Kui Mari oleks surmavoodil olnud, siis oleksid talle väga paljud inimesed tänulikud olnud, kuid ilmselt Mari ise poleks olnud oma eluteega rahul. Kes oleks võinud ette teada, et Mari elumõte seisneski võõraste laste kasvatamises. Raske on arutleda, mis võiks olla Pearu, Andrese üleaedse, elu mõte. Kas ta isegi selle üle juurdles? Tema elu oli palju kergem, kui Andresel, sest Pearu vanemad olid oma elu selle taha pannud, et nende lastel (Pearul) tuleks kergem elu, kui neil endil. Peale selle elas Pearu väga soodsas kohas, kus vili, kartul ja kõik muu kasvasid hästi. Kuid Pearu ei tundunud olevat õnnelikum kui Andres. Pearul oli küll kõik olemas, mida ta tahtis, rikkamgi oli ta oma naabrist, kuid rahu see talle ei toonud. Kuid elades on kõige tähtsam küsimus see, et inimene oleks õnnelik. Õnnelikkus on üks elu suurmõte. Kõik me püüdleme selle poole, et saada õndsaks, õnnelikuks. Miks siis Pearu,
A.H Tammsaare teostes võib kohata võimuvõitlust, kus püütakse manipuleerida teiste inimestega, ning proovitakse selle läbi edu saavutada. Teoses ,,Tõde ja õigus" on omavaheline võitlus Andrese ja Pearu vahel. Pearul olid viljakad maad, kuid Andresel olid kivised. Andres püüdis raske tööga oma maad üles harida, kuid tundus, et iga päevaga tuli tööd juurde. Pearul seevastu oli lihtne, kuna viljakas maa andis head saaki. Pearu tegi tihti Andrese kulul nalja, mis Andresele ei meeldinud, kuid ta tahts sellega ainult paremaid suhteid luua. Tihti käisid nad ka kohtus, kuid enamasti Pearu ka võitis, näiteks siis, kui koer astus Matu kaitseks välja ja ründas Pearut. Pearu lasi aga koera maha, viis enda maale ja väitis, et koer oli teda oma maal rünnanud.
tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et ta sai maaharimist võtta rahulikumalt. Kui samas Andresel ei olnud maa nii hea ja ta pidi selle jaoks palju vaeva nägema. Kelle eeskuju järgis Pearu? Kas ma pole märkanud või ei mäleta enam seda kohta raamatust. Kuid nagu vanal ajal võis olla kombeks, et eekujuks oli isa. Sama arvan ma ka Pearu kohta, et Pearu järgis oma isa eeskuju. Mis oli veel naabritevahelise salavimma põhjuseks?
Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtsis ärplemises ja kohtus käimisest.
Andres ei tulnud kunagi selle peale, et Krõõdal võiks jõud üles öelda lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni rasket tööd tehes. Ta polnud kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istus tõsine häda. Loomadel oli ta raskust arvesse võtnud, naisel aga mitte. Andrese meelest polnud tütred nagu poistega samaväärsed. Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia. Lohutuseks arvasid nad, et kui tütred on Jumala tahtmine, siis nii peab olema. Lohutust leidsid nad ka töörõõmust. Krõõt oli arvamusel, et Andresel õigus temaga tõrelda ja pahandusete puhul nuttis ta üksinda. Krõõt usaldas oma meest ja ka siis kui ta arvas, et mehel pole õigus, ei näidanud ta
Pearu ja Andres kui tüüpilised eestlased? Tüüpilist eestlast kirjeldatakse tööka ja tugeva põllumehena ning veel iseloomustab neid ka ihnus, alkoholilembelisus ja kangekaelsus. Vargamäe peremeeste igapäevaste tegevuste hulka kuulub lisaks põllumaa harimisele ka naabriga kemplemine, mille põhisooviks on olla naabrist parem. Raamatu põhiprobleemiks on tõe ja õiguse väljaselgitamine. Mäe ja Oru peremeeste elust puudub õnn. Andres on tubli ja töökas põllumees, kes ei loobu mingi hinna eest oma talust ning ta töötahe on lõputu. Mees alustab maatöödega varavalges ning lõpetab alles hilisõhtul. Tema suur maa-armastus hävitab perekonnarõõmu. Pearu seevastu aga teeb tööd vähem, kuna veedab palju aega kõrtsis. Kuid ka tema suhted oma perekonnaga pole kiita. Pearu ei saa vaadata, kuidas Andres niisama lihtsalt tööd teeb. Oru peremees mõtleb välja igasuguseid lahendusi, kuidas naabri elu raskemaks muuta. Mehe krutskid aga viivad Mäe ja Oru perem...
Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult
Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata. Pearu suhted Andrese naise Krõõdaga olid väga südamlikud. Krõõt mõjus talle kuidagi teisti , sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks
Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata. Pearu suhted Andrese naise Krõõdaga olid väga südamlikud. Krõõt mõjus talle kuidagi teisti , sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli
niisama lihtsalt alla anda. Kuigi Pearu valetab ja tahab alati asja oma kasuks keerata, õnnestub tal kohtu silmis Andrese üle õigust saada. Andres aga sellega rahul pole, ja saab aru, et tõega ei õnnestu tal õigust jalule seada. Ka tema hakkab ajapikku valetama ja Pearule samaga vastama, ja nii saab ta ka osades asjades õiguse Pearu üle. Paljudele eestlastest meestele on iseloomulik alkoholi liigtarbimine. Osadel kaasneb sellega ka vägivallatsemine, aga mitte kõigil. Ka Pearul on alkoholiga probleemid, ta on päevade viisi kõrtsis ja joob, kui koju lõpuks jõuab, siis peksab oma naist ja lapsi. Ka Andres käib kõrtsis ja joob, aga mitte nii tihti ja palju kui Pearu. Alguses ta ei vägivallatsenud, aga hiljem muutub ka tema vägivaldsemaks. Seda, et Vargamäe peremehed on kui tüüpilised eestlased, näitab ka nende mitteusk jumalasse. Mitte kumbki neist ei ole usklik. Kuigi Andres otsib vahepeal lohutust Piiblist, ta
Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud viina joomast sama teeb ka Krõõt. Pearu on maruvihane ja läheb koju, peksab oma naist. Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata. Krõõt saab kolm tütart ja poja, kellele samuti Andres nimeks pannakse. Viimase lapse sünnitamisel ta sureb. Andres Vanem oli nukker, kui tulid tütred polnud kellelegi talu pärandada, ent poisi sünd teeb ta rõõmsaks seegi hetkeline, kuna Krõõt sureb ja esimest korda elus Andres kahetseb midagi. Peale Krõõda surma ilmub uus perenaine Mari
Andresel head omadused olid ,et ta ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui seda tegi Pearu. Ta soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Ta suutis andestada ka Pearule. Ta sai ka sugulastega küllalt hästi läbi, ning ta polnud ka nii kiuslik. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Andresel oli ka miinuseid näiteks: ta otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii tõsiselt, ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes, kuigi pidevalt tülitses oli ta aga üsna leplik. Ning Pearu miinused olid ,et ta tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus, sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis. Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just
ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari
Külas pidi ise tööd tegema selle nimel, et katus pea kohal oleks, riided seljas ja kõht täis. Metsas oli see vastu kõik palju lihtsam, kus enamus elutoiminguid toimus ussisõnade abil ja nende teadmisel jooksis kõik peaaegu iseenesest kätte. Olenemata oma lühikese ea tõttu, võib iga eestlane uhkusega rinna ette ajada ja öelda: ,,Eestlane olla on uhke ja hää!" me oleme võidelnud, võitnud ja püsima jäänud. Kui Tammsaare laseb Vargamäe Pearul öelda, et see on kange sääl Vargamäel, siis on see öeldud kõigi eestlaste kohta. Me oleme üks kange sugu Balti mere kaldasopis. Meie võitleme seni, kuni oleme tagasi saanud vabaduse ja kaitseme seda seda viimse meheni. Need oleme meie eestlased! Kristi Raudlepp
veel takistuseks kõrge lävepakk, mis oli ehitatud takistamaks loomade tuppa pääsu. Teine suur mõõn nende abielus seisnes lastes. Nimelt olid nende kolm esimest last tütred Liisi, Maret ja Anni. Sel ajal oli aga peaaegu rusikareegel, et igas talus oleks ka poeg, kes oleks peremehe surma korral võimeline majapidamise üle võtma. Lisaks ajas Andrest endast välja ka teadmine, et tema naabril, Oru Pearul, kellega pidevalt tülitseti, oli selleks hetkeks juba kaks poega. Krõõt tundis, et ta ei saa oma kohustustega hakkama ning see rusus teda. Kui Krõõt ootas oma neljandat last, ei vähenenud tema kohustused ning ta jäi aina väetimaks. Kui käes oli aeg sünnitada, kulges see pikalt ja piinarikkalt, kuid kõigi rõõmuks sündis viimaks poeg. See rõõmustas Eespere talurahvast ning tõi ka naeratuse Krõõda näole, kuid naine teadis, et teda enam kauaks pole
Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X
sellest saaks tema unistuste kodu ja elutöö. Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andrese naaber Pearu Murakas või ka Oru Pearu on tema täielik vastand. Pearu on kaval, salalik ja valelik. Ta tahab kogu Vargamäed endale ja üritab igahinna eest Andrest sealt välja ajada nagu ta oli teinud ka eelmise maaomanikuga. Andresel ja Pearul on ka sarnasus nad on mõlemad väga visa hingega ja mida iganes ka Pearu ürita Andrese maaga teha oskab ka tema naabrimehe krutskitele samaga vastata. Kuigi Andresel ei jää muud üle kui kõik naabrimehel tagasi teha, peab ta tähtsamaks siiski ausust. Kui Andres Vargamäele kolib ei suuda ta ilmasgi ette kujutada kui raskeks tema elu läheb. Ta küll näeb et maa pole hea ja palju tööd on vaja teha kuid see pole veel kõige suurem takistus elada oma unistuste elu
Ta palus mõtteis jumalat, et see Krõõta ei võtaks. Kuid kui jumal siiski Krõõda võttis, tundis Andres, et see ei olnud aus, Miski ei olnud aus. Ta oli tahtnud ehitada endale kodu ning luua pere, kuid pidi selle unistuse eest ohverdama oma naise. Andrese tõde lõi võnkuma. Tema oli teinud kõik, nii nagu pidi: teinud tööd, lugenud piiblit, olnud aus ja õiglane, kuid ikkagi pidi tema Krõõt minema. Vahepeal vaatas Andres naabri talu poole ja mõtles, miks Pearul selliseid probleeme pole. Miks tema võib päevi kõrtsis lösutada ning saab ikka suurt saaki. Miks tema lapsed ei taha Vargamäelt ära joosta? Andrese ja Pearu vahel tuli tihti ette jõukatsumisi, millest mõned hiljem ka kohtus lõppesid. Kohe alguses ehitas Andres Pearuga kahesse kraavi. Alguses tundus kõik sujuvat, kuid sisi pani Pearu kraavis vee kinni. Andrese jaoks tundus selline lapselik käitumine mõistmatu, kuid Pearu ei tahtnud lihtsalt naabrimeest kiusata
Krõõt vaeva nägi majapidamistöödega ja laste sünnitamisega .Andres armastas Krõõta väga , vahest ta sai aru ka tegelikult ,et on Krõõta piinanud , aga ei pööranud sellele suurt tähelepanu , kuni tulemused käes olid . Peale selle oli Krõõt veel väga kurb ,et ta ei suutnud Andresele poega sünnitada . Peale seda kui Krõõt suri , pidi Andres vaatama mis lastest saab ja kes talu kunagi üle võtab . 4.Kuidas oli Pearu omandanud oma talu ? Pearu maa oli valla oma . Pearul polnud mingeid probleeme oma maa harimisega . Vili seal kasvas . Isegi kui Andres tegi oma maatükil väga palju tööd , siis Pearu kõrval jäid tema saavutused samaks. Pearu jõudis oma maatöö kõrvalt veel baaris laaberdamas käiia . ( ma ei saanud küsimusest päris hästi aru ) 5. Tooge näiteid vale, jõu ja varanduse võimutsemisest tõe ja õiguse üle? Pearu oli see ,kes võimutses oma raha ja maaga . Ta ei sallinud seda ,et Andres temast tugevam oli
Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas. Andres laseb Madisel uue kraavi kaevata, nii et Pearu Tammi paisutamised enam midagi ei loe
Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres
nähtusega. Nende tegevusi ei ilmesta kosmilis-tähenduslikud tagamaakujutlused, peale nende enda sisetunne, mis on seotud piibliga ning, mis väljendub Andrese kõnelemisel Issandaga ja Pearu pilkavas lõõpimises pühakirjaga. Ka nende elu, mida Tammsaare neid elama paneb, on täiesti tavapärane külainimese elu. Fausti ja Andrest ühendab nende rahuldamatu pürgimuslikkus. Mefisto ja Pearu olemuse vahel on märksa raskem leida sarnasusi. Pearul on rõhk pigem absurdsetel ja isekatel tempudel, Mefistol aga negatsioonil. Kõige suurem erinevus ongi selles, et Pearu ei ole Andrese võrgutaja, teenija ega hingepüüdja. Aimatavaid sarnasusi võib leida veelgi: Pearu musta koera tungimine Andrese majja ja jõuluvorstide ärareostamine evangeeliumi lugemise ajal ning ahjuroobi maha kukkumine koera sisenemisel, mis ei lasknud tal lahkuda musta puudli ilmumine Faustile lihavõtte hommikul ning selle
saadakse tööd tehtud ja tundub kõik korras olevat, hakkab teiselt poolt juba lagunema ning see ,,surnud ring" saab jälle alguse. Oluline pole see, kui palju tööd teha, vaid see, kui palju teised arvavad, et töötatakse. Raamatus ,, Tõde ja õigus" tegi Oru Pearu palju vähem tööd kui Andres, aga oli oluliselt rikkam. Pearu ajas kahtlaseid ärisid ja püüdis sellega ennast hästi ära elatada. Kõrtsis olles istus ta tihtipeale saksade toas, mis näitas, et Pearul on nendega head suhted ning arvatavasti tuli sealt kaudu ka suur osa Pearu sissetulekust. Vastupidiselt Oru Pearule arvas Mäe Andres, et jõukus tuleb tallu ausa tööga ning õiglusega. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," kõlas Andrese suust tööpõllul oma vanemale pojale Andresele. Mäe peremees suutis vaatamata oma suhteliselt kesiselle põllule ikkagi edendada oma talu ning teha seda jõukamaks. Kuigi see kõik tuli tema ning Vargamäe Eespere talurahva tervise arvelt.
Selle probleemiga tuli kohtukulli ette minna ning Andres nõudis kohtult kahjutasu koera eest ja tasu tema tapijale, kuid Pearu nõudis tasu murtud tedrepoega eest. Kohtukulli ees olid üksteise vastu Pearu ja karjapoiss Matu. Miitte keegi ei uskunud Matut, kes rääkis tõtt sest tema oli lihtne karjapoiss, aga Pearu, kes valetas enda kasu püüdlikult , teda uskusid kõik. Pearu võitis valega kohtus ning see näitas, et õiglus on võrdne valega. See oli Pearul juba selge ja ta oskas seda ära kasutada. elu on nagu peaks ta seda hundi hammaste vahelt kiskuma See väide puudutab eriti Andrest . Sest tema elu oli nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnatud, teda vaevasid pidevalt mured. Vargamäel ei lõpenud kunagi töö, seda tuli aina juurde.Kui uusi loomi juurde osteti siis tuli jälle saaki suurendada et neid toita, see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust
kõinud. Kord juhtus nii et Pearu oli purjuspeaga Andrese rukki sõitnud. Andres võttis mitu tunnistajat kaasa ja läks vaatama, mis sünnib. Kohtus võitis Andres, kuid kõrtsis leppisisd nadkokku, et Andresütleb Pearule, kuidas ta rukki sai. Andres tuli koju ja Pearu vanker seisis keset teed. Andres vaatas, et Pearu magab ja siis tuli tallemõte, mis teha. Ta istus vankrisse ja sõitis rukki. Sealt läks ta koju. Kuid Andres oli kaval ja sosistas selle Pearule kõrva. Pearul polnud tunnistajaid ja ta ei saanud kohtusseminna. Pearu oli Andrese peale vihane.*Kord, kui Andres koju tuli ja Mari leidis, siis rääkis ta Marile, mis Juss oli talle teinud selle pussiga. Ning Andres tahtis ,et Mari talle naiseks tuleks. Algul polnus Mari nõus kuid varsti jäi Mari rasedaks ja sii mindi õpetaja juurde. Õpetajl oli kõik teada ja see üllatas mõlemat. Õpetajaütles Andresele, et armu peab nõudma, mitte õigust ja õigus teeb su
vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli parem maa, kui Andresel, oli talle maaharimine pisut lihtsam ning ta ei pidanud nii rasket tööd tegema. Tänu sellele sai ta aga rohkem elu nautida, kui naaber. Põhiprobleemid: Andrese ja Pearu omavahelised tülid ja võistlemine, püüd teineteisest parem olla. Samuti ka maaharimine ja talupidamisega kaasnevad probleemid ning suhted perekonnaliikmete ning abitööliste-sulaste vahel. Andresele tekitaski probleeme oma tõe tagaajamine ning õiguse saavutamine. Teose sisu:
ette võtma kuid Andrese karjapoiss Mart hakkas Pearu ehitatud tammi lõhkuma, mitu korda pidi Pearu tammi uuesti üles ehitama. Pearu sai teada, et poiss lõhub tammi ja hakkas seepärast tammi valvama, kuid ka siis suutis poiss kuidagi tammi ära lõhkuda. Poiss käis mitu korda ka naabrimeest tammi parandamise ajal õrritamas ning Pearu hakkas sellepeale poissi taga ajama, kuid poiss suutis mitmel korral Pearu eest sohu pageda ja loopis teda kividega, ning ka Mardi koer segas Pearul poissi püüdmast. Lugu lõppes lõpuks sellega, et Pearu suurest vihast lasi Mardi koera maha. Maa pärast toimus naabrite vahe ka teisigi vaidlusi ,sest ilma maata poleks olnud elu. Andres Paas oli väga töökas inimene, juba Vargamäele tulles ta teadi, et talupidamine ülejõu käiv ei ole, kuigi ta ei osanud arvata milline mees ta naabrimees on. Näiteks kui Andres esimest korda Vargamäele tuli oli tal vaja
huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali - Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis - Liisi ja Joosep- neist sai paar ja nad lahkusid Vargamäelt Õnnetu talv: Jaska peres suri kokku 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse.
juba nii, et kui vanem põlvkond ei saanud omavahel läbi, pidades üksteise peale pikka viha, siis lapsed elasid õnnelikumat elu, olles omakeskis toeks ja headeks sõpradeks. Läbi mitme "Tõe ja õiguse" osa ei lepita miski kahte vastakat naabrit, kelle tõekspidamised on nii erinevad ja nii väga tahavad nad mõlemad olla parimad Vargamäel. Autor on ka läbi Andrese mõtete tõstatanud viimases teose osas küsimuse, et kas Jumalgi suudab otsustada, kellel oli Vargamäel rohkem õigust: kas Pearul või Andresel. Arvatavasti ei suuda seda Jumalgi, kuid mõlemad kanged mehed ei sure enne, kui nende viimane soov ei saa teoks. Pearu elupäevad lõppevad, siis kui ta on leidnud, et tema talus on olemas see kange veri tema oma minias voolamas, mida ta oli otsinud ikka ja jälle Mäe talust. Andrese läheb oma viimsele teekonnale peale seda, kui tema silmad on näinud, et Vargamäe raba hakatakse kuivendama ja talle jääb lootus, et kunagi kasvab raba asemel suur ja ilus mets.
kuidas oli sattund rukkisse. Pärast kõrtsis lubas Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega. Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. . Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga
"Kallis naabrimees väert eit oli sul, Tegin eile terve päev ja terve öö sulasega sinu eidele teed. Aga sulased hakkasid porisema, sis tegin üksi , ilma poisteta" (lk 147) 4.2 Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes 4.3 Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega
satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud erinevate inimeste iseloomujooned, kuid seejuures peab ta mõjuma eluliselt ja usutavana. Vahel loovad kirjanikud tegelaskuju mõne elust võetud inimese ehk prototüübi põhjal. Paljude Eesti kirjanduse suurteoste tegelastel, nagu "Tõe ja õiguse" Andresel ja Pearul või "Kevade" Tootsil ja Kiirel, on olnud algkujud. Kirjanik tavaliselt ei jäljenda prototüüpi, vaid esitab temast omapoolse kujutluse, jätab kõrvale inimese vähetähtsad iseloomujooned ja toonitab põhilisi. Karakteri loomisel on kõige tähtsam tema välimuse kirjeldamine, suhtumiste jälgimine ning keelekasutus. Teose tegevus toimub kindlas ajas ja ruumis. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada
Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult
küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari
Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud
Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtsis ärplemises ja kohtus käimisest.
Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku
hingel on kaks surma (Ema ja abikaasa) 12. V osa ALLAANDMINE Indrek tuli vargamäelue( Ütles isale, et tuli sunnitööle) Isa jaoks oli Kõrboja nagu unistuste ja armastuse paik. Indrek kolib sauna, isa juurde. Suures talus elab Maret (tütar) oli abielus Sassiga. Indrek tahab ennast tööga lunastama hakata Linnamees, eriti suur töötegija pole. Hakkab kraavi kaevates inimestega kohtuma (Eedi-Oru-Karla ja Iida poeg, Eedi on lihtne inimene, peast veits totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga, kes jäi rasedaks, kes sünnitaks Oru talule pärija. Pearu anna pm mingi lubaduse. Karla ei lase Pearut kodust välja, et testamenti pmber kirjutada. Ott sebib ka Elliga
Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku
Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9. (91) Sass hakkab uusi hooneid ehitama ja lõikab metsa, Andres on selle üle natuke nukker aga samas rahul, ta tahaks surra seal samas kus Mari ja Krõõt. Ta ehitas hooneid endale terveks eluks aga nüüd hakatakse uusi ehitama
Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks,
võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks
kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema, et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama. Isegi kui neil oli keegi naissoost abiks võetud, polnud tol aega aidata. Andres vajas kõiki kätepaare põldudele heina koristama või midagi muud kergemat tegema. Ja ka Krõõdal pidi nendeks töödeks aega jääma. Seega
,,Meie olime ju enne neid Vargamäel, meil siin rohkem õigust." ,,See mõjus.Õige! Sellest sai Pearu kohe aru. Uhke peab olema. Las nemad tulevad enne, miks just tema peab esimene olema. Pealegi, Eesperest neile on alla mäge, neilt sinna vastu mäge: tulgu see, kel kergem tulla." Pearu isana: Ta ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Samuti ta ka ei peksnud oma last kodunt välja, kui ta Andrese tütrega abiellus, mida ei saa Andrese kohta öelda. See näitas, et Pearul oli ka tundelisem pool, et ta ei olnud nii ülbe kui teda kogu aeg kujutatud oli. Pearu abikaasana: Ta ei olnud kõige parem. Ta sõimas pidevalt oma naist ning vahel ka peksis teda. Samuti ta manipuleeris tihti oma naisega. ,,Kui mitu korda oli ta selle värava tükkideks kihutanud ja siis kodus naist ja lapsi tümitanud, aga ikka veel pidi ta seda uuesti tegema." Tema tõekspidamised: a)Tema vanemad on selleks ennast tööga tapnud, et lastel oleks kord kergem
Eluajal püstitati Alba vallas ausammas. ,,TÕDE JA ÕIGUS" Tegevus leiab aset 1870. aastal. Pärisorjust polnud, maid osteti päriseks. Oma kohta oli raske korraga välja osta. Ka Andresel oli laenu peale ostetud. Maapind soine, kivine, tüma, polnud viljakas. Ei saanud öelda, et oleks vilets, sest teine peremees sai seal elades piisavalt rikkaks. Andres läks sinna elama lootusrikkalt. Andres tundis jõudu, et ta saab hakkama. Pearul oli parem maa, kuna oli varem maksnud suurema summa, kui maadejagamine oli. Võitlus inimese ja maaga. Armastus maa vastu. Esimese osa märksõnad. Tõde on erapooletu nentimine, fakt. Õigus langetatakse kohtuotsuse põhjal, ei pruugi tõega kokku langeda, subjektiivne. Pearu jaoks oluline õigus,oli valmis kohtus valetama, tõde polnud oluline. Andrese jaoks oli tõde olulisem, ei tahtnud valetada. Teose alguses oli Andres entusiastlik
maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda. Sigasid läheb tagasi kutsuma Krõõt, kes oma Pearu sõnul ,,heleda jaalega" (heleda häälega) nii ilusasti sigasid hüüab, et Pearu aia lõhkumise hoopis järgi jätab kas seda siis austusest teisepere perenaise vastu või häbist oma teo ees. Seda sündmust tuletab Pearu ikka ja ikka purjus peaga hiljemalt meelde. Veel üks tüli tekib Andrese karjapoisi Mardiga, kes üritab Pearul kiusuga kraavile ehitatud tammisid lõhkuda, mille tulemusel viimane karjapoisi koera maha laseb, sest see jätkab visalt tammide lõhkumist. Andres üritab seda juhtumit kohtus lahendades tõega õigust taga ajada, kuid selle mitte õnnestumist nähes on mees pettunud. Andrese sulasel Jussil on raske elu, ta muudkui kurdab, et peremees tapab tööga ja Juss plaanib iga aasta ära minna. Kui aga tüdruk Mai lahkub ja asemele tuleb rõõmsameelne ja lõbus tüdruk Mari, ei
et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari
vorstihaisu peale ja Andres peksis ta minema, koer rikkus piibli, kirikust tulnud kuulsid vahejuhtumist, teisel pühal mängitakse ja möllatakse, isa ja Andres mängivad omavahel, 35. (374) Pearu ja Andres käivad koera pärast kohtu vahelt, muudkui kisklevad omavahel, Pearu räägib et Liisi magatab Joosepit, Andres ärritub, loodab et Joosep saaks Oru peremeheks, Liisi rääkis et nad ei tahagi sinna jääda, Liisi ja Andres tülitsevad, Mari ja Andres tülitsevad, Pearul peaaegu ükskõik, Liisi ähvardab Joosepiga last saada, Liisit ja Maretit vaadati halvustavalt, Liisi jäi rasedaks, Andres viskab ta kodunt välja, 36. (394) Liisi istus saunas, Pearu ja Andres võistlevad jälle, Joosep läks Liisile kosja, kirikuõpetaja nõus laulatama salaja, tagasihoidlikud pulmad, Pearu seletab jälle Krõõdast, Liisi ja Joosep kolisid Vargamäelt ära, Liisi ei saanud isaga hüvasti jätta 37
kohtus kahjutasu, mida naaber ka maksma peab, teadmata kuidas ta põllule sattus. Hiljem kõrtsis lubab Pearu Andresele maksa suure hulga raha, kui teine ütleb, mis kogu asja taga oli. Andres ütlebki, kuid sosistades Pearule, mille peale mees vihastab, sest see pidavat ilmselge, et tõde tuleb välja öelda valjusti. Vihasena kargab ta naabrile kaela ning mõlemad pistavad karjuma. Kõrtsmik aga tabab ära, et Andres karjub niisama, ainult Pearul on tõsi taga. See juhtum muudab Pearu ettevaatlikumaks, kuna Andresel on nähtavasti oma tõe ja õiguse tagaajamiseks uued viisid tekkinud, millele ta pidevalt piiblist kinnitust leiab. Peres on parajasti 7 last, kui lasteepideemi ühtegi sellekandi peret puutumata ei jäta. Kõigepealt surevad Juku ja Kata, siis Anni. Matuseid ei puhuta suureks, sest sel ajal on juba igas majas oma surnud lapsed ja ega oma lapsi mattes teise pere laste matustele tulla saagi. Mari on kindel, et
annaabi.ee 
