samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti Pandiõigus tekib pandiõiguse seadmisega, mitte nõude tekkimisega Pandiõigus ei teki, kui see seatakse tingimusega, et pandipidaja võib end pandist rahuldada (st jätta pandiese endale), kuid sellega ei kustutata võlgniku võlga Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada On lubatud nõude tagamine mitme asjaga Pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 282 ) Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral) Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist
. . . Aktsiaseltsile . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . ) krooni, millise summa koos intressidega kohustub pangale tagasi maksma hiljemalt . . . . . . . . aastal (. . . . .a) ja teistel laenulepingus märgitud tingimustel. 2. Pandi ese ja ulatus 2.1. Kõigi käesoleva pandilepingu punktis 1. välja toodud laenulepingust tulenevate nõuete ja kohustuste täpse ja õigeaegse täitmise tagamiseks, samuti käesolevast pandilepingust tulenevate nõuete täitmise garanteerimiseks, pandib Pantija Pandihoidjale alljärgnevad ehitised: 2 2.1.1. Remonditsehh, mis paikneb maatükil suurusega . . . m Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr . . . . . . . . . a alusel ning asub Tallinnas . . . . . . . 2 2.1.2. Puitlaastplaatide tsehh (peenestusosakond), mis pakneb maatükil suurused .. . . m
tekkinud kahju; Pandipidajal ei ole õigust asja kasutada, kui Pandilepingus pole ette nähtud teisiti Panditus asi tuleb käsipandi lõppemisel pantijale tagastada. Kui pandiga tagatud nõue ei ole täidetud, tekib panditud asja müügi õigus(avalik enampakkumine). Raha, mis katab võlgu ja müügikulud võtakse ära, järelejäänud raha tagastatakse pantijale. 2.Registerpant · Panditud asi jääb pantija valdusee · Pant registreeritakse seaduses sätestatud korras · Registerpandi andmetega on igaühel õigus tutvuda · Pantija ei või panditud asja välja müüa, võlausaldajal aga on müügiõiguse tekkiimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist müügiks. · Seatakse põhiliselt transpordivahenditele · On oma olemuselt väga lähedane kommertspantiga 3.Kommertspant
Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised: Käendus solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga
(,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või keelab eraomandit, kas omand on kättesaadav kõigile või üksnes teatud klassidele, saab määratleda riigi olemust. KASUTATUD MATERJALID 1) Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta. Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu marit...
kasutada, sest see oleks jljed kohe temani juhatanud. aga ma arvan et kuigi ta mainis kellelegi et ta nii teeks, siis tegelikult poleks tal julgust et seda teha. ta tahab saada selleks inimeseks kellel on tema arvates igus teha kuritegusid, aga ta saab ha rohkem ja rohkem aru, et tegelikult ta ei ole- see teda arvatavasti ka piinab. teda raha ei huvitanud, muidu poleks ta seda ra peitnud, teda huvitas ainult saada privileegidega inimeseks. ta nagu tahtis vaadata, katsetada kas ta on v mitte. pantija lihtsalt judis ta krva ja kuna ta nkn teda vihkas siis sobis tema kll ja veenis end selega et ta tahb rahaga heategusid teha.ta tleb sonjale et ta ei teinus seda pere heaks vaid iseenda heaks. 8.Mitmeks aastatks misteti raskolnikovsunnitle- 8 aastaks 9.millal toimus raskolnikovi nn. mbersnd ja mida see thendas? tema mbersnd toimus alles sunnitl ja ka mitte kohe. alles siis kui ta hakkas enda mber olevat jlle vrtustama, ngi kike uue pilguga. ta algul ei
stipulatio stipulatsioon (verbaalse lepingu liik Roomas);piduliku vormilise lubaduse andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe mutuum muutlaen; vastastikkus; mõlemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik
samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti Pandiõigus tekib pandiõiguse seadmisega, mitte nõude tekkimisega Pandiõigus ei teki, kui see seatakse tingimusega, et pandipidaja võib end pandist rahuldada (st jätta pandiese endale), kuid sellega ei kustutata võlgniku võlga Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada On lubatud nõude tagamine mitme asjaga Pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 282 ) Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral) Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist
ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Oma tegu õigustab ta sellega, et kasutuid inimesi võib tappa ka raha pärast. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust.
See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse.
Sofja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas (tüdruk läks Raskolnikoviga lausa Siberisse kaasa). Tema tegude õigustuseks võib öelda, et ta mõtles eelkõige teiste heaolule, ohverdades seejuures iseenda. 6. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Politseiametniku uurimismeetod oli väga omapärane, kuid samas üpriski tõhus. Tal ei olnud Raskolnikovi vastu kindlaid tõendeid, kuid ta suutis olukorra väga pingeliseks muuta, mille pärast oleks peategelane mitu korda enesekontrolli kaotanud ning üles tunnistanud. Petrovitsil oleks see mitmel korral peaaegu õnnestunud, kuid Rodjal vedas iga kord (näiteks, kui ta oli
Sofja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas (tüdruk läks Raskolnikoviga lausa Siberisse kaasa). Tema tegude õigustuseks võib öelda, et ta mõtles eelkõige teiste heaolule, ohverdades seejuures iseenda. 6. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Politseiametniku uurimismeetod oli väga omapärane, kuid samas üpriski tõhus. Tal ei olnud Raskolnikovi vastu kindlaid tõendeid, kuid ta suutis olukorra väga pingeliseks muuta, mille pärast oleks peategelane mitu korda enesekontrolli kaotanud ning üles tunnistanud. Petrovitsil oleks see mitmel korral peaaegu õnnestunud, kuid Rodjal vedas iga kord (näiteks, kui ta oli
Põhiseaduses väljakuulutatud seaduste ja õiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheliste õiguste üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5. Seaduslikkuse põhimõte 6. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. 7. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. 13. Käsipant- on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (võlgnik) annb asja üle pandipidajale (võlausaldaja) valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui pandi väärtus ületab 500 kr. 14. Kinnispant (hüpoteek) Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale. Hüpoteegipidjal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 15
43. Kohtulik hüpoteek Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. 44. Vallaspant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse (käsipant). 45. Registerpant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras (registerpant) Registerpandile kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Märkus: esimene kontrolltöö hõlmab küsimusi 1-.22. Uno Feldschmidt
Nõude tagastamisel vallasvarapantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu. Ja pantimine registreeritaks evastavas registrites. Käsipandi leping tuleb sõmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 kr. Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jab pantija valdusse, pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Register pant seataks epõhiliselt transpordi vahenditele. See võib toimuda nt ARK kantud autodr või lennuki registrisse kantud õhusõidukite suhtes. Sellega kooramatkse ka muid asju ning ka õoigusi. Komertspant on valduseta panid alaliik, kusjuures komertspant on vätestatud eraldi seadusega, nimelt kommertspandi seadusega. Kommertspant registreeritakse äriregistris
Kui asi on juba pandipidaja valduses, siis tekib pant pandilepingu sõlmimisega. AÕS § 284 sätestab, et käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. Vastavalt AÕS § 287 lg 1 p-le 1 on pandipidaja kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma. AÕS § 287 lg 1 p 3 järgi pidi (säte kehtis kuni 1. juulini 2002. a) pandipidaja hüvitama pantijale oma süül panditud asjale tekkinud kahju. Ringkonnakohus on lähtunud ekslikust seisukohast, et pantija kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alles pandilepingu lõppemisel. 12. Kuna vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt on jäämasin varastatud kostja valduse ajal, siis rikkus kostja AÕS § 287 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. AÕS § 287 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust rikkunud isiku süü kindlakstegemisel tuleb kolleegiumi arvates anda hinnang sellele, kuidas pandiesemega samasuguse asja omanik oleks mõistlikult võttes
suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud
Isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Jaguneb: · Vallaspant o Käsipant o Registerpant o Kommertspant o Õiguste pant · Kinnispant o Hüpoteek o Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant? Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Sellele kohaldatakse hüpoteegi sätteid. 15. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine? Pantija ei või võõrandada panditud asja, võlausaldajal aga on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist müügiks. Müük toimub käsipandi sätete kohaselt. 16. Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb? Kommertspant on valduseta pandi liik
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). ...
Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Rodja Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Razumihhin viib Rodja oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige) Raskolnikov läheb igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi küsinud, jõuab tänaval samale mehele järgi(mees nägi teda mõrvapaike külastades) Too kutsub teda vihaselt mõrtsukaks, mis pöörab Raskolnikov peas kõik segi. Ärkab ja avastab oma toa ukselt sama mehe keda ta ennist oli näinud Sonjat jälitamas –
tagatud nõude rahuldamisele vara pantida. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, nii asja kui ka õigusi. Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant. 35. Mis on vallaspant? Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jag: · käsipant - vallasasi panditakse, kui see antakse üle pandipidaja valdusesse ja kinnitatakse pandilepingu sõlmimisega. · registerpant - vallasasi panditakse, kuid asi jääb pantija valdusesse (hoiule, pantija ei saa kasutada) ning pant(nt. laev, lennuk, jms sõidukid) registreeritakse. · kommertspant ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse. Registerpani järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud intellektuaalse omandi vormi. 36. Mis on kinnispant? Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus
2)Täiendavad omavah.- allutatud kohustused; pandi esemeks olev vallasasi ise või vallasasja 2)laenulepingu tasu; 3)notaritasu ostu-müügi lepingu ümberhindamiste reserv; mmud kapitali isel. kirjed. puutumatust tõestav dokument 2.1 Register-pant e. sõlmimisel; 4)vara registr. tasu; 5)notaritasu pandi- Brutoomavah.= esmased omavah.+ täiendavad kaudne pant. Panditud asi jääb pantija kasutusse ja pant lepingu sõlmimise eest; 6)registr. tasu, 7)kindlustus- omavahendid. Netoomavah.= brutoomavah.- maha- regist. vastavas registris. 2.2 Kommertspant- ettevõtja leping panga kasuks. Laenud valitsusele, kohalikele arvamised. Omavah. jaotamine peab vastama 2 vallasvara. Kanne tehakse äriregistrisse. 2.3 omavalitsutsele ja riigiasutustele Valitsused võtavad tingimusele: 1)Täiend. OV < esmast
Lepinguga kindlaksmääratud garantii peab olema vormistatud kirjalikult. Garandi vastutus on täiendav võlgniku vastutusele. Pant. Pandi alusel on krediitoril õigus, juhul kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust, saada rahuldust panditud vara väärtusest, eelistatuna teistest krediitoritest. Pant võib olla vallaspant või kinnispant. Pantida võib asju, väärtpabereid ja varalisi õigsusi. Pantida saab vara, mis on pantija omandis. Pantija võib olla kas võlgnik või kolmas isik. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes. Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et asi antakse üle pandipidaja valdusesse (käsipant). Ülejäänud pandiliikide puhul lähtutakse käsipandi reeglitest. Käsipant tekib asja valduse üleandmisega asja valdajalt
pärast). Luzin oli teda oma kirjas laimanud, mille Raskolnikov ümber lükkab. Raskolnikovi ema aga ikkagi natuke usub. Dotja suhtub Sonjasse täitsa normaalselt ja kutsub Razumihhini ka õhtusöögile (viimane punastab mis hirmus aga on ästi äpi). Järgmiseks veab Razumihhin Raskolnikovi oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige). Mingi Zossimov on ka seal (ma loomulikult ei mäleta kes see on). Jutuajamine käib suurtes ringides ümber Raskolnikovi võimaliku süü. Mõlemad lahkuvad, Razumihhin ärritatuna, Raskolnikov segaduses. Razumihhin purjetab õnnelikuna naiste juurde. Raskolnikov igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi küsinud, jõuab tänaval samale mehele järgi
Pantijale tuleb asja müügist teatada 1 kuu ette, pärast müügiõiguse tekkimist, va kui asi on riknev, asja väärtus väheneb, asi hävib või pole võimalik teatada. Müüa võib siis 1 kuu müügiõiguse tekkimisest. Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teha teatavaks nii pantijale kui isikutele, kellel on panditud asjale õigusi. Kui pandilepingus on kokkulepitud müügi viis ja pandipidaja rikub seda, siis vastutab ta tekitatud kahju eest. Müügi puhul loetakse pantija kohustus täidetuks saadud raha ulatuses. Maha arvatakse müügikulud. Ülejäänud raha antakse pantijale, AÕS § 295. ÕIGUSTE PANTIMINE: Kuigi õigused ei ole asjad, nimetatakse pandiõigust õigustele (sh nõuetele) asjaõiguseks (pandipidaja omandab pandi kaudu otsesed õigused pandiesemele). Õiguste pantimiseks pantija ja pandipidaja kirjalik kokkulepe. Pantija ja pandipidaja võivad enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse
mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel (AÕS § 297). 33.Mis on kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandi kohta käiv seaduselõik AÕS § 309 on tunnistatud kehtetuks. 34.Mis on õiguste pantimine? Varaline õigus võib olla pandi esemeks kui see on üleantav (AÕS § 314 lõige 1). Sa võid oma õigused mingile asjale panti anda. 35.Mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maa- või korteriomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek
See on tähtajaline õigus (mitte kauemaks kui 99 a) ning on tasuline. Pant on juba antiikajast peale olnud õiguslike kohustuste täitmise tagamise vahendiks. Asja võib pandiga koormata nii, et isikul kellekasuks pant on satud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Pantida võib kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant: -käsipant -registerpant -kommertspant -õiguste pant Käsipant: nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusesse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui väärtus on suurem kui 500 krooni. Ühele asjale mitut käsipanti ei võis eada. Käsipant lõppeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävinemisel. Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma. Panditud asja müük toimub enampakkumisel. Registerpant- koormatakse vallasasi pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusesse ning pant registreeritakse
Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta
Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Vallaspant on vallasvara tagatisel antav pant. Vallaspandi liigid on käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse ja registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. Vallaspandi alaliikideks on ka kommertspant pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine. Käsipant on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusesse. Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. Kommertspant registreeritakse äriregistris. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust.
pärast). Luzin oli teda oma kirjas laimanud, mille Raskolnikov ümber lükkab. Raskolnikovi ema aga ikkagi natuke usub. Dotja suhtub Sonjasse täitsa normaalselt ja kutsub Razumihhini ka õhtusöögile (viimane punastab mis hirmus aga on ästi äpi). Järgmiseks veab Razumihhin Raskolnikovi oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige). Mingi Zossimov on ka seal (ma loomulikult ei mäleta kes see on). Jutuajamine käib suurtes ringides ümber Raskolnikovi võimaliku süü. Mõlemad lahkuvad, Razumihhin ärritatuna, Raskolnikov segaduses. Razumihhin purjetab õnnelikuna naiste juurde. Raskolnikov igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi küsinud, jõuab tänaval samale mehele järgi
Registerpandi tekkimiseks on vaja pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepet ning pandikande tegemist vastavasse registrisse. Kuna registerpandi osas puudub teistsugune regulatsioon, peab vajalik asjaõiguskokkulepe olema – nii nagu hüpoteegi puhul – notariaalselt tõestatud. Kanne sisaldab pandipidaja nime ja registerpandi rahalist suurust. 28. Millistele asjadele ulatub kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandiseadus sätestab, et kommertspandi võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale äriregistrisse kantud ettevõtja (ka füüsilisest isikust ettevõtja). Seaduse kohaselt kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. See võimaldab kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi tagatisel võtta sama pandipidaja
02.2010.a realiseerima, selgub, et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks. 1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist? 2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed? (1)Hüpotees: pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O AÕS § 276 lg 1alusel. EELDUSED: 1. Pantija on ettevõtja (+) 2. Pandi esemeks on pantija vallasvara (+) - antud juhul kalamehekummikud 3. Pandi ese jääb pantijale (-) - OÜ O on kalamehekummikuid juba müünud. 4. Tehakse notariaalselt tõestatud kommertspandileping ja kanne kommertspandiregistrisse (+) (1)Järeldus: pandipidaja P ei saa nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O AÕS § 276 lg 1alusel.
ole sätestatud teisiti. Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga. Samale asjale ei saa seada mitut käsipanti. Pandi seadmise kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsadat krooni. Käsipant lõpeb panditud vallasasja hävimisega või tagatud nõude lõppemisega. 2.2.2. Kommertspant Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandi seadmiseks sõlmib ettevõtja pandipidajaga kommertspandilepingu, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Kommertspant tekib vastava avalduse alusel kande tegemisel kommertspandiregistrisse. 2.2.3. Muud registerpandid Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu. Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade suhtes. Registerpandi esemeks on riiklikult registreeritud nn
tähelepanu pääratud ka sellele, mis on hüpoteegi causa. Selleks on mitte laenuleping, vaid tagatisleping. Seadus käsitleb tagatislepingut väga napilt. Sätestatud on vaid selle vorm: kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 346 lg2) Tagatisleping on hüpoteegi seadmise võlaõiguslikuks aluseks ja selle puudumine ei mõjuta abstraktse hüpoteegi püsimist. Kuid tagatislepingu puudumise tagajärjeks on pantija tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete järgi. Seda on väga oluline silmas pidada sündtäitmisel: hüpoteegiga on tagatud ainult need nõuded, mille tagamises on kokku lepitud tagatislepingus. Tagatisleping sõlmitakse tagatisandja ja tagatisevõtja vahel. Tagatislepingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad kui need ei ole kehtivalt loovutatud või üle antud ainult lepingupoolte suhtes. Lõpetamine
Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb käendajal tõendada, et ta oleks täitemenetlusest teadasaamisel enda tegevusega hoidnud ära oma vara vähenemise.“ RKRKo 3-2-1-69-14, p 11 - kompromissi jm kokkulepete mõju käendaja vastutusele Asjaolud: AS-i SEB Pank hagi Einar Petersoni vastu põhivõla 3026 euro 69 sendi ja viivise 2828 euro 56 sendi väljamõistmiseks Õiguslik probleem: AÕS § 278 Pantijaks võib olla võlgnik või kolmas isik. RK: „Kui võlausaldaja ja pantija sõlmivad kompromissi, millega loevad pantija poolt kompromissisumma nõuetekohase tasumisega võlgniku laenulepingutega seotud pantija kohustused võlausaldaja ees täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks, ei tähenda see seda, et võlausaldajal ei oleks õigust esitada käendaja vastu nõuet ulatuses, milles põhivõlgniku kohustus jäi pärast pandi realiseerimist täitmata. Kompromiss lõpetas pantija ja hageja vahelise õigussuhte, mitte hageja ja kostja kui käendaja vahelise õigussuhte
tehing p varaga). Kas on p nõue? § 93. Või massnõue- § 148. neid tuleb eristada! Kui räägitakse nõuetest p men-s, peetakse silmas pnõudeid. Varaline nõue ja rahaline nõue- kas üks ja sama? Vindikatsiooninõue ei ole kunagi p võlausaldaja nõue! vara tagasinõudmise nõue- vara välistamise nõue. rahaline nõue- mitterahaline nõue, realiseerimisnõue (vu oli nõue võ vastu, võ oli p-s, samal ajal tema nõue oli tagatud kolmas isik panti. Pantija oli ka p-s. vu esitas oma nõude pantijale, tal oli pandiõigus- realiseerimisõigus, rahalist nõuet pantija vastu. Ka realiseerimisõigus on p võlausaldaja õigus. P võlausaldaja- võib olla ka see, kellel ei ole rahalist nõuet, vaid realiseerimisõigus (3-2-1-166-04)!!! Palun lugeda. Kui on pandiga tagatud nõue- § 34 lg 3- pandipidajat tuleb teavitada, pandipidaja ei ole oma nõuet tähtajaliselt esitanud, loetakse tema pandiõigus lõppenuks- § 95.
70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1. käsipant – nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid). 71. Kinnispant ehk hüpoteek
sätesta nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Mõjuval põhjusel võib vastava nõusoleku saamiseks esitada kohtusse hagi. Osaühingu osa võib ka pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Notar edastab teate lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale. Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija. Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja ja pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust. Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma
1) Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse 2) Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. 40 Vallaspandi alaliikideks on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine. Käsipandi mõiste, pandi sisu, pandi tekkimine ja lõppemine Käsipant on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (kas võlgnik ise või kolmas isik) annab asja üle pandipidaja (võlausaldaja) valdusesse. Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmiseks kokku leppinud. Juhul kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni. Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävimisel, aga ka siis kui pandipidajaks ja
on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega, võib koormata samasse registrisse kantava registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. 225. Mis on kommertspant? Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud pandiõiguse (kommertspant). Pandiesemed jäävad pantija valdusesse. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. 226. Mis on laevahüpoteek? Laevahüpoteek on kujundatud samade põhimõtete alusel nagu tavaline, kinnisasja koormav hüpoteek. Põhierinevus on selles, et laev on vallasasi. Laevahüpoteek annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
lepinguga pole ette nähtud teist tähtaega. Ostueesõigus ei ole üleantav, kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle ostueesõigust omava isiku pärijatele. Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude 40 rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. 1) vallaspant 2) kinnispant (hüpoteek) Käsipant on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni. Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmiseks kokku leppinud. Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse nin pant registreeritakse seadusega sätestatud korras. Registerpante seatakse põhiliselt transpordivahenditele. Registerpant
12. Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse? Ostueesõigus - isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Seatakse kohustava notariaalselt tõestatud tehinguga. 13. Mis on pant ja tema liigid? Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks see on seatud, võimaluse nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõuete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiandja on pantija, pandi saaja on pandipidaja. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandipidaja panditud eseme müüa (reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantija võib olla ka kolmas isik, kes tegutseb omaniku nõusolekul. Pantida ei tohi munipitsaalvara. Vallaspant Käsipant - nõutav lisaks pandiseadmise kokkuleppele ka asja üleandmine pandipidaja valdusesse. Registerpant
asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel.68 ____________________ 66 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 34 67 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 160 68 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 161-162 Ulpianus libro 16 ad edictum: 4
analüüsinud vaid seaduses sätestatud teavitamiskohustuste täitmist. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Riigikohus on varem leidnud, et nõude tagamiseks seatud pandi realiseerimisel on pandipidaja kohustatud pantijale teatama tekkinud võlast ja täitemenetluse alustamise kavatsusest enne kohtutäituri vahendusel täitemenetluse alustamist, et pantija saaks vältida võla tasumisega enda omandi sundmüüki. Pandipidaja ei käitunud heas usus, kui ta ilma pantijatele teatamata pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks (Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 13). Pandipidajal võib tekkida kohustus VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitada eelnimetatud rikkumisega pantijale tekitatud kahju (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 14).
Sonja (seisustevahe ja ta enda sündsusetu töö pärast). Luzin oli teda oma kirjas laimanud, mille Raskolnikov ümber lükkab. Raskolnikovi ema aga ikkagi natuke usub. Dotja suhtub Sonjasse täitsa normaalselt ja kutsub Razumihhini ka õhtusöögile (viimane punastab mis hirmus aga on ästi äpi). Järgmiseks veab Razumihhin Raskolnikovi oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige). Mingi Zossimov on ka seal (ma loomulikult ei mäleta kes see on). Jutuajamine käib suurtes ringides ümber Raskolnikovi võimaliku süü. Mõlemad lahkuvad, Razumihhin ärritatuna, Raskolnikov segaduses. Razumihhin purjetab õnnelikuna naiste juurde. Raskolnikov igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi küsinud, jõuab tänaval samale mehele järgi. Too
tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi. Vallaspant jaguneb omakorda käsi-, registri-, väärtpaberi- ja ehitisepandiks. Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant. 63
laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi. Varalisteks tagatisteks on vallaspant ja kinnispant. Vallaspant jaguneb omakorda käsi-, registri-, väärtpaberi- ja ehitisepandiks. Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. 16 Finantsaruandluse analüüsi metoodika on toodud peatükis "Bilansi ja kasumiaruande analüüs". 17 Seda käsitletakse pikemalt peatükis "Pikaajaline finantsplaneerimine". 18 Howell on öelnud: "Võlausaldajal on parem mälu kui võlgnikul." 20
on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega, võib koormata samasse registrisse kantava registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. 225. Mis on kommertspant? Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud pandiõiguse (kommertspant). Pandiesemed jäävad pantija valdusesse. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. 226. Mis on laevahüpoteek? Laevahüpoteek on kujundatud samade põhimõtete alusel nagu tavaline, kinnisasja koormav hüpoteek. Põhierinevus on selles, et laev on vallasasi. Laevahüpoteek annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
