui ta peaks kas või kordagi
kubjas Hans seda ei saanud, sest Vanapaganal oli hing täis, et teda petetakse ja ta tekitas Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Hans tegi rumalasti, ta tegi lumest krati, see sulas ära ja Vanapagan keeras tal kaela kahekorra. Viimase hirmu ees Vanakurja petetigi. Rehepapp-Oli külatark, ravitseja. Ta lahendas teiste probleeme. Tema poole pöördusid inimesed abi saamiseks. Kahel korral pöördus Koera-Kaarel Rehepapi poole, esmalt selle pärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles hirmsates kõhuvaludes, teisel korral pöördus enda murega, teda vaevas halltõbi. Rehepapp aitas tal halltõvest lahti saada. Ka kilter Lembitu pere pöördus Rehepapi poole, et ta aitaks Lembitu põrgusse minekust ära päästa. Halltõbi- Halltõbi oli salakaval haigus. Kui metsas oli kuulda kellegi hõikamist, siis sellele ei tohtinud kunagi vastata, sest nii võis endale halltõve kallale saada. Kui
sulane külmetas trepil, Maali ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kusta aga hakkas uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kusta veel seal oli. Maali ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud, kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis kas ta tõesti sinna läheb. Maali heitis talle pidevalt ette, et teab mida sulane tegelikult tahab. Kusta haaras Maali sülle ja astus aita. Ta tahtis tol hetkel tüdruku lausa puruks pigistada, Maali rabeles vastu, kuid väsis. Hiljem rebis Maali end lahti ja tormas õue. Ta mõtles, et miks poisid küll niimoodi armastavad. Maali jooksis pärimäge alla oja poole. Seal oli lagunenud veski ning Maali suubus koheselt sinna lootes, et uks on lahti. Kusta ei saanud veskisse, kuna Maali oli ukse lukustanud. Kusta palus jällegi, et Maali ta sisse laseks, et mitme ukse taga ta
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar.
Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad
Õuna Endel · Hirmus ropu suuga,väga tõsine mees ning lahendas probleeme vägivallaga · Tahtis Liinat endale naiseks Vanapagan · Arvas et teda ei kavalda keegi üle · Teda tüssati pidevalt, vanapagan ise ei saanud arugi ,,Rehepapist" lähemalt: Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal Novembrikuus. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes meest aitama pidi. Abimees saabus kohale ning imestas kuidas nii loll mõni inimene olla saab. Inimesed krabasid kõike mida kätte saadi, kas siis naabri sahvrist, mõisaaidast või vanapagana käest. Suureks abiks olid neile kratid, kes täitsid kõik peremehe soovid, Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle jäi, maeti maasse. Varanduse nimel
Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ning Edgar võttis pudeli puskarit ja läks Jaanuse juurde vanu aegu meenutama, kartes, et ta ei tule õsjast elusana tagasi. Viljakuivatisse tuleb veel mustlane. Tema tuli hirmutundest ja lootusest, et Jaanus saab teda aidata. Nimelt mustlane on tagaotsitav. Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima. 6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab. Sulane Eesneri Eedi kaotas käe. Taaveti võlgade tõttu tuli tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära. 7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe. 8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
Kui Hansu kratt- lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult võrgutanud oli, hiljem sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Tsitaadid Rehepapp: ,,Pole siis tarvis seal õgimas käia, kui ta hädaorg on! Piiri peab pidama, mitte labidaga suhu ajama
elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad. · Pops maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp. · Vabadik sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule.
vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud
Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.
võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet 1) Inimesed muutuvad aja jooksul 2) Teos oli realismi loomingutüübis 3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest
võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma. Märt: Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis, et võidakse ta majast välja heita. Tegevuspaik Tegevuspaigaks oli väike vana talu. Tegevus Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu. 3 tähtsamat mõtet 1) Inimesed muutuvad aja jooksul 2) Teos oli realismi loomingutüübis 3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond
järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Tähtsamad tegelased · rehepapp Sander ja tema kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar · vanapaar Imbi ja Ärni
Sel ajal liikus ringi katk, mis niitis kõik maha, kes vähegi ette jäid. Probleemiks oli sel ajal kadedus, et kellelgi oli rohkem kui mul. Selle tarbeks, et teistelt varastada leiutati välja määre, mis muutis su kuju ja sa said käia läbi seina, teise tare sahvris. Kindlasti olid ka kollid ja hundid probleemiks, sest kui keegi metsa ära eksis või jäi sinna kauaks siis ta lihtsalt söödi ära. Esimest sündmust võiks kirjeldada nii, et ilm oli just läinud ilusaks kui sulane Jaan hakkas karjuma. Sulane sõi mõisas vargil olles kogematta seepi ja tal tekkisid hirmsad valud. Selle peale kutsuti välja rehepapp, kes käskis sulasel lihtsalt süüa mannaputru, sest see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja. Teise sündmuse kohta ütleks nii palju, et oli hingedepäev ja selleks päevaks kaeti sauna laud, et surnud hinged saaksid õhtul tulla ja süüa kõike paremat. Neile köeti isegi saun kuumaks, et leili visata
Kui Hansu kratt lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähni kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt
pärast, kellesse ta oli armunud. Nähes, et vastuarmastust pole loota, otsustas ta tagasi linna minna kuid Indreku õde ei lase tal lahkuda. Tiina räägib oma tunnetest ja Indreku lubadusest ta naiseks võtta ning lõpuks lähevad Tiina ja Indrek koos linna. Kõrvaltegelased olid Maret Andrese tütar; Sass Andrese väimees; Elli ja Oskar Andrese lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi Pearu lapselapsed; Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide näol põnevust tuua. Maret ja Sass võtsid Andreselt talupidamise üle. Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse, Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks. Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale hakkab
teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis kas ta tõesti sinna läheb
2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal
ükski ei tahtnud osta 1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia
Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle tembu läbi üheks päevaks võimu osaliseks. oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale.
jõudnud. Siis mõtles töökas värvimees, et taevas on nii tühi ainult päike ja vahel sajab ka ladinal vihma. Täpi teadis, et vahel paistab päike ja sajab vihma üheskoos aga midagi ei juhtu. Ta tahtis taevasse teha ühe ühevärvilise asja, kuid taevas on juba kõik asjad sellised. Taevas sinine, Päike jaKuu kollased. Nüüd võiks teha midagi värvilist. Mis värvidega ? Nüüd tuli vaimukal Täpil meelde riim : "Peremees ootas kitse raha, sulane tema liha." Ning ta võttis iga sõna esimese tähe järgi värvi nime ja sai värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Nii sündiski Vikerkaar. Kui värvimees Täpi neid värve muutnud pole on need veel tänapäevani sellised.
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused
Kuuldes Wertheri maalimisest ja kreeka keele oskusest, hakkas ta kohe end ilustama, kui tark ja palju ta lugenud on. 26.mai- räägib ta lastega heast läbisaamisest. 27.mai- Kõige õnnelikumad on need, kes olemasolevaga rahul. See kes suudab näha kõrvalt teiste edu ja valu ning loob selle kõrval endale maailma, kus ta on õnnelik ja säilitab vabandustunde 30.mai- saab tuttavaks sulasega, kelle eluolu kohta küsib ja saab aru, et too on armunud endast vanemasse lesknaisesse ( see kelle sulane ta on ) ning ilustab ja ülistab teda, lootes teda kunagi endale saada. NB! See kellele raamat otsekui kirjutatud on, on Wilhelm. 16.juuni- külastab ta S-i peret. Ta on kutsutud tantsupeole ja ta oli valinud endale enamvähem ettejuhtuva naispartneri. Nad sõitsid tõllas S-i häärberisse. Wertherit hoiatati kõige vanemasse naisesse Lottesse armumast, kohale jõudes Lotte ilu ja kiindumus headesse raamatutesse aina kasvas ning Werther armus temasse. Peol oldi
Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul armulugu oli Härra Gotthart Kettler- koadjuutor Salomon Henning- Kettleri kroonik Monninkhusen Antoniuse härra Truuta- Siimoni majahoidja, abiline
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoj...
Tema puhul meeldis mulle see, et ta oli alati valmis abistama, kui vaja, külarahva poolt austatud ja muidu muhe. Mis mulle ei meeldinud, seda on raskem välja tuua, kui siis võib välja tuua selle, et ta kasutas kohati oma kavalus enesekasupüüdlikult ära. · Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada
aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
lööb ukse ette paar lauda, et lävepakk oleks kõrgem ja sead tuppa ei saaks. Põllud on märjad ja kivised. Andres otsustab kividega võitlema hakata. Ta käib koos Krõõdaga kõrtsis tutvusi sobitama ja leiab endale sealt ka sulase ja tüdruku. Tagaperes (Oru) tuleb Pearu peale pikka kõrtsis olekut koju. Ta sõidab värava puruks ja hakkab siis naist taga ajama, et talle peksa anda. Naine põgeneb aita. Siis tahab ta kaevu sittuda. Kogu pere tuleb paluma, et ta nii ei teeks. Lõpuks tuleb sulane, ja ütleb, et peremees lollused lõpetaks. Lõpetabki. Siis jagab Pearu kõigile saia. Tal tuleb tahtmine uute naabrite poole minna, kuid eit hoiab tagasi. Andres hakkab Pearuga nõu pidama, kuidas kraavi kaevata. Ta saab viimase lõpuks nõusse, et kahepeale maksavad, Madis kaevab. Aga kaevatud muld tuleb Pearu poole ajada. Pühade ajal tulevad ümberkaudsed inimesed eesperele külla, et uusi inimesi vaadata. Seal läheb meeste vahel jõukatsumiseks. Andres osutub kõige tugevamaks. Ta teeb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
