Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde. VI Kohu ja kaks muruneidu Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui Villu hakkas minema kohtas ta puiesteel kahte muruneidu. Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni. Villu märkas seda ning aitas muruneiu sealt lahti ja ulatas maast talle tema kübara tagasi. VII Teopäev Kõik töölised tegid põllul tööd. Väljas on väga palav ja päikesepaisteline ning töölised olid juba teopäeva tegemisest väsinud. Teopäeva tegid Räpsi Rein, Veni-Villem ja Villu. Räpsi
Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas ikka veel Villut, kuid kuhugi mujale tal ka minna ei olnud. Villu oleks aga tööst niivõrd hõivatud olnud, et poleks pannud naiste vahelist nääklemist tähelegi. Vahepeal oleks Anna ka lapseootele jäänud ning Eevi kadedusest punasena üritanud Anna rasedust katkestada. Annal oleks Eevist kõrini saanud ning rääkinud ka sellest Villule. Villu, aga hea südamega poleks suutnud Eevit välja visata. Suures vihahoos oleks Anna Eevi ära tapnud ning visanud jõkke et oleks olnud justkui uppumissurm. Villule oleks Eevi kokku valetanud pika loo ning sinisilmne Villu oleks muidugi uskuma jäänud. Ainus, kes veel Annal peal hoidis oli Anna isa ning too andis Anna üles, kuna oli oma tütres liialt pettunud. Kui aga Eevi surma lähemalt uuriti arvati, et ka Villul pidi selles oma osa olema, kuna oli ju siiski Anna mees
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need
Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu. Jaanipäeva iseennast, seda, et Kõrbojal nüüd perenaiseks uus preili ja ka seda, et uuel perenaisel sünnipäev, kuigi seda rahvas ei teadnud. Suurel peol järve ääres kohtusidki Katku Villu ja Anna uuesti. Vahetasid muljeid ja rääkisid oma tegemistest ning terve õhtu tantsisid üksteisega. Anna rääkis ka Villule, et tema nüüd Kõrboja uus perenaine ja sinna ka peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvas Anna, et selleks peremeheks sobib Villu, aga pakkumist ta Villule ei teinud. Pärast Anna sünnipäeva vigastab Villu ennast ja seda üritades Kivimäel kive pommi abil lõhkuda. Ta meisterdas kivimüraka kallal liiga kaua ja see jõudis enne õhku lennata, kui nad Mikuga ära joosta jõudsid. Nii jääb Villu ilma kolmest sõrmest ja silmast peaaegu pimedaks
tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale sepapaja ja jättis selle täiesti Villu hooleks. Kuid keset linnamüüre Villule ei meeldinud ja talle ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga välja ei näidand, kandis talupojariiet. Ta käis iga aasta välismaal reisimas ja ostis alati palju ilusaid asju kaasa. Ta oskas ka saksa keelt. Oli südatalv kui Villu pani parimad riided selga, pesi näo puhtaks, võttis marjaviina kaenlasse ja
Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi
Pärast jutuajamist läks Villu Sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eevi oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja Eevi pojast Villust, kes juba oma esimesi samme tegi
Villu on nõrk inimene Kõrboja peremees peidab ridade vahel keerukat armastuslugu, kus seisus ja uhkus mängivad olulist rolli. Kolmnurk Kõrboja Anna, Kuusiku Eevi ja Katku Villu vahel osutub Villu jaoks kogu tema uhkuse juures liialt koormavaks. Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast. Kolmnurga kolmandal osapoolel Eevil, kelle tõttu Villu vangi sattus, oli Villuga poeg. Kuusiku Eevi oli lihtne saunanaine. Temaga oli Villul kerge, sest ta ei esitanud kunagi nõudmisi, vaid uskus pimesi Villu lubadusi. Peagi selgus, et Anna isa Rein annab talle talu üle
Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa. Neli inimest hakkasid talle kallale tulema ning neil olid ka revolvrid vöödel. Kuid Anna läks kaklusele vahele ning ütles, et kui nad kakelda tahavad, siis kakelgu mujal ja ärgu sinna tagasi tulgu. Selle peale leppisid nad ära. Anna ja Villu läksid jalutama. Nad jalutasid mööda kaldaäärt, kuni nad ühe vana pingini jõudsid. Nad istusid maha ning rääkisid juttu. Anna ütles, et Villule oli meelega jalg taha pandud ning, et see polnud tema viga. Lõpuks jõudis jutt selleni, et mida Villu teeks, kui ta Kõrbojal peremees oleks. Selle jutuga üritas Anna meelitada Villut endale peremeheks. Villu luges suure nimekirja ette, et mida ta teeks. Anna veel paulus, et Villu enam mitte kunagi ei võtaks viina. Villu nõustus ning nad hakkasid tagasi minema. Kui Anna ja Villu tagasi peoplatsile jõudsid, siis nad tantsisid edasi. Villu tegi
Villu mõnda aega poiste seltskonnas ning seejärel jälle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna ütles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist kõndisid nad järve suunas. Järve juures kutsus Anna, nüüd juba tõsiselt, Villut Kõrbojale. Villu peab end liiga sandiks ja ei taha enam Kõrbojale minna vaid pakub igasuguseid muid variante. Anna hakkas nutma ja rääkis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus. Nimelt oli ta Villule öelnud, et madu hammustas teda, tegelikult torkas sina mingi ork. Ta tahtis näha, kas Villu julgeks mürki imeda. Pähklipüha öösel kadus Kõrboja Mousi. Ning ka Katku koer Neero ulgus varahommikust teadmata miks. Peale pikka otsimist leidis Mikk koera aiast pingi alt, juba külma ja liikumatuna. Perenaine palus Mikul koer sinnasamasse matta ning ise läks Katkule vaatama, miks nende koer ulub
Priidust sirgus kena noormees. Maist aga ilus neiu, tõsine ja mõistlik. Kui Villu nende talu ette seisma jäi ja nõudis värava avamist kohtus ta Priiduga kes talle selle avas. Priidu ema oli väga pahas tujus, sest talle ei meeldinud, et ta poeg Villuga läbi käis. Samuti oli Villu armunud Maisse. Krõõdale aga meeldis see, et alati kui Villu tuli tõi ta marjaviina, mis oli väga maitsev. Krõõda nägu muutus veidike leebemaks, aga siis ütles ta Villule, et sa õpetad Priidut aina joodikuks, et sa ei tunne enam viina ja vee vahetki. Sellepeale läks Villu väga marru ja tahtis tühja vee maha visata. Kuna Villu oli väga suur ja mehine, siis ei tahtnud Krõõt temaga väga hurjutada. Nii nad seal jõid viina, sõid saia ja mett. Nüüd sai Krõõt jälle pahaseks, et Villu Priidule sakstekeelt ei õpeta vaid maakeeles räägib, et sellest oleks tal mingitki kasu. Krõõt ja Villu
Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätte jõudis Jaanilaupäev, kui Kõrboja peremehe tütar Anna tuli Kõrbojale. Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei
6) ,,Villu oleks heameelega ümber pööranud ja järele vaadanud, kui kaugele järljed viisid ja kust nad tagasi olid tulnud" (lk..11) Kui aga Villu vanglast naases, siis abistas Katku Jüril töödel, mida ta varem ei teinud. Villu tegi Kivimäe kividest puhtaks. Ta oli justkui teine inimene. 2.Külarahva suhtumine Villusse oli halb. Villut kardeti. Selle halva maine oli määranud vanglas istumine, joomine, peksmine. ,,Villu tantsis tantsumuru lagedaks, sest Villut kardeti". Villule taheti ka halba. ,,Villu pifi kukkuma just siis, kui külapoiss oma neiuga lähedalt mööda vuras, lähemalt kui oleks pidanud." See külapoiss pani Villule jala alla, ning Villu komistas. 3.Villu elukäiku mõjutasid kõige rohkem: 1) Eevi vastu armastus. ,,Eevi silmade pärast istus Villu vangis."(lk.6) Nad omasid ka ühist last. 2)Venna surm Villu vend hukkus sõjas. 3)Lapsepõlve aeg, kui Villu oma silma kaotas.4)Samuti mõjutas ka aastapikkune vanglakaristus. 4
Kõrbojale. Pärast jutuajamist läks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja Eevi pojast
lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale, et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit.
plaanidest r��kida. Villu k�ndis m�lu j�rgi k�rvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures v�ttis ta oma k�nnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea k�rv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning l�ks vaatama. Villu �tles Eevile, et tema v�taks K�rbojale minemise asemel hoopis Eevi �ra ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta r��kis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba k�sida, kas Eevi ja tema poeg v�iksid Katkule elama minna. J�rgmisel p�eval j�rve ��res sai Anna teada, et just tema p�rast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. �hel p�eval l�ks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule j�tta. Jututeema aga keerleb kaugel selle �mber. Kordagi ei v�etud Villut jutuks
seega tegi Villu enesetappu. Kuidas käituksin Katku Villuna? . Katku Villu oli ühest silamst ilma jäänud Annaga metsas olles. Hiljem jäi ta teiset silmas pool pimedaks ja paremast käest ilma, plahvatuse tagajärjel. Villulu tegeles salaküttimisega, sala viinaga ja puskari ajamisega seega ei huvitanud teda talutööd. See oli ühks mitmetest põhjusest miks tedea külas naeruvääristi. Isegi Villu isa tõi alati eeskujuks vabadussõjas hukkunud venda Juhanit ega tahtnud Villule maad pärandada. See kõik alandas tema enesehinnangut ja aitas suitsiidile kaasa. Villul oli raske otsustada, kas minna Kõrboja Anna juurde või Eevi juurde, sest mõlema valiku korral oleks ta kellegile haiget teinud. Kui Villu oleks Kõrboja Anna juurde läinud oleks Eevi Kuusiku talust välja vistaud ning Villu oleks murdnud ta lubdus. Ta oleks jätnud Eevi ilma koduta ja meheta jätnud. Kui Villu oleks Eevi
Annal on korduvalt kosilasi käinud aga ta on kõigile ära öelnud, sest väikse Villu isa oli ainus, keda ta enda kõrval oleks näinud. Anna tahtis hoolitseda Villu eest, samamoodi nagu ta teeks ka oma pojaga. Anna saab Eeviga väga hästi läbi. Eevi on Annale väga tänulik selle eest, et ta 20 aastat tagasi teda pojaga Kõrbojale elama võttis. Eevi aitab majapidamistöödega, isegi teeb enamiku neist ise, et Anna samal ajal saaks Villut kasvatada ja harida. Aga Villule see mõte ei meeldi üldse, et tema elu on ette määratud. Südames tahab ta minna maailma avastama, kuid välja näitas ta muudet mitte Annale ja Eevile pettumust valmistada. Ta ei tahtnud olla ka oma isasarnane põikpäine. Anna oli teda juba aastaid Katku Jürile abiks saatnud ja nüüd käib ta ka seal loodust nautimas ja aega viitmas. Alati jalutab ta oma kindlat teedpidi. Kõige rohkem meeldib talle Kivimäel, kus ta meenutab oma isast räägitud jutte. See tekitab talle tunde,
teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. Ta tahtis näha suuri linnu ja laevu. Villul tekkis ka pahandusi seoses jäneste ebasedausliku küttimisega. Ta kutsuti ka selle eest kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära. Villu määratakse tööle mõisasse, kus ta on teomees kui ka talumees. Kuid Hugo, kes oli mõisa peremees, temale ei meeldinud Villu ja ükspäev määrab ta Villule karistuseks 60 piitsahoopi, mille tagajärjel kaotab Villu oma mõistuse. Peale Villu peksimst lahkub ka Hugo mõisast. Villu kaotanud mõistuse, naaseb taas Kukulinna ja elab seal ühes väikeses hütikeses, mis ta ise endale ehitas, kuni oma elu lõpuni. Minu arvamus: See on kindlasti kõige raskem raamat, mis mina olen enda elus lugenud. Andmed ei pruugi olla väga täpsed, kuna lugesin raamatut suvel ja kõik ei pruugi olla meeles. Alguses ma
Kõrboja peremees Raamat algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle ühe aasta. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud tegema. Kuid ennem käskis ema järvele minna, et poiss linna tolmu maha peseks. Kui ta järveäärde jõudis nägi ta maas kahte jalajälge, nimelt oli tal hobi uurida ükskõik milliseid jälgi. Ta tundis need jalajäljed ära aga ei suutnud tuvastada täpselt kelle omad need olid. Kojujõudes järvelt küsis ema et kelle jalajäljed need seal rannal olid aga ema ei osanud talle vastata. Paar päeva hiljem toimus järveääres suur pidu ja seal olevat isegi Anna käinud ja tantsinud küla poistega. Aga Villu ei käinud seal ega tahtnudki minna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat k...
tekitasid talle probleeme tema enda perega. Villu suutnud lapsepõlves jääda Anna tõttu ühest oma silmast ilma ja hiljem Anna auks kive lõhates kaotas ka teise ja vigastas tõsiselt oma kätt, seega ei pooldanud ta vanemad kuidagi Villu ja Anna sooje suhteid. Vastuolu vürtsitas veelgi Villu idee tuua Eevi oma tallu perenaiseks, kuna Eevi oli saunanaine ja Villu tulevane taluperemees. Kõigest sellest tekkis Villule tõsine alaväärsuskompleks ja seega ka arvamus, et teda kellegile vaja pole ja et keegi temast ei hooli. Kuna sellises kompromissitus olukorras ei pidanud Villu võimalikuks elada, lõpetas ta oma elu. Ta pidas paremaks lahkuda kõigi teiste juurest ja sellega teha nende elud kergemaks, kuid tegelikult tõi Villu enesetapp rohkem valu, kui lahendusi, ehkki lõpuks olid kõik rahul. Kõigi teiste vaatevinklist oligi Villu enesetapp vist parim lahendus, kuna kuhugile mujale
Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud
samuti ka vasaku silma pool pimedaks. Kõik rääkisid järgmisel päeval, et Katku Villu tantsis ennast kõrbojale peremeheks. Aga Villut ärritab see jutt. Kuna ta tahab võtta Eevi ja oma poja, kelle nimi on samuti Villu, enda tallu ja et isa korraldaks neile pulmad. Kuid kui Eevi ema ära sureb, siis peab Eevi saunast välja kolima koos oma pojaga, kuna sauna peremees ei taha, et saunas nõnda siis elataks. Kuid teeb ka Maret Villule pakkumise, et ta peremeheks tuleks Kõrbojale. Kuid Villu ei vasta midagi sellele, kuigi Maret ütles, et ta võib võtta Eevi ja oma poja siia kaasa. Kuid Villu läks koju ja lasi end maha.. enne seda rääkis ta Maretile, kuidas ta paremast silmas pimedaks jäi.. ja Maret tundis end nüüd eriti süüdi. Eevi ema suri samal päeval, millal Villu ja ka Kõrbojal olev koer suri ära. Seal kus koer ära suri(Pingi all) pani uus pink ja selle alla maeti koer
poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kiiremini seda lugu lugema, et teada saada kelle jäljed need on. Mina küll kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed.
"Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri. 6. Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg, kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad inimesed end ohustatuna, kui Villu neile vastu julgeb hakata. Seepärast surutakse teda maha ja suhtutakse temasse eelarvamustega. 7. Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud kohaseks endast alamatele seesuguseid võimalusi kinkida. Nad olid uuendustemeelsed saksid ja omast ajast ees ning sellepärast neid tihti ei mõistetudki. Helene ja Hugo uskusid võrdsusesse ja õiglusesse. 8. Villu jäi oma sünnikodu juurde Kukulinna, kuid ta ei saavutanud oma unistusi heast haridusest. Teose lõpus unistab ta endiselt kaugematest maadest ja avaramast maailmast, mis tema jaoks kättesaamatuks jäid. 9
Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu. Ta ütles, et ta poeg oli seda teinud nagu aumees. Raamatus tekib suhete puntraid. Kõrboja peretütar Anna naaseb linnast tagasi maale, isa Reinu tallu.(Rein teeb hiljem ka Annast Kõrboja perenaise, Anna jääbki maale.) Villu oli aga Annaga väiksena hea sõber olnud. Ükskord oli ta Annaga metsas ringi tormates ka oma ühe silma kaotanud
Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu ...
Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum). Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. 3 Teose kokkuvõte Lugu ise keskendub Villule. Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama klassi inimesed polegi võimelised millekski tähtsamaks, suuremaks või ilusamaks kui põllul ning heinamaal töö rabamiseks. Villu oli nutikas ja terane poiss. Noorukieas selgus, et ta oskab väga hästi ka kirjutada. Lisaks jäi talle silma üks mõisapreili, ehk nii öelda kõrgema klassi tüdruk. Ka tüdrukule
temast teinud oli, temast enam ei saa. See viis ta endast välja. Ta tundis end abitult ja ei tahtnud teistele risuks kaela jääda. "See oleks pidanud varem olema, ütleb Villu viimaks, siis võibolla, kui mul alles teine silm peas ja mõlemad käed otsas. Aga nüüd, mõtelge ometi isegi, kuhu ma nõnda kõlban." Villu ei suutnud võtta üht ega jätta teist. Poleks olnud Annat, oleks ära jäänud õnnetused, segadus. See kõik, Anna pealesurumine ja mineviku varjud olid Villule liiast. Suutmaks selgusele jõuda ja otsuseid teha, lõpetas ta enda elu. Võibolla tõesti õige tegu tema poolt, nagu arvas tema isa. "Isa seisis natukene aega liikumatult paigal, pöördus siis toa poole ja ütles eidele: "Esimene mehetemp tema elus." Võiks öelda, et armastus võttis Villult elu. Kuigi arvan, et enda elu lõpetamine on probleemide eest põgenemine ja ei pea seda õigeks, pani see teos mind mõistma, et kui inimene on jõudnud emotsionaalselt sinna, kus tekib
Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest erinevalt enamus bändidest, on nad valmis oma kavast kõrvale kalduma. Lemmiklooks kujunes sellel esitusel mul ,,Keemia", mida esitas J.M.K.E. taustalaulja Promille Promille, kes on ka Conflict OK! solist. Ilus naishääl oli mõnus vaheldus Villu kärisevale häälele. Kontsert lõppes traditsioonikohaselt looga ,,Monument", mida ka traditsiooniliselt laulis pigem publik Villule kui tema neile. Selle ürituse puhul pani mind imestama kvaliteet, mida sai tühise sajakroonise pileti eest. Helitehnik, kes minu mälu järgi peaks olema Chungini bassist Urb, oli väga head tööd teinud, kohale palgatud Meeskonna töölised olid aktiivsed tööga, kuid samas mõistlikud veidi ülemeelikute kontserdi külastajate suhtes ning esinejad olid tipptasemel. Korraldaja Riho Baumann, keda tuntakse ka rokitaadina, oli taaskord hea ürituse korraldanud.
Sellega seoses on J.M.K.E. kontserdid ühed vähesed, kus on isegi mõtet karjuda oma soovilaule, sest erinevalt enamus bändidest, on nad valmis oma kavast kõrvale kalduma. Lemmiklooks kujunes sellel esitusel mul ,,Keemia", mida esitas J.M.K.E. taustalaulja Promille Promille, kes on ka Conflict OK! solist. Ilus naishääl oli mõnus vaheldus Villu kärisevale häälele. Kontsert lõppes traditsioonikohaselt looga ,,Monument", mida ka traditsiooniliselt laulis pigem publik Villule kui tema neile. Selle ürituse puhul pani mind imestama kvaliteet, mida sai tühise sajakroonise pileti eest. Helitehnik, kes minu mälu järgi peaks olema Chungini bassist Urb, oli väga head tööd teinud, kohale palgatud Meeskonna töölised olid aktiivsed tööga, kuid samas mõistlikud veidi ülemeelikute kontserdi külastajate suhtes ning esinejad olid tipptasemel. Korraldaja Riho Baumann, keda tuntakse ka rokitaadina, oli taaskord hea ürituse korraldanud.
1.Kirjelda sündmust Villu lapsepõlvest, mille tagajärjel halvenes ta nägemine Villul oli väga vilets nägemine tänu lapsepõlves aset võtnud sündmusele. Nimelt jooksis ta koos Annaga ja too haaras joostes puuokstest kinni ja lasi need nagu vibuga Villule vastu silmi. Seetõttu jäi Villu ühest silmast ilma ja näeb kehvasti. 2. Miks oleks Villu Kõrboja peremeheks sobinud ja miks mitte? Nimeta 2+2 isikuomadust 1) Oleks sobinud, sest ta oli väga töökas. Ta nautis töö tegemist ning tal oli visioon, milline võiks Katku tulevikus välja näha ja oli valmis selle nimel pingutama. Isegi ta isa oli Villu jõu ja püsivuse peale rahul. 2) Ta oli ka väga kangekaelne. Villu üritas kodus parimat mulda kivide alt kätte saada
lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale, et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit. HINNANG LOETUD TEOSELE: Järjekordne Eesti suurkirjaniku väärtteos. Soovitan soojalt! Sisukokkuvõte Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nd elab Kuusiku talu saunas ema juures
KÕRBOJA PEREMEES Villu saabus vanglast. Ta oli sinna sattunud inimese tapmise tõttu, enda sõnul kaitses ta selle teoga Eevit, sest Künka Otto oli tüüdanud teda. Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest...
Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu
Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu
Anna oli ainus kes teda tohterdas ja ta haiglasse viis. Sel ajal, kui Villu haiglas oli, oli Kõrboja perenaine äraolev ja ei teinud peaaegu midagi. Kui Villu siis lõpuks koju sa, oli Anna kohe rõõmsam aga tal oli kahju, et Villu oma sõrmed kaotas ja teine silm poolpimedaks jäi. Vahepeal olid jutud lahti läinud, et Villust saab Kõrboja peremees. Villule see eriti ei meeldinud. Ta läks hoopis Eevit ja oma poega vaatama. Eevi kohkus Villut nähes hirmsasti, aga siis võttis tema haige käe oma pihkude vahele ja silitas seda nii õrnalt, nagu seda saab silitada vaid Eevi. Villu ja Eevi rääkisid sellest, mis toimunud ja mis, alles ees. Villu lubas Eevi endale naiseks võtta, kuna temast Kõrboja peremeest nagunii ei pidada saama. Eevile meeldis see väga. Nüüd tuli aga ilmsiks üks mure. Villu ei teadnud kuidas sellest oma isale
Kui oli viimane tulihänd süüdatud ja see taeva poole pagenud, tuli Villuga uuesti kohad vahetada. Kuid seekord ma tahtsin ise tagasi aerutada ja Villu oli sellega vaikimisi päri. Rääkisime juba vabamalt ja nagu vanad tuttavad. Kaldale jõudes juba tants ja laul käis täiel hool. Külarahvas oli peoga rahul. Ükshetk, kui aga noormehed ja olid parajalt purjus ja Villu vihtus ka tantsida niimoodi, et teised platsilt läinud olid, tegi keegi külapoistest nalja ja pani Villule jala taha. Ta komistas ja sai väga vihaseks. Poistel läks juba päris suureks riiuks, aga lõpuks sai kõik ikkagi korda ja pidu võis jätkuda. Rääkisime Villuga vanadest aegadest, tuletasime meelde mälestusi ja tehtud tegusid. Siis tuli Villul mõte minna ja lasta tänase päeva auks üks kivikamakas õhku. Meie astusime tõrvikuga kõige ees ja näitasime teed, teised meie järgi, aga tükkmaad tagapool koos pillimehega ja lõbutsesid. Kõndisime pikalt. Ennem veel Kivimäele
Loodushuviline- jälgede ajamine oli tema jaoks suur lõbu, oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets-või koduloom, elav olend või surnud. Enese suhtes oli väga kriitiline ja tegi ennast maha. Anna oli väga mõistatuslik naine. Ei rääkinud kunagi oma tunnetest otse. Naine, kes teab, mida tahab, kuid ei märka, kes või mis selle tahtmise hammasrataste vahele jääb. Tal oli nii suur soov Villut saada Kõrbojale peremeheks, et ei mõelnud, kuidas see lõpuks Villule mõjuda võib. Ta hoolis nii väga Villust, et kui too ennast maha lasi, võttis ta Eevi koos poisiga enda juurde elama, et siis oli vähemalt midagigi Villust temaga.
Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek
kodulinna vaenlaste käest. Tammsaare hakkab väga peenelt lahkama Juuditi sisemaailma naine hakkab kangelaseks! Kuidas naise psühholoogia vastu peab/milline see on. Juudit kui naine, keda juhivad naiselikud instinktid. 2. ,,Kõrboja peremees,, - Romaan, mis oli nagu Tõe ja õiguse mustand. Otsitakse kõrbojatallu peremest. Hakkab meest otsima lapsepõlve armastus Villu johmakas oli (lasi ennast õhku põhimõtteliselt käed jms otsast) Anna teeb Villule abieluettepaneku. Sauna Eeviga oli laps kahe naise vahel. Lõpus teeb Villu enesetapu. Lõpuks Eevi pisike poeg, kelle nimi ka Villu temast kasvatatakse kõrboja peremees. 3. ,,TÕDE JA ÕIGUS'' 1926, ilmus esimene osa. Andis lugemiseks võtme anr.1 Inimese võitlus maaga, II Osa 1929 nr.2 Inimese võitlus jumalaga. III osa 1931 nr.3 Inimese võitlus ühiskonnaga, IV osa nr.4 Inimese võitlus inimesega ja V osa 1933 nr
Villu lasi paadist Kõrboja perenaisega rakette ja lõbutses külarahvaga. Korraks oli kõigil meelest läinud, et Villu inimese tapnud. Ka perenaine Anna tundis ennast Villu seltsis mugavalt. Villu oli väga huvitav inimene,temas peitus midagi-mida Anna sõnastada ei osanud. Selleks ajaks kui Anna oli kaldale aerutanud ja Villu tüüris-oli tõrvatünn juba varda otsast maha kukunud.Laternad põlesid,pill mängis ja inimesed lõbutsesid. Küll kiljudes, küll karjudes. Ka Villule ning Annale oli peotuju tagasi tulnud ning terve õhtu nemad üksteisega tantsinud. Külarahvas viskas nalja, et Villu enese Kõrbojale peremeheks tantsi.Rein arvas aga teisiti,peremeheks ta kõlbaks,aga temale väimeheks mitte. Kisub teine rusikaid välgutama,kui perenaine Anna poleks sekkunud,oleks Villu tina saanud. Hoolimata sellest, et noored ise norisid. Kui laternad hakkasid kustuma ja jaanitulest olid alles hõõguvad söed,tegi Villu ettepaneku Kivimäele pauku tegema.
varast, samuti oli ta unistaja. Rein ei mõelnud põllumehelikult, kuid tegelikult oli vaja karmi kätt. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatuslik armastus sai alguse teismelise eas ning möödus hulk aastaid kui nad ei kohtunud, kuna Villu oli vangis. Samal ajal oli Annast linnas saanus haritud naine. Eevil ja Villul oli ühine pisike poeg väike Villu. Villu saab Annale kivilõhkumist demonstreerides hullusti vigastada (silm, käsi). Anna armastus on aga suur ja sirgjooneline. Anna tegi Villule abieluettepaneku, aga Villu keeldus ja lasi end maha, kuna uhkus ei luba vigasena Kõrbojale peremeheks minna. Ning lõpuks läheb Eevi koos oma pojaga Vargamäele valitsema. 1923 novellikogu ,,Pöialpoiss"- psühholoogilise põhikoega novellid, kus on fantaasiat ning kohtab veidi ehk õudusjutte. ,,Pöialpoiss" ohvitser koos oma ustava sõbra ja kaitsja koeraga läheb mõisa öömajale ning tutvub seal peretütrega
Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule. Kuid Villul on liialt palju uhkust ja vastutustunnet, et vigasena seda pakkumist vastu võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek
,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites
naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse. Jõuab ringiga Kukulinna tagasi, tal ei ole selle eest pääsu. Realism - jõuame ikka sinna tagasi, kust me pärit oled. Venivillem sellest teosest tulnud. Teose nimi on "Vari", sest siis kui Villu kuuleb kohinat, siis see tähendab tema jaoks vabadust, aga ta ei püüdle selleni, sest mets on ees
hädaohtlikum kui praegu ja sepal sagedasti suurt- ja väikestsugu röövlitega tegemist oli. Oli Teisihimu täidetud, siis tõttas sepp palava igatsusega jälle koju ja kütis paganate ja kristlaste jumalaid, kes talle nii armsa ning ilusa isamaa olid kinkinud. Siis põrus jälle maapind ta vägevate hoopide all, lõõtsad mühisesid, taotav raud purskas tuld Ja ümberkaudne mets kajas südamlikust naerust, mida sepp oma naljakate reisilugudega kuulajatelt välja meelitas. Kes siis Villule pilgu heitis, see ei läinud temast sõna lausumata mööda; kes Villuga kord lõbusa sõna oli vahetanud, selle meel läks rõõmsaks, ja kes Villuga kord rõõmus oli 190 olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j» mõnigi
Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama.Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur 72 kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale, et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit. Peatükkide kokkuvõtted 1. 1.Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. 2. Villu leidis ja uuris jälge, sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud temast. 3. Nelipühad. Villu teeb palju töid: parandab, sätib, lõhub ja tassib kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei lähe. 4
Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu
Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
