Eesti Maaülikool Põllumajanduse- ja keskkonna instituut Keskkonnaplaneerimine- ja maastikukujundus Kalda tee 1c ja Ihaste 3 kruntide detailplaneering Ruumiline planeerimine PK. 0764 Koostas: Monika Lõuna Tartu 2016 Planeeringu olemus Planeering asub Annelinnas ning planeeringu ala on suurusega 3,7 hektarit. Lubatud suurim ehitusalane pind antud kavandatavale juurdeehitisele on 14 018 m2. Ihaste tee 3 krunt on hoonestamata ja Kalda tee 1c-l asub kaubanduskeskus Eeden ning parkla ning parkimis ehitis
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Ruumiline planeerimine Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu analüüs Tartu 2007 Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinnas 25.01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu
Maa-alal paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega, kohaliku juurdesõiduteega Ämari ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev. Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas, kasemets ja üksikud leht ja oksapuud. Säilitamisele kuulub 2 eraldi kasvavat mändi. 3. Nõuded detailplaneeringu eskiisprojektile: Esitada asukoha skeem. Asendiplaanil esitada ettepanekud maa-ala kruntide elamumaa kruntide moodustamiseks, s.h. määrata kahele olevale korrusmajale krundipiirid. Planeerida juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavatele kruntidele. Määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele ja ehituskeelu tsoonid. Hoonestatav ala ei tohi sattuda oleva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni. Eramute kruntide pindala 1400 kuni 1700m2, erandkorras üksik muu pindalaga krunt, viimase lahendust sel juhul põhjendada seletuskirjas.
Sisukord 1. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4 2. Lähteolukord .......................................................................................................................................... 4 3. Planeerimislahendus .............................................................................................................................. 4 3.1. Kruntide hoonestusnõuded ............................................................................................................ 4 4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus ................................................................................................................ 6 5. Tehnovõrgud .......................................................................................................................................... 6 5.1. Veevarustus ........................................
aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta. 1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks.
Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal. Planeeritavav ala on tasase reljeefiga, ühtlase langusega mere suunas. Olemasolevad kõrgusarvud on 10,12m ja 8,16m vahel. Maa-ala paikneb park kõrghaljasusega. Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla. 3 1.3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks. Võimalik hoonestusala moodustab kruntide kogupindalast 20%. Planeerimislahenduse kohaselt on kinnistu piirist 5m ulatuses sissepoole ette nähtud ehituskeeluala, kohas, kus naaberkrundil olev kinnistu paikneb krundi piiril, on ehituskeeluala 8m. Planeeritav hoonestus krundil võib olla maksimaalselt 2 korruseline kõrgusega 9m. Maksimaalne hoonete arv krundil on 3. Täpsemad andmed on antud ehitusõiguste tabelis asendiplaanil. (tabeli seletus joonis 1) Krundile Kakumäetee 52 (krunt 1) ei ole täiendavaid piiranguid
1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Vanalinn Tallinnas on UNESCO kaitse all. Kuulumine UNESCO Nimekirja on ühele ajaloolisele linnale kõrgeim rahvusvaheline tunnustus. Suurimad ja tuntumad gooti kirikud on Pariisi Notre-Dame, Amiens`i, Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Eestis näiteks Oleviste ja Niguliste kirik.
See omakorda tõi kaasa villahindade tõusu ning lambakasvatuse laienemise. Seepeale hakkasid paljud tulude suurendamisest huvitatud mõisnikud laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Seda protsessi hakati kutsuma tarastamiseks, kus eraldiseisvate maatükkide ühendamine kas kompensatsiooni kaudu või vägivaldse kokkuleppeta võõrandamisega selle omanikult. Tarastamise peamine eesmärk oli kruntide ühendamine. Kui valdused olid eri piirkondades, liideti need ühtseks tervikuks, et neid oleks praktilisem harida. Tarastamine sai alguse 15. saj Inglismaal ja kestis 19. sajandi keskpaigani. Inglismaal oli tarastamine suuresti vabatahtlik protsess, toimudes kokkuleppe tulemusena. Põhjus, miks kogu protsess venis seisnes selles, et raske oli jõuda kokkuleppele. Suurmaaomanikul tuli kokkulepe saada iga maaomanikuga. Töötati välja kompensatsioonisüsteem, et
Teede pindala (m²) 4060 Teede pindala krundi 203 kohta (m²) Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti ning trapetsi valemi abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Enesereflektsioon: Tööd oli väga huvitav teha. Kõige raskem oli maa- ala kruntideks jagamine niimoodi, et väljavenitatus ja pindalad jääksid lubatud piiridesse, edasine oli juba kerge. Arvan, et töö on korrektselt tehtud.
Tallinna vaatamisväärsused Teekond Vanalinn Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster.
Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 11.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'e, etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Tabel . Elektriliinide pikkused ja maksumused Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1260 56 22,50 1:2,49
5. elamumajanduse arengut toetavate välis- ja arendusprojektide koordineerimine (nt korteriühistu juhtide koolitamine ja energiamärgise hankimise toetuse andmine, peremajade ehitamine vanemliku hooleta lastele ja sotsiaalmajutusüksuste rajamine); 6. era- ja avaliku sektori koostööprojektide arendamine; 7. maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute korraldamine; 8. avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ja linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine; 9. vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine; 10. maa erastamise ja korteriomandi seadmise korraldamine; 11. üürivaidluste lahendamine; 12. linnavaraks olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ning valdamise üle arvestuse pidamine. 2 Praktika kohas täidetud ülesanded Koos praktikalepinguga määratleti ära ka tööülesanded ettevõttes.
Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast. Taashoonestamist ette näinud planeering oleks muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati umbes kolm meetrit kitsamana. Vaidluste ajal 2002
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10
aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda,
uuslinnade (ingl.k. edge city) äripindadel linnast väljas, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu või kaubanduspiirkonnaks. Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam
selle ülalpidamis- ja kõik muud kulud, ning pärast seda otsustada, kas soovib antud elamu osta või mitte. Ilmselgelt on tegemist ostjate kartusega teha ostuotsus langeval turul liiga kõrge hinnaga ning prooviga võita aega nägemaks, mis juhtub edasi nii majanduselus üldiselt kui ka kinnisvarahindadega (Uusmaa kinnisvara). Maksejõulisi kliente on turul vähe ning seoses üldise majandusolukorra ja pankade laenupoliitikaga on eramute ja kruntide hindu veelgi alandatud (Uusmaa kinnisvara). Tehinguhinnad on langenud paljuski eelkõige seetõttu, et ostjad teevad müüjale omapoolseid pakkumisi. Reegliks on saanud, et objekti pakkumishind on ostja jaoks justkui midagi müstiliselt ebareaalset ja üldjuhul tehakse müüjale utoopiline pakkumine tunnetamaks minimaalset hinnapiiri (Uusmaa kinnisvara). 2008. aasta viimane kvartal oli Tartu kinnisvaraturul pessimistlik. Elamispindade
projekte ära võtma, nagu pangad võivad seda teha. Arvan, et kõik arendajad ei suuda kinnisvaraturu tasakaalupunkti ära oodata ja kindlasti tuleb ka nn hädatapmisi, kui pangad ei suuda ära oodata, millal oma raha kätte saavad. Vaatamata oma finantseerimisvõimalustele ei alusta me uusi projekte enne, kui eelnevatest etappidest on vähemalt 50% müüdud. Jagame ka kulusid ning otsime koostööpartnereid. Väga palju raha kulub ehitusfirmal kruntide hankimiseks ja läheb mitu aastat, enne kui sealt tulu tuleb. Selleks et bilanssi vähem koormata, olemegi otsinud koostööpartnereid. Nii arendame Tallinnas Rannamõisa tee 10 asuvat Pärnaõue korterelamute projekti koos Toompea Maja ja Satnam Europe'iga, Lasnamäel leidsime koostöövõimaluse AS-ga Fakto. Kasumimarginaal väheneb, aga on siiski suurem kui vähempakkumiskonkurssidel. KLIENT Reklaamiga ei tasu jahtuvas majanduses lolliks minna. Turundus on oluline, kuid kulud
UNESCO maailmapärandi nimekirja. Jaluta keskaegses miljöös ja õpi tundma kaunist hansalinna arhitektuuri! Tallinnas on kõige paremini säilinud vanalinn Põhja-Euroopas. Erinevalt teistest Põhja-Euroopa pealinnadest ei ole siin linna sajandite jooksul saatnud rahapuuduse tõttu massiliselt uusehitisi, kaitserajatised on hoidnud suuremate sõjapurustuste eest ja kivi kasutamine peamise ehitusmaterjalina on vähendanud tulekahjustusi. 11. 15. saj välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid, samuti kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned on säilinud oma keskaegsel kujul ja annavad hea võimaluse ajas tagasi rännata. Paljudes hoonetes asuvad nüüdseks hubased kohvikud, luksuslikud hotellid, tipptasemel restoranid või väikesed kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid.
Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda. Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati talude vahel ka mõisa majandushooneid. Asundustalusid loodi näiteks Partsi mõisas. Sellele on iseloomulik korrapärane kruntide planeering, iseloomusta asukoht muust asustusest eemal. 1929.a loodis Asunduskomisjon, mis pidi valima riigi maadest asunduskõlbulikke maid, teostama planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti maaparandus, rajati teedevõrk ja koostati projektid. Asunudtalu said rajada Eesti kodaniku, kes suutsid sissemaksuna tasuda 10% krundihinnast. Eelistati
saab sinna veel ehitada lähedusse. Supelrannad, ehituskeeluvööndid, kallasrada saab täpsustada või kehtestada, maardlate kitsendused (mis pannakse riiklikul tasandil paika maakonnaplaneeringus) jne. Kus OV otsustab keskkonda säiliatda, muinsuskaitsealsed piirangud, max ehituskõrgus, tihedus, haljastus, puhkealad, kergliiklusteed, riigikaitsealade täpsustamine, erinevad keskkonnaküsimused- saaste, hoonete vahemaad, müra,), liikluskorraldus, tänavate võrk, kruntide minimaalsuurus jne. LOENG Koos oluliste kohtulahenditega (ehitus-ja kasutuslubade menetlus, projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused,
rohkem. Jooniselt väljendus selgesti ka majanduslik olukord kus 2004 aastal alanud kiire tõus saavutas oma tipu 2006 aastal ning pärast seda järsult langes tuues kaasa endaga koondamislaine ning palju muid sotsiaalseid ja materiaalseid probleeme (Joonis 5). Paljud hiilgeajal laenu abil kodu soetanud, olid sunnitud oma kodusest loobuma, ilmnesid ka esimesed ,,vaimustuse" aegsed vead, kehva ehituskvaliteedi, mõtlematult võetud laenude ning kiirustades valitud kruntide, näol. Langus kestis kuni 2009 aastani, mil vaikselt jälle tõusma hakkas ning 2010 saavutati majandustõusu eelne olukord. 6 Joonis 6. Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arv ja väärtus ning keskmine brutopalk 2003-2011 aastal. Allikas: Statistikaamet Harjumaa elanike keskmine kuu brutopalk nii selget muutust aga välja ei joonista (Joonis. 6). Keskmine brutopalk tõuseb kuni 2008 aastani, olles 2003. aasta palgast 91%
[WWW] http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arendaja-kalarannast-telliskivi-selts-nuputab- planeeringu-pidurdamiseks-valja-uha-uusi-pohjusi?id=72284833 (19.10.2017) 4. Tallinn. (2014). Vastulause: Müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta. [WWW] http://tallinncity.postimees.ee/2838565/vastulause-muudid-kalasadama- detailplaneeringu-kohta (21.10.2017) 5. Tallinna õigusaktide register. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas. (2016). Tallinn: [WWW] https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp (22.10.2017) 6. Telliskivi Selts. (2015). Telliskivi Selts, alatu valetaja? [WWW] http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama- detailplaneering/telliskivi-selts-alatu-valetaja-vastus-remmelkoore-artiklile (18.10.2017) 7
Mõõdistati maatükke 1999.a augustis. Mõõdistaja oli Laura Jakobson mõõdistamislitsentsiga: 0009765 Katastrimõõdistamisel kasutati tahhümeetrit Trimble M3 Total Station Käigupikkus (km) VIII maatüki mõõdistamisel:1,36 km IX maatüki mõõdistamisel: 0,99 km X maatüki mõõdistamisel: 1,20 km XI maatüki mõõdistamisel: 2,59 km Joontearv VIII maatüki mõõdistamisel: 7 IX maatüki mõõdistamisel: 6 X maatüki mõõdistamisel: 8 XI maatüki mõõdistamisel:10 Moodustavate kruntide suurused ja kitsenduste pindalade suurused on järgnevad: VIII maatükk üldpindala 11,31 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 1,74 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,61 ha IX maatükk üldpindala 10,04 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 2,91 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,46 ha X maatükk üldpindala 30,14 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 4,31 ha; K-2 (kaldakaitsevööndis) 2,60 ha; K-3 (veekaitsevööndis) 1,30 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,94 ha XI maatükk
sealsetele elanikele suurt pahameelt turu „äraviimine“, kuna värskeid toiduaineid ja esmatarbekaupu sai tol ajal peamiselt turult. Elanikud kirjutasid sellest ülekohtust ajalehtedesse, käisid ametiasutustes, kohtutes jne. Juulikuus 1926 andis Riigikohus õiguse siiski alevivalitsusele. Peale turu ümberpaigutamist tekkis palavikuline nõudlus sealtkandi ehituskruntide järele. Elvas tekkis teine suur ehitamise hooaeg. Kuna kruntide väljajagamisel tekkisid mõningased arusaamatused, läksid alevivanem ja volikogu esimees 1927 aasta alguses kohtu alla. Nõnda lõppeski II alevivolikogu tegevus. Järgmine volikogu valis alevivanemaks J. Tammina, volikogu esimeheks sai P.Uibo. Volikogu püsis ametis kõigest aasta ja suutis selle ajaga vaid siitkandi riigimaad saada alevivalitsuse kontrolli alla. Selle volikogu ajal said ka Elva tänavad endale nimetused.
lilled, seda oli tahtnud koheselt teha, kui ta Vargamäele jõudis. Tööde käigus tuli ilmseks ka see, et põllulapid olid võsasse kasvamas, ning need tuli juurtest ja mätastest puhtaks teha. Esimese aasta kevade küdmisega selgus, et maapind on päriski kivine ja ader läks tihti tänu tulisele hobusele puruks. Käidi kõrtsis endale sulast ja tüdrukut kauplemas, seal kohtus ka Andres Oru-Pearuga, ning kohe alguses läks neil sõnavahetuseks. Peagi soovis Andres Pearuga ühist kraavi kruntide vahelisele sihile teha, aga Pearu ei tahtnud alguses teha ja otsustati siiski nii, et kraav tuleb Pearu poole peale. Esimeste Nelipühade aegu tehti pidustused Eesperes, kuhu kutsuti naabruskonna peremehed ja perenaised, et nendega tutvusi luua. Tuli sõnnikuveoaeg, ning Andres sai naabrite näol omale abi esimeseks aastaks, et kergem alustada oleks. Esimene einatöö oli raske, kuna heinamaad olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal
Eurogümnaasium Anita Jansen Tallinna lood Referaat Tallinn 2013 Olulisem Tallinna osa on vanalinn. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas
on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus
mitte parandada ja see põhjustab hipodroomi kasutajates pettumust. Praegust asukohta metsa ja mere ääres saaks tõenäoliselt paremini ära kasutada, mida arvavad ka hipodroomi kasutajad. Seega minu jaoks Manitski argumendid seoses hipodroomi kolimisega ei ole kuigi veenvad. Manitski väidab et uus hoonestus ei tule liiga tihe ja et tema prioriteediks on luua ruum, kus ta ka ise elada tahaks. Samas on raske uskuda et tema kui arendaja esmahuvi ei ole siiski seotud pigem kruntide müügist tuleneva kasumiga, eriti kui ta ka seda ise väitnud on, seega on avalikkuse mure õigustatud. Raske on mitte nõustuda Talki pessimistliku tulevikuprognoosiga detailplaneeringu kehtestamise puhul. Samas Tõnu Laigu koostatud lahendus alale on läbimõeldud ja vastas etteantud tingimustele hõlmates endas ka läbimõeldud avalikke alasid. Ehkki planeering ei saanud Tallinna volikogus ühtegi vastuhäält ja jääb mulje, et ei
loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab
uusarendustes hindade alandamisi, kas siis selleks, et müüa ära viimased järelejäänud vabad korterid majas või et üldse müügiga alustada. Eesti ostjad on väga hinnatundlikud ning seda on näha sellest, et hea asukohaga uusarendustes, kus hindu on langetanud, on ka kortereid seejärel rohkem ära müüdud. Kui ka edaspidi on oodata korterite müügihindade alandusi suurusjärgus ca 10%, siis tehinguhindades nii suurt langust enam ei tohiks tulla. Elamute ja kruntide turul toimub samuti vähem tehinguid. Kõige keerulisem on müüa elamukrunte Harjumaal, mille asukoht ei ole millegi poolest omapärane ega kõrgelt hinnatud. Ka see trend on muutumas 2008. aastal, kui ehitustööjõudu on lihtsam leida ning kui ehitushinnad mõnevõrra soodsamaks läinud. See muutus ei toimu küll aasta alguses, kuid 2008. aasta suveks on kindlasti huvi ka elamukruntide ostmise vastu tõusnud. Tehingud, mis tänases turusituatsioonis toimuvad,
Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16
Kinnisvara korrashoid on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et kas säilitada ja/või taastada selline olukord, kus korrashoitav vara vastaks nõutava otstarbe täitmiseks esitatavatele tingimustele. 62. EVS-EN 15221 seeria kinnisvarakeskkonna korralduse põhimudeli selgitus Standardikeskuses on tutvustus tasuline 63. EVS 807:2010 eesmärgid ühiskonnas ja kinnisvarasektoris Käesoleva standardi käsitlusalaks on eelkõige kruntide, nendel paikneva hoonestuse ja hooneid teenindavate rajatiste ning hoonetes asuvate tehnosüsteemide ja paigaldiste, samas ka seadmete ning inventari korrashoiu tagamise tegevused. Standard praegusel kujul ei hõlma teede, sildade, välistorustike, elektriliinide ega muude rajatiste ning üldjuhul ka hoonestamata kruntide korrashoidu. Samaaegselt sisaldab käesoleva standardi tähenduses määratletud kinnisvara korrashoiu mõiste ka mitmeid selliseid tegevusi, mida majanduse tegevusalade
Vaatlused näitasid keskonna tugevat reostatust, mis tingis keskonnale tehtud kahjustuste hindamise ja nende likvideerimistööde kavandamise. Alates 1993. aastast on uuritud poolsaare geoloogiat, pinna - ja põhjavett, taimkatet, loomastikku ja endiste sõjaväeobjektide reostusohtlikkust. Viimasel ajal on Paldiski kujunenud tähtsaks kaubanduslinnaks, seda peamiselt transiidi valdkonnas.Arengule on kaasa aidanud sadama soodne geograafiline ja praktiline asend. Kerkima on hakanud kruntide hinnad, toimub aktiivne maa - tükkide müük välismaalastele ja Eesti eliitklassile ning seda niivõrd tormiliselt, et minnakse vastuollu nii ehitus – kui ka keskkonnaseadustega. Tulevikus võib Paldiskist kujuneda Tallinna eeslinn, sest looduskaunis ja rahulik piirkond on sobiv koht elamiseks ja vahemaa pealinnaga pole suur. Samuti on tõusvaks majandustegevuseks saanud turism. Asend Nii nagu heal lapsel on mitu nime, saab ka Pakri poolsaart ( varem ka Leetse
millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Tehnikaspetsialistid osalevad sel etapil vaid kontsultantidena. 2.2 Projekteerimise eeltööd Äriplaan Omaniku äriplaan, varasemate äriplaanide analüüs. Olemasolevate ehitiste kasutamise analüüs ja pindade inveteerimine. Ruumide vajaduse analüüs. Ehituskrundi valik Võimalike ehituskruntide selgitamine ja võrdlus. Andmed võrreldavate kruntide kohta: - geoteetiline alusplaan koos tehnovõrkudega, - ehitusgeoloogilised andmed, - tehnovõrkudega liitumise võimalused. Kehtivad detailplaneeringud. Krundist johtuvad eritingimused (vaivundament, allmaatorustikud jms.) ja piirangud. Krundi lõplik valik. Eskiisprojekt Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks
tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon eeslinn + linnastute kokkukasvamine
9 1270 10 1320 11 1280 12 1250 13 1250 14 1300 15 1350 16 1350 17 1300 18 1360 19 1580 20 1550 Teede pikkus(m) 463 Kruntide pindalad kokku ( ) 26595 Joonis 6.3 Maa jagamine kruntideks.
Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
2.9. Krundi väärtus ja ehitamine Siin on tegemist maksumuskonsultandi väga spetsiifilise tegevusvaldkonnaga, kuid kõik kes tegelevad ehitusmaksumuse plaanimisega vajavad teadmisi nendest teguritest, mis mõjutavad ehitamiseks vajaliku krundi maksumust. Nagu ka teisi kuluartikleid, nii mõjutab ka krundi maksumust nõudmise ja pakkumise vahekord turul. Siiski, erinevalt näiteks suhkrust, on maa piiratud ressurss ning seega ehitamiseks sobilike kruntide arv lõplik ja ka suurenenud nõudluse puhul pole võimalik krunte mujalt juurde tuua. Seega võib mõnes piirkonnas olla väga kõrge nõudlus ja kõrged hinnad kruntidele. Igasugune ehitamine eeldab teatud hulga vaba maa olemasolu või siis kasutuseloleva maatüki vabastamist lammutamise või ümberehitamise teel. Krundi ehitusväärtus on temal asuva, sinna püstitatava või renoveeritava hoone ehituskulude ja hoonestuse (koos krundiga) turumaksumuse vahe.
Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks
1. Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, värvuvad puidukiud, raku seinad(peits) 2. Pigmendid- kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks 3. Kile moodustajad- lahusti aurumisel moodustavad kõva kattekihi 4. Lahustid ja vedeldid- lahustavad kile moodustajaid ja vedeldavad vajaliku viskoossuseni 5. Plastifikaatorid- muudavad kattekihid elastsemaks 6. Täiteained- kruntide ja pahtlite põhi koostisosad Värvaineteks · nimetatakse lahustuvaid aineid, mis on võimelised kinnistuma materjali pinnale, värvima puidu kiude. · Nendega tugevdatakse või ühtlustatakse puidu loomulikku värvitooni tekstuuri varjamata · Peavad olema valguskindlad ja hästi lahustuma vees, piirituses, atsetoonis või teistes orgaanilistes lahustites · Jagunevad : 1. Looduslikud saadakse lepa, paju, õunapuu, kuuse koore
võõrandamisega selle omanikult. Tarastamise peamine eesmärk Tööstuspöörde eelduseks on põllumajanduspöörde toimumine. tööjõuga. , Toimub restruktureerumine rahvastikuhõive osas. Tööstuses oli kruntide ühendamine. Kui valdused olid eri piirkondades, liideti need ühtseks tervikuks, et neid oleks praktilisem harida. tegutseva rahva osakaal suureneb, põllumajanduses hõivatute . Tarastamine sai alguse 15. saj Inglismaal ja kestis 19. sajandi osakaal väheneb. Toimub tehnoloogiline täiustumine.----suureneb
· Oletus: Leonardo tahtis "Mona Lisas" kujutada hoopis oma hinge. · Leonardo puhul polnud iialgi tegemis reaalsuse kopeerimisega, ta ei tahtnud maalida portreed vaid alati kujutada sisemaailma. Võib-olla oli nii ka "Mona Lisa" puhul? · Samal ajal "Mona Lisa" maalimisega planeeris Leonardo Arno jõe suunamist tehissängi ("võitluskanalisse"), et Pisat hävitada. · Leonardo muutus suurejoonelise projektiga seoses ka tulutoovate kruntide maakleriks. · Insener Leonardo projekt nägi ette Serravalle mäe läbi puurimist ja jõe suunamist läbi selle. Kuid läbi puuriti mägi alles 500 aastat hiljem ja seda autode jaoks. · Suvel kuivas Rno jõgi tehissängis ära ja sügisel ujutasid tulvaveed nii vana kui uue sängi kaldad üle ja Leonaro projekt põrus. · Kunstnik asus kivistisi uurima. "Lahing" · 52- aastaselt, 4 aastat pärast tagasipöördumist Firenzesse polnud
Hooned on valdavalt puidust ja tellistest. Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus. Avanevad vaated tagahoovidesse, kus leidub originaalsena säilinud abihooneid (Eesti Entsüklopeedia). Pärnu maanteest lõuna poole jääval eelmise sajandivahetuse hoonestusalal on väärtuslikud tänavate ja kruntide algne struktuur ning originaalsel kujul säilinud puitdetailidega kaunistustega puitmajad. Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja- Paluoja järv. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni (Abja maaturism). 7 HALLISTE Halliste kihelkond
Püsikohustuste suhtarv põhiosa + intressid + maksud + kindlustus + muud püsikohustused jagatud kuu brutosissetulekuga 78) 79)Mis on kinnisvaraarendus? Kinnisvaraarendus - on tegevus, mis parendab olemasolevat kinnisvara ja tõstab selle väärtust. Kinnisvaraarendus vajab suurel hulgal kapitali, mistõttu viiakse arendusprojekte ellu tavaliselt laenukapitali kaasabil. 80) Millised on kinnisvaraarenduse liigid? Maa arendamine(detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine, kruntide moodustamine, teede ja tehnovõrkude ehitamne) · Hoonete arendamine(uusehitus, rekonstrueerimine, renoveerimine) · Kompleksne arendamine 81) Mis on rekonstrueerimine? Olemasoleva ehitise põhikonstruktsiooni osaline asendamine, hoone math oluliselt ei muutu, muutub plaanilahendus ja kasutusotstarve. 82) Mis on renoveerimine?Olemasoleva hoone taastamine esialgsel kujul koos põhitarindite või tehnosüs rekonst- rueerimisega, hoone math ja kasutusotstarve ei muutu
- Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide detailplaa nid II 1:500 Linnaplaa Munitsip 1:1000 nid, aal-ja 1:2000 asulate ehitusliku planeerim d kaardid. ise põhikaart II 1:5000 PK Loodusuu I suurendu ringute ja
lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala
annaabi.ee 
