About Estonia Estonia, officially the Republic of Estonia is a country in Northern Europe. Estonia has land borders to the south with Latvia and to the east with Russia. It is separated from Finland in the north by the Gulf of Finland and from Sweden in the west by the Baltic Sea. Average elevation reaches only 50 meters and the country's highest peak is the Suur Munamägi in the southeast at 318 meters.Estonia boasts over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipus, (Peipsi in Estonian) being 3555 km². There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km). Estonia also boasts numerous bogs, and 3794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The number of islands and islets is estimated at some 1,500. Two are large enough to constitute their own counties: Saaremaa and Hiiumaa. Estonia lies in the...
Miks ma armastan Eestimaad? Eestimaa – on päris väike maa. Paljud arvavad, et siin on väga kitsas ja igav, aga see on vale minu jaoks. Mille eest ise ma armastan Eestimaad? Esialgul see on minu, minu vanemate ja vanavanemate isamaa. Nende ja minu elu on väga seotud Eestimaaga. Lapsepõlves jutustasid nad mulle palju põnevaid lugusid Eesti kohta ja nende elust siin. Teine põhjus miks mulle meeldib siin elada on Eesti loodus-geograafiline asukoht. Meil on neli hooaega, mis on omakorda isemoodi imelikud. Suvel saame supelda Läänemeres, talvel kelgutada või uisutada, kevadel ja sügisel nautime loodust. Ma ei tahaks elada külmas kliimas
Kuidas mõjutas impeeriumi poliitika Eestimaad ? Eesti oli kaua aega sõdimas vene impeeriumi vastu ja ei tahtnud kuuluda selle alla. Kuid siiski on see jätnud jälje Eesti elusse , mida võib teatud määral tunda ka praegu. Selles võis olla midagi head ja samas ka halba. Poliitika ja elu arenes sel ajal , tehti reforme ja arendati tööstust , kaubandust ja muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne
Täna näen mina Eestimaad Täna nägin ma Eestimaad nägin kurbi inimesi. Inimesi, kes rääkida ei taha, neidki, kel meel lihtsalt paha. Nägin mahajäetud talukohti, küll kunagi seal elu õitses ja nägin palju suurlinnu, kus õhk oli gaasist paks. Kui aga sõidad linnast välja näed Eesti talvevõlumaad kuuskedel on lumised palitud, aeg-ajalt kukub mõni alla ka. Kui aga talvehommikul üles ärkad, näed, öösel sadanud paksu pehmet lund. Lumelabida võtad ja õue lähed, siis, kui kass magab ahjul mõnusalt und.
Täna nägin ma Eestimaad (Nii raske Eesti olla) Kaspar (Robert ja Oskar) Miks on Eestis raske ja halb? Põhjuseid on kindlasti palju Aga mina toon välja kõige peamised Maksud on kõrged Sellest tulenevalt on palju vaeseid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kellel on raske toime tulla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aga alati on neid kes virisevad Kui on hea ja soe toit ees ...
muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara oli väga rikkalik. Näiteks: „Oh kanarbik, oh lilleke!“ Oh kanarbik, oh lilleke, nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, oh lilleke! „Eile nägin ma Eestimaad“ Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad „Eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik,
Ühed veidrikud mõlemad. Alguses valguse salgasid. Alguses naised nad salgasid. Pärast põhjasid pimedust. Pärast üksteisesse armusid. Valgus kinni, pimedus lahti, Suu kinni, tuli kustu. pimedus kinni, valgus lahti. Põsed punni, tegutsen sutsu. Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Kalju Lepik ,,Eile nägin ma Eestimaad" ,,Eile nägin ma Sindi linna" Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Nägin hurtsikuid, saunasid, Nägin konisid, pudeleid, nägin bagaazi ja paunasid, nägin bomse ja kaabakaid, väljal kivivõsa aunasid väljas pingipeal aelesid - eile nägin ma Eestimaad! eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Lagunud talumajasid! Lagunenud kutsekooli! Oh kui rammetuid rajasid! Oh jalgu murdvaid kõnniteid! Kadaka-, lepavõsasid
LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad „Eile näen ma eestimaad“ korra aastas just jaanipäeval Jürgen Rooste mõisa avarale õuwele mõdu mekkima eile näen ma eestimaad itaallaste ärikeskusi eile näen ma eestimaad ameeriklase mõisa klaasmetallmaju vanalinnas millenniumikella ja läänelikke söögikohti kust tähendab valu mida tunneb valge maakas saab kõhtu vaid liblikas kui ta surutakse maohaavad puutoikaga liiva
Kui ma ainult oleks Erki, teen endast suuri värvilisi pilte seda kümnevõistlusvärki, kus ükski iluviga ei jääks lausa kinnisilmi teeks, välja paistma kuid ma pehme nagu keeks. riputaks need linna laiali potentsiaalseid valijaid haistma lööks end kinni seinale kus ainuüksi mu vasak taevasinine silm Eile näen ma Eestimaad töötad kuskil koolmeistri tunnitasuga Autor: Jürgen Rooste: torumehe päevapalgaga eile näen ma eestimaad olge lojaalsed itaallaste ärikeskusi või pühkige omi tagumikke ameeriklase mõisa vanade ajalehtedega ostet odavamalt milline valik suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad näha eile eestimaad
Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945 "Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj. vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad rajati mitmes LadinaAmeerika riigi...
sinuta kevade olen, pole üht lillekest, sinuta puu, kellel ainustki lehekest; taevas siis olen, kel ei ainustki tähekest. Sinuta olen ma udune ilm, nägemata silm. Sinuta olen ma uneta öö, sinuta töö ei olegi töö. Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, sinuta loom olen, mida keegi pole loond. Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik
Gümnaasiumis. Oma esimese raamatu ‘’Medaljon’’, mis sai noorsooromaanivõistlustel 3. koha, kirjutas ta juba 17-aastaselt. Lisaks ‘’Medaljonile’’ on Ene Sepp kirjutanud ka raamatu ‘’Minevik olevikus’’ mis on teose ‘’Minevikutamälestused’’ järg. Raamatu kokkuvõte Raamat räägib 16-aastasest Liisa-Lyst, kes põgeneb kodust ja muudab oma välimust tundmatuseni, et teda raskem leida oleks. Ta liigub hääletades mööda kaunist Eestimaad ringi ja satub kokku väga erinevate isiksustega. Liisa-Ly suvi kulgeb lennukalt, muutes pidevalt oma isiksusi ja luues uusi rolle. Sellest pidutsemist ja avastamist täis ajast sai tema elu parim suvi ning kojujõudes on saanud temast täiesti uus Inimene. Minu arvamus Raamat oli väga kaasahaarav ja vaheldustpakkuv, sest sellel puudus see tüüpiline etteaimatav sündmuste kulg, mis mind enamiku noorsooromaanide juures häirib. Teos sobiks kõige paremini lugemiseks 13-
· 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud ka Kodavere murrakus raamatut ,,Peipsi peal" ja ,,Pahased naabrid" , ,,Igapäevane lugu". · Kõige esimene raamat oli ,,Kümme lugu" (1893) · Tal on üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Luule temaatika ja zanrid
ei mahtunud. Võrreldes eelmise kogumikuga, on siin veel näha Juhan Liivi siirust ja armastust oma isamaa ning looduse vastu. Isamaalisi luuletusi on siin palju ning need kutsuvad üles armastama oma isamaad. 5.6 MINU LUULE 67 luuletusest koosnev kogumik sisaldab ohtralt isamaalisi ning loodusteemalisi luuletusi, kogumikus on palju luuletusi, mis on tänapäeval saanud väga populaarseks. EILE NÄGIN MA EESTIMAAD! Raudteel Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasideile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid!
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi
inimesi, kellel on kõrgharidus ja ikka nad töötavad kas koristajatena kuskil toidupoes või tänavatel. Ma arvan, et lihtsalt polnud muud võimalust, kui oma alale tööd pole leidnud. Praegu on väga palju inimesi ennast registreerinud töötukassasse, et kuidagigi endale mingi töö leida. Tuleb võtta see, mida pakutakse. Iga inimene saab oma tuleviku heaks väga palju korda saata. Meie tulevik on meie enda teha. Eestis on väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Meil on võimalus oma Eestimaad muuta just selliseks, et ka need inimesed, kes lahkuvad siit ja lähevad välismaale tööle, saavad siia tagasi tulla, siin õppida ja hästi elada. Väga palju välismaalasi on tulnud Eestisse elama ja sellega toovad inimesed ka meie riiki palju uut, nii keelekasutust, kui ka uusi traditsioone, mis aitab meie väikest Eestimaad täiendada. Ma arvan, et inimesed peaks heitma helgema pilgu just Eestimaa toredusse ja
Iga eestlane peab olema isamaaline, kuid seda ka mõistlikult. Mitmed maarjamaalased on leidnud vene päritolu inimestega ühise keele ja käivad hästi läbi. Seetõttu on näha, et Eesti inimesed suudavad oma rahvuslust hoida ning samas ka respekteerida oma riigis elavaid venelasi. Kuid kui inimene on liialt oma kodumaa-armastuses kinni, siis võib tekkida immigrantide vastu süvendunud viha, rassism ja tahe likvideerida kõikide teiste rahvuste esindajaid oma emamaal. Vaadates Eestimaad, on näha, et paljudel eestlastel on kompromissitu viha venelaste vastu, kes pole tegelikult midagi teinud. Nad pole Eestimaad okupeerinud, mis ei tee neist veel kommuniste. Selle valearusaama tõttu on eestlased kippunud venelaste kõri kallale kogu selle aja, mil on Eesti Vabariik uuesti iseseisev olnud. Taoline sallimatus võib viia eestlased surma, kuna igasugune konflikt võib põhjustada vägivalda ja see omakorda surma. Selline viha
Kenno Mardi 10.C Isamaa, see on koht, kus avasin silmad ja koht, kus sulen silmad Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. „Noor-Eestile“- Luule...
MÄLESTUSED MINU EMA,TÄDI JA MINU KOOLIAJAST Minu ema tore mälestus oli see,kui igal kevadel veerandi lõpus toimusid klassiekskursioonid.Talle meeldis väga,et saab mööda Eestimaad ringi sõita.Kõige toredam reis,mis emal meelde jäänud on väike reis Karujärve äärde.Tol korral käisid nad ka ujumas.Minu ema polnud aga liiga hea ujuja,seega vaatas ta meeleldi kalda peal,kuidas teised ujuvad.Kuid poistele ju meeldib natuke kiusata tüdrukuid,hakkasid nad veega tüdrukuid pritsima. Kõik tüdrukud kiljusid, sest keegi ei tahtnud,et nende riided märjaks saaks.See oli üks tore mälestus,mis minu emale meelde oma koolipõlvest on jäänud.
Eestist lahkuma, mis mõjutas väga tugevalt tema mõtteid ning loomingut. Naine igatses kodumaad. ,,.. Kodu poole! K o d u magus sõna! / Süda, kannata! Ei sinagi / kaua enam oota! ../" Hingehaavu süvendas veel see, et Lydial avastati vähk. Naise unistuseks oli surra kodumaal. ,,.. Sinu põue tahan heita / ma kord viimse unele / .." Juhan oma kodumaad nii hellalt ei armastanud, kui Lydia. Mehe arvates on Eestimaa lagunenud ning korrapäratu. ,,Eile nägin ma Eestimaad! / Lagunud talumajasid! / Oh kui rammetuid rajasid! /.." Lisaks oma isamaa kritiseerimisele, Liiv ei salli ka eesti rahva loomingut. Oh sa unustud, oh sa põlatud, Oh sa meelega mahatallatud, Oh sa sapist ülekallatud, Oh sa eeslitest i i a- tud eesti kunst! Koidula seevastu kiidab eestlase töökust ning ühtekuuluvustunnet. Kirjanik väidab, et
Filmi ''Maleva'' kokkuvõte. Filmi sisu on sellest kuidas eestlastelt taheti ära võtta iseseisvus ning kasutada neid ära. Eestlasi tahtsid hävitada Liivi Ordulased. Filmipeategelane Uru proovis külavanemad kokku ajada ja eestimaad päästa kuid ükski vanem ei kuulanud teda. Kui külavanemad olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus: Filmi vaatamine ei olnud vastu, kuid kahjuks pidin vaatama subtiitriteta, mis raskendas sisu aru saamisest
A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja
kuni käima hakkas. Isa oli ju enne ta sündimist surnud. 3.Liivi luule teemad, näited Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat:loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse.Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Näiteks: Juhan Liiv ''Ma Kõndisin metsa poole'', ''Kadumata'', Sinuga ja sinuta'', ''Eile nägin ma Eestimaad!'' 4.Liivi elu ja loomingu seos Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks. Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzstein pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali ("Baltlaste Piirikivi") Eesti
"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna • Koju sõit Põhiprobleemid ja nende lahendus: • Liisa-Ly soovis unustada mälestused, mis talle haiget tegid • Ta soovis õppida ennast ja elu paremini tundma • Ta soovis meeldejäävat ja parimat suve • Ta põgenes kodust teadmata suunas • Ta kohtus uute inimestega • Oli
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses, kus klaarusid Liivi kirjanduslikud arusaamad. J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus:
Eesti Energeetika arengukava Praegusel ajahetkel töötavad Narvas põlevkivielektrijaamad, millest tuleb enamus elektrit, mis meil kõigil kodus on, kuid see pole sugugi keskkonnasõbralik. Selleks, et olukorda parandada , tuleks muuta Eesti elektritootmine keskkonnasõbralikuks taastuvenergeetikale toetavaks, Narvas kivipõletamisel töötavad elektrijaamad osaliselt või täielikult sulgeda ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Eesti baseerub hetkel põlevkivil, mida jätkuks 100-200 aastaks. Me peaksime looma vaba elektrituru, võtma vastu keskkonda säästva energiamajanduse. Sellega saaksime stabiliseerida elektrihinda. Hüdroenergiat on Eestis vähe. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam ...
Mulle ei loe,et oleme vaid väikeriik,ma hindan seda,et elan vabas demokraatklikus riigis. Eesti on mu kodu ja armas paigake.Eesti on mu südames väga erilisel kohal.Mis mind siiski köidab Eestimaa juures? Miks pole ma vanematele peale käinud,et kolime välismaale,seal on elu lillelisem,kui siin kargel vihmasel Eestimaal.Ei, välismaa pole mulle.Tänapäeval on see noorte seas populaarsust kogunud,kuid minu ja mu lähedaste seas mitte.Ma armasatan Eestimaad,elan maal millel on omad rikkused. Selleks ei pea olema 1/4 kogu maailmast,et olla rikas ja silmapaistev.Selleks et rikas olla piisab ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on hulga kunstniku kauneid töid.Salapäraseim on see,et mind köidab:kultuur,keel ja loodus.Ma istuksin päevi keeltelaagrites ja
· Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis · Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võim...
Just seda olen ma ka oma 16 aasta jooksul täheldanud. Igale rõõmustavale eluperioodile järgneb midagi õõvastavat ja takistavat, okkalist. Vaadates sinu üldplaani, jääb silma kaunis loodus ja sõbralikud inimesed. Ehk peabki see nii olema, mitte ainult sinu puhul, vaid kõige. Võib-olla elu seisnebki selles, et õpime otsustama kõige eksisteeriva üle, mitte enam välimuse, vaid sisukuse järgi. Õpime läbi raskuste ja saame seeläbi tugevamateks isiksusteks. Kui vaadata Eestimaad sellise pilguga, siis ei saa ju kurta. Võiks isegi tänulik olla. Paraku on inimesed niivõrd erinevad ja paljud ei vaata sind sellise pilguga. Nad ise on muutunud närvilisteks töönarkomaanideks, kel pole rahva heaolust ei sooja ega külma. Selliste koonerdajate arvamus kipub aga tavaliselt kõige enam lugema. Ehk on see nii seepärast, et tavainimesed ei vaevugi enam oma peaga mõtlema. Peetakse kõrgemal positsioonil olevaid isikuid tarkadeks ja mõistlike otsuste tegijateks
Juhan Liiv-Isamaaluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. "Sinuga ja Sinuta"- "mu silm ta pinnal igatsevalt uitis".Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli,...
ühtekuuluvustundega vabaks oma maa. Film oli minu meelest väga huvitavalt kokku monteeritud, seal olid huvitavad vahepalad eestlaste elust Vene ajal. Nad rääkisid, kuidas nad elasid ja mis toimus nende perega. Filmi oli pandud ka mitmeid kaadreid eestlaste tegemistest. Seal oli lõik Baltiketist, mis kulges Tallinnast Vilniuseni. Mitmeid lõike Laulupidudest, kus oli alati palju rahvast, kes toetasid kogu oma hingega Eestimaad. Samuti näidati ka küüditamist, kui mitmed tuhanded eestlased viidi loomavagunites Siberisse sunnitöölaagrisse. Kõige rohkem jäi mulle meelde lõik, kus Laulupeo ajal ütles Heinz Valk:" Üks kord Me võidame niikuinii". Nüüdseks on see väljend väga kuulsaks saanud. Rahvas lausa ootas sellise ütluse kuulmist. See süstis eestlastele uut usku, et tõesti on võimalik vabaks saada. Enamus rahvast kogunes Lauluväljakule vaid selleks, et kuulda viimaste lauludena Eesti
Kirjaniku looming on tema enda ja tema aja nägu Juhan Liiv Juhan Liiv Kirjaniku (Juhan Liivi) looming... Juhan Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880ndail aastail. Alguses olid ta luuletused tollal levinud järelromantilises laadis. Oma parimad luuletud lõi ta aga oma haigusaastail. Tema viimased luuletused olid maailma suhtes kriitilised aga siiski väga lootusrikkad. ...on tema enda... Enesekriitika ja hirmus saatus Mind ärge austage- ei iial, iganes! Uks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus- ei mind mitte iganes! ("Noor-Eestile") Noorte ja tarkade kiitmine Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. ("Noor-Eestile") ...ja tema aja nägu Ees...
Mis maa see on Eestimaa ... mis maa see on? Hea küll, siin ei ole mägesid, metsa on palju nagu soidki ... külm on samuti. Aga jättes kõik selle kõrvale ja vaadates teisi asju kas mulle meeldib siin elada? Kas olen rahul sellega, kus olen või mis on mu võimalused, kas peaksin ka jälgima trendi ja hakkama mõtlema elust välismaa imelistel küngastel, kust ma võib-olla ei naasegi? Ja ausalt öeldes ega Eesti Vabariik mind vist väga igatseks ka, pole ma ju tema heaks midagi teinud. Ma ei tea, kui normaalne see on, kui sellise väikse riigi kohta on poliitskandaale igale aastaajale ja peaministri palk on üle 200 korra kõrgem lapsetoetusest. Keegi ei räägi aust, vaid rahast ja suurest vastutusest, kuigi mõlemast on ju puudus. Antakse kõik, et päästa juba ammu uppunud vrakke, ja hoitakse end tagasi kohtades, kus seda üldse teha ei tohiks lapsed. Kas mulle meeldib harjuda mõttega, et rahvustel pole enam ...
*Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast ROOTSI PÜÜDED LIIVI- JA EESTIMAAD ROOTSISTADA * Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse
Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893) · "Vari" (1894) · "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) · "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935)
Juhan Liivi isamaaline luule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Tema vormilt lihtne, kuid tugeva sisendusjõuga lüürika on järjest enam hindamist leidnud. Juhan Liiv tõi Eesti luulesse realistliku ja rahvaliku elutunnetuse. Ta oli imeline luuletalent, kelles oli lüürilist tundeküllust, tänu millele ta luuletused inimestele nii väga meeldivadki. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Tema realiteeditunne ajendas teda isamaa saatust mõistma ja kujutama teisiti, kui olid teinud varasemad lüürikud. Ta tõi luulesse isamaa ja rahva reaalse olukorra tunnetuse. Tema lüürika avab lugejale väikerahva õigusetuse ja rõhutuse tsaaririigis. Luuletuses "Sinuga ja Sinuta" väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Tema patriootlikus on sellega tõestatud. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan ...
Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut. See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse. Kas on õige võtta elu, kui sellest sõltub sinu enda, su sõprade, võib-olla ka rahva ja kodumaa tulevik? Seadus ütleb et on. Kuid, mis on see, mis sunnib inimest oma kodu, see tähendab, oma kodumaad kaitsma. Mingisugune ühtsus, kambavaim. Aastal 1918 see toimis. Poisikesed jooksid koolist minema ja läksid oma kodunõlva kaitsma. Kartsid küll aga ikka läksid. Kas see toimiks ka täna?
Toomas Nipernaadi Toomas on näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad, tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunu...
Eesti vaatamisväärsused Valaste juga Valaste juga asub IdaViru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas See on Eesti kõrgeim juga Kaali Kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linn...
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsima. Ta seikleb mööda Eestimaad ning teeb juhutöid, et end ära elatada. Ta tutvub paljude erinevate inimestega, kelle probleemidest ja muredest romaanis samuti juttu on. Ekke Moori seiklused algavad näitlejana ning sellest hetkest alates on ta peaosaline oma elu näidendis, kus tal tuleb erinevaid osi täita. Kord on ta sulane küla praosti juures, kord on ta rändkaupmees, seejärel kraavikaevaja. Ekke Moor ise on vähenõudlik noormees, kes ei löö millelegi risti ette. Samuti
Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon. See on eestlastele väga südamelähedane laul. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 4
Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks? Rootsi aeg algas aastal 1629 ja kestis aastani 1699, selle perioodi jooksul kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Nende 70 aasta jooksul viidi läbi palju reforme ja need tõid kaasa elanikele muutusi, mida võib pidada nii headeks või halbadeks. Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja- Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi reduktsioon, tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halven...
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna • Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab • Tul...
Juhan Liiv 30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa Pärisnimi oli Johannes Liiv. Sündis Peipsi ääres Riidma külas ja kuulus Alatskivi mõisa alla. Sündis vaesesse paljulapselisse perekonda. Sündis saunas, samal ajal kui isa oli metsas. Kui isale teatati, ei meeldinud talle, et oli poja saanud. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvi...
erinevaid asju.Ühte paberit saab umbes 8 korda ümber töödelda. Kokkupakitud tetrapakkidest tehakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste jne. Plastpakendist toodetakse sukkpükse, mööblipolstrit, aluspesu. Igal inimesel on endal võimalik kaasa aidata reostuse vastu võitlemisel. Näiteks kõige lihtsamal viisil, mitte prahti maha visates. Alates 2008.aastast korraldatakse Eestis kampaaniat ,,Teeme ära", mis kujutab endast aktsiooni, kus vabatahtlikud koristavad ise Eestimaad. Tuhanded inimesed üle Eesti tulevad kokku, et korjata prügi meie metsadest, teeäärtest ja mujalt. Kokku korjatakse tonnide viisi prahti, mis enamjaolt läheb hiljem käitlemisse vastavatesse firmadesse. Kampaania saab iga aastaga aina populaarsemaks ning seda on Eesti eeskujul jälginud ka teised riigid, näiteks Läti, Portugal, Sloveenia. 2008.aastal korjati ligi 10 000 tonni prügi üle Eesti ja need numbrid kasvavad iga aastaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
