Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche Varjupaigataotleja teekond sihtriiki • http://www.humanrights.ee/pagulane/ Kasutatud kirjandus • http://www.pagulasabi.ee/kes-on-pagulane • http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kuhu-suunduvad-pagu lased-vaata-pagulaste-teekonda-interaktiivselt-kaardilt?id= 72797269 • http://www.delfi.ee/news/paevauudised/pagulased/ • http://www.maailmakool.ee/materjalid-noortele-pagulus-ja-pogeni kud / • http://www.pagulasabi.ee/sildid/varjupaigataotlejate-vastuvott?p age= 3 • http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911
Pagulaste vastuvõtt Eestis Viktoria Plotnikova ja Jessica Pentsop 9c Euroopa Komisjon (EK) • Euroopa Komisjon avalikustas 9.septembril põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned nendest on vastu. Argumendid seoses nõustumisega Valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega Aitäh kuulamast :) ...
uuringu vormis EMORilt uuringu)(TOM) Eesti Riigil majanduslikud probleemid- pole mõtet aidata teisi, kui meie riigi siseasjad pole stabiilsed. Paljud pered näljas, palju töötuid, iive madal. Kuni lähteriigis olukord ei stabiliseeru, ei vähene ka inimeste hulk- kui Eesti võtab vastu pagulased ei tähenda see seda et riigis asjad paranevad. Tuleb alustada pigem nende riigi korrastamise ja abipakkumisega, suunata praegu mõeldud pagulaste vastuvõturahad riigi abi rahaks jne. Kestev kiire immigratsioon tõenäoliselt kahjustab vastuvõtvaid riike- Mida erinevam on sisserändajate sotsiaalne, kultuuriline ja religioosne taust, seda rohkem ja pikemat aega vajavad nad vastuvõtva riigi abi, et aktsepteerida põlisrahvastiku väärtushinnanguid, lepitada võimalikku konflikti erinevate maailmavaadete vahel ja leida sobiv jõukohane võimalus ühiskonda panustada
Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile. 1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu- Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina- ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas.
nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Slaid 3: Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. Teise maailmasõja ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. Aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Pagulaste endi andmeil oli oktoobriks 1946 Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris üle kolmekümne tuhande eestlase. Euroopa rändekriis või Euroopa pagulaskriis algas 2015. aastal, kui tõusev arv migrante alustas oma teekonda Euroopa Liidu poole, lootes asüüli saada. Tuldi üle Vahemere või Kagu-Euroopa Väljend “pagulaskriis” ja “rändekriis” võeti laialt kasutuselt 2015. aasta aprillis, kui viis laeva, milles oli pea 2000 migranti, kes lootsid Euroopasse jõuda, Vahemeres
Essee- Kas eesti keelel on üldse tulevikku? Milline on eesti keele tulevik? Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge
Kas massiimmigratsioon ohustab või rikastab Euroopat? Parem karta kui kahetseda 09.10.2015 Viimasel ajal kajastavad erinevad meediaväljaanded pagulaste massilist sisserännet Euroopasse. See on jaganud meid kahte leeri: inimesed, kes on valmis immigrante aitama ning teised, kes on totaalselt nende vastu. Pagulasrände pooldajad peavad normaalseks, et Somaaliast, Süüriast ning teistest arengumaadest sealsete raskete olude eest Euroopasse põgenevad inimesed tuleb avasüli vastu võtta. Pagulasvastased aga leiavad, et neid ei tohiks siin aktsepteerida ega kuidagigi toetada, vaid hoopis tagasi saatma sinna, kust nad tulid.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed......................
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand) „Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe.
erakonnad avaldavad enda arvamusi ja seisukohti. Näiteks sotsiaaldemokraatide üks juhte Sven Mikser arvab, et peaksime pagulasi aitama, ta üritab kaitsta sõjapõgenikke ja räägib, et pagulasi süüdistatakse Pariisi terrorirünnakutes, milles arvatakse, et süüdi ei ole sõjapõgenikud (http://www.sotsdem.ee/sven-mikser-stigmatiseerida-koiki-sojapogenikke-kui-potentsiaalseid- terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur, kes on siseminister, ja räägib terve Reformierakonna eest. Ta väidab, et need inimesed, kes soovivad immigreeruda, vajavad tõepoolest kaitset, kuna olukord nende koduriikides ei võimalda neil sinna tagasi pöörduda (http://www.reform.ee/uudised/suhtumine-pagulastesse-on-meie-endi-teha). Vabaerakond räägib Delfi artiklis, et saabuvad pagulased tuleb vastu võtta ja ühiskonda integreerida
Pagulased ja Eesti 1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta
Väärtushinnangud inimeste seas Euroopas Euroopa kultuuriruumi väärtushinnangud ja arusaamad põhinevad ristiusul. Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema
Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme
Estonian Business School Majandusteooria ja rahanduse õppetool Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele Essee Indro Madison BEB-1 Õppejõud: Meelis Kitsing Tallinn 2015 2015. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud teema on pagulaste sisseränne Euroopasse. Euroopa Komisjon ennustab 2015. aasta sügise majandusprognoosis, et 2017 aasta lõpuks on jõudnud Euroopasse ligi kolm miljonit pagulast. Kui Euroopasse tuleb mitu miljonit inimest juurde, siis kindlasti mõjutab see ka majandust. Kui miski mõjutab majandust, siis see miski mõjutab ka meid kõiki. Järelikult on tegemist küsimusega, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, kas pagulaskriisil on Euroopale positiivne või negatiivne mõju?
kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab? Erich Kivi, G2D Viimaselajal on keskmiselt iga neljas uudis pagulaste kohta, kas tegu siis pagulasi pooldava, pagulasvastase või pagulaskuritegudest rääkiv lugu. Mina kui lihtsa eestlasena olen 100% vastu pagulaste tulekule eestisse. Eestlased on võidelnud, et olla demokraatlik vabariik, millekäigus on suur osa eestlasi kogenud kui raske on kehtestada iseseisvus ja tundnud mis tähendab olla suurriigi kontrolli all, kõige selle käigus on tekkinud palju patriootlikke eesti kodanikke. Usun, et kui eesti valitsus otsustaks massiliselt hakata vastu võtma pagulasi siis eestile oleks kaotus vägagi suur, kuna eesti kodanike arvamust ei ole küsitud ja nagu küsitlused on
taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust täna pärineb kõige rohkem põgenikke. ÜRO hinnangul oli 2010. aastal maailmas 14 miljonit põgenikku, kes olid sunnitud välise surve mõjul oma kodumaalt lahkuma. Milliseks kujuneb pagulaste edaspidine elu oma kodumaalt põgenedes jääb mitmete riiklike organisatsioonide otsustada ja paljude riikide poliitiliste kokkulepete meelevalda. Aastas hukkub Vahemeres suur arv inimesi, kes riskides oma eluga, püüavad pääseda Itaaliasse, Kreekasse ja Maltale, ägavad need riigid pagulaste rohkuse all. Kuna tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikidega on ilmne, et tegemist ei ole probleemiga, millest on võimalik kõrvale hiilida
organisatsioonid. Neist suurim 1951. aastal loodud Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, mille eesmärgiks on „..., aidata riikidel toime tulla järjest suureneva migratsiooni haldamisega, edendada migratsiooniküsimustest arusaamist, julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni, tagada migrantide heaolu ja inimväärikus.” (IOM) Lisaks IOMile tegeleb põgenike ja pagulaste õiguskaitsega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mille peaeesmärgiks on jälgida põgenikke puututavate inimõiguste järgimist. Lisaks otsib organisatsioon 6 mooduseid, mille abil saaksid pagulased oma elu normaalses keskkonnas taasalustada, minna mõnda teisse riiki või naasta kodumaale. (Lukosiunaite 2014) 1.3 Hetkeolukord Põgenike arv maailmas kasvab iga päevaga. Kui eelnevalt välja toodud 2014. aasta
Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Maailmas on vähemalt kümme miljonit inimest, kes elavad ÜRO määratluse kohaselt nagu pagulased, kuid kes ei ole ületanud oma kodumaa piire. Siseriiklike pagulaste olukord on sageli veel viletsam kui tegelikel pagulastel, sest nemad elavad pideva tagakiusamise hirmus ja nende abistamine on sageli äärmisel raske riigis valitseva vägivalla tõttu. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. On üsna tavaline, et vägivalla ja tagakiusu esimesteks ohvriteks on koolitatud, aktiivsed inimesed. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks.
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3
lahkuma keskkonnaseisundi loodus või inimtekkelise halvenemise tõttu või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3),
ÜRO hinnangul oli 2010. aastal maailmas 14 miljonit põgenikku, kes olid sunnitud välise surve mõjul oma kodumaalt lahkuma. See on suurim arv viimase 15 aasta jooksul. Pagulastele on kehtestatud on standardid, mida vastuvõtjariik peab järgima. Oluline on mitte väärkohelda pagulasi ning kohustus pakkuda neile peavarju, toitu, elementaarseid sanitar- ja hügieenitarbeid. Vaesemates riikides, kus oma riigi kodanike eest hoolitsemisega on raskusi on peaaegu võimatu hoolitseda ka veel pagulaste eest. Enamus pagulasi ongi just kogunenud vaesematesse riikidesse, kus neile ei suudeta pakkuda turvalist elukeskkonda ning tekitavad riigile lisakoormust, sest riigil on enda rahvagi raske toime tulla. Pagulaste aitamiseks ja probleemide lahendamiseks loodigi 1950ndal aastal organisatsioon UNCHR. Organisatsioon aitab luua peatumispaiku ja elukohti. Pannakse püsti telklaagreid pagulaste tarbeks, kus nad saavad peavarju, süüa ja vajalikku esmaabi.
Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud: 1970.aastal oli maailmas 2,5 miljonit pagulast, praegu on neid 22 miljonit. Käesoleval sajandil on Euroopas olnud kolm paguluse lainet: pärast Esimest ja Teist maailmasõda ning alles hiljuti pärast külma sõja lõppu ja Jugoslaavia sõja puhkemist. Kuigi Lääne-Euroopa jõukamates ühiskondades elab üle 7 miljoni pagulase, asub suurem osa pagulastest arengumaades.
Sellest tulenevalt on saanud tekkida ka ulatuslik inimkaubandus, kus kriminaalsed jõud on leidnud endale tulusa äri inimeste „abistamisega“ euroopa riikidesse. See, et põgenike veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad niisama merel ja on piiririkkujad. Kuid kindlasti on pagulaste varjus saabumas euroopasse palju immigrante, kes otsivad paremate sotsiaaltoetustega riikides hõlpsamat elu. Näiteks paljud suunduvad reeglina Saksamaa suunas ja need , kes osutuvad pagulasteks, saavad 300 EURi kuus toetust, või näiteks 2014. a vana-aasta õhtul keeldus 43 süürialasest asüülitaotlejat Põhja-Rootsis Grytanis bussist väljumast, ähvardades näljastreigiga. Asüüliotsijad pidasid paika neile sobimatuks, kuna linn on väike ning kliima sobimatu, külm.
Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset. Paljud seda ei tee (näiteks tagasisaatmise kartuses) ja püüavad oma elu korraldada ebaseadusliku immigrandina. Kui inimene ikkagi esitab avalduse kaitse saamiseks, siis saab temast kõigepealt varjupaiga taotleja, ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. 3. Missugused 3 riiki on suurima pagulaste arvuga Ameerikas? Aasias? Euroopas? Ameerikas: USA (42,8 mln)* Kanada (7,2 mln) Argentiina (1,4 mln) Aasias: India (5,4 mln) Pakistan (4,2 mln) Kasahstan (3,1 mln) Euroopas: Venemaa (12,3 mln) Saksamaa (10,8 mln) Suurbritannia (6,4 mln) Suurima immigrantide arvuga riigid: USA – 42,8 mln; Venemaa – 12,3 mln; Saksamaa – 10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid
VÄIKE OSA MAAILMA PÕGENIKEST JÕUAB EUROOPASSE. ÜRO HINNANGUL OLI 2010. AASTAL MAAILMAS 14 MILJONIT PÕGENIKKU, KES OLID SUNNITUD VÄLISE SURVE MÕJUL OMA KODUMAALT LAHKUMA. SEE ON SUURIM ARV VIIMASE 15 AASTA JOOKSUL. • KUI PÕGENIK JÕUAB TEISE RIIKI, ESITAB TA SEAL TAOTLUSE VARJUPAIGA SAAMISEKS (EHK RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAMISEKS) JA MUUTUB AMETLIKULT VARJUPAIGATAOTLEJAKS. KUI TEMA TAOTLUS RAHULDATAKSE, SAAB TEMAST PAGULANE (EHK RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJA) ASUKOHARIIGIS. PAGULASTE LÄHTERIIGID PAGULASTE SIHTRIIGID KOKKUVÕTE • PAGULANE ON INIMENE, KES ON SUNNITUD LAHKUMA OMA KODUMAALT JA PALUMA ASÜÜLI MÕNELT TEISELT MAALT. PAGULASEL PEAB OLEMA TAGATUD ELUASE, ARSTIABI JNE SELLELT MAALT KUS TA ASÜÜLI TAOTLEB. • EESTIS ON VARJUPAIGA TAOTLEJAID, ARVESTADES TEISTE EUROOPA LIIDU MAADEGA, KÕIGE VÄHEM. VARJUPAIKA TAODELDAKSE KÕIGE ROHKEM NENDES MAADES KUS ON VÄLJA ARENENUD TUGEV SOTSIAALTOETUSTE VÕRGUSTIK NÄITEKS: UK, SOOME,ROOTSI JNE.
ahju". Olev Hannula mittekaristamine oleks tähendanud tema sõnavabaduse tõstmist kõrgemale juutide eluõigusest ja õigusest mitte olla diskrimineeritud. Keeruliseks lähebki siis, kui satutakse olukorda, kus tuleb otsustada, mida kahe konfliktis oleva inimõigusega sõnavabaduse ja õigusega elule ette võtta, kummale osapoolele selles olukorras anda õigus ja kummale mitte. Praegu on väga aktuaalne teema pagulaste tulek Euroopasse. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on öelnud, et Euroopa Liidu uksed on avatud kõigile ning Euroopa Liit võtab vastu ligikaudu pool miljonit pagulast. Ometigi on pagulaste vastu võtmisega kaasnenud väga mitmeid probleeme. Paljud poliitikud on välja öelnud, et nemad on sõjapõgenike riiki laskmise vastu. Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ütles valimiste eel seda sama. EL on siiski teinud otsuse, et kõik riigid peavad teatud arvu pagulasi vastu võtma
Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoliitika toetajad. Inimesed on niivõrd pagulaste vastu, sest on levinud arvamus, et pagulased ei tee ise üldse tööd, vaid elavad toetustest, mida riik neile pakub meie rahadest. Ometi on sotsiaalmeedias levinud pilte ning postitusi sellest, kus mustanahaline teeb tööd riigis, kuhu ta on immigreerunud. Eurooplane ei ole väga salliv
panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. http://www.pagulasabi.ee/sojapogenikud-vajavad-abi Allikas 6. Mart Nutt. Solidaarsus ja pagulasprobleem Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate kohustuslike kvootidega pagulaste vastuvõtmisel on rõhutud solidaarsusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastutuse jagamisel. Küsimuse niisugune asetus on õigustatud – kui me oleme ühinenud ühte liitu, peame olema ka teineteise suhtes solidaarsed. Ent siinkohal küsimused ei lõpe, vaid algavad. Kas me saame solidaarsusest ühtmoodi aru? Kas me saame nimetada solidaarsuseks ette antud kohustusi, kui […] Allikas 8
riigis elavatesse eri rahvustesse. Uuringust tuli ilmsiks, et soomlased suhtuvad paremini Lääne-Euroopast pärit elanikesse (inglased, prantslased), halvemini idaeurooplastesse, ka eestlastesse, veel halvemini venelastesse ja kõige halvemini mustanahalistesse nagu näiteks somaallased. Mis on sellise suhtumise aluseks? Arvatavasti on selle põhjuseks eelarvamus ja otsustatakse suuresti samuti esmamulje, mitte inimese lähema tundmaõppimise alusel. Meil räägitakse praegu palju pagulaste Eestisse toomisest, olen ise näinud välismaal olles, et suuremates Euroopa riikides on palju rohkem erinevasse rassi kuuluvaid inimesi ja ka erineva eluviisiga inimesi, nagu kerjused, hipid, kui meil. Nagu näha on sellisel mitmekesisel ühiskonnal erinevaid tagajärgi ja ma ei tea, mis oleks Eestile parem. Saksamaal, kuhu võeti juba palju aastaid tagasi pagulastena vastu palju türklasi, on nüüdseks paljudest pagulaste järeltulijatest saanud kuulsad teadlased või kirjanikud,
Saksamaal. Suurima eesti kogukonnaga laagrid asusid Geislingenis, Augsburgis ja Lübeckis, kus igaühes elas tippajal mitu tuhat eesti põgenikku. Nende elu hakkasid korraldama pagulastele orienteeritud, kuid ka laiema tegevusulatusega rahvusvahelised organisatsioonid, erinevad vabatahtlikud ja vabaühendused. 1945a. veebruaris sõlmisid Inglismaa, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid allkirjastatud Jalta kokkulepete lisaprotokolli, kus sõlmiti sõjajärgse pagulaste jaoks olulisim leping, mis sätestas, keda tuleb või saab repatrieerida (tagasi saata kodumaale). Pärast Jalta kokkulepete allkirjastamist, loodi UNRRA (ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon) juurde DPde osakond, mille ülesandeks sai maapagulastega tegelemine, nende repatrieerimine, Saksamaal ja Austrias. UNRRA enda vastutusalas olid aga Ühinenud Rahvaste rühma kuuluvate riikide kodanikest maapagulaste majutamine, sisemine juhtimine; vabatahtlike organisatsioonide töö
inimkannatusi kriisides ja hädaolukordades Seista inimõiguste eest Edendada ennetustöid ja valmisolekut Oxfam Tagada võimalus kasutada põhiteenused (nt.haridus, meditsiin) Toetada rahvusvaheline võrdne kaubandus UNHCR seista pagulaste õiguste ja heaolu eest püüdleda selle poole, et igaüks saaks kasutada õigust varjupaigale ja leida turvaline varjupaik teises riigis CARE Kaitsta isikud ja perekonnad maailma vaesus ühiskonnas UNICEF toetada laste sotsiaalhoolekande, tervise, hariduse ja arengu võimaluste parandamist edendada ja toetada
· küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974 Sündis Tallinnas Kalamaja linnaosas ärimehe pojana. Õppis Prantsuse lütseumis. Töötas ajakirjanduses ja raadios. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Inglismaale, töötas Londonis BBC muusikatoimetajana, andis välja ajalehte Eesti Hääl. On kirjutanud lastejutte, kuuldemänge, näidendeid, ajaloolisi teoseid Tallinna ajaloost, romaane elust 20. saj Tallinnas ja pagulaste elust Londonis. Loomingus · kindlad prototüübid · konkreetsed olukorrad · muusika · eksistentsiaalsed probleemid ,,Ohvrilaev" 1960 · inimese elu mõte ja eneseteostus · pagulaselu ummik, üksindus, enesetapp · tegelaste siseheitlused (alateadvus, petlik illusioon, mõistus) · armastus
Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti on praegu järgmiste ÜRO süsteemi kehamite liikmeks · ÜRO Inimõiguste nõukogu (Human Rights Council) 2013-2015 · ÜRO Lastefondi täitevnõukogu (UNICEF) 20112013 · ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) täitevnõukogu büroo 2012-2013 · ÜRO Naiste staatuse komisjon (CSW) 2011- 2015 · ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti täitevnõukogu (UNHCR ExCom) al. 2007, liikmesus tähtajatu · UNESCO maailmapärandi komitee (WHC) 2009-2013 UNESCO programmi Inimene ja Biosfäär rahvusvaheline koordinatsiooninõukogu (MAB) 2012- 2015 Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a
09.15 3 European Commission - Press release .Refugee Crisis: European Commission takes decisive action. Strasbourg, 9 September 2015 4 Eesti Arengufond. Eesti kasvuvisioon 2018. Noppeid arvudest ja arvamustest. 1999.aasta küsitlusega võõraste suhtes kasvanud, seda just islamiusuliste, juutide ning teisest rassidest inimeste suhtes) on tänaseks seis ilmselt veelgi negatiivsemaks muutunud, arvestades sotsiaalmeedias levivaid kommuune või ühendusi, mis kuulutavaid endid pagulaste vastu olevat ning samuti konkreetsed vägivallaaktid, näiteks 03.09.15 Vao pagulaskeskuse süütamine5. Seega võib väita, et probleemid seoses elanikkonna vaenuliku suhtumisega võõrastesse on aktuaalsed ja vajavad kiiret lahendust, toetamaks eesti elanikkonna turvalisust ja ühtsust. Kõrgendatud ohutunnet väljast tulijate suhtes võib eestlaste puhul seletada ajaloolise taustaga, mis näitab selgelt, et eestlased kui rahvus on aastasadu oma maal olnud allasurutute
........................................... 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad............................................................................................. 14 xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased.....................................................................
hoitakse, siis loomulikult need pagulased koju, Süüriasse, naasta ei saa," ütles kaitseminister Hannes Hanso. Pärast erakorralist Euroopa ülemkogu eelmisel nädalal on meedias aina rohkem räägitud, kui oluline on Türgi osalus Euroopat tabanud põgenikekriisi leevendamisel. Kaitseminister Hanso kinnitusel on selge, et kui me ei aita Türgit, siis me ei aita ka iseennast, sest Türgi on põgenike peamine transiitriik. "Sel aastal üle seitsme miljardi euro on nad kulutanud pagulaste toetamise peale ja kui me seda koormat neilt ära ei võta, siis loomulikult olukord kohapeal nende pagulaste jaoks seal Türgis halveneb ja nad on sunnitud otsima uusi võimalusi," lausus Hanso. Moskva eitas inimkaotusi Süürias Venemaa kaitseministeerium eitas väiteid, nagu oleks Süüria sõjalise operatsiooni käigus saanud surma ka Vene sõdureid. . «Kinnitame uuesti, et Venemaa relvajõududel pole olnud Süürias kaotusi,» seisis ministeeriumi
talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või uuendamine ja pagulaste probleemi lahendamine. Peaminsed majandusharud on turism, masinatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus ja põllumajandus Maapõuest saadakse naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, looduslikku asfalti jpm. Kasvatatakse lehmasid, lambaid, kitsi, nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, tubakat, viinamarja, tsitruselisi ja oliivi.
Kirjastus: Eesti Ajalehed AS Autorist Khaled Hosseini (sünd. 1965 Afganistanis)- kirjanik ja arst 15. aastaselt kolis Ameerika Ühendriikidesse Üks maailma loetuim kirjanik Esikromaan „Lohejooksja“ („The kite runner“) ilmus 2003.a Raamatuid maailmas müüdud üle 38 miljoni eksemplari Kuulsaimad romaanid: „Lohejooksja“, „Tuhat hiilgavat päikest“, „Ja mägedelt kajas vastu“ UNHCR-i (ÜRO pagulaste agentuuri) hea tahte saadik MTÜ Khaled Hosseini Fondi asutaja Raamatu sisu Tegevuspaik: Afganistan Aeg: 1960-2003 Teos räägib kahest Afganistani naisest, Mariamist ja Lailast, ja nende sõprusest Kabulis Talibani ajal Mariam on harami, väljaspool abielu sündinud laps, kes elab emaga Herati lähedal 15-aastaselt pannakse Mariami mehele Kabuli kingsepale Rashidile, tema uues kodutänavas
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk
Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro (ka Bernhard) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome
lihtsustada jätkusuutlike lahenduste leidmist. ÜRO KRIISIDE JA KATASTROOFIDE HINDAMIS JA KOORDINEERIMIS MEESKOND(UNDAC) UNDAC on moodustatud 1993. aastal ning alates 2000. aastast on UNDACi koosseisus ainsa Ida ja KeskEuroopa riigina esindatud ka Eesti. UNDAC on alalise valmisolekuga meeskond, mis koosneb erinevate riikide professionaalsetest kriisi/katastroofi hindajatestkoordineerijatest üle maailma. ÜRO PAGULASTE ÜLEMVOLINIKU AMET(UNHCR) UNHCR, tuntud ka kui ÜRO Pagulaste Amet, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. EUROOPA LIIDU TOIDUABI Eesmärk on abistada Euroopa Liidus enim
Kuna igale rahvale on ainuõigeks tema enda uskumused ning ühiskondlikud väärtused, siis nende segunedes tekivad mitmed lahkhelid. Esiteks, ei mõisteta üksteise keeli ning seega ei ole ka korralik suhtlus omavahel mõeldav. Teiseks, immigrante ning nende kultuuri eurooplased enamjaolt ei tunne ja nende käitumismaneerid võivad mõjuda šokeerivalt. Selle tulemusena tekib kartus ja ja hirm pagulaste ees. Eurooplaste turvatunne on võõra rahva immigreerumisega nende riiki ohustatud ja see võib viia ka avalike vägivaldsete tegudeni, mis on ohtlikud mõlemale poolele. Taolistele probleemidele vältimiseks on õnneks ka lahendusi. Näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa hinnangul oleks üheks
1980 olid Tallinnas noorte meeleavaldused; nn 40 kirja 40 tuntud Eesti kultuuritegelast andsid allkirja. NSVL vastas arreteerimiste ja läbiotsimistega. Enamik mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Pagulaste tegevuse muutus aktiivsemaks. Austraalia1974. aasta valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liitu ainult juriidiliselt. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel. USA president G. Ford kohtus Balti esindajatega ja kinnitas mittetunnustamispoliitika jätkumist. Ühinesid ka Inglismaa, Saksa LV ja Prantsusmaa. Igapäevaseks teemaks muutusid Balti riigid 1980. alguses. 14. juuni kuulutati Reagani poolt Balti vabaduse päevaks.
teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et antireklaamiga külmatakse väga palju viha ja hirmu inimestesse. Tegin ühel päeval YouTube lahti ja sealt vaatas vastu EKRE reklaam. Selles propageeriti homopropagandat, massilist pagulaste sissetulekut ja meie vanemate pikkades ravijärjekordades istumist. Reklaam jättis mulje, et kui ma EKREt ei vali, siis teeb elu Eestis absoluutse kannapöörde ja muutub kohe väga halvaks. Ise ResPublica liikmena, tahaks kohe midagi kõva häälega vastu öelda ja nende kohta viha teistes tekitada. Aga ise ei tee, seda, sest tean, mis tagajärjed sellele kõigele võivad tulla. Samuti tegeleb meedia viimasel ajal ka väga suure ülepaisutamisega. Me peame bussi-,
hästi toetatud, enamus riikides ei olegi sellist asja nagu emapalk ning paljudes riikides puudub isegi pensionisüsteem ja millistes riikides on tasuta transport, see käib küll nüüd ainult Tallinna kohta, kuid siiski, me saame nautida paljusid hüvesid ja isegi minu Soomes töötavad sõbrad on juba öelnud, et Eestis on võrreldes Soomega palju mõnusam , jah seal on palgad paremad, aga seal ei ole ka nii suuri vanemahüvitisi ja on väga suur pagulaste toetus poliitika ja see on seal probleemiks. Igaljuhul mina ei vahetaks oma kodumaad mitte ühegi teise riigi vastu, reisida on väga mõnus , aga veel mõnusam on lõpuks ikka koju tagasi tulla. Kristiina Lesk 12 K
vastu on pakkuda. Veidi võikamaid näiteid pagulasprobleemi tagajärgedest Itaalias on ilmselt meie kaasmaalastesse hirmu süstinud, mis paneb neid käituma nii, nagu seda hetkel tehakse. Sellest hoolimata ei tohiks keegi kindel olla, et Eestis selline olukord kordub. Mäss Itaalias sai juhtuda minu arvates vaid seetõttu, kuna sealne valitsus tegi täbaraid ning ebaadekvaatseid valikuid. Meie riigi osakaal pagulaste vastuvõtmisel on siiani olnud üsna väike, kuna enamus sõjapõgenikke on alles siia saabumas. Sellest hoolimata toimub Eestis juba üsna uskumatuid sündmusi, mis on alguse saanud tohutust vihaõhutamisest. Näiteks süüdati alles hiljuti Vao külas oleva pagulaskeskuse hoone, kus viibisid ka väiksed lapsed. Seda uudist kuuldes olin šokeeritud, et keegi meie kaasmaalastest on tõesti valmis minema nii kaugele. Pagulane on sõjapõgenik, jäädes seejuures siiski inimeseks
vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist. Mitte keegi ei tunne mitte kuskil piire ja kedagi väga ei karistata ka selleeest. Pigem tuleb siin see mängu, et meil on sõnavabadus, aga siiski selliseid asju tehakse,öeldakse kritiseeritakse nagu nahavärv,orjentatsioon,sugu,päritolu jne. Kõik ütlevad seda mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Näiteks pagulaste teemal on palju sõna võetud,neid solvatud,halvustatud jne,kas sellepärast ei peaks karistada saama? Samamoodi ka omasoo iharad ja see,et mehed on hakanud üha rohkem meiki kandma. Internetis ripub ülevad tuhandeid videosi kus ropendatakse,sõimatakse neid kes on teistsugused ja ei tunta piiri mitte millegil. See on päris julm mis eriti interneti kommentaariumites ja postituses üleval ripub. Miks need inimesed karistada ei peaks saama? See on ju seaduses,et kedagi ei tohi diskrimineerida
Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka Ravici kohta, ta elas suhteliselt madala kvaliteediga hotellis ning tegi tööd naeruväärse summa eest. Kõik, kes viibisid illegaalselt riigis, pidid end politsei eest hoiduma, et võimuesindaja ei juhtuks dokumente küsida näidata. Ravic, kes oli professionaalne kirurg, õnnestus vahele jääda teist inimest oma oskustega aidates
keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba uute pagulaste sisserännet, kuid inimesed ei ole selle poolt. Eesti riik tahab veel ligi 300 immigranti juurde tuua. Mitmeid kordi on tehtud intervjuusid kohalikke elanikkega, et kas neile meeldivad immigrandid siin elavad, kuid tagasiside on siiamaani olnud negatiivne. Kristiina Ojuland on öelnud, et tema valge inimesena kardab mustanahaliste ülekaalu Eesti riigis. Eestlased tahavad hoida meie rahvust, me ei taha, et kaugel tulevikus elaksid Eesti Vabariigis sama palju välismaalasi kui eestlasi
Ent inimesed reageerivad armastuse ja kaastundega. Vaata või Facebooki profiilipilte, kuhu on tekkinud Eiffeli torni kujutised“. Minu arvates ei ole sotsiaalmeedias profiilipiltide muutmine Prantsusmaa lipuks või Eiffeli torniks mõttekas, sest keda see ikka aitab? Kaasmaalased, kes oma helendavate ekraanidega püüavad „maailma paremaks muuta“, võiksid peale profiilipiltide muutmise, ka reaalses elus aidata, näiteks annetades abivajajatele. Hiljuti oli meedias kuum teema Eesti ja pagulaste vahel, et meie riik peab olema teiste suurte Euroopa Liidu liikmesriikidega sama solidaarne sõjapõgenike vastu. Juba väiksest saati on inimlastele õpetatud, et abivajajaid peab aitama nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Kuid seda ei saa öelda ühe viimase suurprobleemi kohta, kus Eestisse saabusid esimesed pagulased, kes Vao külla ära majutati. Paljude seas tekkis näiline solidaarsus ehk kuigi külainimesed neid ei sallinud, aitasid nad siiski põgenikke vastu tahtmist
annaabi.ee 
