Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses.
Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. Tahab parandada talupoegade elujärge. Kirjutas neile ise aabitsa ja rajas kooli Jasnaja Poljanas talupoegadele. Lõppes sellega, et talupojad hakkasid jalga laskma. Hakkab pidama päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ja muud õppekirjandust Võttis osa ka sõjategevusest, kus pettus väga. Teda häiris materialilistlik ebavõrdus. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901
*tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, Samson aga juhendi nõidade äratundmiseks. 3. Pühajõe mäss. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajärve mäss Osulas. LOE ÕPIK LK 117 !!! 4. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. B.G. Forselius. ÕPIK LK 117 1684.aastal rajati Tartu lähedale Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele. Forseliuse tegevuse tähtsus: *avas seminari, kus hakati ette valmistama õpetajaid talurahvakoolidele
omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu näiteks kool pro kohl, siin pro sihn; kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nagu näiteks ep taha. Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis - teda võib pidada vana kirjaviisi loojaks
Pärast Lavakunstikooli lõpetamist töötas ta kuni 1998. aastani Noorsooteatris. Mängides sellistes lavastustes nagu ,,Orvud" (koos oma venna Rein Ojaga) ja ,,Romeo ja Julia". Töötas seal kuni 1998. aastani. Sealt alates oli viis aastat vabakutseline mängides erinevates teatrites. Vabakutselise aastaid peab ta oma elu sisukaimateks ja paremateks. Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus
kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud. Koju tagasi tulles proovis ta lapsi häälikumeetodil lugema õpetada. Selgus aga, et käibelolevad raamatud ja ortograafia ei sobinud uue meetodi rakendmiseks koolitöös. Forselius asus tegelema keeleuuendamisga. Tema sihiks sai ortograafia parandamine ja uue aabitsa väljaandmine. Forselius oli veendumusel, et rahvale pidi õpetatama lugemist, katekismust, laulmist, edasijõudnutele ka kirjutamist ja arvutamist. Rahvakoolidele tuli muretseda ka lauluraamatud. Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopi mõisa seminari, kus ta hakkas õpetama tulevasi koolmeistreid. Seminar avati 1684. aastal. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G.
Julia, tõlkija Mika Keränen) ·"Vargamäe vanad ja noored" (2003) ·"Limpa ja mereröövlid" (2004) ·"Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") ·"Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) ·"Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) ·"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) ·"Jutud" (kogumik; 2005) ·"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) ·"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) ·"Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) ·"Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) ·"Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ·"Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) ·"Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Lavastatud näidendid ·"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) ·"Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) ·"Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994)
Kukk on rahvausundite ja ristiusu sümboleid, tema kasutamine aabitsates sai alguse pärast reformatsiooni. • Kukk on eesti aabitsate kaanelind – "aabitsakukk", seepärast nimetati aabitsat ka „Kukeaabitsaks". FORSELIUSE SELTSI SÜMBOOLIKA AABITS • I eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. • Aabits esitas tollal katekismuse teksti, mis oli silbitatud ning usulise sisuga. • Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. • Ta koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia), mille kordustrükist on 5 eksemplari säilinud: kaks asuvad Lundi Ülikooli raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. • 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). • NÄITEKS: põhjaeestiline aabitsatekst:
V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lugusid
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tu...
· "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja ?okolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga. Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari. See oli esimene asutus Eestis, kus õpetati koolmeisterid ja kösterid ning selle
Mõned tema teosed "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 1991, 34.)
Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist Lõpetas pea 160 õpilast. Forseliuse õppemeetodid Loobus võõrtähtedest. Võttis kasutusele täpitähed. Üks õpilane luges, teised jälgisid teksti. 1686. aastal andis Forselius välja aabitsa. Rakendas tsehhi pedagoogi J. A. Komensky ideesid. Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Mõisnike ei meeldinud Forselius. Levitati laimu. Forselius reisis 2 õpilasega Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi. Karl XI oli rahul ja Forselius sai Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Laev läks põhja ja Forselius hukkus. Seminar kestis 4 aastat ja oli aluseks talurahvaharidusele Eestis. pilte Click to edit Master text styles
ep ol-le, sin-na ep pea ● komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga ● sõna lõpus üldiselt leenisklusiil, nt -nud, -tud, -b, -d: ris-ti-tud, tah-haks-sid; erandiks saap ● käskiva kõneviisi lõpud ilma t-ta, nt wot-ke, saat-ku ● Aabitsate autor (Millal ilmusid esimesed eesti aabitsad?) - Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole säilinud. Isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust, ilmselt ilmus see 1685. või 1686. aastal. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks
Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada Tallinna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665
Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale ,,Mõmmi ja aabits". Ka on ta on üks koolides kasutatud ,,Karu-aabitsa" autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt ,,Toomas Linnupoeg" ning noorte tundeelu lahkav ,,Miks sa vaikid?". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957) · ,,Vikerkaare all" (1965) · ,,Mere taga, metsa taga" (1969) · ,,Pillerpall" (1973), valikkogu
Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast, esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem, siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Paslik oleks lõpetada ühe tarkuseteraga : ,, Kui töötad usinalt ja oled lahke, juhtub sinuga palju imelist" Kaunist esimest koolipäeva ja head algavat kooliaastat!
Haridustase: Kihelkonna kool Vanemuise seltsi üks asjutaja liikmetest ja seltsi aktiivne liige. Oli esimese laulupeo(1869.Tartu) üks organiseerijatest, kus oli lubatud laulda ainult meeskooridel. Ta on ka Eesti Hümni sõnade autor Jakob Hurt Elukutselt kirikuõpetaja Haridustase: Tartu Ülikool, bioloogia. Osales Eesti kirjameeste seltsis ja vanemuise seltsi tegevuses. Tema hakkas koguma eesti rahvaluulet Carl robert Jakobson Elukutselt kooliõpetaja; koostas kooliõpikuid ja aabitsa. Tegi oma ajalehe ''Sakala'' Pidas saksamõisnike ja kirikuõpetajaid süüdlasteks eesti rahva rõhumises. Hindas koostööd vene demokraatidega Osales eesti põllumeeste seltsi tegevuses, rajas näidistalu Kurgjale, talu nimi ''Linnutaja''
Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut..
ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama
· "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) 6 · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) 3.4 Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse
abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes
· "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) 4 · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (2008; Varrak) Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa"
· "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Samuti on Kivirähk kirjutanud näidendeid ja stsenaariume: 3 Lavastatud näidendid:
kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine. Alates aastast 1979 kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Tuntuks on saanud Leelo Tungal oma vabakutselise kirjaniku tööga. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Kirjanikult on ilmunud 38 värsi- ning 30 proosaraamatut lastele ja noortele. Ta on koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Tema lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde. Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste. Lastenäidendid ja muusikalilibretod on näiteks järgmised: "Saabastega kass", "Krants kuuse
Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast
Kirjastus: Sinisukk, 2003 Illustratsioonid: A. Viidalepp Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad. Tegelased: Tegelane Kirjeldus Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu. Nukuteatris ta tutvus teiste puuinimestega. Ta jäi uskuma Basilio ja Alice jutte imedepõllust ja nii jäi oma rahast ilma. Ta sattus vaenujalale nukuteatri direktoriga. Oma seiklustes saab Buratino teiste nukkudega väga lähedaseks, nad võidavad Carabas Barabasi, avavad kuldvõtmekesega salaukse ja saavad endale oma teatri. Buratinost sai tark,
· jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; · kasutada osastavas käändes t-lõppu, nt jumalat; · jätta eitavas kõnes ära murdepärased pöördelõpud, nt ep taha. Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühakspidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega. Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti ja oli usulise sisuga. Forselius hukkus novembris 1688 tormisel Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde. BROCKMANN
Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed, keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Kallid õpetajad, õpilased, esimesse klassi astujad ja lapsevanemad! Tahame loota, et see tähelepanuväärne päev saaks teile kõigile mälestusväärseks sündmuseks. Lõpetuseks tahtsin ma lugeda ühe väikese luuletuse: , . . , ! ! , . - . 1. (, , , , , , , , , ). . , , - . , , «» . , ,
Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest Teosed Luulekogud: · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) Proosa: · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) · "Tugitoolitsempioni eined" (2012) Näidendid: · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga · laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Viited Wikipedia, Contra, "2009" Pildid, Contra, 2010 Tänan Kuulamast!
tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. Vana aja koolikell Vana aja klassides oli 30-50 õpilast Esimsel koolipäeval said vana aja lapsed endale esimese õpetaja. Vana aja õpetajad olid peamiselt naised. Õpetajad oli vanasti kahte sorti: tavalised õpetaja ja klassijuhatajad. Esimeseks kooliraamatuks oli vana aja aabits. Aabitsa kaanel oli koolikleidis tüdruk ja pioneerivormis poisist, kes vaatasid samasuguse kaanepildiga aabitsat 1956. aasta aabits oli muutunud roheliseks Vana aja aabitsas olid alguses onude pildid. Vana aja ilus aabitsapilt Mašast ja kolmest karust. Vanasti kirjutati pisikesele tahvlile ja siis kustutati ära Koolis mängisid lapsed ragulkatega Ragulka Vana aja koolipingid nägid kõik ühesugused välja: laud
Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ja 13 last , ooli orb , ja vähem teoseid. suri kopsupõletikku . teda austati. õppis juristiks (õigusteadus) aga ei lõpetanud jättis pooleli. Tuglasel polnud keskharidust tal oli niiöelda elukool. Tolstoilus- 1) Kristlik ligimise armastus2) patriarhaalne(vene kiriku pea ) eluviis. 3) isiklik enesetäiustamine 4) kurjale vägivallale mitte vastupanemine . lõi talurahva koolid kuhu kutsus lapsedüõppima (tasuta) kirjutas ka aabitsa. Maasing tegi esimese Aabitsa.Epopöa-Sõda ja rahu . Epopöa-mahukas romaan või romaanisari , mis kujutab tähtsaid ajaloosündmusi, või pikemat ajajärku. vene ja lääne europpa kirjanduses esimene epopöaromaan tegelasi 500 . Prantsuse keel. anton Tsehhov ( 1860-1904) ei kirjutanud romaane . novelle ja näidendeid kirjutas. novell-lühijutt vähe tegelasi.,pinge,ühe süzee liiniga. väikeneinimene-egoistlik mats piiratud silmaringiga .nahahoidja , kõrgemate ees
Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani ei ole just lahtise peaga; ometi on tema repliigid tabavad, rahvatarkusest ammutatud ("Halb ja pillav perenaine on kui kõike neelav rott."), mõnikord filosoofilised ("...mees võib mäelda, mis ta tahab, mõelda enese kogu maailma isandaks või tongivaks sitasitikaks."). Kõige noorem on Eero, kes on Juhanist 7 aastat noorem, kuid terase peaga ja aabitsa lugemine läheb tal libedasti. Just Eero on see, kes teisi vendi oma sõnadega torgib, eriti pikaldase taibuga Juhanit. Seitse venda hoiavad alati kokku. Seitse venda on 7 erinevat soome karakterit, neil on kõik soomlaste head ja halvad küljed olemas. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus
Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem tahtmine ära õppida lugemine kirikukoolis köstri juures. Kuid see ei jäänud vendade ja Tuokolaste viimaseks kohtumiseks, kuna järgmine kokkupõrge toimus juba nende vahel, kui vennad läksid koju Küösti juurest ja nad said Tuokolaste käest keretäie osaliseks. Vennad ravisid
Odakaar ei jäta märki Neljasadat jooksen sörki Pooltteist kilti katta ma Suudan vaid jalgrattaga Kui ma ainult oleks Erki Seda kümnevõistlusvärki Lausa kinnisilmi teeks Kuid ma pehme nagu keeks Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest. 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina. 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest. 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä". Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://luuleleid.wordpress.com/tag/contra/ http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/01/26/contra/
"Pagari piparkook" "Wremja. Zorro märk" (koos Mart "Liblikas" Juurega) "Sirli, Siim ja saladused" "Jutud" "Adolf Rühka lühikene elu" "Rahva oma kaitse" (koos Mart "Vargamäe vanad ja noored Juurega) tembutavad jälle" "Rehepapp, ehk, November" "Aabitsa kukk" "Sibulad ja sokolaad" (avaldanud "Leiutajateküla Lotte" koos Tõnu Ojaga) "Mees, kes teadis ussisõnu" "Papagoide päevad" "Sürrealistid" "Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid"
B 1970-1980.-ndate aastate koolielu Hakkan uurima ema mälestusi kooliteest Nõukogude ajal. Ema alustas koolited 1974.aastal. Viisin läbi pisikese intervjuu, et saada paremini teada. Kokku küsisin 31 küsimust, mõne huvitavama vastuse lisan ka siia. Esimeseks kooliks oli Kingisepa 8-klassiline kool ( praegune Kuressaare Vanalinna Kool) . Emal oli kooli minek väga oodatud aeg, kuna lootis sealt saada uusi tutvusi ja teadmisi. Koolist sai ta oma esimese aabitsa, millel oli kujutatud suur kirju sabaga kukk. Tema esimeseks klassijuhatajaks sai Leida Põld, kes oli väga hea õpetaja, väga tasakaalukas ja tore inimene. Kes oli Sinu lemmik õpetaja ? Miks just Tema ? Mul tekkis lemmik õpetaja alles keskkoolis. Ta oli füüsika õpetaja Tiiu Poopuu. Tema tunde ei jätnud ma kunagi õppimata. Miks ta mu lemmik oli, ma ei tea, aga tunne tema vastu oli väga eriline.
Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esmaselt pandi lugema õpetamisel lootused köstrile. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik.B.G. Forselius hakkas talupoisse tasuta õpetama. Asutati Tartu lähedal Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg kestis 2a. Teamine rõhk pandi lugemisele ja usuõpetusele. F koostas oma enda aabitsa. Mõisnikud hakkasid levitama kuulujutte kooli kahjulikkusest. Peale F surma lõpetas kool tegevuse. Igasse kihelkonda ehitati kool.
"Pagari piparkook" "Wremja. Zorro märk" (koos Mart "Liblikas" Juurega) "Sirli, Siim ja saladused" "Jutud" "Adolf Rühka lühikene elu" "Rahva oma kaitse" (koos Mart "Vargamäe vanad ja noored Juurega) tembutavad jälle" "Rehepapp, ehk, November" "Aabitsa kukk" "Sibulad ja sokolaad" (avaldanud "Leiutajateküla Lotte" koos Tõnu Ojaga) "Mees, kes teadis ussisõnu" "Papagoide päevad" "Sürrealistid" "Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid"
Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale
Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium (-kirikuvalitsus ja kohtuorgan). Vaimulikkonna etteotsa seati piiskop ja Liivimaal superintendent. Luteri kiriku taastamist organiseerisid: Piiskop J. Jhering H.Samson Seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui paganausu vastu, otsisid agaralt nõidu. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa. 1626.aastal andis välja juhendi nõidade ära tundmiseks. Joachim Jhering töötas välja lisaks aabitsa tegemisele ka range ning ajastule iseloomulike kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt
· Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid · Uue kirjaviisi kasutuselevõtja · Õppis tundma eesti keele murdeerinevusi · Rikastas eesti keele sõnavara
,,Vabariigi valvur"(1994; 7- osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu
Seminar asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas ning ainsaks õpetajaks seal oli Forselius ise. Õpilased olid enamikus pärit Tartu ümbrusest ja kool kestis kaks aastat. Õpiti peamiselt lugemist ja usuõpetust, aga ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Lugemaõppimiseks kasutas Forselius uut viisi. Nimelt lasi ta kooris veerimise asemel ühel õpilasel ette lugeda, samal ajal kui teised vaikselt teksti jälgisid. 1686. aastal andis Forselius välja aabitsa. Talupoegadele hariduse andmine ei meeldinud mõnele mõisnikule ja need hakkasid Forseliuse kooli kohta laimu levitama. Räägiti, et kool on kallis ja valmistavat õpilasi koolmeistriameti asemel hoopis Rootsi kroonu jaoks ette. Enda ja oma õpilaste tõestamiseks reisis Forselius kahe oma õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi ning viis nad kuningas Karl XI ette, kus poisid oma võimeid näitasid. 1688. aastal sai Forselius Stokholmis võimu ja loa asutada uusi
põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde.
kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Aasta 1686-Eesti rahvakooli algus Hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest. Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli
annaabi.ee 
