kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks. Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama)
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus.................................................
.................................... 5 Abja sovhoos ....................................................................................................................................... 6 Rahvastik ............................................................................................................................................. 6 Abja-Paluoja tänapäeval ...................................................................................................................... 7 HALLISTE .............................................................................................................................................. 8 Halliste kihelkond................................................................................................................................ 8 Koosseis .............................................................................................................................................. 8 Kirikud ja kogudused .....................
MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme kihelkonda Valgamaalt ning Halliste ja Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt koos nende alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning
Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ).
valitsuse istungitest. 3. Annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. 4. Juhib avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni tööd 5. Hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist 13. Mis on Sinu koduvald/linn? Millises maakonnas see asub, kes on valla/linnajuhid ja milline on sümboolika? Sümboolika esita pildina, mille lahti seletad. Minu koduvald on Halliste vald see asub Viljandi maakonnas, Halliste vallavanem on Ene Maatee, sümboolika on lipp ja vapp Paelornamentikaga ehitud rist sümboliseerib Halliste vaimseid traditsioone. Risti lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on samuti kaaruspaeltega kaunistatud lõhik. Lipu värvideks on nn. "mulgi koloriit": must, punane ja valge. Kaaruspaeltega ehitud rist sümboliseerib Halliste vaimseid traditsioone. Risti lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat,
peetaks 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust, kui rõivapiirangu seadused kehtestuks tunnistati. Samal ajal toimusid Euroopas ka poliitilised muudatused, maareformid ning rahvusluse tõus. Hakati koguma rahvalaule, legende ja muistendeid ning tihti kasutati näidisena ühe või teise piirkonna rõivastust, et tõestada rahvusliku algupärandi olemasolu. Seda muidugi eriti rahvaste hulgas, kes elasid teise rahva võimu all. Just Halliste ja Karksi kihelkondadel olid omased kauakestvad rahvarõivaste kandmise traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon igapäevaelus 19. sajandi keskpaigaks, siis Karksi ja Halliste kihelkonnas olid nad kasutusel 19. sajandi lõpuni. Seejuures olid Halliste ja Karksi kandi rahvariided kõige vanemat tüüpi rahvariided Eestis üldse, kuna need polnud mõjutatud moesuundadest. Näide Halliste ja Karksi rahvariiete kohta.
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus
Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning
moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud
Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate
määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni.
looduslike ja poollooduslike lagedate elupaikade vähenemisega igal pool Euroopas, sealjuures ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, s.h. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas
Mudiste ja Lõhavere orulõigud. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219-220 Sakala kõrgustiku pinnamood Pinnamoe olulisemateks liigestajateks on need suuremad vanad orud, mis jääaegadel jäid vooluvete tugevuse tõttu täitumata ja mis koos oma külgorgudega moodustavad nüüd keerukaid orustikke. Mitmeid peaorge on avardanud neisse põhja-loodekaarest tunginud liustikukeeled, muutes need lõiguti orundilaadseteks (Halliste ja Kõpu). Nüüdisaegsete külgorgude seas on nii peaorgudega samavanuseid jõgede ja ojadega pikkiorge kui ka pärastjääajal ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Rohkete allikad vanades orgused on tekitanud sinna allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse. Vanadele orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4
Emajõgi 101 70 9740 Navesti 100 26,9 3000 Jägala 97 12,9 1573 Vigala 95 14,1 1580 Ahja 95 6,9 1070 Õhne 94 4,8 573 Halliste 86 17,1 1900 Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad
lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472).
Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed
Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on
Halliste Põhikool Arhitektuuri ajalugu. Vana Kreeka Referaat K oostaja: Elsa Vanker Halliste 2015 Sisukord: 1. Vana Kreeka lk.3 2. Ajajärgu põhiperioodid lk.4 3. Kreeka arhitektuur lk.5 4. Kasutatud kirjandus lk.6 2 Vana-Kreeka Vana-Kreeka ehk Hellas asus Balkani poolsaare lõunaosas, Egeuse mere saartel ning Väike-Aasia läänerannikul. Samuti asus ka kreeklaste poolt asustatud aladel Vahemere basseinis, Põhja-Aafrikas, Marmara ja Musta mere rannikul. Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks : lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv.
................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 14 Lisa - antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul .................................. 15 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti
Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad soovivad Marguse paari panna tema kasuõe Mariga, kuna nii on see kestnud juba kümme
Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool järve kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett.
Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee) Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida
........................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus
Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism. Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt 2006. aastal ja ka Eesti naaberriigis Lätis avaldas sealne haridus-ja teadusminister soovi muuta koolivorm kohustuslikuks üle riigi
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20.
Sisukord Sisukord............................................................................................. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused
Mõjutab palju, nt kui vooluveekogu algab kõrgustikust on tema lang tunduvalt suurem, kui tasasel maapinnal voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind lubjakivist ja toimub karstumine enne, kui juavad tekkida püsivad veekogud. Millistel Eesti jõgedel esineb kevadeti suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Narva jõgi, Pärnu jõgi, Lääne-Eesti jõed (kasari ja pärnu ja tema lisajõed), navesti ja halliste jõed. seda põhjustab enamasti halliste jõe vastuvoolu suubumine navestisse ja ka see, et need ei läbi oma teekonnal suuri järvi, mis hajutaksid veehulka. Mille poolest erinevad Soome lahe jões teistest eesti jõgedest? need on sageli mõjutatud karstist ja kevadeti lisandub sinna rohkesti vett karstiallikast, suvel aga jäävad jõesängid vete neeldumise tõttu kuivale. Paljudel jõgedel on joad. Millisesse vesikonda kuuluvad sinu kodumaakonna jõed? Soome lahe vesikonda.
Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani. Ja Halliste neiu kandis peapaela, krõlle, vööd, puusapõlle ja vaipseelikut. Eesti rahvarõivad
10.18 Valisin teemaks uurida ning analüüsida Soomaal pakutavaid loodusturismi teenuseid. Täpsemalt soovisin uurida, enda maakodu naabrite kanuumatka- ja saunakeskuse punkti ( Veelaager). Neil on ka koduleht, mis kannab pealkirja http://www.veelaager.com/ Veelaager pakub mitmekülgseid teenuseid looduses, näiteks klassiekskursioone Soomaal, majutust Soomaal kämpingumajakestes/palkmajas ja mugavustega tubades, kanuumatku Soomaal Navesti, Raudna, Halliste ja Pärnu jõgedel, saunateenust, paadilaenutust, ratsutamist ja paljud muud põnevat. Loodusturismi toote ning teenused teeb sellest see, et Veelaager asub Soomaal ning pakub aktiivset turismi, seiklusturismi, maaturismi ning ökoturismi. Sihtgrupiks on indiviidid, kes soovivad veeta aega sõpradega, kaaslase seltsis või klassikaaslastega. Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei viska mingit prahti loodusesse
Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse
Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast seda. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal.
90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese"
August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja
720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m).
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele
Letipea Ehalkivi koosneb migmatiidist. Veel Eesti rändrahnudest Kokku on hiidrahne Eestis teada 87, suurem osa neist on kaitse all. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on PõhjaEestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. 10 Kaitsealust rändrahnu on : 1. Jaanikildi rahn (Halliste vald) 2. Tuhalaane rändrahn (Karksi vald) 3. Jõesaare kivi (Kõo vald) 4. Rändrahn "Kalevipoja tool" (KolgaJaani vald) 5.Liivassaare kivi (KolgaJaani vald) 6. Laiakivi (Kõpu vald) 7. Paksu suurkivi (SuureJaani vald) 8. Rõngu kivi (SuureJaani vald) 9. Linassaadu rahn (SuureJaani vald) Kasutatud kirjandus : Pirrus, E. 2003. ,,Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse``, Tallinn, 7588. Pirrus, E. 1996
Vigala 95 1580 657 0,42 61 0,64 14,1 Ahja 95 1070 442 0,41 87 0,92 6,9 Õhne1 94 573 267 0,47 62 0,66 4,8 Halliste 86 1900 917 0,48 76 0,88 17,1 Valgejõgi 85 453 155 0,34 107 1,26 3,9 Mustjõgi1 84 1823 519 0,28 29 0,35 13,4
envir.ee/loodus/8page.html ) VILSANDI RAHVUSPARK Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja Eesti kõige äärmises lääneosas. Vilsandi rahvuspargi pindala on 18 155 ha. See rahvuspark on loodud 1993. aastal. Seal kaitstakse eelkõige taimi, merelinde, Lääne-Eesti rannikumaastiku ja merd ning linnurikkaid väikesaari, sealsete õrnade ökosüsteemide säilimist ja terviklikkust. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark asub Navesti ja Halliste alamjooksu vahelisel Ida-ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest
leidu. Koopas voolanud oja kohta on märkmeid mitmes selle kohaga seotud muistendis, kus seda on seotud Vanapagana elukohaga ,kes sôbrutses Karksi ja Koodioru vanapaganatega ja lahkus koopast siis, kui seal hakati laulma vaimulikke laule. On viiteid sellele, et koobast on sôdade ajal varjupaigana kasutanud inimesed. Koopas voolanud allika on ilmselt matnud enda alla laest varisenud liiv. Vôimalik, et alanenud on ka pôhjavee tase, sest allikas, mis asub 40m koopasuust Halliste ürgoru poole, voolab välja ca 2 m koopa pôhjast madalamalt nivoolt. Tuntuks on koobas saanud A.Kitzbergi jutustuse "Maimu" tegevuspaigana. Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne. Aruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osa paljand. Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millel on seos Eesti kultuurilooga. Kaitse On riikliku looduskaitse all. Kaitse säilitada. Uuritus Koobas oli teada juba möödunud sajandil. Üleskirjutatud muistendites on teda esmakordselt märgitud 1888. aastal
annaabi.ee 
