Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik
kui ta käitub havlasti või teeb midagi pahat, siis ma arvant, et absoluutselt ausalt ma võin teda karistada, ent ma ei kasuta mitte kunagi füüsilist karistust, ainult hääletooni. Me kõik teame, et lapsed ikks rohkem eeldavad süüa komme, küpsiseid ja tiedi igasugusi niknäkke, mitte juurvilju ega liha, näiteks. Minu vennaga me lepime alati kokku, et alguses ta sööb kartuli viineritega taldrikut, seejärel ma annan talle magustoitu. Muidugi, paar aastat tagasi ta hakkas kohe nutma, aga mõne aja pärast ta sai aru, et pisarad ei aita ning kõige parem viis kommi saamiseks ongi kokku leppimine minuga. Praegu ta sööb „täiskasvanute“ toitu rahulikult, ilma jonnita, sest teab et pärast ta saab mida soovib. Samuti, lapsed armastavad multikat vaadata. Kahjuks, ikka multikad ei ole parem viis lapse arenemiseks, vaid lapsele on vaja meele lahutust. Selllel juhul taas me lepime kokku vennaga, et
Tegusõnad: fiern- tähistama, füttern- toitma, häkeln- heegeldama, regnen- sadama, schicken- saatma, telefonieren- helistama, trinken- jooma, umsteigen- ümber istuma, abholen- ära tooma, ankommen- stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima.
On hetki inimese elus, mis muudavad kogu elu Igal inimesel on elus hetki, mida ta naudib, kahetseb, igatseb või hoopis usinalt ootab. Enamasti on rohkem just neid negatiivseid hetki, mida me sageli ei soovi mäletada ja mis ajavad meid nutma isegi aastaid hiljem. Elud keerab liiga tihti pahupidi teadmine, et oled saamas nooreks lapsevanemaks. Sellistes olukordades on erinevaid emotsioone lugematult palju. See teadmine paneb mõned inimesed nutma,sulgeb tihti teekonna hariduse poole ja mõtlema, et see on elu lõpp. Sama olukorra positiivne reaktsioon on tihti neil, kes on seda oodanud või, kellel on majanduslik ja vaimne elu paigas. Need inimesed naudivad seda üheksat kuud täiel rinnal. Kogu elu võib muuta vaid üks pilguvahetus inimesega, kellega veedad koos kogu oma ülejäänud elu. Tihti piisab vaid ühest allkirjast, et jääda ilma kogu oma elutööst. Vaid üks tahtmatu
Käin kõik toad läbi, kuid ema ei leia ega ka venda. Mõtlen et mis saab edasi?? Kuhu ma lähen?? Mida ma teen?? Kuulen uksepauku, just välisukse. Tunne on vastik. Ma kardan nii väga, et ma ei julge minna isegi piiluma mitte. Poen ruttu voodi alla. Juba kuulen enda toa uksepauku. Piilun voodi alt ja uskuge või mitte, ma näen enda ema aga ta ei ole tavaline........... ta on üleni verine!! Ma ehmun ja hoian vägisi nuttu kinni, kuni ma lihtsalt ei saa, ma purskan kõva häälega nutma. Näen kuidas ema kummardud mu poole ja siis........siis.......ma kuulen kuidas käib kõva pauk ja ema langeb maha. Nähtavale ilmub mu kallis vend Sander, ma jooksen ta sülle ja kallistan teda kõvasti-kõvasti tema mind ka. kui siis ma küsin miks sa isa püssi võtsid ja miks sa emmet tulistasid??vend küsib siis et kas ma olen opakas vä? Loomulikult selleks et sa ellu jääks kui ma sinu kaotan siis mida ma teeks? kes teab mida ema tahtis sinuga teha
Pärast jutuajamist läks Villu Sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eevi oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks
Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult oli see keelatud, sest Tammaru talurahvas oli heledavereline, aga Tiina oli tumedavereline. Marile ei meeldinud üldse, et Margus armastab Tiinat, sest Marile meeldis ka Margus. Mari hakkas Tiinat libahundiks hüüdma. Tuli jaanipäev ning kõik mängisid lõkkeääres nukku
Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi. Marie ja Kusta naeravad Leeni üle, sest too on tegelikult mehelemineku eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega. Leeni hakkas üleüldise maailmamure pärast nutma. Leeni kõnis mööda küngaste rajakesi ja tundis ülevoolavat rõõmu. Tat undis end osana sellest maastikust. Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala. -Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud
Ehk on aga võimalik olla mõistev kuulaja ka lapse emale. Esiteks selleks, et täpsemalt aru saada, mis last mõjutab käituma nii, nagu te kirjas kirjeldate ja teiseks selleks, et anda emale märku sellest, kuivõrd lasteaiakäitumine koduse olukorra peegel on. Ehk vajab pere nõustamist, sel juhul tuleks ema aidata vastavate kontaktide leidmisega vms. 2. Lapse kohanemisraskused Probleem: Lapsel on kohanemisraskused erinevates olukordades. Lasteaias olles paneb last nutma iga kord, kui muutub tegevus. Puhkeb nutma, kui rühmakaaslased talle mänguasju pakuvad. Laps on väga arg ning ei kohane õpetajatega ega keskkonnaga. Lahendus: Sellise lapse jaoks on kõige tähtsam rahulik, heatahtlik psühholoogiline õhkkond kodus ja lasteaias. Last- (võimalik, et melanhoolikut) tuleb palju kiita, näidates talle usku tema võimetesse. Isegi kui ta täidab ülesande halvasti, tuleb temasse sisendada usku, kiites heaks tema püüdu lahendada üks või teine ülesanne.
Villut Kõrbojale. Pärast jutuajamist läks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja
kongis,nad hakkasid seda inimest sma.Ta vttis pssi ning lasi hte inimsjat maha,teised jooksid minema,ta vabastas meest ning viis teda oma elupaika.Ta petas teda rkima inglise keelt.Ta nimetas teda Reedeks,sest see oli pev kui ta teda pstis.Mne kuu prast kui Reede sai natuke aru Inglise keelt siis nad lksid uurima saart,Siis nad leitsid rannikul vikse laagri kus hakati sma inimest,see inimene oli habega.Nad pstsid ta siis Reede hakkas ennast imelikult kituma,alguses nutma siis naerma ja jlle nutma jne.Siis reede tles naeratades ''See on isa!''.Robinson ohkas jne.Ta nimetas teda Reede isaks.Nii siis nad hakkasid pihta petades teda Ingliskeelt,Kui tuli aeg ehitada uut laeva(Paar aastad hiljem).Alguses neil ei nnestund aga lpuks tuli vlja.Nad sitsid inglismaale,kuid nad ise ei teadnud kuhu reisivad.Reede ja tema isa teadsid piisavalt Ingliskeelt.Niisiis nad sattusid sinna,Robinson sai kuulsaks punniks siis.Ta sai teada ,et tal on nd ed,aga kahjuks tema vanemad surid juba ammu
Kõrbojale. Pärast jutuajamist läks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja Eevi pojast
hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab
Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ralph vaatas talle sõnatult otsa. Saar oli nagu kõrbenud puutükk. Pisarad hakkasid voolama ja ta keha raputasid nuuksed. Esimest korda siin saarel andis ta neile nüüd alla. Ta puhkes valjusti nutma. Nakatatuna sellest tundepuhangust hakkasid teisedki poisid vappuma ja nuuksuma. Ja nende keskel räpane Ralph, kes puhkes nutma selle pärast, kuidas lendas sügavikku truu sõber, keda hüüti Põssaks.
P�rast jutuajamist l�ks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest r��kida. Villu k�ndis m�lu j�rgi k�rvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures v�ttis ta oma k�nnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea k�rv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning l�ks vaatama. Villu �tles Eevile, et tema v�taks K�rbojale minemise asemel hoopis Eevi �ra ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta r��kis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba k�sida, kas Eevi ja tema poeg v�iksid Katkule elama minna. J�rgmisel p�eval j�rve ��res sai Anna teada, et just tema p�rast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. �hel p�eval l�ks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule j�tta. Jututeema aga keerleb kaugel selle �mber. Kordagi ei v�etud Villut jutuks
Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et ta räägib kõigile kuidas Tiina nagu ta emagi hundiks käib ja lambaid murrab kui Tiina Marguse võrgutamist ei lõpeta. Tiina hakkas nutma ja rääkis Marile et hoopis Margus ajab teda taga ja temal pole sellega midagi pistmist kuid Mari ei uskunud Tiinat. Ning jäi oma ähvardusele kindlaks. Jaanipäeval jooksid lapsed tule ümber ja vanemad nautisid suurt jaanituld. Noored mängisid aga sellist mängu nagu (nukku jooksma) ja selle põhimõte oli endale jaaniõhtuks kaaslane leida. Õhtu jooksul tulid mängu ka Margus, Tiina, Mari ja veel üks poiss
Autor soovitas printsil elevandid võtta, kuid prints ütles, et nad tuleks siis üksteise otsa panna, et nad asteroidile ära mahuksid. 6.osa Prints armastas enda planeedil jälgida päikeseloojanguid. Neljandal õhtul ütles ta autorile, et nad loojangut vaatama läheksid. Nad pidid ootama, et päike loojuks. Printsi planeedil loojus ükskord päike 43 korda. 7.osa Väike prints oli enda lille pärast mures. See oli erililine roos, mille ta üksinda planeedile oli jätnud. Prints hakkas nutma, et siis ta ei saagi ju lammast võtta, kuna ta sööks roosi ära. Autor võttis ta sülle, kiigutas teda ja lubas ta roosile soomusrüü joonistada ja lambale suukorvi. 8.osa See lill oli tema planeedile ise ilmunud. Ta oli uhke ja enesekindel. Ta oli kaval ja nö. keerutas printsi oma näpu ümber. Ta nõudis printsilt klaaskuplit tuule eest kaitseks ja vett, et hommikust süüa. Roos oli uhke, et tal oli neli okast, tema arust oleksid võinud nüüd need
entschuldigen vabandama BEI + dat. anrufen helistama bewerben taotlema arbeiten töötama informieren informeerima entschuldigen - vabandama MIT + dat. spielen mängima telefonieren helistama sprechen rääkima vergleichen võrdlema einverstanden sein nõustuma aufhören lõpetama ÜBER + akk. diskutieren arutama erzählen SEDA MA EI TEA freuen rõõmustama lachen naerma nachdenken järele mõtlema schreiben kirjutama weinen nutma wissen teadma ärgern ärrituma beschweren kaebama aufregen ärrituma sprechen rääkima informieren - informeerima
Suhetes ongi minu arvates tähtis just usaldus. Öeldakse, et naised on emotsionaalsemad kui mehed ehk nad elavad oma tundeid rohkem välja. Mehed on sellised, kes hoiavad pigem kõike endasse. Ühel hetkel võivad naised nutta, kuid teisel hetkel teha näo, justkui midagi polekski juhtunud. Mehed nii tundelised pole, kuid jällegi oleneb see inimesest. Mina arvan, et mehed kardavad oma tundeid näidata, sest mida küll võidakse arvata mehest, kes nutma hakkab. Probleem võib olla lihtsalt selles, et pole inimest, kellele saaks kõigest vabalt rääkida. Siinkohal on mul üks meessoost sõber, kes rääkis mulle kõigest ära, mis teda vaevas ja ta hakkas isegi nutma. Minu arvates polnud selles midagi imelikku ja seetõttu toetasin teda ja lasin tal ennast tühjaks nutta, selle asemel, et naerma hakata või teise pilguga teda vaadata. Olenemata sellest, et räägitakse meeste ja naiste maailmadest, justkui erinevatest
,,Ta on adrenaliinisõltlane" ta on koguaeg äravas seisundis või siis katsub midagi, et ta suudaks nt. Kiiremini joosta. ................................................................................................. ................................................................................................................................................ ,,Oh neid noori, hormoonid möllavad" inimesed on tundelised ja võivad iga pisiasja peale solvuda või nutma hakkata. ................................................................................................... ................................................................................................................................................
Ta rääkis seda nii südamest et lahkus seltskonnas, Lotte temaga, kes manitses, et selline kaastunne viib hukka. Werther sisestas endale Lotte pärast tugev olla. 6.juuli- läksid nad Lotte, tema noorte õdede ja vendadega vana kaevu juurde, mille ilust samuti algul räägiti, lapsed hakkasid vaidlema, kes enne joob ja kes oli nii südamlik, et lasi teistel seda enne teha. Selle südamlikkuse peale suudles Werther last, mille peale too nutma puhkes ja ütles et see vale tegu oli. 8.juuli- ühises tõllas, ei pööranud Lotte Wertherile tähelepanu, vaid pärast tõllast lahkumist vaatas ta kord Wertherit, mis oli Wertheri jaoks piisav. 10 juuli- Lotte rääkis loo, mis halva tervisega naine M oli oma mehele rääkinud. Rikas Mr. M oli oma naisele ka veel elus olles andnud vaid ikaldust, sest eelmine naine oli saanud vähesega hakkama.
kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib surra. Koroljov läks haige juurde ja avastas et too on täpselt samasugune ja sama inetu nagu tema ema. (haletses mõtetes teda) Koroljov soovitas tal rahuneda kuna närvidega pidi probleemi olema ja äkitselt toodi lamp tuppa ja ta nägi seda koledat Liisat nüüd hoopis haavatava ja naiselikuna , Liisa puhkes nutma ja Ema puhkes nutma Koroljov lohutas ja ütles et ei ole mõtet nüüd pisaraid valada . Ning äkitselt ütles Ema Koroljovile et oleks aeg Liisal mehele minna. Üksikasjalikult hakati rääkima ja Koroljovil tekkis igavus , tema jutule räägiti vahele koguaeg. Ta tahtis rongipeale tagasi minna aga teda paluti sinna jääma, naised nutsid ja palusid teda .Kõik lambid pandi põlema tema jaoks (samal ajal koroljov oma mõtetes kõik need maalid on ni maitsetud ja labased ja kõik
pealkiri. Aga raamatul peab olema mingi väike põnevus ka sees ning Ene Sepp on seda ka selle raamatu puhul saavutanud. Olen lugenud sellest sarjast veel ühte raamatut, kuid ,,Medaljon" on siiski see, mis on südamesse läinud. Nüüdseks olen seda lugenud juba 6 korral, algusest lõpuni. Raamat peaks justkui peas olema, kuid kui seda sirvima hakkan, siis lõppkokkuvõtteks loen selle läbi. Kuigi olen seda juba nii palju lugenud, siis suudab see teos mind alati nutma ajada. Eriti just viimased leheküljed raamatust. Leheküljel 195 olev hauakivi kiri, mis on kirjutatud luuletusena- see on just selline, mis võttis kokku kogu selle paari tunded ja koos oldud aja: Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aga vaid tulla ja minna. Kuid alatiseks meelde jääb see.
! *- asetama - ! ! - uskuma - ! ! selga panema - ! ! *- riietuma - ! ! * - selga panema - ! ! *- lahti riietuma - ! ! - istuma - ! ! - sööma - ! ! - olema - ! ! * - püsti seisma - ! ! - nutma - ! ! ette valmitama - ! *- tutvuma - ! ! . : - lööma - ! ! - valama - ! ! * - kallama - ! ! - jooma - ! ! - õmblema - ! ! - laulma - ! !
Malen-maalima Meinen-arvama Mieten-üürima Nähen-õmblema Öffnen-arvama Packen-pakkima Parken-parkima Planen-plaanima Putzen-puhastama Rechnen-arvutama Regnen-vihma sadama Reisen-reisima Sagen-ütlema Sammeln-koguma Schaffen-jõudma Schätzen-hindama Schicken-saatma Schmecken-maitsema Sparen-kokku hoidma Spielen-mängima Stelllen-panema Stimmen-sobima Stören-segama Stricken-kuduma Suchen-otsima Tanken-tankima Üben-harjutama Wandern-matkama Warten-ootama Wechseln-vahetama Weinen-nutma Wohen-elama Wünschen-soovima Zahlen-tasuma Zeichnen-joonistama Besuchen-külastama Bezahlen-tasuma Verdienen-teenima Versuchen-üritama Buchstabieren-tähekaupa ütlema Diskutieren-diskuteerima Fotografierern-pildistama Funktionieren-töötama Sich interessieren-huvi tundma Kopieren-kopeerima Organisieren-organiseerima Studieren-kõrgkoolis õppima Telefonieren-helistama Passieren-juhtuma Aufmachen-avama Aufräumen-koristama Ausschalten-välja lülitama Einschalten-sisse lülitama
on the move- liikvel used to- varemalt tegin take your mind off- mõtteid mujale viima keep in touch- ühendust pidama by the way- muide, muideks make friends- sõpru leidma the other way around- vastupidi have a look at- pilku peale heitma burst into tears- nutma puhkema feel sorry for something-tundma millestki kahju take turns- kordamööda face to face- sil silma vastu in what ways- millisel viisil in a while- mõne aja pärast switch over to- ümber lülitama for a chaange- vahelduseks on the other hand- teiselt poolt vaadates in the end- lõpuks be based on- põhinema millelgi in the dark- pimeduses you bet- muidugi get along with- kellegagi läbi saama dead easy- väga lihtne let somebody down- kedagi alt vedama
Mingi hetk tuleb metsast keegi. Mõni hetk hiljem saadakse aru, et tegemist pole mitte inimese, vaid nende varjupaiga koeraga. Koer hakkab ühte sündinud pimedatest enda järel kiskuma. Üks hetk jääb koer seisma, sündinud pime kobab midagi enda ees, see on külm. Ta saab aru, et tegemist on koolnuga. Avastatakse, et preester on surnud. Mõni aeg hiljem kuuleb üks pimedatest lehtede kahinat, keegi tuleb. Nõdrameelse laps hakkab nutma. Saadakse aru, et keegi tuleb, muidu laps ei nutaks. Laps tõstetakse kõrgemale, et ta paremini näeks. Sammud jõuavad pimedateni, nende keskele, pime naisterahvas küsib, kes oli tulnud, kuid vastust ei saanud. Väike laps hakkab südantlõhestavalt nutma... 2. Teose probleemistik ja ideestik 1)Kas elu kohta peab kõike teadma? Ei pea. Selle vastuseni jõuab sündinud pimedate kaudu, kes pole kunagi maailma visuaalselt näinud, kuid
ilus ei ole nagu mingisugune kuub silinder või ei ole mingisugune püramiid. Tulnukas ütles et teda ei taha enam keegi sinna tagasi ,nad arvavad ,et ta on kole. Tulnukas oli päris kurb ja palus ,et lehmad lohutaksidteda ja laseksid tal elada nende keral. Lehmad mõtlesid kaua aega ja ütlesid,et ei siin tulnukatel kohta pole. Nad korjasid palju lille tolmu ja tõstsid ning kinnitasid selle nende keralt kõrgemale ,ning sinna istutasid tulnuka. Tulnuka hakkas nutma ja ta nuttis väga kaua ja pikalt,ta ei teadnud millega peale hakata kui ainult nutmisega. Tulnukas nuttis nii kaua ,et pool lehmade kera oli vett täis ja nad ehmusid ,et nende kera hakkab vett täis ning tõstsid tulnuka kerale rohu peale ,ning ütlesid ,et ta võib jääda aga nad hakkavad teda nimetama inimeseks.Tulnukas oli nõus ja jäi nende kerale elama. Nende kera oli juba päris palju arenenud ja keral hakkasid kasvama juba nii puud kui ka põõsad.
2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis hakkab vaikselt (sulama) 9. Tüdruk nägu muutub (kuraks) 10. Kutsu vaatab (jäätist) 11. Taevas on nüüd suur kollane (päike) 11. Jäätis on täiesti (sulanud) 12. Tüdruk hakkas (nutma) 13. Kutsu hakkas nüüd jäätist (sööma)
Jaanika Juhanson on lavastanud paljusid etendusi. Neist tuntumad on ,,End-sa-pese", ,,Hilda Nukitsamees" ja otse loomulikult ka ,,Nullpunkt". ,,Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kellel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et tema uued klassikaaslased on teda hakanud ignoreerima ja temast mitte välja hakanud tegema. Kodus ei ole tal ka midagi hästi. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest ta hakkab iga asja peale nutma kuna arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku- kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii hakkab ta välja mõtlema skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja austus. Minu arvates elasid näitlejad oma rolli väga hästi sisse. Nad näitlesid täpselt nii, kuidas käituvad ja räägivad tänapäeva noored ja teismelised. Lavastuse muusika ja heliga tegeles Tarmo Kesküll
ainulaadsed võimalust. · sa tulid mu südamesse läbi praegude, mille teised põhjustasid. aga südamest väljudes, purustasid sa mu südame täielikult. · kui kedagi armastad, lase tal minna. kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. kui mitte, pole ta iial seda olnudki. · ma armastan aind 3 asja : päikest & kuud ja sind. päikest päeval, kuud öösel ja sind igavesti ! (ll) . · eile nägin unes, et mind armastatake, kui üles ärkasin, hakkasin nutma. · Life happens, shit goes on . · Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest · Armastus on nagu mäng on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . · Selleks et blond olla, ei pea sul olema heledad juuksed
Pandi rasket tööd tegema, kus palgaks oli 200g leiba, see oli päeva norm. Lastele eraldi toitu ei olnud ette nähud. Seetõttu väike Eliide oli peagi jõuetu ja tervis oli väga halb. Üks koht, mis mulle pisara silma tõi oli see, kus Erna rääkis, kuidas ta oli Eliide käest küsinud, et mida ta varsti tuleval sünnipäeval saada tahaks. Laps vastas, et terve päts leiba. Erna aga küsis sellepeale, et kui süüa oleks palju, et mida ta siis sooviks. Eliide vastas ikka leiba ja puhkes nutma. Ma ei mõista, kuidas said inimesd olla seal nii julmad, et ei saanud lapsele isegi leiba anda? Erna kirjutas kuidas ta isegi proovis leiba varastada, kuid jäi vahele, karistuseks ähvardati põhja poole saatmisega või pidi magama sealse kolhoosi mehega. Sellise julmuse tõttu pidi Erna oma lapsest ilma jääma, väike Eliide ei pidanud lihtsalt sellistes tingimustes vastu. Kuid mida aeg edasi, seda kergemaks läks, nad harjusid sealsete oludega ja õppisid läbi
Vaesemad inimesed rääkisid venelastele millistes taludes elavad rikkamad , et neid ei küüditataks. Niisis kuna me olime suhteliselt rikkas perekond oli keegi meie külast oma naha päästmiseks öelnud , et meie oleme siin külas üks rikkaimad perekondi . Nii siis venelased tulidgi meie juurde ja ütlesid ,et nüüd nad küüditavad meid . Nad andsid meile kaks tundi aega oma asjade pakkimiseks ja käskisid siis rongi juurde minna . Seda kuuldes kukkusime kõik nutma ja kiiruga oma asju ja toiduvarusid pakkima. Kahe tunni möödudes läksimegi kõik rongi juurde meid suunati kolmandasse looma vagunisse kus oli ohtralt teisigi inimesi. Me sõidsime rongiga kokku umbes viisteistkümmend päeva vähese toidu ja umbes liitri veega igale inimesele. Meieg käituti nagu loomadega kes viiakse tapamaija. Kui kohale jõudsime oli pime kell oli umbes kaks öösel meid suunati kontrolli, arvatavasti tahtsid teada kas keegi on plehku pannud
alguses andis saunavanamees talle hea karjatamise töö eest 20 kopikat. Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud. Kas see oli üleväsimus? Kas see oli temaga pahandamine kirikus? Kas see oli tema uhkus? Võib-olla oli see hoopis tema tänulikkus ,kuid seda ta ei teadnud. Segadus oli see ,milles ta oli. Tal ei olnud elus ühe päevaga nii palju ennem juhtunud. Inimesed olid igatahes väga kenad ja lahked seal külas. Ta nuttis ennast välja ja pisarad kuivasid ,siis astus ta kodu poole. Sellest saame aru ,et inimesel on vajalik kõiki oma
seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju
Caulfileld otsustab viimaks ,,Lavendlisaali" sisse astuda, seal tantsib ta kolme endast vanema daamiga, kes tunduvad noormehele eriti totrad. · Holden mõtleb jälle Jane Gallagherile, ta meenutab aega, mil nad veel naabrid olid ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on tüdrukule käed külge pannud või mitte, sest korral, mil poiss lohutuseks suudles Jane´i põsele ja otsaette, oli tüdruk nutma puhkenud just lakekrantsist kasuisa pärast. Holden plaanib nüüd mõned päevad Edmonti hotellis redutada ning alles siis koju minna. Ta tahab, et vanemad kohaneksid uudisega, et Holden koolist välja visati. · Holdeni noorem vend Allie on surnud, Holden peksis meeleheites garaazi aknad paljaste kätega puruks. Allie oli haigestunud valgeveresusse ja suri, kui perekond veel Maine´s elas.**(5.PT) 12. 17. Peatükk
* suudle ja ütle, et armastad teda 05 . kui tüdruk on vaikne * küsi talt, mis viga 06 . kui tüdruk ei pane sind tähele * anna talle tähelepanu 07 . kui tüdruk läheb ära su juurest * tõmba ta tagasi enda juurde 08 . kui näed tüdrukut halvimas tujus * ütle talle, et ta on kaunis 09 . kui näed, et tüdruk hakkab nutma * hoia teda vaid enda süles ja ära ütle midagi 10 . kui näed, et tüdruk kõnnib * hiili ta taha ja kallista teda kõvasti 11 . kui tüdruk kardab * kaitse teda 12 . kui tüdruk toetab oma pea su õlale * tõsta ta pea ja suudle teda 13 . kui tüdruk on võtnud su lemmiku särgi * las ta kasutab seda ja kasuta seda ise öösel 14
Kajuti juurde jõudes hakkab Kenoral veidi kõhe, sest ta märkab, et kajuti uks on veidi paokil. Uksest sisse astudes näeb poiss kohe keset põrandat asuvat koera pehmet aset ent koera ennast seal näha ei ole. Alguses ei saa laps midagi aru ning usub, et koer peidab end voodi all või kapis. Ta asub koera kajutist otsima. Vaatab üle voodi alused, teki alused, duššikabiini ja kapi tagused ent ei pane pisikese koera jälgi kusagil tähele. Poiss hakkab juba suurest hirmust nutma ja kardab, et ehk on koer haigeks jäänud või on keegi ta seal kajutist leidnud ja minema talutanud. Siis aga meenub poisile paokil olev uks.
mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa väga kiiresti suurenema. Imelik märkas, et tema pisaratest olid tekkinud tohutult suured veekogud: mered ning ookeanid
mind sinna läksin sinna nagu oma koju.Kui ma jõutsin sisse siis ma kukkusin lõin pea ära.Ma minestasin ma nägin nagu et ma oleks seal majas oma sünnipäeva pidanud olid kõik sellised asjad nagu ma soovisin kolm klouni,diskobuss,kummituba ja veel kõik mu sõbrad me mängisime seal lauamäne sõime torti ja tegime veel igasuguseid asju. Aga kui ma teadvusele tulin oli see kõik uni sellest oli mul kahju sest ma nagu olin seal ja hakkasin nutma sest see oli kõik oli selline nagu ma soovisin ma olin seal aga see polnud päris.
nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus ning tal ei tulnud enam sõnad suust välja, kuid siis küsis ta vaikselt, mis tüdrukut vaevab, et ta niiviisi nutab. Tüdruk kõhkles ning siis ütles sosinal, neid ei ole enam. Ta rääkis poisile pikalt ja laialt oma vanematest, ja kuidas ta vanemad olid hukkunud. Selle jutu peale hakkasid poisi silmad läikima, ta oleks nagu pool tüdruku valust endale saanud. Küsimusele, mis poisi sinna toob jäigi tüdruk vastust ootama. Nii nad rääkisid tunde ja tunde
Martin istus , pigistas silmad nii kõvasti kinni kui sai ja arvas , et kui ta need avab siis ta näeb vanaema maja . Ta avas silmad ja nii palju loomi olid tema ümber ja rääkisid temale igasugu jutte . Martin ei saanud aru , kuna kõik rääkisid korraga . Martin oli ehmatusest tumm . Ta ei osanud midagi öelda ja ta küsis loomadelt kus asub tema kodu ja kus ta on , kuid loomad ei vastanud sellele . Ta pani uuesti käed silme ette ja hakkas nutma . Ta kartis nii väga , et ei näe kunagi oma vanaema ja oma peret ning arvas , et temaga juhtub sama asi mis isa ja vanaisaga . Linnuke lendas Martini õla peale ja küsis poisilt , miks ta nutab . Martin rääkis oma unenäost , oma isast ja rääkis , et see ei ole võimalik ta ei ole ju teistest erinev poiss . Luksudes poiss küsis linnult kas ta ei näe kunagi enam oma peret . Lind ei oskanud poissi aidata aga lohutas teda ikkagi .
Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui saladusi kuuleb ja oma emale või kellelegi teisele räägib , kes kuuldust kohe edasi räägib. Vanemad peaksid mõtlema , enne kui naabritele või teistele külamooridele rääkima lähevad , oma lapse heaolule.
Harva on nad õnnetud. Peamise osa päevast või elust ollakse siiski õnnelik. Paljud inimesed on väga tihti õnnelikud kuid nad ei näita seda lihtsalt välja kuna nad ei taha. Kogu aeg ei pea hakkama naerma. Piisab ka sellest, kui lihtsalt ollakse õnnelik. Teised inimesed jälle näitavad välja, et nad on õnnelikud. Kui keegi on õnnelik, siis ta tavaliselt naerab suure suuga või siis lihtsalt naeratab omaette. Mõned inimesed lähevad nii õnnelikuks, et hakkavad lausa nutma. Kuid nad ei saa kurvaks. Neid pisaraid nimetatakse õnnepisarateks, mis tulevad ikka väga suure õnnega. Väiksem õnne paneb ainult naerma. Tavaliselt tuleb ikka niimoodi teha, et elu oleks õnnelik. Kui koolis hästi õppida ja häid hindeid saada, siis on järgnev elu õnnelik. Või kui näiteks lotoga võita. Õnnesid on väga mitut sorti. Igaühe jaoks on õnnel erinev tähendus. Mõni peab mõnda kindlat asja heaks ja on selle üle õnnelik. Teisele
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11
Filtšenkova Juliana 9a Kes on Michael Jackson? Michael Joseph Jackson - legendaarne ameerika näitleja, võitja tiitli "King of Pop", tantsija, laulukirjutaja, filantroop, ärimees 13 korda on kantud Guinessi rekordite raamatusse Ta sündis 29. august 1958 Michael Jackson Lapsepõlv Michael oli 7. ja 9 last. Jackson väitis, et tema isa korduvalt alandatud teda moraalselt ja füüsiliselt. Ajal lugu vägivalda laste, laulja kattis oma näo käega ja hakkas nutma Pere Michael Jackson oli abielus kaks korda. Alates 1994-1996 oli ta abielus Lisa Marie Presley tütar Elvis Presley. Novembris 1996, pärast lahutavad oma esimese abikaasa, Jackson abiellus Debbie Rowe, kellega tal oli kaks last: poeg - Prince Michael Joseph Jackson, ja tütar - Paris-Michael Katherine Jackson. Jackson on alati püüdnud varjata oma perekonna ajakirjandus ja fännid: välimus avalikult oma isa lapsed kandsid maske. Michael koos oma teise naisega
ja Filtsenkova Juliana 9a Kes on Michael Jackson? Michael Joseph Jackson - legendaarne ameerika näitleja, võitja tiitli "King of Pop", tantsija, laulukirjutaja, filantroop, ärimees 13 korda on kantud Guinessi rekordite raamatusse Ta sündis 29. august 1958 Michael Jackson Lapsepõlv Michael oli 7. ja 9 last. Jackson väitis, et tema isa korduvalt alandatud teda moraalselt ja füüsiliselt. Ajal lugu vägivalda laste, laulja kattis oma näo käega ja hakkas nutma Pere Michael Jackson oli abielus kaks korda. Alates 1994-1996 oli ta abielus Lisa Marie Presley tütar Elvis Presley. Novembris 1996, pärast lahutavad oma esimese abikaasa, Jackson abiellus Debbie Rowe, kellega tal oli kaks last: poeg - Prince Michael Joseph Jackson, ja tütar - Paris- Michael Katherine Jackson. Jackson on alati püüdnud varjata oma perekonna ajakirjandus ja fännid: välimus avalikult oma isa lapsed kandsid maske. Michael koos oma teise naisega Välimus ja tervis
Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett. · Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne. Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning tõusevad tagasi taevasse. Üleval, kui pilvedele midagi ei meeldi, võivad nad järsku kurvaks muutuda ning nutma hakata (meie nimetame seda vihmasajuks). Kui pilved aga kuskil koos pisaraid langetavad, võivad nad vahest suure vihaga kogutud elektri tagasi maa peale saata ja mingeid raskesti lahendatavaid probleeme tekitada. Juhul kui pilvedel on tuju hea, hõljuvad nad üksinda ringi ega põhjusta maa elanikele mingisuguseid probleeme. Kokkuvõtteks tahan öelda, et pilved koosnevad väikestest avadest, nad käivad veekogudest vett joomas ja elektrilaengut koguvad ainult kõrgepingeliinidelt.
Kui ma sain teada ,et ma sinna konterdile lähen, ei olnud mu ootused üldse suured. Kui kontsert algas olin ma väga üllatunud, see oli nii lahe. Ma ei teadnudki et mulle selline muusika meeldida võib. Mulle meeldis väga nende kava ja natuke nalja sai ka. Lemmik sealt bändist oli Valters Puce. Mulle meeldisid ka nende riided mida nad kandsid- väga lahedad ja läksid muusikaga ka kuidagi kokku. Asi mis mulle ei meeldinud oli kohalik valgustus, see oli kohati nii ere, et ajas nutma. Niiet bändile polnud midagi negatiivset öelda, ainult kohalikule Võru Kandle valgustajale. Kontsertprogramm ''Bach goes to Iran'' (''Bach läheb Iraani'') Dagamba kontserdil segunevad Ida ja Lääs, rock, pop ning klassikaline muusika. Kavas oli: Saint-Saens, Prokofjev, Händel, Rahmaninov, Beethoven, Bach, Orff, Grieg ja Mozart. Dagamba sulatab kokku ida ja lääne muusikakultuurid, mille tulemus on ainulaadne ning võimas looming. Nende esinemised on ilmekad ja dünaamilised. Nende
milleks oli kohtuda Serenaga näost näkku. Saalis oli salapärane vaikus. Kõik võtsid oma piletit välja ja ootasid pingsalt seda numbrit, mille Serena kõvahäälega välja hõikab. Fedja värises üle terve keha, sest ta tahtis olla see võitja. Nüüd ongi kätte jõudnud see aeg, mil Serena kuulutab selle ühe ja ainsa numbri välja. Number mille Serena välja hõikas oli tuhat. Fedja oli väga pettunud ja hakkas nutma. Ta ei suutnud uskuda, et kõik tema üritused on luhta läinud, ta ei suutnud uskuda, et kõik ongi läbi nüüd. Seejärel võttis oma asjad ja hakkas saalist tasapisi lahkuma. Saalist aga ei astunud kümne minuti jooksul keegi publiku seast välja, et oma võitu tunnistada ning siis hõikas Serena uue numbri välja ja selleks oli üks. Fedja kuulis seda numbrit ja sattus pöördesse. Ta jooksis nii kiiresti kui sai Serena juurde ja puhkes rõõmust veel rohkem nutma.
annaabi.ee 
