Koera tõuks oli inglise mastif, nimeks pani Arhipov koerale Tinto Brass. Eriti meeldis mulle lugeda Arhipovi ja omavahelist suhtlust -kirjanik on loonud olukorra, kus koer vastab omanikule-nii koeral kui ka Arhipovil on omapärane huumorisoon. Näiteks kui Arhipov läheb Mashale külla palub ta Tintol telefonile vastata ja teatada et peremees läks raamatukokku ja sõnum üles kirjutada Tinto vastas, et saab aru ja teeb täpselt nagu vaja. Raamatu alguses saame teada, et Arhipovi naabriks on Lizaveta Grigorjevna Ogus.Naabrinaine astub Arhipovi juurde sisse ja on kindel et ,,kurjad jõud soovivad teda tappa",naine ise on oma saatusega leppinud aga muretseb oma kasutütre Maria Tjurina pärast. Lõpuks pressib ta Arhipovil välja lubaduse, et kui naisega midagi juhtub hoolitseb Arhipov Masha eest. Et tüütust naabrist vabaneda annab Arhipov lubaduse- järgmisel päeval saab ta teada et naabrinaine on surnud. Et oma lubadust täita läheb ta Masha juurde. Arhipovi üllatuseks pole Masha laps
unconscious. In other words, the unconscious processes taking place in Gurov are communicated to the reader's unconscious by means of their common language Petersbourgh in QOS I'm also doing queen of spades, thought that was a hard question. I thought write about its emphasis on the past, the story of the countess' card secret determines the whole plot. Focuses mainly on the aristocratic and gambling, maybe reflecting the nature of life in st. petersburgm lizaveta is mistreated by the countess and Herman (two people who are only out for money), but she has the happiest ending out of them all. I think the questions its less about the place and more about the people and their goals. But maybe the people's goals, reflects Russia's position in the world at the time, I think it was at the peak of its empire? The book could be saying something about the management of wealth? Those who
Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu. Ta nägi unenägu hobuse tapmisest. Raskolnikov kuuilis inimesi rääkimas Lizaveta poolõest. Räägiti naise tapmisest. Raskolnikovil tuli plaan naisele ots poeale teha. Nii ta läkski õhtul ,,panti viima" Ta tappis naise ja asus pandiks toodud asju varastama. Ta kuulis kedagi teises toas. See oli Lizete, kellele Raskolnikov nüüd samuti otsa peale tegi. Ukse taga käisid kaks meest, aga Raskolnikovil õnnestus siiski märkamatult minema pääseda. TEINE OSA Palavikus Raskolnikov hakkas paaniliselt5 asitõendeid mõrvast peitma. Hommikul toodi talle
Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu. Ta nägi unenägu hobuse tapmisest. Raskolnikov kuuilis inimesi rääkimas Lizaveta poolõest. Räägiti naise tapmisest. Raskolnikovil tuli plaan naisele ots poeale teha. Nii ta läkski õhtul ,,panti viima" Ta tappis naise ja asus pandiks toodud asju varastama. Ta kuulis kedagi teises toas. See oli Lizete, kellele Raskolnikov nüüd samuti otsa peale tegi. Ukse taga käisid kaks meest, aga Raskolnikovil õnnestus siiski märkamatult minema pääseda. TEINE OSA Palavikus Raskolnikov hakkas paaniliselt5 asitõendeid mõrvast peitma. Hommikul toodi talle
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Rotimamma Teose peategelane Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Ta õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Raskolnikov on talle panti andnud ka oma kõige kallimad perekondlikud varad (nt.uuri). Raskolnikov plaanib oma "tegu" hoolsasti, kuid ootamatult satub Raskolnikovile peale Aljona õde Lizaveta. Kuna Lizaveta nägi, mida Raskolnikov on teinud, oli Raskolnikov sunnitud tapma ka tema. Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla. Peale kuritööd hakkavad Raskolnikovi piinama süümepiinad. Majaperenaine, kellele Raskolnikov oli üüri võlgu, kutsus Raskolnikovile politseinikud. Seda kuuldes ja ametnike saabudes Raskolnikov minestas ja arvas, et nad "juba teavad". Olgugi, et ta oli mõrvar, oli ta heasüdamlik,
„Kuritöö ja karistus“ Fjodor Dostojevski Teose „Kuritöö ja karistus“ peategelane on vaene üliõpilane nimega Raskolnikov, kes juba mõned aastad ei õpi ega ka tööta. Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama. Ma ei olegi selgusele jõudnud, kas teos mulle meeldis või mitte. Süzee oli huvitav, kuid alguses ei kutsunud raamat üldse lugema
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest
just eldud ajal. 4. Miks pidas Luin Dunjat enda jaoks geks naiseks? - Luzin tahtis naist, kelle tema psta saaks. Tahtis naist, kes oleks viletsuses juba olnud, ausat tdrukut. Arvas, et lihtsam on nii, kui naine teda enda pstjaks peaks. Seda kike seostas ta Dunjaga. tahtis tema le valitseda 5.nimeta vhemalt kolm phjust ,mille alusel Profiri Peterovit hakkas raskolnikovi kuriteo toimepanemises kahtlustama. - ta kuulis, et raskolnikovil hakkas halb kui jaoskonnas lizaveta ja ta e surma rgiti. samuti raskolnikovi huvitav artikkel, mis rkis teooriat sellest kuidas mnel inimesel on igust kedagi tappa. Veel jlgis ta raskolnikovi kitumist. kuuleb et keegi kis tapetu korteris uuesti vere kohta ksimas. 6.Selgita lyhidalt Raskolnikovi kirjutatud kuriteo ja kurjategijate teemalise artikli sisu. Milline oli Raskolnikovi teooria? - mndele inimestele, kes on teistest le on antud luba sooritada kuritegusid. nemad vivad astuda le
näeks. Ta näppab kojamehelt kirve ning läheb oma plaani teostama. Kui ta jõuab liigkasuvõtja juurde, siis annab ta talle paki ning samal ajal , kui too pakki avab, hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb talle kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab temalt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Raskolnikov leiab mõned ehted ja tuleb tagasi, avastab, et ta on ukse lahti jätnud ja Lizaveta on koju tulnud. Ta tapab ka Lizaveta ja sulgeb ukse ning hakkab ust verest puhtaks tegema. Ukse taha saabuvad uued pantijad ja ta jääb lõksu. Nad avastavad, et uks on seestpoolt riivis ja keegi ei ava ning lähevad otsima kojameest. Sel ajal lipsab Rakolnikov välja ja peidab end tühja korterisse. Põgeneb koju ning seal ta jääb magama. Järgmisel päeval annab teenija talle kutse politseijaoskonda. Saagi peidab ta tapeedi taha ja läheb jaoskonda. Seal saab ta teada, et korteriomanik nõuab talt seaduse kaudu üürivõlga
Terve unenäo jooksul talupojast omanik karjub, et mära on tema oma ning ta võib temaga teha, mis ta ise tahab. Üles ärgates teatab Raskolnikov ,,oma neetud unenäost" ja mõtleb õudusega ,,On see võimalik, et ma tõesti võtan kirve ja löön talle pähe, löön ta kolba lõhki....Jumal küll on see tõsi." Teatades siis ,,oma neetud fantaasiat ", sest ta ei suuda iial kõike kokku võtta. Siiski, kui ta kõnnib läbi Hay Marketi, kuuleb ta pealt kaupmeeste ja Lizaveta Ivanovna, pandimajapidaja poolõde, vestlust, et homme õhtul kell 19 on naine üksi kodus. Peatükk 6 Raskolnikovile meenub, et Lizavetal on kokkusaamine kaupmeestega, sest ta käitub justnagu läbikäiguna vaesunud perekondadele, keda on sunnitud müüma oma kaupu. Talle siis meenub, et tal on Aljona Ivanovna aadress kaastudengi käest saadud ja isegi enne, kui ta teda külastas tundis ta vastupandamatut ebameeldivust tema vastu.
pakkuda. Ta teeb särgi sisse silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii et keegi ei näeks. Siis näppab ta kojamehelt kirve ja läheb oma plaani teostama. Jõudnud liigkasuvõtja juurde annab ta talle paki ja ajal kui viimane pakki avab hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab talt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Ta leiab mõned ehted ja tuleb siis tagasi ning avastab, et on ukse lahti jätnud ning Lizaveta on koju jõudnud! Ta tapab ka Lizaveta ja sulgeb ukse ning hakkab verd maha pesema. Ukse taha saabuvad aga uued pantijad ja ta jääb lõksu. Nood avastavad, et uks on seest poolt riivis ja keegi ei ava ning lähevad kojameest otsima. Sel aja lipsab Raskolnikov välja ja peidab end tühja korterisse. Kui uuesti ales minev seltskond on möödunud, siis põgeneb ta koju. Seal jääb ta magama. Järgmine päev annab teenija talle kutse politseijaoskonda. Raskolnikov
kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi
See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu
Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid
rolli ülestunnistusel ka mehe süümepiinad. Teiseks toon välja Sonja Marmeladova. Kes on romaanis lihtrahva esindaja, selline headuse kehastus. Sonjat Peetakse ka vene rahvuse sümbolkujuks kirjanduses, selline leplik ja ohvrimeelne. Sonja karakter tuleb väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures sokis ja ei suutnud uskuda seda. Lizaveta oli ju ka tema tuttav. Siiski on Sonja oma olemuselt selline andestav ja muidugi andestab ta Raskolnikovile ja armastab teda edasi. Viimaseks toon välja Arkadi Ivanovis Svidrigailovi, kes on antud romaanis minu arust kurjuse kehastus. Ta üritab meeleheitlikult Dunjat endale saada (Raskolnikovi õde). Arkadi jälitab teda ja Dunja isegi üritab meest tulistada, et selgeks teha, et ta ei armasta teda kunagi
Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu, kus öeldi, et järgmisel päeval kell seitse õhtul jääb Ivanonva üksinda. See andis viimase tõuke Raskolnikovi kuritöö sooritamisele. Oli teada täpne kellaaeg ja koht ning mees arvas, et tegemist on parima võimalusega ettekavatsetu edukalt sooritada. 3. Raskolnikov uskus sügavalt, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta suure heateo tervele ühiskonnale. Tema teooria ei pidanud aga katsele vastu, sest süümepiinad olid
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Pärast kuritööd satub Raskolnikov vaimuhaiguse küüsi ning on mitmeid päevi meelemärkuse piiril. Tal käivad tihti peas mõtted ennast politseis üles anda, kuid tegudeni ta ei jõua. Raskolnikovi hakkab mõrvas kahtlustama uurija Porfiri, kes on tema süüs suhteliselt kindel ja oma küsimustega Raskolnikovi ebakindlaks teeb. Raskolnikov on kindel, et tema süü on juba tõestatud ja muutub veelgi paranoialisemaks. · Kulminatsioon
nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki. Sonjal on väga tugev usk, ilma selleta oleks ta kõige tavalisem prostituut, kuid ta müüb ennast, et päästa oma pere ja usub, et see on ainuõige lahendus. Pealetegelane Raskolnikov ei suuda leida hingelist rahu pärast seda, kui ta on meeltesegaduses tapnud võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab ta, et tema ainsaks pääseteeks saab lunastus. Ta saab tänu oma läbi elatud kannatustele olla toeks ja abiks oma isale ning Raskolnikovile. Tema paradoks ongi see, et ta suudab säilitada ise ennast, olles samal ajal prostituut ja jälgides oma usku. Tema kuritöö ongi see, et ta ennast müüb, kuid vastumeelselt. Võib
Fjodor Dostojevski romaani ,,Idioot" läbivaks teemaks on ilusad naisterahvad. Tol ajal, mil isikuomadustest, kommetest ja haritusest ei hoolitud, võis ainuüksi ilu sulle tagada kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine. Teda oli kaheteist aastasest
pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine.
vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide, kes oli tüliks paljudele naaberelanikele, ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Raskolnikov arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et korda saata mõrv ja selle läbi parandada maailma. Siiski selgus Raskolnikovi nõrkus ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Pärast varanduse peitmist ei läinud Raskolnikov sellele enam kunagi järele. Ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast - elades pidevas kahtluses ja paljastamis-kartuses. Keegi ei oleks uskunud, et ta sellise tööga hakkama saaks. Raskolnikovi põhimõtte järgi võib
Ühesõnaga mõtiskleti selle üle, kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga? Nii mõeldes, võib öelda, et see mõrv oli ühiskonnale isegi kasuks. Mõrv mõrvaks, kuid ma arvan, et sellegi poolest oli see vägagi mõtlematu tegu. Ta oleks pidand seda kauem ette planeerima. See, et ta tormas uksest sisse ning lõi kirvepeaga talle pähe, ei olnud hea idee. Ta ei mõelnud sellele, et iga hetk võiks keegi uksest sisse astuda ning seda näha, mis paraku juhtuski. Lizaveta sattus peale ja Roskolnikov tappis temagi, kes ei olnud milleski süüdi. Sellesuhtes on see mõistmatu, et lähed üht tapma kuid lõpetad kahe inimese mõrvaga. Minu arust ei tohiks need asjad nii käia. Tapmine ei olnud parim moodus sellest. Ma saan aru, et ta ehmatas ning paremat mõtet ei tulnud pähe kuid ta oleks saanud teeselda, et temagi just nägi laipa. Tunnistan, et Roskolnikovi oma varastatud asjad peitis hiljem küll õigesse kohta. Oleks olnud
eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda. Vanamutt Aljona - teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, enne paneb ta kõrvad pea alla (tänu Raskolnikovi ja kirve koostööle), Lizaveta (Aljona õde) poolearuline vanatüdruk, võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega. Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et
Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Ometigi oli see tõsi. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sonja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas, kuigi üks tapetuid oli ka Sonja sõber Lizaveta. Sonja õhutas Raskolnikovi, et ta oma kuritöö üles tunnistaks, mida mees ka lõpuks tegi. (lk 541) Tüdruk lubas, et mis iganes ka pärast ülestunnistust ei saa, järgneb tema oma armastatule. Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga ei tahtnud, et Sonja, noor ning hea tüdruk, temaga koos sinna tuleks
Ometigi oli see tõsi.(loe lk 418) Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sonja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas, kuigi üks tapetuid oli ka Sonja sõber Lizaveta. Sonja õhutas Raskolnikovi, et ta oma kuritöö üles tunnistaks, mida mees ka lõpuks tegi. Tüdruk lubas, et mis iganes ka pärast ülestunnistust ei saa, järgneb tema oma armastatule. Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga ei tahtnud, et Sonja, noor ning hea tüdruk, temaga koos sinna tuleks. Kuid Sonja
Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp, ennastarmastav naine. rikkusest rääkimata. · Väga veneliku iseloomuga. · Haruldane kaunitar. · Väga omapärane naine
Varsti sõitis Moskin kuueks kuuks ootamatult Moskvasse et tädilt pärandus saada. Vahepeal külastas Moskvas vürsti ka Nastasja, kes tahtis end jälle temaga siduda, kuid tõdes jällegi, et vürst on tema jaoks liiga hea inimene. Kui vürst Peterburi tagasi läks, sai ta tänu Lebedevile omale suveks kodu peaaegu Jepatsinite suvila kõrvale. Sel suvel hakkas vürst Aglajat aina rohkem armastama. Nende vahel olid sügavad tunded. Kindraliproua Lizaveta aga ei pooldanud üldse, et tütar Aglaja ja Moskin abielluks, sest Moskin oli ju vaimuhaige ja tal polnud raha. Mõne aja pärast saabus Pavlovkisse ka ootamatult Nastasja, see ärritas väga Aglajat. Nastasja saatis talle kirju, et too abielluks kiiresti vürstiga. Aglaja näitas nende salajasel jutuvestmisel kirju ka vürstile endale. Kokkusaamine aga ärritas väga Aglajat ja ta ütles vürstile et põgeneb ja abiellub Ganjaga
eest. Haigusest peaaegu paranenud, otsustas vürst aga oma kodumaale tagasi sõita, kust leidis ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud tema headust isegi mõista. Väga kergekäeliselt anti talle teiseks nimeks idioot. Mõned üksikud inimesed hakaksid aegamisi taipama, et võibolla vürsti ennastohverdava käitumisega taga ei ole ainult sügav idiootsus. Seda märkas kindlasti Lizaveta Prokofjevna, Nastasja Filippovnaja, Rogozin ning lõpuks ka Aglaja Jepantsina. Need inimesed õppisid vürsti austama ja hindama tema headuse eest. See ei tähendanud aga, et nad oleksid iga hetk suutnud kiusatusele vastu panna vürsti sinisilmset headust mitte ära kasutada, sest Mõskin ise lasi sellel segamatult sündida. Ainuke, kes kordagi ausalt teelt ei libastunud, oli vürst ise. Mõskin oli sügavalt usklik. Ka see aitas tal oma tõekspidamistele truuks jääda ja inimestele nende
Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armastas teda edasi. Tüdruk uskus, et Raskolnikov on heasüdamlik ja soe inimene. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, kui oli vaja aidata teisi. Kui Raskolnikov oli süü üles tunnistanud ja saadeti sunnitööle, läks Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga. Neiu tegi seda halastusest ja
sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi alla tulla, et ta tahab Lizaveta Mihhailovnaga Beethoveni sonaati ette mängida. Ta ütles Lemmele, et Lizaveta oli talle hiljuti näidanud Lemme poolt pühnedatud vaimulikku kantaati. Vanamees punastas kõrvuni. Liisal oli väga häbi ja ta palus Lemmel vabandust. Kristofer Fjodorõts lausus aga Liisale, et kõik on korras, et ärgu tüdruk muretsegu, et Liisa on hea tüdruk. Lemm lahkus. Värava juures kohtas ta võõrast ja kadus värava taha. Uustulnukas astus tuppa
ühele sõbrale teatavaks ka oma patud. Olles oma teod vähemalt ühele inimesele üles tunnistanud, muutus ta meel rahulikumaks ning lõppesid vargused. Sisemise pingega elada on väga raske ja inimene tahab sellest tundest vabaneda. Raskolnikov teab, et ülestunnistamisel on oma tagajärjed, aga ometi ei suuda ta tehtut enda teada hoida. Ta peab Sonjale rääkima, sest kannatamine rääkimise pärast on lihtsam, kui vaikimise tõttu. Mees ,,...pidi ju temale ütlema, kes tappis Lizaveta, ja ta tundis endas hirmsat piina...". Raskolnikov teadis, et on karistust väärt ning tunnistas oma kuritegu. Inimene ei saa enda mõtete eest põgeneda. Teadmine, et oled teinud midagi väga halba, on pidevalt olemas ja kõikjal kaasas. Endale ei saa valetada ning varsti võib pinge olla nii suur, et inimene kaotab selge mõistuse. Raskolnikov hakkas endale ette kujutama, et kõik teavad, mida ta tegi, aga nad varjavad seda, et temaga mängida. "See on kavalus
KURITÖÖ JA KARISTUS 1. Romaani miljöö. Ajaline taust. Tegevus toimub Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Sel ajal iseloomustas Venemaa ühiskonda kahtlemine usus ja uue moraali vajalikkus. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed kohalikud, kes hindasid Venemaa iseloomu passiivsuset ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Peterburg, kus tegevus toimus, oli tegevuse toimumise ajal haruldaselt palav, õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid ning seal oli koos nii vaeseid kui ka rikkaid inimesi. 2. Teose põhiprobleemid. Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alko...
Hoolimata oma haigusest ja arvatavasti jällegi kõrgest palavikust mõtles ta väga täpselt läbi kõik ning õmbles isegi mantli hõlma sisse aasa kirve hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed
tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast)
rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaiglast. Rongis kohtab ta Rogozini ja Lebedevi. Kohale jõudes läheb Mõskin esimese asjana Japantsinite maja poole, kuna kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on tema kauge sugulane. Seal tutvus ta kindrali ja tema proua kolme kauni tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui enne nähtud Nastasja Flippovna pilt. Ta oli ka kuulnud naise õnnetut lugu. Õhtul läks vürst Nastasja korterisse, kus Nastasja pidi otsustama kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Seda käskis ta otsustada Mõskinil, tema ütles ,,ei", ja asi oligi otsustatud
ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Oma tegu õigustab ta sellega, et kasutuid inimesi võib tappa ka raha pärast. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust.
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvar...
Raskolnikov ütles talle, et jätku teda, kuid mitte ta peret. Razumihhin mõistis, et midagi hirmsat on toimumas, kuid ei öelnud midagi ja läks tagasi Dunja ja ta ema juurde. Ta rahustas neid ja kinnitas neile, et Raskolnikov peab haiguse tõttu puhkama. Sellest õhtust muutus Razumihhin neile pojaks ja vennaks. Raskolnikov läks otse Sonja juurde. Ta laseb endale evangeeliumit ette lugeda ja lubas öelda, kes tappis Lizaveta. Seda kuulas pealt kõrval korteris elav Svidrigailov. Järgmisel päeval läks Raskolnikov politseijaokskonda. Nad räägivad seal Porfiriga ja Raskolnikov vihastas Porfiri peale alusetutes süüdistutes. Nende vaidluse katkestab värvija toomine, kes tunnistab mõrva üles. Porfiri annab küll mõista, et ta ei usu seda, kuid hakkab siiski värvijat ülekuulama ja laseb Raskolnikovil minna. Kodus kohtus Raskolnikov mehega, kes oli teda mõrvariks nimetanud. Ta vabandas
,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla, siseneb korterisse ja tapab Aljona Ivanovna. Mõne aja pärast siseneb korterisse Aljona Ivanovna õde Lizaveta, kelle mees samuti kirvega mõrvab. Siis aga saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti ning lähevad kojameest kutsuma. Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena.
Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad. Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Äpraduse tõttu tapab mees ka liigkasuvõtja noorema õe Lizaveta. Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks, olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov
Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine.
Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks
endale päris oma maja. Dostojevski suri samuti tuberkoloosi. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Aastal 1866 ilmus Dostojevskil kriminaalromaan ,,Kuritöö ja karistus". Tegevus toimus Peterburgis, Heinaturu osas. Raskolnikov, kes oli vaene, härrandlik, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne tudeng otsustas tappa liigakasuvõtja Aljona, sest ta oli rahalistes kitsikustes. Juhuslikult pidi ta tapma ka Lizaveta, kes oli liigasuvõtja alandlik ja vaikne õde, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov ongi tapja, kuid nüüd pidi ta sellele vaid kinnitust otsima. Juhuslikult oli Raskolnikov eelmisel päeval kohanud Marmeladovit, kes oli endine riigiametnik kuid nüüd juba joodik, kes tutvustas Raskolnikovi ka oma tütrele Sonjale, kes isa joomarluse tõttu pidi raha teenima prostituudina. Kui
kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem,
See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu
vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane
See lõpuks tõestab talle , et ta poles siiski eriline ning poolhullununa tunnistab teo üles. Idee inimkonna jagamisest kõrgemateks ja madalateks on kõige keskmeks. Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan annab tõese ülevaate peterburi vaestelinnaosast, inimeste loomusest ning sündmustest. Kahtleine usus j uuemoraali hädavajalikkus oli iseloomulik venemaal aset leiduvatele vaatlustele. Idu sai reaalsest elust, uudistest. Raskolnikov, rasmihhin, Aljona ivanovna, lizaveta, marmeldaov, sonja, luzin, dunja, pulhuria ivanova, svidrigailov, marfa svidrigailov, porfori petrovitsh · A. Tsehhov novellid, näidendid (1860-1904) Oma novellides ja jutustustes kujutas inimlikke nõrkusi, ,,diagnoosis" kurjust ja ,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn
2. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Tegelased: * Rodion Raskolnikov - vaene tudeng, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne, kes ise ka ei tea mida tahab.Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitaz Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liigkasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik jaomakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
