TURJA LAAS Hannese vanemad TURJA PERENAINE ·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine KLAUS ARNO ·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja ·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid
Raamat "Õitsev meri" on kirjutatud August Mälgu poolt 1935. aastal ja kuulus tema rannaromaanide hulka, mis tõid Mälgule peamise tuntuse. Selle raamatu põhitegelased on: Hannes Turja on raamatu peategelane. Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja,
kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laual. Kui aga meri nii lahke ei olnud, siis neil polnud lauale leibagi panna. Sissetulek ei sõltu alati sellest, kui palju tööd sa teed. Mõningatel juhtudel võib palk sõltuda ka õnnest või mõnest muust tegurist. Näiteks jahimeeski ei saa küttida rohkem metsloomi, kui neid looduses on. Nüüdsel ajal tuleb käia koolis ja omandada haridus, et üldse tööle saaks. Turja Hannesel käis asi palju kergemini. Merele minekuks polnud tal kooliharidust tarvis. Kõik, mis Hannesel vaja, olid korralik paat, tugevad käed ja hea ilm. Alati ei ole kõigil inimestel viitsimist ja tahtmist tööd teha, ega kooliski käia. Raamatus ,,Õitsev meri" oli selliseks tegelaseks Oti Reedik. Ta oli üksik laisk vanapoiss, kes ei liigutanud lillegi. Selliseid olukordi tuleb ju ette tänapäevalgi. Kui koolis ei viitsita käia, siis tehakse poppi. Ja kui
Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind
vahel ootamata." kuid tõene. Surm viib maise osa, aga vaimne osa elab edasi. Veel võtab põrguisand elu ootamatult. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Põnev 2) Kaasahaarav 3) Hariv 4) Lummav 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kas Taali ja Hannes said veel lapsi? 2) Kui kaua elas veel Turja Laas? 3) Kas Tondioja Liida abielus uuesti? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga põnev ning kaasahaarav raamat. 2) Elu rannakülas ei ole midagi nii roosiline, kui algul tunduda võib. 3) Kui oled rannakülast pärit, on väga raske kohaneda maaeluga. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta August Mälk (4.oktoober 1900 Kipi-Koovi küla, Lümanda vald, Saaremaa- 19.detsember 1987 Huddinge haigla, Flemingsberg,
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine.
" ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa. Peategelane püüdis kala ja isa tegi oma õlut ja ema küpsetas leiba. Minikord polnud neil sedagi. Hanesse vena Arno läks maailmarännakule. Raamatu lõpus surevad kõik Hanesse lähedased. 3. Probleem: Autor näitab, et põhiline on otsus
eluga naine, tugeva iseloomuga ning tahtejõuline Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Laas- Hannese isa, rahul Taavet Rabaraud Joosepi isa, oma eluga selle viletsuses kes ta ära põlgas Tegelaste võrdlus · Hannes <-> Joosep Noored mehed otsivad oma elu eesmärki. · Suureõe Niida <-> Kaie Skalle Rikkad tüdrukud, läinud laia maailma, neile kuulub noormeeste süda. · Turja Laas <-> Anu Maarva Laste pidepunktid, vanemad kes aitavad. Kodu kuhu tagasi pöörduda.
1. August Mälk ,,Õitsev meri" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevus toimub XX sajandi alguses, iseseisva Eesti ajal (tegevusaeg ei ole täpselt määratletav) ja kestab umbes 20-25 aastat. 3. Põhiline tegevuskoht on väike rannaküla Läänemere ääres, merel kala püüdes ja hiljem osaliselt metsakülas Lääne-Saaremaal. 4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles
Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti
Seda, et Hannes ei saanud elada ilma mereta, näitab tegelikult ka tema elukutse valik töötas ta ju suurtel laevadel, mis viisid ta küll kodust ja perekonnast väga kaugele, kuid meri jäi alati lähedale. Ta rändas maailmameredel ja sai uusi kogemusi. Teenitud rahaga aitas ta oma vaest perekonda. "Kui tuttavaid hääli ei kuule aknast pead välja pistes või õuele minnes merekohinat, siis nagu oleks midagi surnud. Midagi puudu, mida hing vajab". See lause tõestab väga selgelt, et Turja Hannes ei saanud elada ilma mereta. Ilma mereta oli Hannese hing tühi. Teiseks väidaksin seda, et Turja Hannes jäi truuks oma kodukohale. Vaatamata elu keerdkäikudele ja erinevatele sündmustele, pöördus ta ikka tagasi oma armsasse pelgupaika - Turja tallu. Hannes oli oma kodukohaga justkui kokku kasvanud. Võtame näiteks Hannese esimese suhte Niidaga. Kuna Niida oli pärit rikkamast perest, siis oli tal võimalik käia linnas koolis õppimas
inimestel polnud raha, vaid raha olemasolu sõltus merest. Mida rohkem oli kalu, seda parem oli elu. Kahjuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elu hea. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva erinevused. Teoses on rannaküla elanikud kui vaba rahvas, kelle traditsioonid erinevad maarahva omadega täielikult ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Peale Turja ema surma muutus aga elujärg kehvemaks kui see varem oli olnud. Uue perenaise tulek tekitas õhus pingeid ning probleeme pereliikmete vahel. Aina kehvemaks muutus ka Turja isa tervis. Kõige raskemaks hoobiks osutus aga tulekahju Turjal. Elumaja häving sundis perekonda sauna elama minema. Seal aga tundis Hannes end üleliigsena ja läks õnne otsima, kuid kahjuks seda ei leidnud. 3 Probleemid teoses Üheks probleemiks oli meri
ärajuhtimise torud. Suudmest allpool paiknevad allapoole laienev koonusekujuline saht, silindriline mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. Turja all on silindriline kolle, selle ülaossa suubuvad veega jahutatavad õhupuhurid, mis on ühendatud ümber ahju paikneva rõngakujulise õhutoruga. Kolde alumises osas on tulekindla massiga suletavad avad koos räbu ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või
Õnn ei vaja kõrgeid katuseid Nagu raamatus Turja peremees targasti ütles: ,, Õnn ei vaja kõrgeid katuseid ega uhkeid kodasid", nii see ongi. Igal inimesel võib õnne olla, olgu ta rikas või vaene. Võib öelda, et Turja perel oli õnne. Näiteks läks Hannes tüdrukutega koos merele lõbusõitu tegema, kaotas paadi üle kontrolli ja nad sattusid kodurannast eemale. Tal oli õnne, et nad kõik ellu jäid. Mõnes teises olukorras aga tundub, et tal polnud üldse õnne näiteks tema vend ja tuttavad inimesed uppusid. Mulle tundub, et elus on nii, et kui sa juhtud olema õnnega koos, siis sinu õnn ära ei kao. On ju inimsesi, kes on lotoga isegi 2 korda jackpoti võitnud. Õnn on inimeste jaoks erinev asi
Mulle meeldis A. Mälgu teos „Õitsev meri“ Mulle tavaliselt ei meeldi Eesti külaelu käsitlevad teosed. Nende tegevustik kipub minu jaoks olema päris igav ning lugemine üsnagi kurnav. Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt
· 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. Tseremoonia · 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud.Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju (Don Quijote), kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. Tseremoonia · 3) areenile tulevad kolm banderiljeerot, hoides kummaski käes ühte banderiljot (70cm harpuun), mille otsas on terav haak ja värvilised paberid. Banderiljod tuleb härjale turja lüüa. · Algab võitlus. Võitlus · Matadoori tegevust piiravad seadused, millest üle astudes alandab ta ennast elu lõpuni. Näiteks ei tohi vastast ootamatult või selja tagant tappa. · Matadoor võib härjale hoobi anda ainult
veel paarilist leidnud. Karja juhiks on isahunt ning tema partner on võrdsel positsioonil. Saagi jahtimisel ja kutsikate toitmisel tehakse koostööd. Oma territooriumi märgitakse uriini ja ekskrementidega. Et hundid saaksid jahtida selliseid suuri loomi nagu näiteks põhjapõdrad, peavad hundid olema karjas. Tundraavarustes on vähe selliseid kohti, kuhu saaksid hundid end peita, et äkki rünnata. Kohe, kui hunt kargab mõnele loomale turja, kiirustavad teised hundid talle appi. Nende jahid ebaõnnestuvad tihti, kuid kui jaht õnnestub, jätkub neile seda mitmeks päevaks. Tundrahuntide innaaeg on märtsis. Siis lahkub tiine emasloom karjast ja otsib endale sobiva koha elamiseks. Vahel kaevab ta endale ise mingi koopa, aga tavaliselt on maa külmunud ja tuleb kasutada valmis koopaid ja urge. Kutsikad, kes sünnivad, sõltuvad täielikult emast. Nad on pimedad, kurdid ja abitud. Kuuvanused kutsikad on võimelised juba liha sööma
Hõõglamp Koostaja:Ivar Turja Klass:10a Ajalugu 1800.a. leiutas Edison esimese praktilise hõõglambi Esimese katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1904.a. tulid Euroopa turule esimesed volfram lambid. 1950.a. oli volfram lampide tehnoloogia lõppu jõudnud. Elektripirni ehitus: 1 -- kuumakindlast klaasist kest 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volframist hõõgniit 4 -- ühendusjuhe põhjakontaktiga 5 -- ühendusjuhe sokliga 6 -- tugivardad 7 -- klaastoestik 8 -- ühenduskontakt sokliga 9 -- keermestatud sokkel kontaktiga 10 -- isolaator 11 -- põhjakontakt Kasutamine Nüüdsest hakatakse neid ümber vahetama säästu pirnide vastu. Neid kasutavad enamus inimesed maailmas. Tootmine Euroopas keelustati sajavatiste hõõglampide tootmine. Tänan tähelepanu eest! ...
jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi. Koerte põlvnemislugu (skeem) : (), The genealogy of the dog(1) 4 2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter)
Harala elulood Turja Hannes Ühes väikses rannakülas ma elasin, kus ühiseks huviks oli meri. Rannakülas leidus ka ilusaid neidiseid, üks ilusamaid oli Suureõue talu Niida. Seal oli ka Taali, nende kahega sai ikka pidudel tantsu löödud. Hiljem sai öösiti salaja Niida toas käidud, kuni tolle isa sellest teada sai. Nii lõppes meie suhe. Mõni aasta hiljem sai mu vend Klaus surma, jättes leseks oma naise Luise. Ühel peol kohtasin Liidat, kelle ka endale naiseks võtsin.
2 Hüpotees ja kontroll………………………………………………………………………………………… …………3 Järeldus……………………………………………………………………………………… ………………………………4 1 OBJEKTI KIRJELDUS Minu objektiks on mu koer Fia ta on welsi sprinter spanjel ta on seltskondlik talle ei meeld üksinda olla ta on keskmisest kõrgema turja kõrgusega. 2 HÜPOTEES JA KONTROLL 1.- Fiale meeldib konti süüa õues treppi peal 2.- Fiale meeldib konti süüa toas aknalaua peal ehk tema pesas 3.- Fiale meeldib konti süüa minu toas Kontroll 1.- Hüpotees Fiale meeldib lonti süüa õues treppi peal see hüpotees peab paika 2.- Hüpotees Fiale meeldib konti süüa toas aknalaua peal ehk tema pesas see hüpotees ei pea paika 3
METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2. eluaastaks SIGIMINE Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris Sellel ajal liituvad ka kuldid karjaga Sellel ajal võitlevad nad emaste pärast üsna
HIIDHIRV Nüüdseks väljasurnud kahemeetrise turja kõrgusega hiidhirv elas palju kauem kui esialgu aravati, räägivad Briti teadlased. An extinct deer that stood more than two metres at the shoulder survived much longer than previously thought, British scientists report in the magazine Nature. Megaloceros giganteus (hiidsarv) ei olnud surnud veel enne 7000 aastat tagasi, mida on tõestanud Professor Andrian Lister ja Tony-Stuart londoni Stuarti , Profs. Adrian Lister and Tony Stuarti ülikool-kolledzist londonist.
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Gedrik Keinast Ivar Turja KG 12.a Parlamentaarne demokraatia 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Eesti oli paljurahvuseline riik. 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Noor riik osutus üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt. 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga).
· Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse
Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev šaht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub
abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Sauna liigid: soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun. Soome saun Soome saunas tekkiv kuiv õhk parandab vererõhku ja ainevahetust, leevendab reumaatilisi vaevuseid jne. Aurusaun Tänu suurele niiskuse sisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja selliste
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitr...
Kolme kuni kolme ja poole nädalased pojad ronivad pesast ja varjavad ennast meisterlikult puuvõrades. Nelja ja poole nädalased pojad lendavad juba päris hästi, kuid püsivad pesitsuspiirkonnas veel mitu kuud. Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis, pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle ka röövlinnud. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast. Toitumine Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri, karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde. Samas peab ta ka alati hoolas olema, et mitte kogemata kombel ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, sest kohtudes teise "öökulliga" on reeglina kõrvukräts väiksem. Levik maailmas
2) Mis olid Hannese vendade nimed? 3) Kui vana on Hannes raamatu alguses? 4) Kellega Hannes abiellus? 5) Kellega Hannes lapse sai? 6) Mis olid nende kahe talu nimed, kus Hannes elas? 7) Kas Hannese vend, kes läks maailma avastama, kirjutas tihti? 8) Kumb suri enne, kas Hannese ema või isa? 9) Mis oli Hannese õe nimi? 10) Kellega Hannese teine vend abiellus? Vastused. 1. Niida. 2. Arno ja Klaus. 3. 16. 4. Liida. 5. Taaliga. 6. Turja ja Tondioja. 7. Ei. 8. Ema. 9. Marie. 10. Luisega.
Mustang Mustang on hobuslaste sugukonda kuuluv kabjaline. Tema turja kõrgus on kuni 1,42 m. Mustangeid elab vähesel määral USA üheksas lääneosariigis. Nad elavad väikeste karjadena, mis koosnevad täkust ning tema haaremist. Sinna kuuluvad tavaliselt 2-18 mära, nende varsad ning suur hulk noori hobuseid. Mustang on taimtoiduline. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on need hobused kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks
Ega ta eriti hästi Hannese isaga läbi ei saanud, aga perekonda oli naist vaja. Mõne aja pärast läks Hannes kaitseväkke. Vahepeal tuli Hannes Saaremaale tagasi, aga ta ei läinud koju Turjale, vaid Põidesse, sest mõne päeva pärast pidi Hannes uuesti sõjaväkke tagasi minema. Põides sai Hannes tutavaks Liidaga. Liida ja Hannes meeldisid üksteisele, kuid Hannes pidi uusti sõjaväkke minema. Pärast sõjaväest naasemist, läks Hannes koju. Mõni päev hiljem põles Turja talu peahoone maha ja mindi sauna elama. Kodus sai toit otsa, ja Hannes mõtles abielluda Liidaga ja minna elama Põidesse, kus on viljakad mullad ja nälga pole kunagi. Niisiis Hannes abielluski Liiidaga ja läks Põidesse Tondiojja elama. Ühel päeval tõi Hannes ajalehe ja luges sealt, et tema vend Klaus on uppunud. Pärast seda läks Hannes mitmeks päevaks Turjale elama. Hannes läks tagasi Põidesse elama. Tehti tööd ja elati hästi, kuid Hannese ja Liida suhted hakkasid halvenema
Nooruki kujunemislugu A.Mälgu ,,Õitsev meri'' romaanis Iga inimese iseloom hakkab kujunema juba esimestest elukuudest. Mõjutajateks on kõik liigutused, hääled ning ümbritsev keskkond. Kuid kõige tähtsamaks on siiski ema, kes saadab ja jälgib last igal sammul ja on talle kõige tähtsamaks isikuks üldse. Ka Lennar Meri on öelnud,et emaarmastus on kõigi armastuste ema. Tänapäeva lapsed ootavad oma vanematelt suuremat rahalist toetust ning vahel unustavad kõige tähtsamad- emotsionaalsuse, tunded. Mõtted tiirlevad ainult suurema taskuraha või mingi moodsa vidina ümber, millel tegelikult pole mingisugust praktilist eesmärki. Soetamisel, vedeleb uus mänguasi juba mõne aja pärast kusagil toanurgas. Kõik tuleb nii kergelt kätte ning seda on kurb vaadata. Asju tuleks välja teenida mis tutvustaks juba varases eas, et raha ei kasva puuotsas. See on suur modernse ühiskonna probleem. Mälgu romaanis, Turja perekonnas, oli kõik täiesti ...
elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautideja ka langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Tirel ette ja taha Tirel ette toengkükist sirutatakse jalad (käed 30-40 cm kaugusel pöidadest), millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tirel lõpetab sirgelt püstiseismine, käed kõrvale välja sirutatud. Tirel taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetad käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Kätelseis Kätelseis õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja
Praegu mõõdetakse hobuseid lindiga, mõõtmine on oluline kasvatajate ja tõuaretajate jaoks. Hobuste kõrgust mõõdetakse eri maades erinevalt. Näiteks Inglismaal ja Ameerikas mõõdetakse ühikuga kämmal. Üks kämmal võrdub 10,16 cm ehk 4 tolli, meil mõõdetakse lindiga. Tänapäeval on üheks levinumaks mõõtmisvahendiks mõõtmiskepp. Hobune peab seisma tasasel maal, esi- ja tagajalad paaridena kõrvuti. Mõõdetakse turja kõrgemast punktist maapinnani. Kui hobuse turjakõrgus on 148 cm või vähem, arvestatakse ponideks, hobuseks loetakse alates 149 sentimeetrist (Briggs ja Hamilton, 2005). 2.1. Hobuste kehamõõdud Eesti hobused on väikest kasvu ja keskmine normaal kasv on hakanud aastatega kasvama. Kõige levinumad mõõdud leiad alt (Kreen, 2003): Turjakõrgus, (lühend tk) - mõõdetakse turja kõrgemast punktist mõõtepinnani; Seljakõrgus, sk - selja kõige madalamast kohast tasapinnani;
Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht. Hobune oma paljude liikidega, nagu me neid tänapäeval tunneme, on lõpmatul pika evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja selle turja kõrgus oli 25-45 cm. Selle hobuse esijalad olid nelja varbaga, tagajalgadel aga oli ainult kolm varvast. Aja jooksul arenes see hobune klimaatiliste tingimuste muutumise tagajärjel. Tänapäeva hobuse esivanem oli kõigesööja loom, kes elas troopilistes metsades. Kliimamuutused asendasid need metsad metsikute avarate tasandikega ja hobune kohanes nendega, muutudes rohusööjaks, kel olid kiired jalad, et põgeneda kiskjate eest. Kuna jooksmiseks kasutati vaid keskmist
,,Õitsev meri" Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta eiras neid kahtlusi, arvates, et need ajapikku kaovad. Ta oli rumal kui arvas, et suudab eirata oma veenides vere asemel voolavat merevett. Ta püüdis küll väga huvituda talupidamisest, kuid tema kutsumus oli meremehe elu. Kala ei suud akuival m...
Lasteaia ,,Tõruke" köögi hügieen Leana Paistu TT-09 Sisukord: 1. Köögikoristamise juhend 2. Töötajate hügieen 3. Ergonoomiline tööstiil 4. Pinnakattematerjalid, seadmed 5. Nõud Köögikoristamise juhend: Erineva saastumisastmega pindade puhastamiseks võiks kasutada eri värvi koristusvahendeid. Roheline - STERIILNE Sinine - PUHAS või DESINFITSEERITUD Punane - MÄÄRDUNUD Kollane - NAKKUSOHTLIK Koristamisel peab alati liikuma puhtamast alast mustemale alale. Sellest tulenevalt peaks koostatama ruumisisese puhastusjärjekorra. Ruumisisene puhastusjärjekord: Valgustid Vabad pinnad (suunaga ülevalt alla) Seinad Seadmed Kraanikausid Põrandad Töötajate hügieen: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse Kandma sobivat ja puhast tööriietust (jalanõud, müts, põll, kindad) Vajadusel kaitseriietust Ergonoomiline tööstiil: 1. Tööta sirge seljaga! 2....
Eestimaal säilitada oma iseseisvus. Teekond oli raske Eestile, kuid Eesti jõudis pärale. Tänu Jaan Poska saavutatud Tartu rahule võib iga eestlane uhkelt seista ka tänapäeval oma kodumaal. Sellist asja ei saa võtta iseenesest mõistetavalt, sellist asja tuleb tähistada ning au anda nii Jaan Poskale kui ka sõdijatele. Diana Turja 12Y
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika osakond Üliõpilane: Diana Turja Teostatud: Õpperühm: EALB 41 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem
Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1. Soome saun - õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikana kasutatakse kuumi kerisekive, millele leili viskamisega niisutatakse lühikeseks ajaks õhku. Temperatuur soome saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises - igale laval käimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes.
August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga. Tema ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada. Ta lahkus juba
Käo-Jaani ajama – luiskama ei ole sooja ega külma – ta on väga paksu nahaga – ükskõikne ei pilguta silmagi – ei liigu mitte üks närv – väga rahulik ei öelnud musta ega valget – ei saanud sõnagi suust – vaikima esimest viiulit mängima – kõige tähtsam olema hinge tagasi tõmbama – puhkama hinge taha panema – alles jätma hundid söönud ja lambad terved – kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule jalga laskma – ära minema jalgu jääma – maha või ette jääma kahe silma vahele jääma – mitte märkama kellegi luigelaul – viimane võistlus/esitus/jne kihva keerama – tuksi keerama – ära rikkuma kirvega kurge püüdma – kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma koera kaelas vorst / sea seljas sadul – millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta / millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta kops üle maksa – vihastumise v vihale ajamise kohta kuidas Luukas õlut teeb – (ähvardades) õpetust andma kurg tuleb külla – last saama käis pappi...
aastal 550 isendit. Arvukus oli aga väga madal sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma. Iseloomustus Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Kehapikkus. 150-280 cm Kaal. 100-315 kg (isastel) 60-200 kg (emastel) Turja kõrgus. 90-150 cm Saba pikkus. 6-21 cm Tagakäpa pikkus: 13-30cm Kogupikkus püsti seistes: 250-330cm Käitumine Karu on väga muutliku meelega, umbusklik, kergesti ärrituv. Toitumine Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Sigimine
Referaat Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Kalevipoeg. Seitsmeteistkümnes lugu Seitsmeteistkümnes lugu räägib sõjaratsu sõidust, Assamalla lahingust, juhtumistest põrgukatla juures ja muruneidude tantsust. Sõjaratsu sõit Kalevite pojal oli ratsu, kelle seljas ta ratsutas sõjakära kustutama. Ta võttis kaasa 50 kannupoissi Virumaalt, 60 Kuressaarest, 70 Soomemaalt ja veel teisi saarelasi. Kalevite hobu oli kallis: hõbepäitsed paistsid peast, kuldkangid valjastest, taalervööd saba tagant ja kudruskeed olid ümber keha. Kes Kalevipoega ratsul sõtta sõitvat nägi, see lausus: ,,Seep see poissi paistab palju, seep see meesi maksab kallist! Hobu alla hõbedane, kuningas seljas kullasta!" Kalevipoeg kange mees sõitis hobuse sadulas sõjakära keskele ja lasi hobusel seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla lahingus ja seejärel Kalevipoega valdas paha tuju ning ta ohkas: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
