,,Kauka jumal" 10 tõestust, et Mogri Märdi jumalaks oli raha: 1) Ta saatis oma poja Märdi põlevasse majja raha ära tooma. 2) Tema jaoks oli raha kõige tähtsam, ta ei tahtnud kunagi eriti laenu anda, aga raha saada talle meeldis, ta salgas neid, kes talle võlgu olid. Nt: Märdi , oma poja Märdi naise isa oli Märdile võlgu. 3) Ta arvas, et rikkamal inimesel ei ole sobilik abielluda vaese inimesega. Ta ei lubanud oma pojal abielluda vaesemast seisusest naisega.
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas
''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna. Ka oma tütrele Miilile keelas ta auahnele Peetrile naiseks minna, mille peale too keskööl ise plehku pani kodust
aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood on aegumatud, realistlikud ja humoorikad mis ta leidis vajalikuna ühiskonnale süngel ajal. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg 21. Sajandi esimene veerand. 3.Koht Räätsa talu, Mogri talu, Petrograad, Ärma talu, kohalik surnuaed. 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Sotsialismi kiire areng uue sajandi algul on jätnud oma märgi teose peale läbi selle sõnumi. Samuti on võetud jumala nime suhu rohkelt mis siis on vastand teisele viisile kuidas saada võimsaks, läbi raha. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Mogri-Märt on teose peategelane, ta areneb teosevältel kurjast inimesest veidike
Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga kaasaegne ning ilmselt see sundiski teda näidendit uuesti lavastama. Väino Uibo on sündinud 1942. aastal ning on päritolult üldsegi tartlane. Saaremaale elama tulles ei osanud ta mõeldagi, et siia nii kauaks jääb. Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens. Ta oli siin külalisena ,,Ugala" teatrist. Peeter Jürgens on 10. märtsil 1939 sündinud eesti näitleja. ,,Ugala" näitleja on ta alates aastast 2000, ,,Ugalasse" kuulus ta ka aastatel 1965-1994, kuid 1994-2000 otsustas ta teha väikese vahe, proovides kätt eraettevõtjana. Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen, kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne). Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla tema armastatud mehega(Peetriga) ning tõukas tütre perekonnast välja. Mogri Märt ei hoolinud üldse oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrvalt ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meelheitel. Ta üritasmehe
Mitu aastat hiljem, kui Mari ja Margus elasid koos, peremees ja perenaine olid surnud, kuulis poolpime vanaema öösel väljas huntide ulgumist. Margus haaras püssi ja läks välja ning lasi. Kuuli sai aga hoopis Tiina. Margus oli enese peale nii vihane, ta oli oma enda eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt
(,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai. Kuna tavalised inimesed pangast laenu ei saanud kasutas Märt seda ära oma rikkuse suurendamise eesmärgil
Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav
sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mogri Märt oma elu pühendanud rahale ja selle hankimisele. Mogri Märt peab end jumalaks, kuna tal on raha ja sellega kaasnev mõjuvõim teiste inimeste üle. Armastus raha vastu oli suurem kui ligimeste vastu, mistõttu ütles ta lahti oma lastest. Talle meeldis raha saada, ära andis ta seda suure vastumeelsusega. Märdi haiglane kirg raha vastu sai talle saatuslikuks- rahakurat sai temast võitu ja viis teda hullumiseni.
alatuid võtteid, et saada see mida tahetakse. Nüüd elame me kõik tehnikaajastus, kus peaaegu kõik on kättesaadav nii lihtsalt. Igaüks saab kergelt teada, mida ta kaaslane teeb ja kus ta käib; Saadetakse ähvarduskirju, levitatakse igasuguseid jutte jne. Vahel isegi kiputakse üksteise elude kallale. Peaasi, et saada inimene, keda armastatakse ja selleks kasutatakse kõiki vahendeid, mis on tänapäeval tõesti kohe liiga lihtne. Nii on ka ,,Kauka jumal" sellega väga sarnane. Mogri Märdi jaoks raha võrdus õnnega. Aga selle tõttu kaotas ta oma noore tütre, saatis hukatusse oma poja ja lõpuks ka oma abikaasa, keda ta väidetavalt kunagi ei olevat armastanud. Mogri Märt lõpetas lõpuks hulluna kuskil kolkas ilm araha ja pereta. See nn ,,Suur õnn = raha" saatis hukatusse kogu tema pere ja veel paljude ümbritsevate inimeste elud. Raha mängib ka tänapäeval suurt rolli, kuid õnneks ei ole enam kõik inimesed nii sinisilmsed,
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Mogri Märt oli hästi ahne inimene, ning ta ei hoolinud mitte millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Inimese elu kujundab raha, jumal ja teised inimesed. Inimene saab valida, kellega ta suhtleb ja kui palju tööd ta raha eest on nõus tegema. Inimesed suunavad, õpetavad, juhendavad ja tihti peale üritavad ise teiste elusid korraldada. Rahal on võimu ja raha annab võimu. Rahata on raske hakkama saada ja seetõttu on seda kõigil vaja. Kauka Jumalas peab Mogri Märt end jumalaks, kuna tal on raha ja seega on tal võim teiste üle. Märt, arvamusega, et on jumal, arvab, et alati on ka tal õigus ja tema sõna peaks maksma. Kuigi Märdil on lapsest peale raha järgi suur himu, kasvavad ta oma lapsed mingil viisil üles, põhimõttega, et raha ei ole elus esmatähtis. Märt ei jaga nende arvamust ja seetõttu hülgas ta oma poja, kuna tema arvates ei tohi rikka mehe poeg abielluda vaese talutütrega, kelle isa on talle juba pikemat aega võlgu
tukkuma ja tema elu lõppes. Mari seevastu teatas mõisahärrale, et tema jätab kõik ja kolib linna. Niimoodi lugu lõppes. Selles loos mõtles mees ainult endale. Samas ise oli süüdi, et niimoodi tegi. Kaotas naise ja armuvalus kui seda võib nii öelda hukkus. Selles raamatus oli rahal halb mõju. Inimeste suhted muutusid. Prillup ei saavutanud selle tehinguga mitte midagi vaid kaotas kõik mis tal oli. Kauka jumala peategelane Mogri Märt oli vanemas eas mees, kelle mõtetes keerles ainult raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema
sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud küll ideelist maailaparandajat ja klassiteadlikku võitlejat, küll oma kirgede orja ning kõlblustundeta kurjategijat. · "Kauka jumal": karakterdraama (näidend, mille sündmustik keskendub peategelasele ning on suunatud tema karakteri avamisele ja/või kõigekülgsele demonstreerimisele) · Mogri Märdi monumentaalset karakterit kannab üks Kitzbergi püsimotiive: raha võim ja raha needus. Märdi ainus elusiht on koguda varandust. Raha on tema silmis ainus väärtus, ainus mõõdupuu. · "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Vastamisi on kompromissitult oma ideaale järgiv indiviid ning alalhoidlik, olusid arvestav hulk
vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juhtub ahne inimesega.Teoses on selleks Mogri Märt, kes kaotab poja ning kogu oma varanduse. Ükski kunstiteos ei ole kirjutatud lihtsalt niisama ajaviiteks, kõik nad sisaldavad arukaid mõtteid ning õpetusi, mida inimesel jälgida tuleks, et enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Erinevad tekstid aitavad elu mõista. Inimene ei sünni selgete väärtushinnagute ja arusaamadega, kuid kõik see on tähtis inimese isiksuse kujunemisel.Ma julgen sellest üsna otseselt järeldada, et
Raha võim ja inimsuhted Tänapäeval väga levinud oleva kapitalistlikule ellusuhtumise tõttu on raha võim ühiskonnas väga suur. Hinnatakse materiaalsust ning vara omamist. Näib isegi, et inimesed tõesti tõsimeeli usuvad, et raha teeb õnnelikuks. Tgelikult viib raha hoopis hukatusse, mis paneb unustama enda ümber toimuva. Sellest tingituna tuleneb ka arutelu: Milline on raha võim inimsuhetele? August Kitzbergi raamatus "Kauka jumal" on peategelane Mogri Märt ehe näide sellest, kuidas raha võib inimese mõistuse ja suhted lähikondlastega ära rikkuda. Hoolides ainult rahast, ei näinud Vana-Märt enda kõrval abipalujaid ning suutis oma põikpäisusega rikkuda nii enda, kui ka oma laste ja naise elud. Seega võib öelda, et kui inimene keskendub, millelegi liiga pingsalt, olgu selleks siis hobi või raha eesmärgiks seadmine, siis unustab inimene kaaskondlased ning pärast peab
ümbritsevatel inimestel. Ma arvan, et kõige paremini iseloomustab minu mõttekäiku kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes on öelnud, et õnn on inimeste kätetöö. Paraku on elu näidanud, et liigne raha- ja kuulsusearmastus viib üksinduseni, sest tahes- tahtmata hakatakse seda kõike aina juurde soovima. See on kui kokaiin ja suits - sõltuvust tekitav. Kõige paremaks näiteks on ilmselt August Kitzbergi “Kauka jumal”, kus Kitzbergi Mogri Märt kaotab aga oma lähedased rahaahnuse ja liiga suure autunde tõttu. Kahjuks selline õnn ei vii meid elus mitte kuhugi ning on väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Ma arvan, et tuleks hoida seda, mis meil on ning õppida sellest rõõmu tundma, sest ajades taga paberilipakat, mis tegelikus elus ei oma mingit tähtsust, kaotame lähedased, kes on määratud meile meie teekonnal rõõmu tooma.
sõimata üksteist libahuntideks ega nõidadeks, vaid saadetakse korda üsna alatuid tegusid. Suurel uhkel tehnoajastul nuhitakse armastatu kaaslase järgi, saadetakse ähvarduskirju, aetakse liikvele kuulujutte ja kõike muud säärast. Ekstreemsematel juhtudel kiputakse isegi teineteise elude kallale. Peaasi, et saaks need kaks lahku ajada ja armastatu jookseks nende endi käte vahele. Elu justkui mõnes Mehhiko seebikas. Ega sellest ei erine ka ,,Kauka jumal", kus raha oli Mogri Märdi jaoks õnne võti. Ometi selle sama õnne võtme tõttu kaotas ta oma noore tütre, saatis hukatusse oma poja ning lõpuks ka oma abikaasa, keda ta oma sõnutsi kunagi armastanud ei olnud. Vana-Märt lõpetas hullununa kuskil kolkas ilma ühegi sendita ja ilma ühegi armastava pereliikmeta. ,,Kõlisev õnn" saatis õnnetusse kogu tema enda perekonna ja hukatusse paljude teiste ümbritsevate elud. Rahaahneid inimesi leidus tol ajal ja leidub ka tänaseni, ehk isegi rohkem
Sellises olukorras toimetulekuks on vaja rohkem mõistust kasutada. Peab otsima paremaid ning lihtsamaid mooduseid, et saavutada vajalik, sest nagu öeldakse- lihtsuses peitub võlu. Kuid kahjuks neid, kes suudavad olukordi enda kasuks pöörata, on äärmiselt vähe. Lihtsam on pugeda sildi taha "töötu" ning süüdistada selles majandust. Mõistuseta ei saavuta kunagi midagi, sest puudub kavalus, mis sillutaks tee unistusteni. "Kauka jumala" Mogri Märt oskas raha teenida. Raskel ajal keset vaeseid leidis ta ikka ja alati võimaluse rahateenimiseks. Olgugi, et ta võttis ebaõiglaselt suuri intresse laenude eest ning ei aidanud kunagi kedagi lihtsalt heast südamest, olid tema eesmärgid paigas ning ta tegi alati kõikvõimaliku, et saada enda tahtmine. Inimesena ollakse alati see, kellena end ise tuntakse, kellena end teistele välja näidatakse. Kui ma ise arvan, et olen läbikukkuja, siis miks peaks teised arvama vastupidist
osutub inimese vabaduspüüe, otsustavuse ja moraalse jõu poetiseerimine. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. ("Libahunt", Estonia, 1928) · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. · Kosjasõit (1915);
Poeg soovib rahus oma teed minna ja tulevikus näidata, et ta on vääriline. 4. Miili on haige ja hoiab tuikununa oma last. Leena ja perenaine aitavad teda. Miili sureb, ta tahtis kodukiriku alla saada. Lapse tahtis ta perele anda. Peeter ei tohtinud sellest teada. VM ei aksepteeri. Leena aksepteerib Miili lapse ja lubab teda kasvatada. Miili suri ära. Haudvaikus. 5. Perenaine süüdistab VM Miili surmas. Tekib tüli ahnusest. VM paitab oma kaukat ja sõnab, et see on Mogri Märdi jumal. Maja põleb, VM ei saa jalgu alla, NM aitab. Töömehed tõttasid appi. NM läheb tagakambrisse raha päästma. Piirituspudel tegi pauku. NM hukkus ja VM on hullumise äärel. Viies vaatus 1. VM juba vana ja hall, mängib kepiga ja räägib limukaga. Marjapuu läheneb ja küsib miks ta siin. VM käis haual lapsi vaatamas aga sõnab, et tal pole lapsi. VM ei tunne Marjapuud ära ja mängib limukaga edasi aga lõpuks tundis ta ära. 2.
(http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm). See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film (www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf). · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike (http://www.tg
mäleta" või "ma kahetsen seda, seda ja seda sündmust"? Ka liigne rahaarmastus viib üksinduseni. Raha võib elus edasi viia, kuid see ei too südamerahu ega -rõõmu. Pigem kaotatakse nii oma mõistus, sest tahes tahtmata soovitakse seda aina juurde ja juurde. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" ning August Kitzbergi "Kauka jumal" on headeks näideteks siinkohal. Vilde Prillup annab oma naise rikkuse nimel mõisnikule armukeseks, Kitzbergi Mogri Märt kaotab aga oma lähedased rahaahnuse ja liigsuure autunde tõttu. Raha tuleb ja läheb, perekond on aga püsiv väärtus. Tuleks hoida seda, mis meil on ning õppida sellest rõõmu tundma. Taga ajades paberilipakat, mis tegelikus elus ei tähenda midagi, ega vii ka kuskile, jäetakse tähelepanuta inimesed, kes on määratud meile elus õnne tooma. Anton Hansen Tammsaare on "Tõe ja Õiguse" esimeses osas öelnud, et möödunud õnn on surnud õnn
Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel). ,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku. Maja läheb põlema, kogu raha põleb ära. Märt läheb hulluks. Märdi karakter jõuline ja psühholoogiliselt põhjendatud. ,,Laurits" Draama (*lauritstulekahju) Räägib kindlustatud hoonete kuritegelikust süütamisest. ,,Enne kukke ja koitu" ,,Neetud talu" Luule Realism luules hilines veel rohkem kui proosas. 20
"Libahundi" tegevus toimub pärisorjuse ajal, kuid mõis jääb siiski taustaks. Konflikt hargneb külas, talurahva keskel. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta kasupere alandlikku, tundevaest ja rõõmutut meelelaadi. Tekib jällegi armastuskolmnurk perepoja ja kahe kasutütre vahel. 1912 lavastati Vanemuises karakterdraama "Kauka jumal". Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. 5)Juhan Liivi elu ja luule, epigonismi ületamine, isamaa-temaatika, võrdlus Koidulaga.
Sündis Pärnumaal, õppis Niitsalu vallakoolis. Töötas valla- ja kohtukirjutajana, raamatupidajana ja ,,Postimehes" ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak). ,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik. II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal
esiplaanil, vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. Kauka jumal - Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga
sellesse, kuid kogu näidendi sündmustik ja ideestik näitab libahunditsemise võimatust. Tegevus toimub pärisorjuse lõppjärgul, põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab ootamatult protesteerima noor sõltumatu naine. "Libahunt" on tugev psühholoogiline ideedraama, Kitzbergi parim teos. Samal aastal esietendus "Vanemuises" karakterdraama "Kauka jumal", kus põhiprobleemiks rahakire hukutav mõju. Peategelane Mogri Märt on mammona ori rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tunded ja südametunnistuse. Tippteostele järgnesid vähem kaalukad teosed: mõisnike julmust ja omavoli käsitlev "Enne kukke ja koitu" (1919); külaainelised komöödiad "Püve talus" (1910), "Kosjasõit" (1915), "Neetud talu" (1923). Eesti draamaklassikas on Kitzbergi jõulistel ja sisemiselt huvitavatel karakteritel eelkõige Tiinal "Libahundist" ja Mogri Märdil püsiv koht.
· Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? · Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult
○ „Pisuhänd“ 1913; ■ Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde, Laura. August Kitzberg, 1855.–1927. aasta: ● Külajutud; ● Draamalooming: ○ „Tuulte pöörises“; ■ Sulane Jaan, peretütar Leena, Kaarel. ○ „Libahunt“; ■ Tiina, Mari, Margus, Tammaru pere. ○ „Kauka jumal“; ■ Mogri Märt. I ÜLDLAULUPIDU JA ESIMESED ASJAARMASTAJAD HELILOOJAD ● 1823. aastal asutas Jüri Sommer Laiusel Eesti esimese laulukoori; ● 1848. aastal asutas Adam Jakobson Tormas pasunakoori ● 1865. aastal asutati Estonia ja Vanemuise seltsid I üldlaulupidu: ● 1869. aastal Tartus; ● Organiseerijad olid J.V. Jannsen ja C.R.Jakobson; ● Osa võtsid ainul meeskoorid; ● Lauljaid oli umbes 800; ● Lauldi ainult eesti keeles;
Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda
Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe. ,,Kauka jumal": Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjadnik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda
üldistab tegelikkuse olulisi ja iseloomulikke külgi. Ilukirjanduslik teos käsitleb elu kogu tema täiuses. Kunstilise kujundi liigid 1. Karakter, tegelaskuju. Kuju all mõtleme pilti, mis me saame tegelasest, jälgides tema iseloomu ja saatust nende ühtsuses. Oma abstraktsed ideed ja üldised moraaliprintsiibid kehastab kirjanik just konkreetsetes tegelaskujudes, nt vabadusvõitluse ideed kehastab Tasuja, Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas" aga omandikire laostavat mõju inimesele. 2. Looduskirjeldused, -pildid. Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse tajumise iseloomu inimeste, samuti autori enda poolt, nende mõtteid ja tundeid. Nt L.Koidula oma luuletuses ,, Miks sa nutad, lillekene " annab kastepisarais lille poole pöördudes edasi oma isiklikke tundeid ja mõtteid kodumaa saatuse suhtes.
Jaan Toominga toonaseid lavatöid kandis igavikuline maailmataju ja muljetavaldav sõnumikindlus – eeskätt kutsena vaimsusele. Avastuslikult mõjus mitme, seni pigem reanäitleja staatuses püsinud loovisiku avanemine tema käe all – sobivaimaks näiteks Lembit Eelmäe nii oma suurrolliks kujunenud jõulise ja hingelise Põrgupõhja Jürkana kui ka tormilist groteski, mängulist intensiivsust ja traagilist ekstsentrikat ühitanud, omandikirest ja võimuihast väärastunud Mogri Märdina „Kauka jumalas” (1977). Toominga varasema loomingu tõrksavõitu retseptsiooni taustal väärib märkimist tema rahvusklassika-tõlgenduste publikumenukus: „Põrgupõhja uus Vanapagan” kogus 8 aastaga ligi 38 000 ja „Kauka jumal” üle 5 aastaga 32 000 vaatajat. Evald Hermaküla arendas kogu oma teatritee jooksul avatud struktuuriga ja improvisatoorset teatrit. 1970. aastate alguses pöördus temagi rahvuslike juurte ja arhetüüpide poole, luues mainitud
Kuna lastele on alati nende vanemad ning nende vanemate arvamused kõige tähtsamad, siis on täiesti mõistetav miks nad nii väga oma isalt õnnistust nõudsid .Iga isa peaks oma lapsi toetama, aitama ning mõistma. Ainus mida Märt mõistis oli see, et tal oli palju raha ning rohkemat tal vaja polnudki. See jutt õpetab meile seda, et rahaga ei saa osta ei õnne, ega armastust. Kauka Jumal Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga
Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri Märt- kangekaelne, ahne, uhke, kade, hull, monumentaalne. Kitzbergi näidendite tähtsus: külaelu tõetruu kujutamine ilmekad karakterid ilmekas keel suur lavapotentsiaal 6. Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium)
ja epiloogile, kattuvad välistes situatsioonides. Iga vaatus eraldi on kompositsiooniline tervik. Keelelt ja stiililt täpne ja viimistletud tragöödia, konflikt areneb gradatsioonis. "Kauka jumal" (1912 "Vanemuises", trükis 1915) - tugineb kaasaja tegelikkusest võetud motiividele, külajuttudes muidu sõbralik-lepitavalt olusid käsitlenud kirjanik vaatleb nüüd külaelu kriitilise realismi positsioonilt, näidates rahakire hukutavat mõju. Tegevus kui ka ideestik keskendub Mogri Märdi monumentaalse tegelaskuju ümber. Saanud noorena mõisniku piitsahoobi näkku, on Märt tõotanud kätte maksta - raha kogudaja kõikvõimsusega vastane üle trumbata. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted perekonnas, teistega, asendab tunded ja südametunnistuse. Ahnuses ,egoismis ja julmuses mõjub ahnitseva rahavõimu koondportreena. Mõisnike julmust ja omavoli kujutab ka tragöödia "Enne kukke ja koitu " (1919) - feodalismivastane idee.
"Jevgeni Onegini" tõlked. tõsieluline muinasjutt vt muinasjutt. täisriim vt riim. tühisõnalisus keelekasutus, kus sisu kesisus püütakse korvata ilutsemisega. Näiteks: Tema suured ja säravad teod kaunistavad ajalugu veel kaua. (Õpilaskirjandist.) tüüp kunstiline üldistus, mis sisaldab inimese, nähtuse olemuslikke jooni. Ihnuri tüübid on näiteks Nikolai Gogoli (18091852) Pljuskini kuju ning August Kitzbergi (18551927) Mogri Märdi kuju. Rahvaluule tüübi moodustab ühe ja sama laulu, jutu, rahavaluule lühivormi, viisi, mängu, tantsu vm kõik variandid. U ulmekirjandus teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. Ulmekirjanduse rajajad ning arendajad on Mary Shelly (17971851), Jules Verne (18281905) ja Herbert George Wells (18661946). Ulmekirjanduse kaks põhilist suunda on teaduslikud
madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
